Timland OÜ (pankrotis) hagi Andreas Väljamäe vastu 151 436 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.septembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andreas Väljamäe apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.mail 2008, avalik kohtuistung Hageja Timland OÜ (pankrotis, registrikood 10839531, asukoht Mesilase tee 3, Viimsi vald, Harjumaa), esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok Kostja Andreas Väljamäe (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Heidi Rajamäe
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2007 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Timland OÜ (pankrotis) esitas 10.01.2005 hagi Andreas Väljamäe vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista raske juhtimisveaga tekitatud kahju 151 436 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja osanik alates 30.01.2002 ja juhatuse liige alates 03.05.2002. Hageja arveldusarvelt kanti 26.03.2003 Saaremaa kohtutäitur Enno Kermiku ametikontole 100 000 krooni ja 27.03.2003 51436 krooni, mõlema makse selgituseks oli märgitud „OÜ Ravenwood maksuvõlg“. 30.08.2004 kuulutati välja hageja pankrot.
3.Tasudes kolmanda isiku eest maksuvõla 151 436 krooni, eelistas kostja kolmanda isiku huve hageja huvidele ja pani sellega lojaalsuskohustust rikkudes toime raske
juhtimisvea. Hageja raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et OÜ Ravenwood maksuvõla tasumine oli hageja kui makseraskustes äriühingu jaoks vajalik või kasulik. Kolmanda isiku kohustuste täitmisega vähenes hageja vara, mis mõjus oluliselt majanduslikule olukorrale ja aitas kaasa äriühingu pankrotistumisele. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidlusaluste maksete näol ei olnud tegemist mitte kolmanda isiku maksuvõla tasumisega, vaid tegemist oli hageja lepinguliste kohustuste täitmisega. Hageja ostis 18.03.2003 OÜ-lt Dominus Invest pildiraame 179 464,83 krooni eest. Samal päeval loovutas OÜ- Dominus Invest nõude OÜ-le Ravenwood ning sellest teavitati ka hagejat. Kuna võlausaldaja OÜ Ravenwood vastu oli maksuvõla tõttu algatatud täitemenetlus, tasuti vastavalt kokkuleppele vaidlusalused summad kohtutäituri arvele. Maksete näol oli tegemist hageja kohustuse täitmisega, seega ei ole kostja rikkunud lojaalsus- või hoolsuskohustust. Kuna kostja tegu ei saa vaadelda õigusvastase teona raske juhtimisvea näol, puuduvad kostja tegevuses nii otsene kui kaudne tahtlus. OÜ Dominus Invest raamatupidamises tehingu mittekajastamine ei muuda nõude loovutamise lepingut tühiseks.
5.Hageja oleks saanud esitada nõude OÜ Ravenwood vastu tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest, kui hageja pankrotihaldur avastas, et kostja on teinud alusetu väljamakse. Selleks, et tõendada kostja poolt hagejale kahju tekitamist, tuleb hagejal tõendada, et maksete tegemisega ei kaasnenud hageja võlgnevuse vähenemine. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks OÜ Dominus Invest poolt hagejale saadetud teatise selle kohta, et nõue hageja vastu on loovutatud OÜ-le Ravenwood. Samuti tugines kostja väidetavatele väljavõtetele hageja raamatupidamisest, mille kohaselt on loovutatud nõuet kirjeldatud kohustusena OÜ Ravenwood ees ning selle alusel toimus kohustuse täitmine. Kohtu järelepärimisele teatas OÜ Dominus Invest, et neil puudub leping, mille alusel oleks nõue hageja vastu loovutatud. OÜ Dominus Invest esitas kohtule osaniku 20.01.2005 otsuse kanda nõue hageja vastu lootusetuks kuluks seoses hageja pankroti väljakuulutamisega. Hageja esitas väljavõtte oma pearaamatust, mille kohaselt kostja esitatud väljavõtted ei ole seotud hageja raamatupidamisega, kuna kannete/kirjete numbrid ei ühti. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda OÜ Dominus Invest poolt esitatud selgitustes ja tõendites, millest saab järeldada, et OÜ Dominus Invest käsitles ennast kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni hageja suhtes võlausaldajana ning kandis nõude hageja vastu oma bilansist välja lootusetu nõudena, kui hageja pankrotti läks. OÜ Dominus Invest esitatud tõendid lükkavad ümber kostja poolt esitatud tõendid väidetava nõude loovutamise kohta ning kostja ei teinud midagi, et sellist vastuolu kõrvaldada. Kohus leidis, et tugineda tuleb tõenditele, mille on esitanud kohtule kolmas isik, kellel ei ole antud asjas oma huvi. Sellest lähtuvalt leidis kohus, et OÜ Dominus Invest OÜ poolt ei ole toimunud nõude võõrandamist. Kohus pidas põhjendamatuks kostja väidet, nagu võiks asjaolust, et kolmas isik ei esitanud vaidlusalust nõuet pankrotimenetluses, järeldada, et kolmas isik pidas nõuet täidetuks. Võlausaldaja otsustada on see, kas ta esitab oma nõude pankrotimenetluses või mitte. See omakorda sõltub kindlasti ka sellest, kui edukaks peab võlausaldaja pankrotimenetluses oma nõude rahuldamise tõenäosust.
7.Kuna nõuet hageja vastu ei loovutatud OÜ-le Ravenwood, siis ei olnud põhjendatud kostja poolt selle äriühingu eest kohustuse täitmine kohtutäiturile. Võõra kohustuse
täitmine ilma mingi enda õigusliku kohustuse täitmiseta on käsitletav kahju tekitamisena võlaõigusseaduse (VÕS) ja äriseadustiku (ÄS) tähenduses. Kostja ei esitanud ühtegi selgitust tema ja kolmanda isiku positsiooni lahknevuse kohta. Sellest kohus järeldas, et väidetav nõude loovutamine on kostja poolt eneseõigustuslik ning kohut eksitav. Seega puudus alus tuvastada kostja poolt oma kohustuste rikkumise vabandatavust.
8.Kohus pidas asjakohatuks ja põhjendamatuks kostja viidet sellele, et halduri poolt on jäänud esitamata nõue OÜ Ravenwood pankrotimenetluses. Kahju tekitajaks on kostja ning tema vastutus põhineb kahju hüvitamise kohustusel. Halduri otsustada on see, kas oleks olnud otstarbekas esitada alusetu rikastumise nõue teises pankrotimenetluses. Ilmselt ei oleks sellise nõude esitamine olnud edukas, kuna halduri väitel on OÜ Ravenwood pankrotipesa rahatu. Lähtudes eeltoodust kohus leidis, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja poolt taotletav summa. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid ühekülgselt ning jõudis ebaõigetele järeldustele. OÜ Dominus Invest nõue on rahuldatud ning just seetõttu ei nõua ta hagejalt enam vaidlusalust võlgnevust. Kostja esitas dokumentaalse tõendi, mille kohaselt OÜ Dominus Invest loovutas oma nõude hageja vastu OÜ-le Ravenwood. OÜ Dominus Investi praegune seisukoht, et osaühingu raamatupidamises puudub selline dokument, ei saa kostja arvates ümber lükata dokumentaalset tõendit, mis pealegi tõendab, et võimalik kahju tekkimine ei olnud kostja süü. Kostja ei saa vastutada selle eest, kuidas ja kas OÜ Dominus Invest kajastas oma raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes nõude loovutamist.
10.Kohus on eelistanud hagejale kasulikke tõendeid ning ei ole põhjendanud, miks ta järeldas, et OÜ Dominus Invest käsitas ennast hageja võlausaldajana ning kandis nõude bilansist välja kui lootusetu nõude. Kostja väite, et OÜ Dominus Invest pidas võlgnevust täidetuks, lükkas kohus ümber oletusliku järeldusega, et võlausaldaja otsustada on see, kas ta esitab oma nõude pankrotimenetluses või mitte.
11.Kohus jättis hindamata kostja väite, et kuna tegemist ei ole tahtliku ega raske hooletusega, siis ei ole tegu raske juhtimisveaga. Kostja, olles saanud OÜ-lt Dominus Invest teate, et võlg on loovutatud OÜ-le Ravenwood, tasus võlgnevuse, arvates, et hageja vabaneb sellega kohustusest OÜ Dominus Invest ees. Kuna summa tuli kanda kohtutäituri kontole ja sealt edasi riigile, siis ei tundunud see kostjale kuidagi kahtlusi äratav. Seega tegutses kostja temalt kui juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolega. Kohtuotsuses puudub hinnang kostja süüle, kuigi kostja väitel ei ole ta süüdi kahju tekkimises, isegi juhul, kui kahju tuvastatakse. Kohus on seega jätnud kirjeldamata, milliste materiaalõigusnormide alusel on otsus tehtud.
12.Kostja leiab, et kahju ei leidnud menetluses tõendamist. Kahju tekitamist peab tõendama hageja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1. Pankrotihaldur oleks pidanud proovima nõuda OÜ-lt Ravenwood makseid tagasi. Asjas on tõendamata, et see oleks olnud perspektiivitu. Isegi kui kohus luges selle tõendatuks, siis tuleks järeldada, et need maksed sai reaalselt riik OÜ Ravenwood maksuvõlgade katteks. Mitte ühegi hageja võlausaldaja olukord ei oleks praegu teistsugune, kui hagejal oleks selles ulatuses raha alles olnud, kuna selle oleks saanud endale riik maksuvõlgade katteks. Riik võlausaldajana ei oleks ka halvemas seisus, kuna siis oleks tal samas ulatuses jäänud saamata OÜ Ravenwood võlg. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks
olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja majanduslik seis maksete tõttu ei muutunud. Kui hageja ei tõenda, et tema kui väidetavalt kahju saanud isiku olukord halvenes vaidlusaluste maksete tõttu, puudub alus kahju hüvitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid täiendab maakohtu otsust käesolevas otsuses toodud õiguslike põhjendustega, kuna maakohtu otsuses ei ole märgitud materiaalõiguse normi, mille alusel kohus hagi lahendas.
15.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
16.Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt pankrotimenetluses ilmsiks tulnud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist. Raske juhtimisveana tõi hageja välja asjaolu, et kostja kandis hageja juhatuse liikmena alusetult 26.03.2003 100 000 krooni ja 27.03.2003 51 436 krooni kohtutäitur E. Kermiku ametikontole teise äriühingu, OÜ Rawenwood maksuvõla katteks, millega vähenes hageja vara, mis mõjus hageja majanduslikule olukorrale ja aitas kaasa hageja pankrotistumisele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lojaalsuskohustust, kui ta eelistas kolmanda isiku huve hageja huvidele, tasudes kolmanda isiku eest maksuvõla olukorras, kus hagejal endal olid pikemat aega makseraskused. Seega nõutakse hagiavalduses juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjel osaühingule tekkinud kahju hüvitamist.
17.Osaühingu juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 187. Enne 01.01.2006 kehtinud ÄS § 187 lg 1 sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. Sama põhimõte sisaldub ka TsÜS § 37 lg-s 1. Seega nägi seadus ette juhatuse liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liikme kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Kuigi osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tuleneb ringkonnakohtu arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele. See kohustus tähendab muu hulgas ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas ja äriühingule lojaalne. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. Sama kehtib lojaalsuskohustuse rikkumise korral, so kui juhatuse liige eelistab otsuste vastuvõtmisel või tehingute tegemisel teise äriühingu huve enda juhitava äriühingu huvidele. Ka TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma
seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneb juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus.
18.ÄS § 187 lg 1 alusel vastutuse kohaldamiseks pidi osaühing oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama, et kahju tekkis ning et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja, tegutsedes hageja juhatuse liikmena teostas vaidlusalused ülekanded kohtutäituri arvele, kustutades OÜ Ravenwood eest viimase maksuvõla. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et OÜ Ravenwood on kostja lähikondsega seotud äriühing. Vaidlus oli selle üle, kas hageja poolt teostatud ülekanded olid suunatud hageja kohustuse täitmisele või mitte.
19.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et kostjal puudus alus vaidlusaluste ülekannete tegemiseks, kuna hagejal ei olnud täitmata kohustust OÜ Ravenwood ees. Kostja väide, nagu oleks OÜ Dominus Invest loovutanud eelnevalt oma nõude hageja vastu OÜ-le Ravenwood, tõendamist ei leidnud. Maakohus põhjendas otsuses, milliste tõendite alusel ta oma järeldused tegi. Osaühingu juhatuse liikme poolt osaühingu vara õigusliku aluseta teadlik ära andmine teise isiku kohustuste täitmiseks on süüline käitumine tahtluse vormis (VÕS § 104 lg 5).
20.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks OÜ Dominus Invest nõue rahuldatud, mistõttu ei nõua nimetatud äriühing hagejalt enam võla tasumist. Asjas esitatud tõendite kohaselt oli hageja võlg kajastatud OÜ Dominus Invest raamatupidamisdokumentides kuni 20.01.2005, mil see kanti OÜ Dominus Invest osaniku otsusega lootusetuks kuluks seoses hageja pankrotiga (majandusaasta aruanded (t/lk 90, 103, 120-123). Iseenesest on õige, et kostja ei saa vastutada selle eest, kuidas ja kas OÜ Dominus Invest kajastas oma raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes nõuet või selle loovutamist, kuid samas ei ole kostja tõendanud oma väidet, et OÜ Dominus Invest loovutas nõude hageja vastu OÜ-le Ravenwood. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et OÜ Ravenwood pankrotihaldurile ei ole nõude loovutamise lepingut üle antud. OÜ Dominus Invest on kinnitanud sellise lepingu puudumist (t/lk 11). Kohus põhjendas, miks ta eelistas hageja esitatud ja hageja taotluse alusel OÜ-lt Dominus Invest välja nõutud dokumentaalseid tõendeid kostja esitatud kirjale nõude loovutamise kohta (t/lk 47). Nimetatud kirjal puudub nii kuupäev kui ka märge selle vastuvõtnud isiku kohta, mistõttu ei ole tuvastatav, millal, kellele ja kas üldse on teade nõude loovutamise kohta üle antud. Seega on tõendamata ka kostja väide, nagu oleks ta tegutsenud nimetatud kirjas märgitu alusel, seega õiguspäraselt. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks nõude loovutamise kirja olemasolu raha ülekannete tegemise ajal. Samuti on tõendamata kostja väide, nagu oleks maksetega kohtutäituri kontole vähenenud hageja kohustus OÜ Ravenwood ees. Sellise kohustuse olemasolu tõendamist ei leidnud.
21.Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, nagu puuduks hagejal kahju seetõttu, et ülekantud raha sai endale riik. Kostja poolt ülekantud raha arvel tasuti OÜ Ravenwood maksuvõlg, kuid see ei toonud endaga kaasa hageja maksuvõla vähenemist riigi ees. Pealegi ei ole riik hageja pankrotimenetluses ainuke võlausaldaja. Hageja vara kasutati alusetult kolmanda isiku huvides, mis on kostja kui hageja juhatuse liikme poolt
majanduslikult otstarbeka käitumise ja lojaalsuskohustuse rikkumine. OÜ Ravenwood võla tasumine ei andnud hagejale vastu hüve. Hageja kohustused selle võrra ei vähenenud. Kuna kostja tegevuse tõttu, so alusetult tehtud maksete võrra vähenes hageja vara 151 436 krooni võrra, on hagejal tekkinud kahju. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi.
22.Ringkonnakohus märgib, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil õigusliku aluseta üleantu tagastamist, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada ning et kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Sama põhimõtet tuleb kohaldada ka juhtudel, kus äriühingu juhatuse liige on teinud alusetu väljamakse, mille alusel on äriühingul rahaliselt hinnatav nõue raha õigusliku alusetult saanud isiku vastu. Seega tuli asja lahendamisel teha muu hulgas kindlaks, kas õigusliku aluseta üleantu tagastamise nõue OÜ Ravenwood vastu on väärtusetu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et hageja ei esitanud nõuet OÜ Ravenwood pankrotimenetluse, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud hageja poolt esile toodud asjaolu, et OÜ Ravenwood pankrotipesa on rahatu (t/lk 142, 143). Seega oleks alusetult saadud raha tagastamise nõude esitamine OÜ Ravenwood pankrotimenetluses olnud perspektiivitu.
23.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.