Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

milles teatati töö lepingutingimuste mittevastavusest, kirjeldades piisavalt täpselt töö lepingutingimustele mittevastavust objekti tellija Deka Ehitusgrupp OÜ pretensiooniga. Hageja väidab puuduste kõrvaldamise toimunuks 06.10.2007, kuid see väide ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust, s.o teostatud tööde mahtu. Hageja esindaja keeldus ühisest töö mahu kindlaksmääramisest objektil. Samuti keeldus hageja kompromissist, et kostja tasub hagejale 15 000 krooni. Kostja väitel olid tööd tehtud ebakvaliteetselt, mis on tõendatud OÜ Kaar Inseneribüroo aktiga. Objekti tellija ei võtnud hageja poolt tehtud fassaadi soojustustööd vastu, lugedes kasutatud töövõtted ja tehnoloogia ebaõigeks.

MAAKOHTU LAHEND

liiga vähe tehtud tööde kvaliteeti puudutavaid hinnanguid. Kostja tellimusel Jaani tee 16, 20 ja 28 hooned üle vaadanud Meelis Erdfeld OÜ-st Kaar IB on 15.10.2007 tuvastanud, et tööd ei vasta tingimustele, s.o ei ole kinni peetud töö teostamises ette nähtud norminõuetest. Töö tuleb lugeda terviklikult ebakvaliteetseks. Selle seisukohaga nõustudes tuleb nentida, et täielikult ebakvaliteetne töö tuleb ümber teha või vähemalt parandada. Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud hagejalt Jaani tee 20 ja 28 hoonete soojustamisel tehtud ebakvaliteetse töö parandamist ning hageja on sellest keeldunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on hageja poolt tehtud ebakvaliteetse töö Jaani tee 20 ja 28 hoonete juures ise parandanud või on lasknud seda teha, nõudes hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus oli seisukohal, et esiteks on kostja viivitanud puudustest hagejale teatamisega üle mõistliku aja, kaotades sellega õiguse viidata puudustele töö kvaliteedis ning kui asuda seisukohale, et puudustest oli siiski varem suusõnaliselt juttu ning pretensioone esitati, ei ole kostja tõendanud selliseid olulisi puudusi hageja poolt tehtud töödes, mis nõudsid kostja poolt faktiliselt täiendavaid kulutusi tööde parandamiseks või ümbertegemiseks. Seega on hagejal õigus nõuda lepingu ülesütlemise hetkeks tehtud töö eest tasu VÕS § 652 lg 2 kohaselt. Kuivõrd kostja on esitanud mitmeid tõendeid hageja poolt tehtud väidetavalt ebakvaliteetse töö ülevaatamise kohta, siis ei saa olla kahtlust asjaolus, et hageja on arvel ja aktil märgitud töid teinud. Kohus lähtus aktist nr J/1-09 tl-l 9, s.o Jaani tee 16 hoone puhul 270 m2 kaetud pinda ja Jaani tee 20 ning 28 hoonete puhul kokku 230 m2 kaetud pinda. Jaani tee 16 hoonele paigaldati tellija ostetud penoplast ja sokliprofiil tellija ostetud liimiseguga, mistõttu hageja on lugenud tehtud töö hinnaks 150 kr/m2 eest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja arvel ja aktis nimetatud töid saab teha väiksema tasu eest. Kohus lähtub hageja poolt nõutavast hinnast. Jaani tee 20 ja 28 hoonete puhul on penoplasti, liimi ja sokli profiili ostnud hageja, mistõttu hageja nõuab ruutmeetri eest 300 krooni. Kohus leidis, et hageja kulutas 230 m2 jaoks vähemalt 33 m3 vahtpolüstürooli hinnaga (33x600x1,18) 23 364 krooni. Liimi ja sokliprofiili eest tasumiseks andis kostja hagejale Jaani tee 16 hoone tarbeks 8000 krooni. Kohus eeldas, et kuna hageja kattis penoplastiga Jaani tee 20 ja 28 hoonete puhul kokku vähem ruutmeetreid kui Jaani tee 16 hoone puhul, on hageja mõistlik kulutus liimisegule ja sokliprofiilile samuti mitte rohkem kui 8000 krooni. Hageja töötasu 230 m2 pinna katmiseks penoplastiga saab olla (150x230) 34 500, millele lisandub 23 364 krooni vahtpolüstürooli ja 8000 krooni sokliprofiili ning liimisegu soetamiseks, s.o 65 864 krooni. Kohus oli seisukohal, et arvestades hageja lepingulist kohustust ka muude (pisi)kulude katmiseks, on hageja nõue 230 m2 seinapinna katmise eest 69 000 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Alltööettevõtulepingu punktist 7.6 tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 12 921 krooni, so 10 % viivitatud summast. Kohus leidis, et mõistlik ja põhjendatud kulutus kohtueelses menetluses võla sissenõudmisel on hagejal 8000 krooni, millele lisandub käibemaks 1440 krooni, kokku 9440 krooni, mille tasumises on kostja olnud viivituses alates 30.10.2007. Hagi kohtusse esitamise päevaks on arvutuslik seadusel põhinev viivis (0,0003x9440x100) 283.20 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on põhjendamatult kostjalt välja mõistetud põhinõue, viivised ja menetluskulud olukorras, kus kostja ei ole ebakvaliteetse töö eest tellijalt midagi saanud. Töö ebakvaliteetsus on tellija pretensiooniga ja ekspertide arvamustega leidnud tõendamist; 2) on ebaõigesti hinnatud alltöövõtulepingu lõpetamise asjaolusid. Põhjendamatu on seisukoht, et tegemist on tööde alustamise võimatusega, kuna ka kohus on ise leidnud, et töödega oli alustatud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, millal oli kostjal üldehitustööde lõpetamise tähtajad või millistel tähtaegadel oli kostjal kohustus tööfront hagejale üle anda, samuti asjaolu, et tööesi üleandmisega oli viivitatud niivõrd, et hagejal ei olnud lepingu ülesütlemise seisuga arvestades enam võimalik lepingut 05.10.2007 täita. Kuivõrd poolte vaheline leping ei sätesta, millises ulatuses ja kuna pidi apellant tööfronti üle andma, ei saa lähtuda seisukohast, et apellant on jätnud täitmata lepingulise kohustuse tööfrondi üleandmiseks ja sellest olenevalt on tegemist tellija viivitusega. Hageja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud tööfrondi üleandmist; 3) on põhjendamatult leitud, et hagejal olemasolev tööfront ei võimaldanud tööde jätkamist või lepingu täitmist ettenähtud tähtajaks. Jaani tee 16 soojustus (väidetavalt 270 m2 kaetud pinda) oli tehtud, sealjuures osaliselt ka Jaani tee 20 ja 28 - kokku väidetavalt 230 m2 pinda kaetud), mistõttu hagejal ei puudunud tööfront armeerimis- ja krohvimistööde teostamiseks antud hoonete juures. Hageja ei ole tõendanud, et armeerimis- ja krohvimistöid oli võimatu teha seal, kus soojustustööd olid juba tehtud ning seetõttu ei ole tegemist lepingu ülesütlemise ajal lepingu täitmise võimatusega; 4) on vääralt kohaldatud VÕS § 652 ja ebaõigesti tuvastatud lepingu ülesütlemise õiguspärasus. VÕS § 102 sätestab põhimõtte, et võlasuhtes tuleb teatada kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest viivitamatult pärast seda, kui saadi takistavatest asjaoludest teada. Vastustaja ei käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt, kui 25.09.2007 ütles lepingu üles tuginedes tööfrondi puudumisele, seda olukorras, kus lepinguga ei nähtud ette tööfrondi üleandmise tähtaegu, lepingu täitmist takistavatest asjaoludest ei teatanud apellandile viivitamatult nendest teadasaamisest ja ei olnud nõutud takistuste kõrvaldamist, seda sealjuures olukorras, kus lepinguga ettenähtud töid oli üles ütlemise ajal kahtlemata võimalik suuremahuliselt teostada ja kus lepingu lõpptähtaeg oli veel ees. Vastustaja ei ole lepingu tõendanud, et lepinguga ettenähtud töid lepingus ettenähtud tähtajaks 05.10.2007 ei olnud võimalik lõpetada, kui oleks esitatud lepingu täitmist takistavate asjaolude kohta nõue ja see oleks apellandi poolt täidetud; 5) on ebaõige seisukoht ebakvaliteetselt tehtud töö eest tasu saamise õiguspärasuse osas. Puudustest teadasaamist ja kostja 01.10.2007 pretensiooni lisana esitatud Deka Ehitusgrupp pretensioon tuleb lugeda hagejale õigeaegselt esitatuks. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et pretensioon tööde ebakvaliteetsuse kohta on esitatud kogu 24.09.2007 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud tööde kohta. Kostja 01.10.2007 pretensioon kogu teostatud soojustustöö (Jaani 16, 20, 28) ebakvaliteetsuse kohta on leidnud tõendamist ekspertide poolt, kes on andnud samuti tervikuna hinnangu kõigi kolme hoone juures teostatud soojustustöö kohta. Seetõttu on väär seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud hagejalt Jaani tee 20 ja 28 hoonete soojustamisel tehtud ebakvaliteetse töö parandamist; 6) on vääralt kohaldatud VÕS § 646 lg 5. Kohus on jätnud arvestamata, et töö on teostatud ebakvaliteetselt ja selle ümbertegemisest on hageja keeldunud. Asjakohatu on seisukoht, et pärast eksperdi arvamuse teadasaamist 15.10.2007 oleks kostja pidanud nõudma Jaani tee 20 ja 28 hoonete soojustuse parandamist. Nii hageja kui ka kostja poolt tellitud eksperdid on jõudnud samale järeldusele, et töö on teostatud ebakvaliteetselt. Selgusetuks jääb seisukoht, et A. Roolaht on andnud liiga vähe tehtud tööde kvaliteeti puudutavaid hinnanguid, kui selgesõnaliselt on antud hinnang, et „/.../ töid pole täies ulatuses teostatud nõuetekohaselt − mittevastavus Caparoli

fassaadisüsteemile /.../“. Leping nägi ette töö teostamise just vastavuses Caparol fassaadisüsteemile (lepingu p 2.1). Hageja on pretensioonis esitatud ebakvaliteetsused enda väite kohaselt 06.10.2007 likvideerinud. Samas leiab tõendamist, et töödes esinenud ebakvaliteetsused on likvideerimata; 7) on väär seisukoht (sh Jaani tee 20 ja 28 osas), et eksperdi arvamusest tulenev pretensioon on hagejale kirjalikult kätte toimetatud alles vastuväidetega 20.03.2008, mis toimetati hageja esindajale kätte aprillis 2008. Asjas on tuvastatud, et hageja on pärast töös esinevate puuduste väidetavat likvideerimist 06.10.2007Meelis Erdfeldi poolt teostatud ülevaatuse akti kätte saanud 13.12.2007. Asjas on kostja esitanud tsiviilasja nr 2-07-48361 eelistungi 13.12.2007 protokolli, millega leiab tõendamist, et M. Erdfeld OÜ Kaar IB ülevaatuse akt 15.10.2007 on hagejale üle antud 13.12.2007 (hageja poolt 20.11.2007 esitatud pankrotiavalduse menetluse protsessis). Seega on 13.12.2007 hagejale teatavaks tehtud, et vaatamata kostja 01.10.2007 pretensioonile ja hageja väitele 06.10.2007 puuduste likvideerimise kohta, on töö jätkuvalt ebakvaliteetne; 8) on mõistetamatu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud olulisi puudusi hageja tehtud töödes. Mõlema poole eksperdid on andnud seisukoha, et teostatud töö on ebakvaliteetne, kuna ei vasta Caparol nõuetele jne. Kostja on nõudnud teostatud töö parandamist. Hageja on väitnud töö parandamist, kuid eksperthinnangutega on leidnud kinnitamist, et kostja poolt ebakvaliteetset teostatud tööd etteantud mõistliku aja jooksul ei parandatud. Arvestades asjaoluga, et hageja tegi töö ebakvaliteetselt ja ebakvaliteetselt tehtud töö puudusi hageja ei likvideerinud, lõpetas tellija OÜ Deka Ehitusgrupp kostjaga lepingu fassaaditööde osas. Töö tehti teadaolevalt ümber OÜ Deka Ehitusgrupp poolt uue töövõtjaga sõlmitud lepingu alusel ja antud asjaolu tegi võimatuks töö ümbertegemise kostja või kostja poolt tellitud isiku poolt. Kuna töö ebakvaliteetsus leidis tõendamist, siis ei tasunud OÜ Deka Ehitusgrupp antud ebakvaliteetse töö eest ka kostjale. Kostja on saanud tehingust kahju hagejale üleantud materjali 42 534.40 krooni ja 8000 krooni näol. Pärast töö kohta pretensiooni esitamist ja töö puuduste kõrvaldamata jätmist, s.o ebakvaliteetse töö eest, on tasu väljamõistmine põhjendamatu; 9) on väärad põhjendused nõude summa kohta. Kohus on põhjendamatult tuginenud hageja tõendamata väidetele ja tõlgendanud esitatud tõendeid asjakohatult, lähtudes hageja tõendamata väidetest. Arvestades eeltooduga ei ole kohus asja lahendamisel, sh nõude arvestusliku põhistuse esitamisel, lähtunud TsMS §-dest 230 lg 1, 436 ning 438 nõuetest. Alltöövõtulepingu p 2.1 kohaselt tööde maksumuse hind on 650 kr/m2, millele lisandub käibemaks. Hinna sisse kuulus hagejal paigaldada stardiliistud, liimida penoplast, armeerida penoplast ja struktuurkrohvida Caparol krohviga. Materjali, mille tarnib kostja, arvatakse lepingu summast maha. Kohus on leidnud, et hageja paigaldas kokku 500 m2 penoplastiga kaetud pinda ja et vaidlust ei ole Jaani tee 16 paigaldatud penoplasti kuuluvuses kostjale ja Jaani tee 20 ning 28 paigaldatud penoplasti ostis hageja. Apellant kohtu seisukohaga ei nõustu. Vaidlust selle üle, et kostja poolt on üle antud 60,48 m3 penoplasti. Kuivõrd hageja ei ole asjas tõendanud, et ta on penoplasti juurde ostnud, on hageja poolt tõendamata penoplasti paigaldamine rohkem kui 423 m2, mille ta sai kostjalt. Kohus on põhjendamatult lähtunud ka hageja paljasõnalisest väitest, et kostjalt saadud 8000 krooni eest on ostetud sokliprofiili ja liimi vaid Jaani tee 16 hoone penoplastiga katmiseks. Hageja on asjas esitanud tööde teostamiseks ostetud materjali kohta (sokliprofiili ja liimi ostmise kohta) kaks arvet, mille summa kokku moodustab 9 023 krooni. Sellega leiab tõendamist kogu teostatud töö kohta hageja poolt materjali ostmine vaid summa 9023 krooni ulatuses, seda sealjuures kostjalt saadud 8000 krooni arvel. Järelikult ei ole hageja asjas tõendanud teostatud töö väidetavat mahtu ja maksumust asjakohase kalkulatsiooni ja algdokumentatsiooni esitamisega, mida kostja asjas korduvalt hagejalt nõudis. Asjas leiab tõendamist teostatud töö maht vastavalt kostjalt saadud penoplasti mahule 60,48 m3, mis vastab penoplasti paigaldamisele 423 m2 ja kulule sokliprofiili ning liimi ostmiseks 9023 krooni, mille katteks on hageja saanud kostjalt 8000 krooni. Muid

tõendeid materjalikulu kohta ei ole asjas esitatud. Seetõttu ei leia tõendamist hageja poolt soojustustöö teostamine 77 m2 mahus (500-423) ning kulud sokliprofiili ja liimi ostmiseks ning muud kulud. Seega teostas hageja tegelikult tööd vaid selles osas, milleks ta sai vahendeid kostjalt. Hageja ei ole omapoolselt objektile mingeid vahendeid soetanud, va kulutus 1023 krooni (9023 8000) eest. Lähtudes hageja seisukohast, kus Jaani tee 16 hoone 1 m2 soojustuse paigaldamise töötasu moodustab 150 kr/m2, siis 423 m2 soojustuse paigaldamise töötasu moodustab 63 450 krooni, millele lisandub muu materjalikulu 1023 krooni. Kokku moodustab hageja poolt teostatud töö arvestuslik maksumus 64 473 krooni. Lähtudes eeltoodust moodustab lepingu p 7.6 kohane viivissumma 6 447.30 krooni. Kuna asjas leiab tõendamist, et töö on osutunud ebakvaliteetseks, siis täielikult ebakvaliteetne töö ei kuulu tasustamisele ja sealjuures ka viivis ja muud kaasnevad nõuded väljamõistmisele. Viivise väljamõistmine ei ole maakohtu otsuses põhjendatud; 10) on põhjendamatult hagejale välja mõistetud kohtueelses vaidluses osutatud õigusabi kulutused. Hageja on tunnistanud kostja 01.10.2007 pretensiooni ja ebakvaliteetse töö tegemist. Hageja on väidetavalt ebakvaliteetse töö puudused likvideerinud 06.10.2007. Hageja esindaja arve on esitatud 16.10.2007, seega õigusabi kohta lähtudes vaidluse eeltoodud asjaoludest, kus hageja tunnistas teostatud tööde ebakvaliteetsust ja väitis selle ümbertegemist. Arvestades eeltooduga on põhjendamatu hagejale seoses õigusabi kuludega kohtueelses menetluses võla sissenõudmise kulude hüvitamine ja sellelt viivise väljamõistmine. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist. Apellant on seisukohal, et viivist ületava kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju väljamõistmine ei ole õiguspärane.

5) on alusetu väide, et asjas on leidnud tõendamist, et töö on teostatud ebakvaliteetselt ning seda ei ole 06.10.2007 parandatud. Apellant on varasemalt ka ise kinnitanud, et vastustaja tegi parandustöid 06.10.2007. Samas on arusaamatu väide, et kuna vastustaja on tunnistanud ebakvaliteetse töö parandamist, on seega kinnitust leidnud vastustajapoolne ebakvaliteetse töö tegemine. Kui vastustaja on ilmnenud puudusi kõrvaldanud, on lõplik töö kvaliteetne ning apellant ei saa tugineda ebakvaliteetsele tööle; 6) ei ole apellant lepingutingimustele mittevastavusele mõistliku aja jooksul tuginenud ja seega on kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Õigusabi kulude osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tähendust apellandi viidatud asjaolul, et hageja oleks võinud penoplastiga kaetud pinda armeerida ja krohvida. Asja materjalid tõendavad veenvalt, et hagejal puudus kostjast tingituna võimalus kokkulepitud töid 05.10.2007 valmis teha ning seetõttu leping üles ütelda VÕS § 652 lg 2 alusel. Ringkonnakohus rõhutab lisaks eelnevale seda, et vastuses 01.10.2007 pretensioonile (t.l 40) on kostja võtnud lepingu ülesütlemise teadmiseks ning on esitanud vastuväiteid ainult tööde mahu ja kvaliteedi osas. Vastuväited ülesütlemise õiguspärasusele esitas kostja alles 20.03.2008 vastuses hagile. Samuti märgib ringkonnakohus, et sõltumata lepingu ülesütlemisest on hagejal nõudeõigus tasule tehtud tööde eest VÕS §-de 635 lg 1 ja 637 järgi ning seda ka sel juhul, kui osa kokkulepitud töödest jäi tegemata. Nimetatud õigusnormidele on viidanud ka hageja kohtule esitatud hagiavalduses.

poolt täielikult ümber tehtud ning seetõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et kokkulepitud tingimustele mittevastavuse tõttu ei ole ta kohustatud hagejale midagi maksma. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingu mittevastavusele tugineda. Kostja teatas hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest 01.10.2007 kirjaga ning kirjeldas piisavalt täpselt töö mittevastavust. Jaani tee 16 elamu kohta sai kostja mittevastavusest teada 28.08.2007, teiste elamute osas eeldatavasti hiljem. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja kaotas õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Ringkonnakohus leiab, et ka 1-kuuline teatamise tähtaeg on VÕS § 644 lg 3 tähenduses mõistlik ning sellega saab arvestada. Oluline on siinkohal märkida, et hageja nõustus talle teatatud puudustest ning tema enda kinnituse kohaselt kõrvaldas puudused 06.10.2007. Sisuliselt tuleneb kostja vastusest, et tegemist on hinna alandamise vastuväitega ning sel juhul on vastuväite esitaja kohustus tõendada mittekohase täitmise väärtust. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva tõendamiskohustuse on kostja jätnud täitmata. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil jätkuvalt, et ta ei ole nõus hagejale midagi maksma ning et hageja nõue tuleks tasaarvestada hagejale üleantud penoplasti maksumusega summas 42 534.40 krooni. Sellisel juhul oleks mittekohase täitmise (hageja poolt teostatud tööde) väärtus null, kuid seda ei ole apellant tõendanud ning see ei nähtu ka asja materjalidest. Kuna mittekohase täitmise väärtust ei saa antud hetkel enam täpselt kindlaks määrata, otsustab selle kohus diskretsiooniõiguse alusel VÕS § 127 lg-st 6 ja TsMS § 233 alusel. Arvestades seda, et hageja teostatud tööd võtsid teised töövõtjad kasutusele (arvamus t.l 18) ning kostja esitatud fotosid (t.l 49-56), leiab ringkonnakohus VÕS § 112 lg 1 viimase lause alusel, et hageja poolt teostatud tööde väärtus koos puudustega moodustab 70 % (mittekohase täitmise väärtus) 63 450-st (kohase täitmise väärtus e. väärtus ilma puudusteta). Lähtudes VÕS § 112 lg 1 tuletatud valemist moodustab alandatud hind 44 415 krooni. Hageja väide, et ta kõrvaldas puudused 06.10.2007, on tõendamata ning vastuolus ka tema enda esitatud eriteadmistega isiku arvamusega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse osas rahuldada 44 415 krooni ulatuses. Hageja nõudis viivist 130 päeva eest (t.l 5) ning lähtudes lepingu p-st 7.6 oleks viivise suuruseks 0,005 x 44 415 x 130 = 28 869.75 krooni. Kuna pooled leppisid lepingu p-s 7.5 kokku, et viivise summa ei ületa 10 % arve summast, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 4441.50 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista teostatud tööde eest 48 856.50 krooni.

sellises olukorras ei ole pankrotiavalduse esitamine eesmärgipärane ning suure tõenäosusega ei too see kaasa nõude rahuldamist. Kohtueelsed õigusabikulud kuuluksid väljamõistmisele, kui selle sisuks oleks tõendite kogumine, millised kinnitaksid nõude aluseks olevaid asjaolusid ning lükkaksid ümber kostja vastuses (t.l 40) esitatud vastuväited. Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 128 lg 3 ning ülaltoodud põhjendustel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.