2-08-4888/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Hageja ja kostja sõlmisid 06.07.2007 alltöövõtulepingu, mille alusel kostja tellis hagejalt Ülenurme vallas X külas J tee 16, 18, 20 ja 28 hoonete fassaaditöid, mille hulka kuulus penoplasti paigaldus, armeerimine ning struktuurkrohvimine. J tee 16 puhul olid ettevalmistused armeerimiseks ja struktuurkrohvimiseks tehtud. J tee 18 puhul oli avade puitroovitus värvimata. Hoonete J tee 20 ja 28 puhul puudus osaliselt avade puitroovitus, seepärast paigaldas hageja penoplasti osaliselt ja ainult seal, kus see oli võimalik. 26.09.2007 teatas hageja kostjale alltöövõtulepingu ülesütlemisest põhjusel, et hagejal ei ole võimalik töid nõuetekohaselt jätkata kostja viivitamise tõttu ning nõudis tehtud töö eest tasu ja kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Hageja palus tasuda arve summas 129 210 krooni hiljemalt 30.09.2007. Kostja poolt teatatud puudused kõrvaldas hageja 6.10.2007, kuid tasu on käesoleva ajani laekumata. Kostja väitel on töö teostatud mittenõuetekohaselt. Hageja nõue ja põhjendused Hageja nõuab lepingu ülesütlemiseni faktiliselt teostatud tööde eest tasumist vastavalt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr J/1-09 ning arvele nr J/1-09. Töö eest saamata tasu on 129 210 krooni, milliselt summalt on hageja arvutanud viivist 0,5 % viivitatud summalt päevas, so 83 986.50 krooni. Vastavalt lepingu punktile 7.6. vähendab hageja viivise nõuet 10 %-ni arve summast, so 12 921 kroonini. Võla sissenõudmise eesmärgil on võlausaldaja teinud kulutusi õigusabile. Hageja palub VÕS § 128 lg 3 alusel kostjalt välja mõista õigusteenuse kulu 18 290 krooni. Hageja andis kostjale tähtaja kahju hüvitise tasumiseks hiljemalt 29.10.2007. Täitmist ei järgnenud. Alates 30.10.2007 on kostja viivitanud kahju hüvitamise nõude täitmisega 100 kalendripäeva, seaduslik viivis on 548.70 krooni. Kohtumenetluse kestel esitas hageja esindaja nõude täienduse, paludes kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist kuni võla tasumiseni. Kostja vastuväited hagile Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tööfrondi puudumist tõendanud. J tee 16 hoone penoplasti armeerimisele ja strukuurkrohvimisele üldse ei asutud, kuigi selleks takistused puudusid. Leping ei sätesta kostjale tööfrondi üleandmise või kostja poolt mingi teo tegemise kohustust. Lepingule allakirjutamisega on hageja võtnud kohustuse teha teatud tööd, seega on hageja kinnitanud ka tööfrondi kättesaamist. Lepingu p 8.1 sätestab, et kui hagejast sõltumatutel asjaoludel töö teostamine nõuab lisatööd, mida ei ole käesoleva lepinguga ette nähtud, siis sõlmitakse täiendav kokkulepe. Hageja ei ole esitanud enne lepingu ülesütlemist pretensiooni ega andnud selle kohustuse täitmata jätmise või lisatöö asjaolul mõistlikku aega täitmiseks. Kostja ei ole saanud 27. augustil 2007 tööde üleandmis-vastuvõtmise akti ning arvet. Lepingu p 3.1 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 05.10.2007. Lepingu p 4 kohaselt teostatud ja üleantud tööde eest makstakse vastavalt tööde vastuvõtu aktile 7 tööpäeva jooksul. Järelikult ei olnud ette nähtud osaliselt teostatud töö üleandmist ja tasustamist. Hageja esitas 24.09.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve kostjale 26.09.2007. Kostja esitas 02.10.2007 vastus-pretensiooni, milles teatati töö lepingutingimuste mittevastavusest, kirjeldades piisavalt täpselt töö lepingutingimustele mittevastavust objekti tellija D. OÜ pretensiooniga. Hageja väidab puuduste kõrvaldamise toimunuks 06.10.2007, kuid see väide ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust, so teostatud tööde mahtu, sh kas arvestatud ühiku hind on põhjendatud. Hageja esindaja keeldus ühisest töö mahu kindlaksmääramisest objektil. Kostja kompromissist, et kostja tasub hagejale 15 000 krooni, hageja keeldus. Kostja jääb selle seisukoha juurde, et tööd olid tehtud ebakvaliteetselt, mis on tõendatud OÜ K. aktiga. Objekti tellija ei võtnud hageja poolt tehtud fassaadi soojustustööd vastu, lugedes kasutatud töövõtted ja tehnoloogia ebaõigeks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 06.07.2007 alltöövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb tellijal teatada töö lepingule mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul ning oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust selle teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist... VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 652 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, mii hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjal, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kostja on seisukohal, et alltööettevõtuleping ei sisaldanud kostja kohustusi, muuhulgas tööfrondi üleandmist vms, mistõttu kostja ei saanud lepingu rikkumisega anda alust hagejale lepingu ülesütlemiseks. Kohus on seisukohal, et alltöövõtt iseenesest sisaldab eeldust, et alltöövõtja, kellelt tellitakse spetsiaalne töö objektil, saab asuda seda tööd tegema. Seega peab tellija andma alltöövõtjale üle tööesi ning kannab vastutust, tulenevalt VÕS §-st 652 lg 1 sätestatust, kui alltöövõtja ei saa tellija viivituse tõttu alltöövõtulepingus kokkulepitud tööd tegema hakata. Asjaolu, et kostja tellijana ei ole teinud hagejale võimalikuks tööde alustamist, on tõendatud hageja esitatud fotodega, mis on tehtud J tee 18, 20 ja 28 hoonetest 22.09.2007. Fotodel olevatel hoonetel on välja ehitamata teine korrus ja puudub katus. Hageja väitel ei saa soojustada katuseta ja kinni panemata avadega hoonet, mida kinnitab kostja esitatud ekiri A.T. , kes oli peatöövõtja esindaja, OÜ-le D. (tl 57): „kõigepealt peab katus olema peal ja teine korrus välja ehitatud, et sademed ja müüri segu ei rikuks peno.“ Nimetatud kiri on ilmselt saadetud vähemalt pärast hageja poolt tööde alustamist, sest A. T viitab ekirjas ka alustatud fassaaditööde korrektsele lõpetamisele. Kohus on seisukohal, et kuna 22.09.2007 ei olnud hagejal võimalik asuda J tee 18, 20 ja 28 hoonete juures tegema alltööettevõtulepingus kokkulepitud tööd, mis tuli lepingu kohaselt lõpetada 5. oktoobriks 2007, siis oli hagejal õigus VÕS § 652 lg 2 alusel alltööettevõtuleping üles öelda. Kostja ei suutnud alates 6. juulist 2007, so alltööettevõtulepingu sõlmimise päevast tagada üldehitustööde lõpetamist J tee 18, 20 ja 28 hoonete juures, mistõttu hagejal oli põhjendatud arvamus, et kostja viivitab nimetatud hoonetes oleva tööesi üleandmisega hagejale sedavõrd, et hagejal ei ole enam võimalik lepingut tähtajaks täita. Kohus on seisukohal, et hageja ei pidanud ootama, millal kostja oma töödega nii kaugele jõuab, et hageja saaks asuda hoonete soojustamise töid tegema. Tulenevalt VÕS §-s 652 lõikes 2 sätestatust on hagejal õigus lepingu ülesütlemisel nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja tehtud kulutuste hüvitamist. Oluline küsimus käesolevas vaidluses on hageja poolt tehtud tööde kvaliteedi väidetavate puuduste tõendamine. Kostja on esitanud tööettevõtulepingu ülesütlemise ja tasu nõudmise teatisele vastuse 01.10.2007. Selle kohaselt on kostja teatavaks võtnud tööettevõtulepingu ülesütlemise. Kostjani ei ole jõudnud hageja koostatud tööde vastuvõtu

akt ja arve 27.08.2008, kuid kostja esitab siiski ebakvaliteetse töö pretensiooni, tuginedes D. OÜ 28.08.2007 pretensioonile J tee 16 hoone juures tehtud tööde kohta. Kostja ei edastanud tehtud tööde osas tekkinud pretensiooni, mille kostja sai 28.08.2007, koheselt hagejale, vaid alles 01.10.2007. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus on seisukohal, et 1-kuuline viivitamine ehituslikest puudustest teatamisel ei ole oma majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud poolte puhul enam mõistlik ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele J tee 16 hoone puhul. J tee 16, 18 (?) ja 28 hoonete juures hageja poolt tehtud tööde osas on andnud arvamuse A.R. (tl-l 18), kuid selles arvamuses on ehitiste ekspert andnud liiga palju õiguslikke hinnanguid ning liiga vähe tehtud tööde kvaliteeti puudutavaid hinnanguid. OÜ X Grupi spetsialisti väidetav ebakompetentsus ei vabasta OÜ-t X Grupp vastutusest ebakvaliteetselt tehtud tööde eest. Hageja arvele 24.09.2007 on lisatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr J/109, mille kohaselt hageja tegi töid J tee 20 ja 28 asuvate hoonete juures. Kostja tellimusel J tee 16, 20 ja 28 hooned üle vaadanud M.E. OÜ-st K on 15.10.2007 tuvastanud, et tööd ei vasta tingimustele, so ei ole kinni peetud töö teostamises ette nähtud norminõuetest. Töö tuleb lugeda terviklikult ebakvaliteetseks. Selle seisukohaga nõustudes tuleb nentida, et täielikult ebakvaliteetne töö tuleb ümber teha või vähemalt parandada. Kostja ei ole tõendanud, et ta on pärast eksperdi arvamuse teadasaamist 15.10.2007 hagejalt nõudnud J. tee 20 ja 28 hoonete soojustuse parandamist VÕS §-s 646 lg 5 sätestatud korras. Alltööettevõtulepingu ülesütlemise teatise vastusele oli lisatud ainult J. tee 16 hoone soojustuse kohta käivad pretensioonid OÜ-lt D. J. tee 20 ja 28 hoonetele penoplasti paigaldamise nõuetele mittevastavusest teatas kostja hagejale kirjalikult alles oma vastuväidetes hagile 20.03.2008, mis toimetati hageja esindajale kätte aprillis 2008. Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud hagejalt J. tee 20 ja 28 hoonete soojustamisel tehtud ebakvaliteetse töö parandamist ning hageja on sellest keeldunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on hageja poolt tehtud ebakvaliteetse töö J. tee 20 ja 28 hoonete juures ise parandanud või on lasknud seda teha, nõudes hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus on seisukohal, et esiteks on kostja viivitanud puudustest hagejale teatamisega üle mõistliku aja, kaotades sellega õiguse viidata puudustele töö kvaliteedis ning kui asuda seisukohale, et puudustest oli siiski varem suusõnaliselt juttu ning pretensioone esitati, ei ole kostja tõendanud selliseid olulisi puudusi hageja poolt tehtud töödes, mis nõudsid kostja poolt faktiliselt täiendavaid kulutusi tööde parandamiseks või ümbertegemiseks. Seega on hagejal õigus nõuda lepingu ülesütlemise hetkeks tehtud töö eest tasu VÕS § 652 lg 2 kohaselt. Alltööettevõtulepingu punktis 2.1 on kokku lepitud tasu 650 kr/m2, millele lisandub käibemaks. Sellise hinna eest tuli hagejal paigaldada stardiliistud, liimida penoplast, armeerida penoplast ja struktuurkrohvida Caparol krohviga. Hageja paigaldas ainult penoplasti, armeerimine ja struktuurkrohvimine jäid tegemata. Hageja pidi kandma kõik kulud alates tööriistadest ja lõpetades materjali hankimisega, vastavalt lepingu punktile

Kuivõrd kostja on esitanud mitmeid tõendeid hageja poolt tehtud väidetavalt ebakvaliteetse töö ülevaatamise kohta, siis ei saa olla kahtlust asjaolus, et hageja on arvel ja aktil märgitud töid teinud. Kostjal oli võimalik pärast hageja arve ja akti saamist üle mõõta hageja poolt tehtud töö, kui ta selle mahuga nõus ei olnud. Kostja ei ole seda teinud, seega saab kohus tugineda ainult hageja poolt väidetule. Kohus lähtub aktist nr J/1-09 tl-l 9, so J. tee 16 hoone puhul 270 m2 kaetud pinda ja J. tee 20 ning 28 hoonete puhul kokku 230 m2 kaetud pinda. J. tee 16 hoonele paigaldati tellija ostetud penoplast ja sokliprofiil tellija ostetud liimiseguga, mistõttu hageja loeb tehtud töö hinnaks 150 kr/m2 eest. Kostja ei ole tõendanud, et hagej aarvel ja aktis nimetatud töid saab teha väiksema tasu eest. Kohus lähtub hageja poolt nõutavast hinnast. J. tee 20 ja 28 hoonete puhul on penoplasti, liimi ja sokli profiili ostnud hageja, mistõttu hageja nõuab ruutmeetri eest 300 krooni. Tl-l 42 oleva arve kohaselt maksab ca 60 m3 vahtpolüstürooli (penoplast) ca 36 000 krooni, seega 600 kr/m3, millele lisandub käibemaks. Ühe kuupmeetri 150 mm vahtpolüstürooliga katab hageja esindaja I. K väitel ca 7 m2 pinda. Seega kulutas hageja 230 m2 jaoks vähemalt 33 m3 vahtpoüstürooli hinnaga (33x600x1,18) 23 364 krooni. Liimi ja sokliprofiili eest tasumiseks andis kostja hagejale J tee 16 hoone tarbeks 8000 krooni. Kohus eeldab, et kuna hageja kattis penoplastiga J tee 20 ja 28 hoonete puhul kokku vähem ruutmeetreid, kui J tee 16 hoone puhul, on hageja mõistlik kulutus liimisegule ja sokliprofiilile samuti mitte rohkem kui 8000 krooni. Hageja töötasu 230 m2 pinna katmiseks penoplastiga saab olla (150x230) 34 500, millele lisandub 23 364 krooni vahtpolüstürooli ja 8000 krooni sokliprofiili ning liimisegu soetamiseks, so 65 864 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja lepingulist kohustust ka muude (pisi)kulude katmiseks on hageja nõue 230 m2 seinapinna katmise eest 69 000 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Alltööettevõtulepingu punktist 7.6 tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 12 921 krooni, so 10 % viivitatud summast. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabi kulud kohtueelses menetluses VÕS § 128 lg 3 alusel, mis tähendab hagejale tekkinud otsest varalist kahju hüvitise saamiseks, muu hulgas ka kahju kindlaks tegemiseks ning kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tl-l 17 oleva arve kohaselt on õigusabi osutamise maht järgmine: töövõtusuhte materjalide läbivaatus, asja analüüs, tõendite ja taustinformatsiooni kogumine, nõude ja lepingu ülesütlemise teatise koostamine, läbirääkimiste pidamine, konsultatsioonid, nõude pankrotihoiatuse koostamine. Töö maht on 15,5 tundi hinnaga 1000 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Kohus loeb hageja mõistlikuks ja põhjendatud kulutuseks seose kohtueelses vaidluses osutatud õigusabiga ning arvestades käesoleva otsusega rahuldatud hagi ulatust 8 tundi hinnaga 1000 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja on koostanud lepingu ülesütlemise teatise koos võlanõudega, esindaja on osalenud 11.10.2007 toimunud läbirääkimistel. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud kulutus kohtueelses menetluses võla sissenõudmisel on hagejal 8000 krooni, millele lisandub käibemaks 1440 krooni, kokku 9440 krooni, mille tasumises on kostja olnud viivituses alates 30.10.2007. Hagi kohtusse esitamise päevaks on arvutuslik seadusel põhinev viivis (0,0003x9440x100) 283.20 krooni. Kohus ei pea vajalikuks mõista kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude nõudelt viivist välja kuni nõude tasumiseni.