Võlaõigus

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik xxx AS ja kostja sõlmisid 14.08.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxx mobiiltelefon CAT S61 ostmiseks netohinnaga 649 eurot, intressimääraga 9,9% aastas, lepingutasuga 1 euro. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 27. maksegraafikujärgsest osamaksest. 09.01.2023 edastas xxx AS kostjale lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o 23.01.2023. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles xxx kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.01.2023. Hageja omandas nõude loovutamise teel 13.11.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 328,93 eurot, intressivõlgnevuse 10,18 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise perioodi 21.03.2023 - 22.04.2025 eest, mis on arvestatud kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras (2,5% + 8% x 3 = 31,5% aastas) ja edasise viivise määraga 31,5% aastas. 30.04.2025 selgitas kohus hagejale, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt. Hagejal tuli välja tuua ja tõendada, kuidas on järelmaksulepingu sõlmimise eel kontrollitud kostja maksevõimet, st mida konkreetselt kontrolliti ja lepingu sõlmimisel arvesse võeti; kas kostjalt küsiti nt pangakonto väljavõtet või lähtuti üksnes kostja taotlusest. Hagis tuli selgitada võla kujunemist, samuti nõude loovutamist. 06.05.2025 selgitas hageja nõude loovutamist, samuti märkis hageja, et kostja maksevõimet hinnati taotluses toodud andmete põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Hageja esitas ka nõude ümberarvestuse. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 223,45 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.08.2024 kuni põhiosa 223,45 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 31,5% aastas. Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 12.06.2025 Ametlikes Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes taotluses toodud andmete põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 223,45 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.08.2024 kuni põhiosa 223,45 euro tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 30,75 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista alates 14.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (40% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 40% ulatuses ja hageja kanda 60% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot ja TsMS § 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta, kokku summas 338 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 80 eurot (ilma km). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 175+20+80 eurot, so 275 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 40% ehk summa 110 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.