2-22-11647/17 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank, nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS, nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Luminor Bank AS või nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-22-11647 tellitud ustele viie tööpäeva jooksul peale uste saabumist hageja lattu järele, on hagejal õigus arvestada leppetrahvina laokulude katteks viivist 0,2% laost välja viimata uste maksumusest päevas. Kostja ei ole käesoleva ajani uksi hageja laost ära viinud. Kostja esitas esialgse vastuse kohtule 19. septembril 2022. Pooled pidasid ka kompromissiläbirääkimis. Kuivõrd kostja vastus hagiavaldusele ei sisaldanud kostja konkreetseid vastuväiteid just vaidlusaluse lepingu täitmise kohta, tegi kohus kostjale hagivastuse puuduste kõrvaldamise kohta määruse ja andis kostjale tähtaja vastata kohtu selgituste järgi hagiavaldusele. Kostjale on puuduste kõrvaldamise määrus kätte toimetatud 24. novembril 2022 TsMS § 3141 lg 1 alusel. Kohus hoiatas, et kohtul on võimalik asi lahendada tagaseljaotsusega. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 kalendripäeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 30. novembril 2022). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 665 eurot. Riigilõiv 665 eurot on seega põhjendatud menetluskulu. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et tema lepingulise esindajaga kokkulepitud tasumäär on 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi kokku 6 tunni 20 minuti ulatuses: • hagiavalduse koostamine (10. august 2022) - 4 tundi; • 29. augusti 2022. a kohtumäärusega tutvumine - 5 minutit; • kostja 19. septembri 2022 hagiavaldusele vastusega ja lisatud tõenditega tutvumine - 20 minutit • seisukoha koostamine (10. oktoober 2022) - 45 minutit; • kohtu 11. oktoobri 2022 ettepanekuga tutvumine - 15 minutit; • seisukoha koostamine (11. oktoobril 2022) - 10 minutit; • kostja 14. oktoobri 2022 vastusega tutvumine - 5 minutit; • kohtu 3. novembri 2022 kirjaga tutvumine - 5 minutit; • kostja 16. novembri 2022 kirjaga tutvumine - 5 minutit • 18. novembri 2022 kohtumäärusega tutvumine - 10 minutit • menetluskulude nimekirja koostamine (5. detsember 2022) - 20 minutit.

2-22-11647 Lepingulise esindaja kulud on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kokku 886 eurot 67 senti (6 tundi 20 minutit x 140 eurot/töötund). Summale ei lisandu käibemaksu. Kokku on hageja menetluskulud 1551 eurot 67 senti. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Riigikohus on 21. oktoobri 2020. a kohtuotsuses tsiviilasja nr 2-18-109972, p-s 20 ja 20.2 leidnud, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti on Riigikohus on 11. veebruari 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Samas tõi Riigikohus välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. (vt Riigikohtu 18. mai 2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 16). Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kui kohus konkreetses kohtuasjas leiab kaalutlusotsuse tegemise käigus menetluskulude väljamõistmise olevat mingis osas ebamõistliku, tuleb kohaldada TsMS § 175 lg-t 1 ning määrata summaliselt kindlaks, millises ulatuses võib pidada kulusid tarbetuteks ning mõista menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (Riigikohtu 28. oktoobri 2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-8890 p-d 12.2 ja 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta ei ole arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust põhjendatud. Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitte-advokaadist esindajale 140 eurost (käibemaksuta) tunnitasu. Tallinna Ringkonnakohus on välja toonud, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud määrad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve (Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2021 määrus tsiviilasjas 2-16-4856). Eelnevalt väljatoodud Riigikohtu lahendites kohaseks peetud tasumäärad 150 eurot ja 153 eurot käibemaksuta olid tasumäärana põhjendatud just vandeadvokaatidele. Kohus peab hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks eeltoodud põhjustel 120 eurot (käibemaksuta), mis on mitte-advokaadist esindaja kohta käesoleval ajal keskmine või sellest veidi kõrgem. Kostja pole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse

2-22-11647 sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajale on osaliselt ülemäärased. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtu hinnangul on hageja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ulatuses. Nimetatud ajakulu ja selle põhjal arvestatud kulu õigusabile vastab kohtu hinnangul tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Põhjendatud õigusabikulu lepingulisele esindajale on eeltoodust tulenevalt 600 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi x 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1265 eurot, sh riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 600 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik