Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.08.2007 OÜ Digilaid tellijana ja OÜ Hekaar Ehitus (praeguse nimega OÜ Hekaar) töövõtjana töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegema alljärgnevad tööd: paigaldama katusekonstruktsiooni; katma katuse kile ja terasplekiga; laduma lõpuni müüritised (sinna hulka ei kuulunud korstnate ladumine). Tööd pidi teostatama ajavahemikus 08.08-08.10.2007. Kostja kohustus tasuma hagejale eelpool nimetatud tööde eest 371 700 krooni kolmes osas: 07.08.2007 - 150 000, 30.08.2007 - 170 000, tööde üleandmisel tellijale - 51 700 krooni. Kooskõlas lepingus sätestatud tähtajaga ning vastavalt teostatud töödele esitas hageja 07.08.2007 kostjale arve, mille viimane aktsepteeris ja tasus. 05.09.2007 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, mille kohaselt, seoses materjalide tarne hilinemise ja halbade ilmastikutingimustega, otsustati objekti lõpptähtaega muuta kahe nädala võrra (22.10.2007). Ühtlasi muudeti ka teise osamakse maksmise tähtaega, milliseks sai 14.09.2007. Kooskõlas muudetud tähtajaga esitas hageja 12.09.2007 kostjale arve, mille viimane ka aktsepteeris. Vastavuses lepinguga, edastas hageja 28.09.2007 kostjale e-maili teel ka akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. Kostja enda poolt allkirjastatud arvet aga ei tasunud ega ka ei vaidlustanud. Kostja teatas hagejale 08.10.2007, tuginedes hageja teadmata ning tagaselja tehtud ekspertiisiaktile, lepingu lõpetamisest. Hageja vaidlustas 10.10.2007 kostjapoolse lepingu lõpetamise ning tegi omapoolse ettepaneku, et kostja tasub teise osamakse, mille laekumisel hageja taasalustab peatatud ehitustöödega. Selle peale teatas kostja 16.10.2007, et olukorra kiirema lahendamise huvides oleks hea, kui hageja esitaks talle ehitustööde päeviku ja teostatud tööde aktid ning teataks nn mõistliku aja, millal oleks võimalik korraldada koosolek, mille käigus leitakse lahendus ekspertiisiaktis välja toodud puuduste kõrvaldamise võimalikkuse, maksumuse ja aja osas. Hageja oli ettepanekuga nõus ning vaatamata sellele, et kostja oli keeldunud tööde vastuvõtmisaktile ühtegi märget tegemast, saatis ta uue akti kostjale ja tegi ettepaneku korraldada koosolek 24.10.2007. 31.10.2007 toimunud kohtumisel jõuti projekteerijaga üleskerkinud probleemide lahendamise käigus kokkuleppele, kuid siis polnud kostja nõus hageja poolt esitatud teostatud tööde mahulise hinnanguga ja vaidlustas selle. Hageja teavitas oma 09.11.2007 vastuses kostjat, et kuna hageja kõrvaldab ise oma kulu ja kirjadega tehtud töös esinevad puudused, mis on projekteerija poolt välja toodud, siis on kostja seisukoht lõppsumma vähendamiseks põhjendamatu. Kirjaga koos edastas hageja kostjale ka teostatud tööde mahulise hinnangu, mille aluseks oli võetud projekteerija poolt koostatud keskmine hind. Seepeale teavitas kostja, et loeb edaspidised vaidlused lõpetatuks ning asus seisukohale, et võlgneb hagejale üksnes 50 090 krooni. Korstnate ladumiseks sõlmiti teine leping, mida pooled täita ei jõudnudki. Hageja esitas kostjale korstnate ladumise arve, kuid seda arvet kostja tasunud ei ole. Hageja ei saanud alustada korstnatöid, kuna pooled olid kokku leppinud, et korstna vundamendi valmistab kostja ning see oli veel tegemata. Tuginedes VÕS § 114 ja lepingu p 8 antakse teisele poolele mõistlik tähtaeg töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja on pakkunud kohustuse rikkumise parandamist, kuid kostja on keeldunud sellest täielikult ning ilma mõistliku põhjenduseta. Kostja ei ole teinud omaltpoolt vajalikku koostööd hagejaga, et puudused saaksid kõrvaldatud. Lepingu punktist 7 tulenevalt ei saaks tööde puudusi panna täielikult hageja kanda. Kuna kostja on jätkanud ehitustöid objektil, siis kinnitab see juba iseenesest, et hageja poolt tehtud töö on ka faktiliselt 2 (15)

kostja poolt vastu võetud- kostja on objektile paigaldanud pärast hageja lahkumist katusekile ja katuse roovituse. Seega ei saa olla tegemist kasutuskõlbmatu ehitusega. Kuna tööd tuleb lugeda vastu võetuks kostja poolt VÕS § 638 tähenduses, siis lasub kostjal kohustus tõendada tööde väidetavat mittevastavust kokkulepetele. Kostja on esitanud kogu kohtumenetluse vältel asjal esinevaid puudusi, mida ei saa kindlasti tõlgendada mõistlikuks ajaks. Kostja ei võinud esitada pretensioone tööde kohta VÕS § 644 lg 1 ettenähtust hiljem. Kostjal ei ole õigus nõuet tasaarveldada. Kostja tasaarveldamise nõue on täielikult tõendamata. Hageja on tõepoolest kostjalt 50 000 krooni saanud, kuid see raha ei ole tööraha, vaid 50 000 krooni andis kostja hagejale seetõttu, et selle eest tõi hageja ise materjale Viljandist. Lepingust tulenevalt tegeles enamasti materjali toomisega kostja. Lepingus kindlaksmääratud summad puudutavad ainult tööde teostamist (mitte materjalikulusid). Lepingu punkt 9 sätestab, et töövõtjal on õigus saada tasu teostatud tööde eest. Hageja on teinud kokkulepitud ehitustööd hagiavalduses toodud mahus, kuid kostja on jätnud nende eest tasumata. Objektil Heina 7 Viiratsi leppisid pooled kokku järgmiste tööde teostamises: vahelae talade paigaldamine, teise korruse müüride ladumine, vaheseina paigaldamine, sarikate paigaldamine, kondenskile, roovi, tuulutusliistu paigaldamine ning pleki paigaldamine. Eeldame, et kogu tööde hulk on 100%. Kuna pooled ei ole eelnevalt jõudnud kokkuleppele tegemata tööde mahulises hinnangus, siis hageja on võtnud aluseks mahulise hinnangu, mis on esitatud kostja poolt aktsepteeritava Oleg Lužetski poolt. Kogu töödest on katusetööd 50%, laetalade paigaldamine ja vaheseina ehitamine 50%. Kuna katusetööd on kogu lepinguliste tööde hulgast 50% ja katusepinda on 270 m2; protsentuaalne jaotus katusetöödes: sarikate ehitus 4 nädalat 57% (29%), roov+ kile+ tuulutusliist 1 nädal 14% (7%); pleki paigaldamine 2 nädalat 29% (14%), kokku 7 nädalat. Tegemata tööde hind 2007.a. on O. Lužetski keskmise hinna järgi 550 kr/m2. Antud katuse puhul vihmaveerennide paigaldustöid ei tellitud, seega on 450 kr/m2. Sarikate ehitus 200 kr/m2x270= 54 000; roov, kile, tuulutusliist 100 kr/m2 x 270= 27 000; pleki paigaldamine 150 kr/m2 x 270= 40 500, kokku 121 500 krooni. Arvestades, et sarikatest on paigaldatud 87% on tegemata tööd: sarikate tegemata osa 7 020 krooni + roovide, kile, tuulutusliistu paigaldus 27 000 krooni + pleki paigaldamine 40 500 krooni= 74 520 krooni. Tasuda jääb lepingu algsumma ilma käibemaksuta 315 000- tegemata tööde eest 74 520 krooni= 240 480+ km 18%= 283 766- tasutud 150 000 = 133 766 krooni. Kuna hageja on esitanud kostjale avalduse juba 16.01.2008, siis on igati põhjendatud nõuda kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi ka kohtumenetluse aja eest ja seda kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kuna pooled pole erinevalt kokku leppinud, kuulub kohaldamisele seadusest VÕS § 113 tulenev viivise määr. Hagiavaldusele on lisatud viivise arvestus. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 133 766 krooni ja viivis kuni 16.09.2010 36 316,40 krooni ning välja mõista viivis VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni (tl 179-190, 237).

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastuses hagile kostja tunnistab hagi 50 090 krooni nõudes, millist summat on hageja kostja väitel kategooriliselt keeldunud vastu võtmast ja nõuab 133 766 krooni, mida kostja ei pea õiglaseks ega põhjendatuks. Vaidlus on tekkinud hageja poolt teostatud tööde mahulises hinnangus, mitte koguselises, mistõttu on kostja tellinud erapooletu eksperdi arvamuse (tl 68). Asja menetluse käigus 5.detsembril 2008.a. (tl 112-114) väidab kostja, et hageja töövõtjana jättis katuse väljaehitamata; auto varjualuse katuse osas jäid puudu sarikad. Katuse ehitus vastavalt projektile ei osutunud võimalikuks hageja süül, kuna teise korruse seinu ei ehitatud hageja poolt projekti järgi. Hageja töövõtjana pidi laduma peale põrandatalade paigaldamist kuus rida plokki, 3 (15)

kuid ladus kaheksa rida. Selle tulemusena muutus katuse kalle väiksemaks, mis ei võimaldanud ehitada katust projekti järgi. Ülevaatamist nõudsid pennide ühendused, kuna kruvide arv oli erinev (neli või kaks). Eeltoodust tulenevalt rikuti hageja kui töövõtja poolt kogu puitmaterjal, mis oli ostetud kostja poolt ja tema poolt ka objektile toimetatud, 75 866,92 krooni väärtuses. Ebaõigest materjalist on ehitatud hageja poolt hoone köögiaknapostid, mis peavad olema columbia kivist või monoliitsed, on aga tehtud fiboplokist. Kaares seinale tulnuks teha monoliitsed sillused. Projektile mittevastavad on teise korruse otsaaknad (vale kuju ja kõrgus). Arvestades eeltoodud ehituslikku praaki müüriladumisel ja materjalide ülekulu, on kostja saanud kahju ka 2007.a. juulis, augustis ja septembris hagejale ettenägematuteks kuludeks kolmel korral makstud summade näol kokku 50 000 krooni. Poolte vahel sõlmiti lisaks 01.08.2007.a. töövõtulepingule 05.09.2007.a. ka eraldi töövõtuleping korstnate ladumiseks. Nimetatud töövõtuleping jäi hageja süül täitmata. Hageja on oma 12.09.2007.a. arve alusel saanud kostjalt korstnate ladumise eest 30 000 krooni, kuid vaatamata 31.10.2007.a. nn miinusarve esitamisele, ei ole ta kostja hinnangul oma nõuetes seda summat tasaarvestanud ega esitanud ka tõendeid nimetatud tasaarvestuse kohta. Kokku on kostjale hageja poolt tekitatud kahju suuruseks tema hinnangul 155 866,92 (75 866,92 + 50 000 + 30 000) krooni.

KOHTU

POOLT

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 1.augustil 2007.a. oli nende vahel sõlmitud töövõtuleping. Tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Viimatinimetatud sätte järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Vaidlusaluse lepingu kohaselt (tl 7) kohustus kostja tasuma lepingu punktis 1 nimetatud tööde (paigaldada katusekonstruktsioon koos vahelae taladega, katta katus kile ja terasplekiga, laduda lõpuni müüritised (sinna hulka ei kuulunud korstende ladumine) teostamise eest 371 700 krooni ( sh käibemaks 18%); tasumine pidi toimuma kolmes etapis: esimese osamakse 150 000 krooni tasumine 07.08.2007; teise osamakse 170 000 krooni tasumine 30.08.2007, kolmanda osamakse 51 700 krooni tasumine tööde üleandmisel tellijale. Tööd kohustus hageja tegema omal riisikol ajavahemikus 08.08.2007.a. kuni 08.10.2007.a., töövõtulepingu lisast (tl 9) nähtuvalt on pooled 05.09.2007 muutnud seoses materjalide tarne hilinemisega ja halbade ilmastikutingimustega objekti lõpptähtaega kahe nädala võrra (22.10.2007) ning teise osamakse uus tähtaeg on seoses sellega kokku lepitud 14.09.2007. Arvete koopiatega (tl 8, 10) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud katuse konstruktsioonide valmistamise eest 07.08.2007 arve koos käibemaksuga summas 150 000 krooni ja 14.09.2007 arve summas 170 000 krooni.

4 (15)

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasus esimeseks kokkulepitud tähtajaks esimese osamakse 150 000 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka edasist lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest keelduda. Pooltevahelise suhte iseloomu arvestades ei ole selle lepingu puhul tegemist poolte vahel kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt oli kokku lepitud hinna tasumises ositi, kuid lepingu p 8 kohaselt tööde vastuvõtmisel vormistavad pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirjutavad alla poolte esindajad; juhul kui tööde vastuvõtmisel on tellijal pretensioone kokkulepitud tööde lepingu tingimustele mittevastavuse kohta, määratakse osapoolte kokkuleppel töövõtjale tähtaeg töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks; pretensioonid lepingu tingimusele mittevastavuse kohta märgitakse tööde üleandmisevastuvõtmise aktis. Vastavalt VÕS § 637 lg 4, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud töö üleandmises ositi. Esimene osamakse tasuti juba ehitustööde alustamisel. Arvetelt (tl 8, 10) nähtub, et mõlemad on esitatud katuse konstruktsioonide valmistamise eest. Lepingu p 4.3 kohaselt toimub alles kolmanda osamakse 51 700 krooni tasumine tööde üleandmisel tellijale. Samas kohtus on pooled kinnitanud, et neil oli suuline kokkulepe, et teine osamakse makstakse, kui sarikad on paigaldatud. 8.oktoobril 2007.a. teatas kostja hagejale (tl 12), et ta lõpetab vastavalt lepingu p 9 pooltevahelise töövõtulepingu, sest 1.oktoobril 2007.a. FIE Oleg Lužetski poolt koostatud Viljandimaal Viiratsi alevikus Heina 7 elamu ehitustööde projektile vastavuse kontrollimise aktis on viidatud mitmele olulisele ehitusveale. Pooltevahelise lepingu p 9 kohaselt on tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal; sel juhul on töövõtjal õigus saada tasu faktiliselt teostatud tööde eest; töövõtjal ei ole õigust tasule, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Mittekohane täitmine, mis seisneb töö lepingutingimustele mittevastavuses, seisneb reeglina töö ettenähtust halvemas kvaliteedis ja väljendub töövõtulepingu objektil olevas puuduses. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muu hulgas aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus leiab, et ehituse tööettevõtu puhul tuleb töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel arvestada ehitusseaduse, üldtunnustatud ehitusreeglite ning hea ehitustavaga. Vaidlusaluse eramu ehitamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 1 redaktsiooni kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingu mittevastavusele tugineda. Hagiavalduse kohaselt teatas kostja puudustest 08.10.2007. Kohus leiab, et puudustest teatamise tähtaeg kahe kuu jooksul ehitustööde algusest on VÕS § 644 lg 3 tähenduses mõistlik aeg ning sellega saab arvestada. Samas nõustub kohus hagejaga, et selle akti täiendused, mis on

5 (15)

valminud 02.01.2009 (tl 151-155) ja kohtule esitatud 23.01.2009 on esitatud pärast puudustest teatamise mõistlikku tähtaega. Vastavalt VÕS § 655 lg 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda; kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega võib tellija üldjuhul töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel igal ajal üles öelda, selleks ei ole vaja erilist ajendit ega põhjust. Kohus ei nõustu kostjaga, et VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei ole töövõtjal õigust tasule, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtja poolse lepingu rikkumise tõttu ning pooltevahelise lepingu p 9 kolmas lause on vastuolus hea usu põhimõttega. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on lepingu p 8 leppinud kokku tehtud tööde vastuvõtmise korra. Arve ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kostja poolt vastuvõtmist on hageja ülehinnanud, leides, et kui kostja arve allkirjastas, on kostjal vastuvaidlematu kohustus ka arves märgitud töö eest maksta. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest. Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav, st mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (VÕS § 103). Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija

6 (15)

rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. VÕS 116 lg 1,2,4,5 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. VÕS § 114 lg 1,4 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega ei saa tellija keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest nt üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kuid need on kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised. Kohus leiab, et sellisel juhul võib tasu

7 (15)

maksmisest keelduda üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Hagi rahuldamise seisukohalt on käesolevas asjas oluline tuvastada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seda pooltele korduvalt menetluse käigus selgitanud (tl 103, 105, 219). FIE Oleg Lužetski poolt koostatud ehituse ülevaatuse ja projektile vastavuse ekspertiisi akti, mida kohus loeb eriteadmistega isiku arvamuseks, p 1 nähtub (tl 13-14), et Viljandi maakonnas Viiratsi asulas Heina 7 asuva ehitusjärgus oleva elamu autovarjualuse katuse osas on puudu sarikad; teise korruse seinad ei ole täpselt ehitatud projekti järgi: ehitaja pidi laduma peale põrandatalade paigaldamist 6 rida fibo plokki, aga on tehtud 8 rida; seoses üleliigse kahe fibo ploki rea paigaldamisega tuleb lisakulu materjalile ja tööle ning muutub katuse kalle väiksemaks, mis ei võimalda ehitada katust projekti järgi, seoses eraldi katuse ehitusega tuleb lisakulu materjalile ja tööle. Soovitus: tellida projekteerijalt projekti muudatus, autovarjualuse katus teha astmeline; paigaldada täiendavad lumetõkked maja katusele, et takistada lume kukkumist autovarjualusele; ehitajalt nõuda üleliigse materjali 50% kompenseerimist; kui on kinni makstud seinte ladumine siis teha tasaarveldus ja nõuda mittevajalike tööde tööraha tagasimaksmist. Hageja vaidlustab 10.10.2007 kostjapoolse töövõtulepingu lõpetamise (tl 15-16) ja esitab p 1 kohta vastuväite: tellijaga kokkuleppel muudeti katuseharja kõrgust, kuna muidu oleks korstna kõrgus väljunud üldises detailplaneeringus sätestatud nõudest 8 m maapinnast; seoses sellega muutus ka auto varjualuse sarikate asukoht ja katusekalde nurk; auto varjualuse katus ei saagi enam projekti järgi sobida kuna sauna müürid on laotud eelneva ehitaja poolt 30 cm kõrgemaks, seoses sellega enam erinevate katuste nurgad ei sobi; sellest probleemist on tellija teadlik; projektis on märgitud antud seina kõrguseks 1,6 m, millest on ka ehitaja lähtunud. O. Lužetski arvamuse p 2 kohaselt sarika otsad on väga lühikesed vajavad üle kontrollimist ja vajadusel tuleb neid jätkata. Soovitus: üle vaadata kõik sarika otsad ja vajadusel neid pikendada. Hageja tunnistab selles punktis oma eksimust ja on nõus selle vea parandama (tl 15-16). O. Lužetski arvamuse p 3 kohaselt on köögi aknapostid tehtud valest materjalist ja on oht, et nad ei pea vastu koormusele. Soovitus: Pöörduda projekteerija poole, peale projekteerija nõusolekut jätkata ehitust. Hageja selgituste kohaselt p 3 kohta on ta järginud projekti, milles on kirjutatud, et välisseinad laduda fibo plokkidest. Kuna tellijaga oli antud probleem arutlusel, otsustas tellija siiski lähtuda projektist ja laduda seinad fibo plokkidest (tl 15-16). O. Lužetski arvamuse p 4 kohaselt on kaares seinale paigaldatud fibo sillused, kuigi olid vaja teha monoliitsed sillused. Soovitus: Pöörduda projekteerija poole, peale projekteerija nõusolekut jätkata ehitust. Hageja vastuväidete kohaselt on projektis näidatud, et välisseinad laduda fibo plokkidest, mida ka ehitaja on teostanud (tl 15-16). O. Lužetski arvamuse p 5 kohaselt on vundamendi soojustus tehtud valest materjalist. Hageja vastuväidete kohaselt p 5 kohta alustas ta töid teise korruse müüritiste ladumisega, mistõttu selle pretensiooniga tuleb pöörduda eelmise ehitaja poole (tl 15-16).

8 (15)

O. Lužetski arvamuse p 6 kohaselt on enne korstnate ladumist vaja valada armeeritud betoonist vöö. Hageja leiab, et antud punkt ei puuduta teda, tellijal on vaja tellida eraldi valamine korstna vundamendile (tl 15-16). O. Lužetski arvamuse p 7 kohaselt teise korruse otsaaknad ei vasta projektile, on tehtud teise kujuga ja valele kõrgusele. Hageja vastuväidete kohaselt arvamuse p 7 kohta on aknaavad praegusel kujul kooskõlastatud tellijaga, kuna maja omanikule ei meeldinud kolmnurksed aknad (tl 15-16). Neljapoolsel kohtumisel, kus osalesid tellija, pooled ning projekteerija lepiti otsaakende kujus kokku just selliselt, nagu nad on ehitatud. O. Lužetski arvamuse p 8 kohaselt on katuse ehitusel pennid paigaldatud valele kõrgusele. Soovitus: kooskõlastada muudatus tellijaga, ei ole oluline viga. Hageja vastuväidete kohaselt p 8 kohta on pennid paigaldatud laetaladest 2,6 m kõrgusele; kui maha arvata põranda ja laekonstruktsiooni kihid ja rihtimisvarud, tuleb ruumi kõrguseks 2,5 m (tl 15-16). Kohtuistungil avaldab hageja, et praegu ei ole neid penne ehitusel enam üldse. O. Lužetski arvamuse p 9 kohaselt oli teise ja esimese korruse vahele vaja valada talade alla tasandusvöö, vöö on valatud valesti talade peale. Soovitus: kooskõlastada muudatused projekteerijaga. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole projektis antud vööd näidatud ja tellija seda ei nõudnud, siis vastavalt projekti järgi ehitades ei pidanud ehitaja seda tegema (tl 15-16). O. Lužetski arvamuse p 10 kohaselt on pennide ühendused vaja üle vaadata, kuna mõnes kohas on tehtud ühendus nelja kruviga, mõnes kahega. Soovitus: Üle vaadata kõik ühendused, lisada puudu olevad kruvid. Hageja vastuväidete kohaselt projektis ei ole näidatud ühtegi katusekonstruktsiooni sõlme lahendust ja kinnitusi, millest ehitaja peaks lähtuma (tl 15-16). O. Lužetski arvamuse p 11 kohaselt puudub müürilati alt ruberoid või muu niiskustõkke materjal, samad vead on keskmise seina ehitusel. Soovitus: kuna sarikad ja müürilatid on paigaldatud, siis pöörduda projekteerija poole; paigaldada niiskustõke alla, kuna tehnoloogiliselt see ei ole võimalik, siis tuleb kogu katus ja keskmine sein lahti võtta ja tagasi panna; müürilatt määrida puidukaitsevahendiga terves ulatuses (tehtud osaliselt ja ei ole arusaadav, miks üks ülevalt, aga teine alt), keskmise seina pruss samuti määrida puidukaitsevahendiga. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole projektis seda nõuet näidatud ja kuna tellija antud probleemile tähelepanu ei osutanud, ei saa ka ehitajalt seda nõuda; vaatamata korduvatele palvetele, et tellija võtaks ühendust projekteerijaga jooksvate probleemide lahendamiseks, ei ole tellija seda teinud (tl 15-16). Tunnistaja Oleg Lužetski, kel on viis litsentsi hoonete ehituse valdkonnas, annab ütlusi (tl 239), et kõige suuremad puudused olid ehitusnormide eiramised, tasandusvöö talade alla oli tehtud talade peale; katuse ehitusel oli jäetud paigaldamata niiskustõkke materjal, müürilatt oli immutatud valesti; korstna vundament oli puudu; maja sein oli ehitatud kõrgemale kui projektis; ebakvaliteetse töö maksumust ta ei tea; ta fikseeris kõik puudused ja ei tea, kes mida pidi ehitama. Ehitise projekteerija A. Kuslapi seisukohad Oleg Lužetski poolt tehtud ekspertiisiaktile on (tl 39): p 1 osas jätkata edasi sama kalde alusel, üleliigsed fibo read pole probleem; p 2: sarika otsad tuleb pikendada; p 3: paigaldada postide ümber 5x5 vinkelraud, mis lahendab ka p 4 toodud 9 (15)

probleemi; p 7 duširuumi poolt aknad kinni laduda ja teha aknad vinskapi, teisel pool teha samamoodi; p 9: vinklid saavad seina ühtseks; p 11: saunapoolsele osale määrida puiduimmutus; ehitus võib jätkuda, kui probleemid on kõrvaldatud. Hageja on teinud ettepanekud kostjale, lähtudes kohtumisest projekteerija A. Kuslapiga 31.10.2007 (tl 38): 1. Sarika otsi pikendame vastavalt nõutule 20 cm. 2. Laome kinni duširuumi poolt aknad, teisel pool samamoodi; uued aknad tehakse vinskapi. 3. Määrime saunapoolsele osale puiduimmutuse. Märgitud puudused kõrvaldame 08.novembriks 2007.a. Heina 7 maja projekteerija tehnik-arhitekti ettevalmistusega tunnistaja Arnold Kuslap annab kohtuistungil ütlusi (tl 217-218), et hageja ei alustanud seda ehitustööd, seinad olid juba enne püsti, oli puudusi eelmiste ehitajate poolt, kuid asi võis rahulikult edasi minna; kui mõni aken on teistmoodi, siis vormistatakse hiljem muudatuste projektina; A. Kuslap oli tööde käiguga rahul, detailide kallal võib alati norida; projektis ei pea nimetama, mitu kruvi, kus on; kui töö käigus omanikul tekib mingi soov, siis tehakse muudatuste projekt, kui maja on valmis, aja jooksul võivad plaanid muutuda; vöö olemasolule sai juhitud tähelepanu juba varem, kui olid eelmised ehitajad; seal vahet ei ole, kas vöö on all või peal; kui ei ole monoliitne, siis on võimalik seda hiljem ümber teha; fibosillused saab hiljem teha; taladel oli antiseptik peal; ehitus oli alles pooleli, täiendamisega oleks selle korda saanud; projektis ei ole otseselt viidatud monoliitsele sillusele. O. Lužetski akti p 1 oli teostatav, ehituse käigus tehakse täiendusi ja muudatusi; p 2 töö oli alles pooleli, A. Kuslap saab sellest märkusest aru siis, kui katus juba kaetud; p 3 tugevdamise võimalused nurkraudadega; p 5 ei kontrollinud, majal pragusid ei ole; p 6 märkus on liigne; p 7 see on kosmeetiline küsimus, maja tellijal tekkis uus soov; p 8 pennide kohta ei oska kommenteerida, ei käinud neid mõõtmas. Kostja on kohtule esitanud O. Lužetski arvamuse juurde kuuluvate fototabelite koopiad (tl 115150). Hageja on esitanud kohtule ehitustööde päeviku koopia (tl 17-35), pooltevahelise kirjavahetuse koopia (tl 41-44, 46-48). Kohtule esitatud eriteadmistega isiku Oleg Lužetski arvamusest ja tema tunnistajana kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kõik hageja teostatud tööd ei ole vaidlusalusel objektil teostatud nõuetekohaselt; samas on eriteadmistega isik pidanud vajalikuks enamiku aktis toodud puuduste osas enne puuduste kõrvaldamist pöörduda projekteerija poole. Projekteerija Arnold Kuslap, kes on ära kuulatud kohtuistungil tunnistajana, ja kelle arvamust kohus ka arvestab eriteadmistega isiku arvamusena, on teinud konkreetsed ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks ning on leidnud, et osa neist saab lahendada ehitise valmimisel muudatuste projektis ja ehitus oli alles pooleli, täiendamisega oleks selle korda saanud. Kostja ei ole kummutanud hageja väiteid, et kõrvalekalded projektist on kooskõlastatud tellijaga. Vundamendi soojustamisega seotud puuduste eest ei ole vastutav hageja, kes alustas töid vahelaest ja teise korruse müüritistest. Kohus leiab, et hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, on tõendatud hageja poolt lepingu rikkumine, kostja ei ole hagejale andnud tähtaega nende puuduste kõrvaldamiseks, kuigi hageja avaldas selleks valmisolekut. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu p 3 määras kostja oma esindaja juhendama tööde teostamist, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmiseks, tööde lepingu tingimustele vastavuse kontrollimiseks; lepingu p 7 kohaselt on tellijal õigus kontrollida tööde tegemist.

10 (15)

Asja materjalidest nähtuvalt olid pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale teise osamakse tasumises 14.09.2007 (tl 9) ja kostja ei teinud seda, mistõttu oli hagejal õigus tulenevalt lepingu p 10.1 leping üles öelda ennetähtaegselt, kui tellija on kohustatud tasuma tööde eest etapiviisiliselt ning tellija on viivitanud eelmise etapi eest tasumisega üle ühe nädala ja lepingu p 11 kohaselt on punktis 10 ettenähtud põhjustel lepingu ülesütlemisel tellija kohustatud tasuma töövõtjale faktiliselt teostatud tööde eest. Hageja sel alusel lepingut üles ei ole öelnud. Kohus nõustub hagejaga, millele ka kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et teostatud tööde mahu määramisel on otstarbekas aluseks võtta eriteadmistega isiku O. Lužetski poolt tunnistajana antud ütlused (tl 239) ja kirjalikult antud arvamus (tl 45). Nendest nähtuvalt eramu Viiratsi asulas Heina 7 katusetööd moodustavad poole töömahust ning vahelae, seina ja müüride ehitamine 50% töömahust. Kogu lepingujärgne tasu lepingu p 4 järgi moodustab koos käibemaksuga 371 700 krooni, seega katusetööde maksumus (50%) on 185 850 krooni. O. Lužetski on avaldanud 2007.a. keskmiseks katusetööde maksumuseks (tl 45) 550 kr/m2, millest sarikate ehitus - 200 kr/m2, roovid+kondentskile+tuulutusliist - 100 kr/m2, pleki paigaldus - 150 kr/m2, vihmaveerennid ja -plekid - 100 kr/m2 ja millele lisandus käibemaks 18%. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et pooled ei leppinud kokku vihmaveerennide ja -plekkide paigaldamises, mistõttu on katusetööde maksumus selle võrra väiksem. O. Lužetski poolt esitatud katusetööde keskmise maksumuse alusel oleks Heina 7 katusetööde maksumus 270x 450= 121 500; 121 500x18%= käibemaks 21 870; 121 500+21 870=143 370 krooni. Seega on O. Lužetski poolt välja pakutud keskmine katusetööde maksumus väiksem poolte poolt lepingus kokkulepitust (143 370< 185 500). Eriteadmistega isik O. Lužetski on pidanud vaidlusaluse eramu katuse ehituseks kuluvaks 8 nädalat, millest sarikate ehitus 4 nädalat, roovitus+ kondentskile paigaldus 1 nädal, pleki paigaldamine 2 nädalat, vihmaveerennide ja –plekkide paigaldamine 1 nädal. Kuna tõendatud ei ole poolte kokkulepe vihmaveerennide ja –plekkide paigaldamises, siis on kokkulepitud katusetööde kogumaht 7 nädalat, millest sarikate paigaldus moodustab 4 nädalat. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on objektil paigaldanud 87% sarikatest. 4/7x185 500= 106 000; 87%x106 000= 92 220 krooni. Seega on hageja teinud objektil ehitustöid 185 500+ 92 220= 277 720 krooni eest. Arvestades maha kostja poolt hagejale tasutud esimese osamakse, võlgneb kostja hagejale lepingujärgselt 277 720-150 000 krooni= 127 720 krooni. Kostja on kirjas hagejale (tl 48) teatanud 9.novembril 2007, et ta soovib lõppsummast maha arvestada ehitusvigade likvideerimiseks tehtavad kulutused summas 20 700 krooni. Sisuliselt tuleneb kostja vastusest, et tegemist on hinna alandamise vastuväitega ning sel juhul on vastuväite esitaja kohustus tõendada mittekohase täitmise väärtust. Kostja kinnitas kohtuistungil jätkuvalt, et ta ei ole nõus hagejale midagi maksma ning et hageja nõue tuleks tasaarvestada. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei saa tasaarvestada nõuet, kuna hageja on esitanud tasaarvestamise nõudele vastuväited. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium ei nõustu 16.juuni 2010.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 kohaselt väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude 11 (15)

maksmapaneku. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja väitel rikuti hageja poolt kogu puitmaterjal, mis oli ostetud kostja poolt ja tema poolt ka objektile toimetatud, 75 866,92 krooni väärtuses. Arvestades ehituslikku praaki müüriladumisel ja materjalide ülekulu, on kostja saanud kahju 2007.a. juulis, augustis ja septembris hagejale ettenägematuteks kuludeks kolmel korral makstud summade näol kokku 50 000 krooni. Hageja on oma 12.09.2007.a. arve alusel saanud kostjalt korstnate ladumise eest 30 000 krooni, kuid vaatamata 31.10.2007.a. nn miinusarve esitamisele, ei ole ta kostja hinnangul oma nõuetes seda summat tasaarvestanud ega esitanud ka tõendeid nimetatud tasaarvestuse kohta. Kokku on kostjale hageja poolt tekitatud kahju suuruseks kostja hinnangul 155 866,92 (75 866,92 + 50 000 + 30 000) krooni. Kostja on esitanud kohtule koopiad arvetest Kagu Tommi OÜ poolt kostjale saematerjali müümise kohta (tl 151-152); allkirjade koopiad (tl 133-135), millest nähtuvalt on OÜ Digilaid juhataja A.-A. Lüüs andnud OÜ Hekaar juhatajale A. Kolgale kokku 50 000 krooni; poolte vahel 05.09.2007 sõlmitud töövõtulepingu koopia korstende ladumise kohta (tl 136-137) ja korstende ladumise kohta 12.09.2007 koostatud arve summas 30 000 krooni ja arvele esitatud krediitarve -30 000 krooni kohta koopiad (tl 138, 139). Hageja vastuväidete kohaselt on Kagu Tommi OÜ kolme arve alusel saematerjal objektile toodud ja seal ka paika pandud; viimane arve (01.10.2007- tl 132) on aga ajast, kui hageja oli juba lõpetanud töö objektil; õhust võetud ning ilma igasuguse aluseta on kostja väide puitmaterjali rikkumisest. 50 000 krooni tasus kostja hagejale materjalide eest, mida kostja objektile ei jõudnud toimetada, kuigi see oli tema kohustus. Mingit lisakulu kostjale üleliigselt laotud plokkidest ei ole tekkinud, sest kostja nende plokkide või paigalduse eest tasunud ei ole. Töövõtuleping korstnate ladumiseks poolte vahel sõlmiti, kuid seda ei asutud täitma seetõttu, et kostja ei valmistanud korstnate vundamenti, milleta korstnaid laduda ei ole ju võimalik. Hageja esitas kostjale arve summas 30 000 krooni nimetatud töövõtulepingu alusel aga seda summat kostja hagejale ei tasunud. Pooltevahelise lepingu p 5 kohaselt on tööde teostamiseks tellija kohustatud varustama töövõtjat kõikide vajalike materjalidega, tellija on kohustatud tasuma töövõtjale ettenägematuteks kulutusteks kuluvate materjalide maksumuse koos transpordi hinnaga töövõtja poolt esitatava arve alusel. Kostja kinnitab kohtuistungil, et ettenägematuteks kuludeks esitas hageja tšekid ja kostja aktsepteeris neid, vormistades allkirja raha andmise kohta ettenägematuteks kuludeks. Kostja on esialgu avaldanud, et maksis korstna ladumise arve eest ette Hansapanga kaudu (tl 219), kuid 29.oktoobri 2010 istungil kinnitab, et maksmine toimus hoopis sularahas (tl 253). Kohus leiab, et kostja jätnud täitmata TsMS § 230 lg 1 tuleneva tasaarvestamise avalduse tõendamiskohustuse. Sellisel juhul oleks mittekohase täitmise (hageja poolt teostatud tööde koos viivistega) väärtus peaaegu null, kuid seda ei ole kostja tõendanud ning see ei nähtu ka asja materjalidest. Tartu Ringkonnakohus on asunud tsiviilasjas nr 2-08-4888 seisukohale, et kui mittekohase täitmise väärtust ei saa antud hetkel enam täpselt kindlaks määrata, otsustab selle kohus diskretsiooniõiguse alusel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 alusel. Arvestades eriteadmistega isikute O. Lužkovski ja A. Kuslapi arvamusi ning ütlusi tunnistajana kohtuistungil, kostja poolt 12 (15)

esitatud fotosid, leiab kohus VÕS § 112 lg 1 viimase lause alusel, et hageja poolt teostatud tööde väärtus koos puudustega moodustab 85 % (mittekohase täitmise väärtus) 127 720-st (kohase täitmise väärtus e. väärtus ilma puudusteta). Lähtudes VÕS § 112 lg 1 tuletatud valemist moodustab alandatud hind 108 562 krooni. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse osas rahuldada 108 562 krooni ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 28.septembrist 2007.a., mil hageja esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl 98). Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine alates kostja poolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 9.oktoobrist 2007.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

13 (15)

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et viivised on ülemäära suured. Viiviste tasumine on võlaõigusseaduses ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Viiviste vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Hagi materjalidest nähtub, et kostja ei ole hagi menetlemise perioodil rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul võlga likvideerima hakanud, kuigi tunnistas esialgu võlga 50 090 krooni ulatuses. Üksnes asjaolu, et kostja on rahalistes raskustes seoses üldise majanduslangusega, ei saa olla aluseks viiviste vähendamisele. Samuti moodustavad hageja kõrvalnõuded põhinõudest vaid ligi 30 protsenti. Kohtuvaidlustes leiab kostja, et hageja rikkus nii lepingu sõlmimisel kui töö tegemisel räigelt ehitusseaduse §-de 41, 47 nõudeid, mistõttu kostja ei nõustunud andma ehituse vastuvõtu aktile allkirja. Pooltevahelise lepingu ülesütlemise ajal kehtinud ehitusseaduse § 41 lg 1 redaktsiooni kohaselt on isikul lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe ehitusseaduse § 47 nimetatud pädeva isikuga või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. ES § 41 lg 2 kohaselt, kui ehitusettevõtja teeb ehitustöid ainult sellel kutsealal, kus tema töötajale või füüsilisest isikust ettevõtja korral ehitusettevõtjale on omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille puhul isik ei korralda ressursside jagamist ega teiste tööd ning ei vastuta selle eest, ei pea ehitusettevõtja järgima ehitusseaduse § 41 lõike 1 punktis 2 sätestatut. Registreeringu väljavõttest (tl 156) nähtub, et OÜ Hekaar on ehituse tegevusalal registreeritud 12.11.2007.a.; vastutavaks spetsialistiks on registreeritud Mart Kanarik (tl 257). Kohus leiab, et kostja poolt nimetatud ehitusseaduse sätete rikkumise eest võib hageja vastutada karistusõiguse sätete alusel, kuid need ei too kaasa hageja vastutust käesolevas asjas eraõiguslikus mõttes. Hageja vastutab käesolevas asjas töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kostja tunnistas algul 25.03.2008.a. kohtule saadetud vastuses nõuet osaliselt, seda 50 090 krooni suuruses summas (tl 62). 26.oktoobril 2010.a. teatas kostja esindaja kohtule, et kostja võtab selles asjas 50 000 krooni suuruse võlgnevuse tunnistamise tagasi (tl 248). Kohtuistungil selgitab kostja seaduslik esindaja (tl 253), et alguses ta tunnistas mingit osa sellest haginõudest, kuid kuna leiab, et talle on tehtud moraalses ja füüsilises mõttes suuremat kahju, siis ta ei tunnista ka seda 50 000 krooni, kuna talle on tehtud suuremat kahju- kõik need kohtulikud vaidlused, advokaadi kulud ja moraalsed kahjud, inimese närvid. Samas ei ole ta vastavat nõuet kohtule esitanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on esialgu hagi ainult osaliselt õigeks võtnud, puudus alus hagi õigeksvõtu alusel rahuldamiseks. Asjakohatu on kohtuvaidlustes kostja poolt esitatud seisukoht, et antud asja õiglaseks lahendamiseks tulnuks määrata ehitustehniline ekspertiis. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks. Pooled ei ole käesolevas asjas taotlenud ehitustehnilise ekspertiisi määramist; vastupidi, hageja on hagiavalduses leidnud, et sellise ekspertiisi teostamine ei ole enam võimalik (tl 181) ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on pooltele korduvalt selgitanud TsMS § 230 lg 1, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

14 (15)

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (tl 103, 105, 219) , kuid ka kostja ise ei ole asja rohkem kui kahe ja poole aastase asja menetlemise kestel taotlenud ehitustehnilise ekspertiisi teostamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagiavalduse esitamine vormis nagu seda tehti hageja poolt 17.11.2009.a. uuesti, ei vasta TsMS nõuetele. TsMS § 376 lg 5 kohaselt võib kohus nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Kohus leidis, et hagi oli seoses hageja poolt eelmenetluses esitatud haginõude aluseks olevate asjaolude täpsustamisega ja esitatud kõrvalnõudega muutunud ebaülevaatlikuks, mistõttu tegi kohus hagejale ettepaneku hagi tervikteksti esitamiseks, mida hageja tegigi (tl 179-190) ja mis saadeti välja ka kostjale (tl 194). Kostja esindaja on ka ise 15.oktoobri 2009.a. eelistungil taotlenud hageja poolt hagi tervikteksti esitamist (tl 172), ei ole soovinud enam tõendeid esitada ja ei ole vastu vaielnud asjas eelmenetluse lõpetamisele. Neil asjaoludel tuleb OÜ Hekaar hagi OÜ Digilaid vastu 133 766 krooni ja viiviste maksmise nõudes osaliselt rahuldada ning välja mõista OÜ Digilaid 108 562 krooni ja viivised 9.oktoobrist 2007- kuni kohtuotsuse tegemiseni 8.detsembrini 2010 32 320,24 krooni, s.o. kokku 140 882 krooni ja 24 senti, samuti viivis põhinõudel 108 562 kroonilt alates 9.detsembrist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses OÜ Hekaar kasuks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: Hekaar OÜ menetluskulud jätta 83 % ulatuses Digilaid OÜ kanda ja Digilaid OÜ menetluskulud jätta 17 % ulatuses Hekaar OÜ kanda.

Kohtunik:

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.