Hageja OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX); Hageja esindaja Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood XXX, asukoht XX); Kostja MM(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus kohtu määramisel
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista MM OÜ-u A kasuks võlgnevus 2 855 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni ja 14 senti.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista MM OÜ-u A kasuks menetluskulu 466 (nelisada kuuskümmend kuus) krooni ja 40 senti.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 3 727,94 krooni, millest rahaline põhikohustus 1 863,97 krooni ja viivis 1 863,97 krooni ja kohtukulud 466,40 krooni, millest riigilõiv on 280 krooni ja õigusabi tasu 186,40 krooni. Menetluse kestel on hageja nõuet vähendanud, nõudes kostjalt põhivõlga summas 1 677,57 krooni ja viivist summas 1 177,57 krooni.
2.AS Tele2 Eesti ja kostja vahel on sõlmitud 05.04.2001 Q-GSM leping, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Vastavalt üldtingimuste pt-le VII kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu lõpetas Tele2 Eesti AS kostjaga lepingu ennetähtaegselt.
3.20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja teavitas sellest kostjat kirjalikult. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale vaatamata kirjalikule nõudele.
4.Tulenevalt kostja vastusest leiab hageja, et kostja väited võla tasumise kohta on tõendamata ja alusetud. Kostja on peale hagiavalduse esitamist tasunud 186,40 krooni, mille võrra vähendas hageja põhivõlga ja viivisevõlga. Menetluse kestel on hageja täiendavalt vähendanud viivisevõlgnevust 500 krooni võrra, kuivõrd on ekslikult nõudnud kostjalt viivise tasumist ka tasumata jäänud leppetrahvi eest summas 500 krooni. Tõendamata on kostja väited seoses võla tasumisega TT ́e poolt. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja hagi ei tunnista, leides, et on oma kohustused täitnud, mida kinnitab Maksehäirete registris võla puudumine. Kohtul on võimalus Maksehäirete registrist kontrollida. Kostjat ei ole teavitatud nõude loovutamisest ja viivise tahtlikust kasvatamisest. Võlgnevuse on Tele2 tasunud teenuse tookordne faktiline kasutaja TT. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Juhindudes TsMS § 404 on kohus asjas määranud kirjaliku menetluse.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
9.VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale (tl 19).
10.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele
2-05-11786/34 kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
11.Vaidlust ei ole, et 05.04.2001 on AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping (tl 11), mille kohaselt kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjale ei oleks saadetud regulaarselt arveid. Hageja on saatnud kostjale lepingus märgitud aadressil 06.05.2005 kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (tl 20). Kohtule esitatud saldo kinnitusest nähtub, et seisuga 20.04.2005 on kostja põhivõlg AS-i Tele2 Eesti ees 1 863,97 krooni (tl 12). Menetluse kestel on kostja tasunud 186,40 krooni, mistõttu hageja vähendas põhinõuet 1 677,57 kroonini ja viivist põhivõla nõude suuruseni. Kostja vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendeid, mis kinnitaksid lepingust tulenevate kohustuste täitmist st. tasumist vastavalt esitatud arvetele. Kohus on 15.02.2006 määruses selgitanud, et pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad vastuväited. Kostja on eelmärgitud määruse kätte saanud allkirja vastu (tl 73a). Maksehäirete registris avaldatu ei ole tõendiks, mille alusel saaks teha järelduse, et kostja on tasunud võla. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning see on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Pooled on lepingu sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Asja materjalidele on lisatud arved, millise alusel on näha võlgnevuse kujunemine (tl 42-67). Kostja väited, et võlgnevus on tasutud, on jäänud paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kolmandad isikud oleks tasunud võla.
12.TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (tl 15 pöördel) p-le 7.5. kohustus kostja AS-ile Tele2 Eesti arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tele2 Eesti nõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 28.06.2002-18.06.2005, summas 2 217,82 krooni. Hageja vähendanud viivisenõuet summani 1 177,52 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Mobiiltelefoni kolmandate isikute kasutusse andmine ei vabasta kostjat kohustusest täita lepingut nõuetekohaselt.
13.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et täpsustatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 1 677,57 krooni ning viivis 1 177,52 krooni.
2-05-11786/34 Kohtukulud
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 152,75 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.