Muud › Muud hagiasjad

Hagejate nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt (tl.4-5) kuulub hagejatele xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx kinnistu, millisel asuv elamu tagastati hageja A. J. T. E. O. T. käigus 1991-92 aastavahetusel. P. T. on saanud kinnistu omanikuks 1997.a. E. O. T. . Kinnistul asuvas elamus elasid perekond A. K. . Esimesena nimetatud perekond lahkus 1993.a. lõpus, K. 1997.a. veebruaris. Hagejatele on tekitatud kahju nimetatud elamu süsteemaatilise lõhkumise teel. Alates 1997.a. novembrist kuni 1999.aastani on purustatud kõik akna- ja ukseklaasid, murtud hingedelt maha uksed, lõhutud ka aknaraame, pliiti ja ahju ning lükatud ümber II korruse veranda toestamiseks mõeldud tellistest laotud postid. 3.01.2000.a. esitasid hagejad lõhkumiste ja rüüstamiste kohta avalduse Põlva Politseiprefektuurile. Vanekonstaabel A. R. , et lõhkumistes ajavahemikul 1997 – 1999 olid osalenud T. L. , E. R. , R. A. , M. J. , A. A. , R. P. , M. K. R. .Lõhkumiste kohta koostati 18.01.2000 A.R. ,xxxxxxxx xxxxx esimehe M. K. vallavalitsuse majandusjuhataja K. K. poolt akt. 31.01.2000 koostas A.R. nimetatud juhtumi kohta kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse. Algselt esitasid P.T. A.-J.T. nõude lõhkumisi toimepannud alaealiste vanemate vastu, kuid kuivõrd T.L. , E.R. , R.A. , M.J. ja K.R. on saanud tsiviilasja menetluse kestel täisealiseks, taotles hagejate esindaja kostjate T. A. , L. R. , E. A. , A. J. ja K. R. asendamist täisealiseks saanud kahju tekitanud isikutega, võttes hagi algsete kostjate vastu tagasi.

Alaealiste kostjate R. P. ja A. A. vanemad – kostjad T. P M. A. menetluse ajal hagejatele kahju, mida nõuti nende laste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejad on määratlenud 10.09.2007.a. esitatud hagi muudatusega (tl.155-158) tekitatud kahjud alljärgnevalt: 1.Elamu sisetrepi purustamisega on tekkinud kahju vastavalt AS P. kalkulatsioonile 11717,40 krooni.Kahju tekitajateks on olnud seletuste kohaselt E. R. ja T. L. , mistõttu on kahju hüvitamise nõue - kummaltki 5858,70 krooni ulatuses esitatud nimetatud isikute vastu. 2.Kinniehitatud seinaaukude (kunagiste uksekohtade) tühjakslõhkumisega on tekitatud kahju 3052,40 krooni vastavalt AS R.H.E. hinnapakkumisele. Nõue on esitatud E. R. ja T. L. vastu kummagi suhtes 1526,20 krooni ulatuses. 3.Seoses II korrusel asuva ahju siibri eemaldamise ja minemaviskamisega on E.R. tekitanud kahju 1655 krooni. Kahju seisneb siibri paigaldamiseks tehtavates kulutustes vastavalt AS R.H.E. hinnapakkumisele. 4.Kostja T.L. on tekitanud kahju ühe ukse lõhkumisega. Kahju seisneb ukse asendamiseks tehtavates kulutustes, mis AS R.H.E. hinnapakkumise kohaselt on 2814,80 krooni. 5.Peatrepi mademel seisnud kivipostide ümberlükkamisega on R. A. ja T. L. poolt tekitatud kahju kokku 8059,60 krooni. 6.Elamu akende ja ukseklaaside lõhkumisega on tekitatud kahju vastvalt AS P. hinnapakkumisele 26178,79 krooni. Hagejad on jaganud nimetatud kahju vastavalt kahju tekitanud isikute osale akende lõhkumises, mis on kindlaks tehtud nendelt võetud seletuste alusel. T. L. nõuavad hagejad akende lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 9349,49 krooni, R. A. 3739,90 krooni, K. R. ,90 krooni, M. J. 3739, 90 krooni ning A. M. tekitatud kahju hüvitamiseks samuti 3739,90 krooni. Akende lõhkumisega tekitatud kahjust on hagejatele menetluse käigus hüvitatud M.A. ja T.P. poolt kokku 1869,70 krooni. Ülaltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1053 , 127 lg 1 ja 132 lg 3 on hagejad esitanud kostjate vastu nõuded alljärgnevalt: 23 578,99 krooni T. L. ; 9039,90 krooni E. R. ; 7769,70 krooni R. A. ; 3739,90 krooni A. ; 3739,90 krooni M. J. ning 3739,90 krooni K. R. . Kostjate vastuväited hagile ja nende selle põhjendused Kostjad T. L. , R. A. ei ole hagi tunnistanud (tl.176-177) T. L. leiab, et nõue on aegunud, kuna tema vastu hagi esitamisel – 13.09.2007 – oli väidetavast kahju tekitamisest möödunud rohkem kui seitse aastat (tl. 211-212). A. tunnistab hagi osaliselt (tl.35-36, 111) – lähtuvalt asjaolust, et tema alaealine poeg on oma kirjalikus seletuses tunnistanud 2-3 klaasi lõhkumist ning kokku on lõhkumisest võtnud osa kaheksa alaealist, siis on ta nõus hüvitama 1/8 klaaside lõhkumisega tekitatud kahjust. Kahju suurus - 979,40 krooni on tuvastatud 31.01.2000.a. koostatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määruses. E. R. ja M. J. ei ole hagile kirjalikult vastanud, kohtuistungil vaidlevad nad hagile vastu, kuna nad ei ole hagejate vara lõhkunud. K. R. ei ole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud, kohtukutse on temale üle antud Päinurme Internaatkooli klassijuhataja poolt (tl.225). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on toetunud oma nõuet esitades võlaõigusseaduse sätetele. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1.juulit 2002. Käesolevas asjas on 31.01.2000 kriminaalasja algatamisest keeldumise määruses (tl.6-7) tuvastatud, et ajavahemikul 1997.a. suvest kuni 1999.a. sügiseni käisid erinevatel aegadel hagejatele kuuluvas elamus xxxxxxx xxxxx ja rüüstamas alaealised A. A. , R. P. , M. , K. R. , R. A. , M. J. , T. L. ja E. R. . Seega on kahju põhjustanud teod pandud toime ning nendest tulenev nõue tekkinud enne võlaõigusseaduse jõustumist 01.07.2002.a. ning kohaldamisele kuuluvad VÕSRS § 11 alusel ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. Arvestades kahju tekitamise aega, analüüsib kohus siinkohal ka kostja T.L. poolt esitatud hagi aegumise vastuväidet. Vastvalt VÕSRS § 9 lõikele 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele, osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002 ka juhul, kui TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaeg on lühem, kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt.Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldise aegumistähtajana 10 aastat, alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. P. T. A. J. T. on kohtusse saabunud 01.juulil 2005, seega arvestades 3-aastast aegumistähtaega alates 01.07.2002 tähtaegselt. T. L. poolt esitatud aegumise vastuväide ei ole kohane, kuna esialgselt oli esitatud nõue tema vanemate T. ja J. . .Kostja asendamine ei oma aegumise seisukohast tähendust, kuna asja menetlust ei loeta kostja asendamisel vastavalt TsMS § 208 lg 1 lõppenuks. Tegemist on sama nõudega, mis oli kohtusse esitatud enne VÕSRS § § 9 lg 2 sätestatud aegumistähtaja lõppemist. TsK § 448 sätestas, et kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Tulenevalt TsK § 454 lg 1 vastutavad kuni viieteistkümne aasta vanuse alaealise poolt tekitatud kahju eest tema vanemad, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis mitte nende süü läbi. TsK 455 lg 1 kohaselt vastutab viieteistkümne kuni kaheksateistkümne aasta vanune alaealine tema poolt tekitatud kahju eest üldistel alustel. Ühiselt kahju tekitanud isikud vastutavad kannatanu ees TsK § 459 alusel solidaarselt. Kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel võib kohus võtta arvesse vastvalt TsK § 462 nii kannatanu enda rasket ettevaatamatust, mis soodustas kahju tekkimist või suurenemist kui ka kahjutekitanu varalist olukorda. Arvestades asjaolu, et kahju hüvitamine toimub ajal, kui kehtib võlaõigusseadus,võtab kohus kahjuhüvitise kindlaksmääramisel aluseks ka võlaõigusseaduse sätted – eelkõige VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kannatanute varale kahju tekitamine kostjate poolt on tõendatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määrusega (tl.6-7), mille kohaselt on keeldutud A. A. , R. P. , M. , K. R. , R. A. , M. J. , T. L. ja E. R. suhtes kriminaalasja algatamisest kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Nimetatud määruses on loetud tuvastatuks, et P. T. A. J. T. külas majavalduse tagastamisel elasid elumajas perekonnad K. ja A. . P. A. lahkus elamust 1993.a. ning K. 1997.a.Peale nende lahkumist ei fikseeritud hoonete seisundit ega üleandmist-vastuvõtmist. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et ajavahemikus 1997.a. suvest kuni 1999.a. sügiseni käisid erinevatel aegadel elamus rüüstamas ja lõhkumas xxxxxxx xxxxx alaealised nii gruppidena kui paarikaupa. Nimetatud asjaolu on tõendatud aktiga elamu ülevaatuse kohta (tl.8), fototabelitega (tl.83-87) ning alaealiste seletustega (tl.185-193). Aktist, milline on koostatud 18.01.2000.a. vanemkonstaabel A. R. , Kõlleste vallavolikogu esimehe M. K. vallavalitsuse majandusjuhataja K. K. poolt (tl.8) nähtub, et elamu I korrusel on purustatud kõigi üheteistkümne akna klaasid – kokku 11 m2, välisuste klaasid 2 m2 ulatuses, lõhutud kolm aknaraami, pottkividest pliit. Plekkahjul puudub uks ning pottkividest ahjudel on välja lõhutud siibrid. Maja esiküljel asuval väljaehitisel on ümber lükatud silikaatkividest laotud tugipostid, ruumide seinad ja uksed on määrdunud, põrandatel veeloigud. Elamu teisel korrusel on kindlaks tehtud sinna viiva puittrepi lõhkumine (seitse astet välja lõhutud), aknaklaaside purustamine 3,6m2 ulatuses, pottkividest ahju lõhkumine ning elektrijuhtmestiku osaline mahalõhkumine. Aktis on kirjeldatud ka sauna kahjustusi,mis ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna sauna lõhkumisega tekitatud kahjude hüvitamise nõuet ei ole esitatud. Fotodel (tl.83-87) fikseeritu kinnitab aktis kirjeldatud kahjustusi. Vanemkonstaabel A. R. võtnud 2000.a. jaanuarikuus lõhkumiste kohta seletused, mida kohus käesolevas asja käsitleb dokumentaalsete tõenditena lähtuvalt riigikohtu seisukohast, mis on väljendatud 05.04.2006.a.otsuse p 13 (lahendi nr.3-2-1-17-06). T. L. seletuse kohaselt (tl.185) on tema koos vanematega elanud xxxxxxx xxxxx elamus, pärast nende lahkumist hakkasid xxxxxxx xxxxx poisid käima elamu juures lõhkumas. Nad peksid puruks elamu aknaklaase ja uksi. T.L. on seletuses omaks võtnud, et tema on koos R. A. oma endises korteris lõhkunud ära ühe ukse ja ühe akna ning lükanud ümber kivimüüri. Koos E. R. lõhkus ta II korrusele viiva trepi alaosa ning E.R. kiskus ahjust välja siibri. E. R. kinnitab oma seletuses konstaablile (tl.186), et tema käis koos T.L. 1999.a. sügisel ühes tühjas elamus, kus olid kõik aknaklaasid juba katki. Ta kinnitab koos T.L. II korrusele viiva trepi alumise osa lõhkumist, samuti vineertahvli seinast lahtikiskumist, mille tulemusena tekkis seina suur auk.Samuti kiskus E.R. ühest ahjust välja siibri ja viskas minema. R. A. on andnud seletuse (tl.187), et tema on käinud mitmel korral peale K. lahkumist elaniketa majas sees koos M. , K. R. , M. J. ja ka T. L. ning seal aknaklaase purustanud. Koos T. L. võtsid nad eest ühe II korruse ukse ja viskasid maja ette maha ja lükkasid ümber II korrusel oleva kivimüüri. T.L. on R.A. rääkinud, et ta on ka varem selles majas uksi eest võtnud ja treppi lõhkunud. M. J. seletuse kohaselt (tl.188) oli tema pärast K. lahkumist majast arvamusel, et maja jäeti lihtsalt maha ja ta on käinud seal koos K. R. , R.A. , M. ja R.P. 1997 – 1998.a. kevadel ja suvel aknaklaase lõhkumas.

Akende lõhkumist on oma seletustes kinnitanud ka K. R. (tl.190), R. P. .191), A. A. (tl.192) ja M. .193). Kohus on kuulanud tunnistajatena üle alaealistelt seletusi võtnud politseiametnikud A. R. V. M. seletuste võtmise juures viibinud pedagoogid R. P. H. L. , L. K. T. T. . A.R. kinnitab (tl.219), et ta menetles xxxxxxxx xxxxx kogu juhtumit, käis ka majas kohapeal ja koostas akti. Maja oli elamiskõlbmatu, aga mis ajast selline olukord oli tekkinud, seda tunnistaja ei tea. Kohalike elanike käest sai ta infot, keda lõhkumises kahtlustada ja nendelt poistelt võttis ka seletused. Poisid rääkisid ise, et käisid maja juures mängimas ja ka lõhkumas. V.M. (tl.219) on võtnud seletuse Põlva politseiprefektuuri taotlusel xxxxx kooli õpilaselt, kelle nime ta enam ei mäleta. See võis olla ajavahemikul 1999-2001, kui ta töötas xxxxx valla konstaablina. Küsimused puudutasid maja lõhkumist. Tunnistaja mäletab, et noormees oli selle sündmusega kursis ja rääkis, et oli osalenud. R.A. ja T.L. seletuse võtmise juures viibinud pedagoog R.P. on andnud ütlusi (tl.220), et ta leidis oma vanast kalendrist märke selle kohta, et T.L. ja R.A. olid kutsutud politseiniku juurde vestlusele ning T. väidab, et ei ole lõhkunud. Ta kinnitab, et seletuse blanketil on tema allkiri, ning et liiga ta lastele ei lasknud teha. Tunnistaja H. L. ütluste kohaselt (tl.220) viibis tema M. seletuse võtmise juures ning M. tunnistas maja akende lõhkumist. H.L. väitel rääkis politseiametnik poisiga sõbralikult ning ta tunnistas lõhkumist ilma sunnita. Tunnistajana ütlusi andnud L. K. .220 pöördel) ei mäleta konkreetselt E. R. ülekuulamist, kuid kinnitab, et seletusel on tema allkiri ning kui alaealist oleks seletuse võtmise juures hirmutatud, oleks tema kindlasti sekkunud. T. T. kohtuistungil andnud ütlusi M. J. küsitlemise kohta seoses mingi majapidamise rüüstamise või lõhkumisega (tl.233). Ta ei mäleta sellest üksikasju, kuid on viibinud M.J. seletuse võtmise juures. Kohus loeb ülalkirjeldatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajaütluste põhjal tuvastatuks asjaolu, et ajavahemikul 1997-1999 on I. K. . T. A. J. T. majavalduses kostjate (kostja A. alaealise lapse) poolt lõhutud aknad, teisele korrusele viiv trepp, üks uks ja osaliselt ahi. Majavalduse kahjustusi fikseerivas aktis, mis on koostatud 18.01.2000.a., on kirjeldatud veel teisigi hoone kahjustusi , näiteks pliitide lõhkumist, väljaehitise tugipostide ümberlükkamist, põrandate ja seinte seisundit, kuid kohus leiab, et kõik kahjustused ei ole põhjuslikus seoses kostjate käitumisega. Siinkohal võtab kohus arvesse, et hagejatele kuuluv majavaldus oli enne akti koostamist olnud juba kolm aastat elaniketa ning ka omanikud ei olnud seda kuidagi kindlustanud. Tõendamata on asjaolu, milline oli elamu seisund 1997.a., kui sellest lahkusid viimased elanikud – perekond A. . Fotode põhjal (tl.83-87) saab teha järelduse, et lisaks alaealiste poolt kirjaldatud lõhkumistele on maja üldine seisund halb. 07.novembril 1990.a. on A.S. poolt koostatud A.T. elamu hetkeseisundi kirjeldus (tl.133134). Elamu on valminud 1936.a. Selle vundament on saanud kahjustada ebaperemehaliku kasutamise tagajärjel, vundamenti on mõjutanud heitveetoru lekke tõttu pinnasesse imbunud solgivesi. On tehtud ettepanek vundamendi toestamiseks, osaliseks palkseina ja laudvoodri väljavahetamiseks, vaheseinte lõhkumiseks. A.S. arvamuse kohaselt kuulub enamus välisaknaid ja uksi väljavahetamisele. Hoone üldine seisukord 1990.a. on hinnatud rahuldavaks.

Hagejad on kahju suuruse kindlakstegemisel võtnud aluseks P. I. OÜ hinnapakkumise (161), milline on tehtud akende ja trepi taastamiseks ning AS R.H.E. hinnapakkumise kivipostide taastamiseks, lõhutud sileukse asendamiseks, pliidi taastamiseks ja ahju remondiks II korrusel ning lõhutud seinaavade kinniehituseks I korrusel (tl.162-163). Nimetatud hinnapakkumistes on käsitletud ka sauna taastamistöid, mida kohus ei hinda, kuna sauna lõhkumisega seoses ei ole kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet esitatud. Elamu purustatud sisetrepi asendamise maksumus on OÜ P. hinnapakkumise kohaselt 11717,40 krooni ning selle hüvitamiseks on hageja esitanud nõude E. R. ja T. L. vastu 5858,70 krooni ulatuses kummaltki. Kohus on seisukohal, et trepi lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kuna kahju on tekitatud T.L. ja E.A. poolt ühiselt ,vastutavad nimetatud isikud kannatanu ees solidaarselt. Kohus peab vajalikuks väljamõistetavat hüvitist TsK § 462 lg 1 vähendada, arvestades asjaolu, et kannatanute enda tegevusetus on soodustanud kahju tekkimist. Kannatanud ei ole pärast elanike lahkumist nendele kuuluvast majavaldusest võtnud maja vastu ega kindlustanud seda soovimatute sisenejate eest. Maja vajas juba 1990.a. remonti ning pole tõendatud, et kannatanud oleksid seda järgneva kümne aasta jooksul (s.o. kuni politsei poole pöördumiseni) parendanud või kaitsnud jätkuva lagunemise eest. Seetõttu oleks trepi lõhkumise eest uue trepi ehitamise maksumuse hüvitamine täies ulatuses ilmselt ebaõiglane, arvestades ka asjaolu, et kannatanud ei ole kuni käesoleva ajani tegelikult ühtegi kulutust trepi taastamiseks teinud. Ka VÕS § 132 lg 1 võimaldab kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada asja väärtuse vähenemist kahjustamise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega. VÕS § 139 lg 1 alusel vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Ülaltoodud põhjustel peab kohus mõistlikuks trepi lõhkumise eest T.L. ja E.A. solidaarselt 6000 krooni hüvituse väljamõistmist. Kohus jätab rahuldamata nõude seinaaukude (varasemate uksekohtade) tühjakslõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejad ei ole varasemaid uksekohti uuesti kinni ehitanud ning ei ole tõendatud asjaolu, et selline tegevus on vajalik või et majavalduse väärtus oleks kostjate R. ja L. sellise tegevuse läbi vähenenud. Kuna elamu seisundi kirjelduses(tl.133134) on osutatud vajadusele lõhkuda vaheseinu, ehitada uusi küttekoldeid (kamin) ja muuta ahjude asukohti, välja vahetada osa siseruumide kipsplaate, võib sellest järeldada, et elamu vajas juba enne E.R. ja T.L. poolt varasema uksekoha lahtivõtmist ümberehitamist. Eeltoodud asjaoludel – asja väärtuse vähenemine kahjustamise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega ja kahju tekkimine osaliselt kahjustatud isikutest tulenevatel asjaoludel – jätab kohus rahuldamata ka hüvitisenõude peatrepi mademel seisnud kivipostide ümberlükkamisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Siinkohal leiab kohus lisaks ülaltoodule veel, et kivipostid olid ilmselgelt amortiseerunud, kui R.A. ja T.L. alaealistena suutsid need ümber lükata, mis annab aluse arvata, et need oleksid aja jooksul ka ise ümber kukkuda võinud, kuna kannatanud ei olnud ligi 10 aasta jooksul nende kindlustamiseks midagi ette võtnud. E. R. poolt kriminaalmenetluses antud seletuse kohaselt (tl.186) on tema kiskunud teisel korrusel asuval ahjul välja siibri ja minema visanud. Ahju remont seoses uue siibri paigaldamisega maksab AS R.H.E. hinnapakkumise kohaselt 1655 krooni. Kohus leiab, et E.R. kuulub selleks väljamõistmisele 1000 krooni, arvestades juba varasemalt esiletoodud kannatanute osa kahju tekkimises (takistamatu juurdepääs varale ning pika aja jooksul vara eest hoole mittekandmine).

T. L. on üksi lõhkunud kannatanute majas ära ühe ukse ja ühe akna (tl.185 pöördel). Ukse asendamine maksab AS R.H.E. hinnapakkumise kohaselt 2814,8 krooni (tl.162).Akna ühe raami klaasimise hind on hagejate poolt väljaarvestatuna 113,67 kroooni,laiema raami puhul 131,55 krooni (tl.159). Tõendatud ei ole asjaolu, et T.L. lõhkus ära ka akna raami. Kohus on seisukohal, et T.L. tuleb ukse ja akna lõhkumisega tekitatud kahju hüvitisena välja mõista 1000 krooni, arvestades, et vana ukse väärtus oli kahjustamise hetkel oluliselt vähenenud võrreldes uue samaväärse asja väärtusega. Akende lõhkumisega tekitatud kahju on hagejate hinnangul kokku 26178,79 krooni, sealhulgas OÜ P. hinnapakkumise põhjal arvutatud kahju, mis hõlmab nii koristustööd, uute aknaraamide valmistamise ja osaliselt vanade remondi, värvimise kui ka klaasimistööd, mille hinna on hagejad arvestanud ise OÜ Klaasman tariifide alusel (tl.159). Hagejad on esitanud akende lõhkumisest tekkinud kahjuhüvitusnõude vastavalt 35,714 % ulatuses kogukahjust, s.o. 9349 krooni T. L. vastu, kes oli enne akende täielikku purustamist tulistanud neisse õhupüssist väikesed kuuliaugud ja hiljem võttis osa veel ühe akna purustamisest. Kuna õhupüssist tulistamise teel aknaklaaside lõhkumine T.L. poolt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, jätab kohus T.L. poolt kahjuhüvitise akna lõhkumise eest, milline on arvestatud koos ukse lõhkumisega eelnevas lõigus, endiseks ja täiendavat hüvitist välja ei mõista. R. A. , K. R. , M. M. J. purustasid aknaid ühiselt - igaüks umbes neli akent. R.P. ja A.A. purustasid kumbki ühe akna ning nende vanemate poolt on nende osa tekitatud kahjust hüvitatud. R. A. , K. R. . J. ning M. A. nõuavad hagejad igaühelt kahju hüvitamiseks 3739,90 krooni. Kohus leiab, et mõistlik hüvitus akende lõhkumisega seoses on 3000 krooni, mis kuulub väljamõistmisele aknaid ühiselt lõhkunud isikutelt ja M. seaduslikult esindajalt solidaarselt. Kohus arvestab, et vastavalt maja seisundi kirjeldusele 1990.aastast kuulub enamus välisaknaid ja uksi väljavahetamisele. Järelikult olid aknad juba ligi kümme aastat enne nende purustamist kostjate poolt amortiseerunud. Kuid kuni maja remontimiseni on oluline, et aknad oleksid siiski klaasitud, et kaitsta hoone sisemust ilamstikumõjude eest. Aknaid lõhkunud kostjate tegevuse tõttu on hagejate hoone jäänud taolise kaitseta. Seetõttu on põhjendatud kahju hüvitamine ulatuses, mis võimaldab aknad või aknaavad uuesti klaasida või katta. Arvestades asjaolu, et hagejatele on seoses akende lõhkumisega juba hüvitatud 1870 krooni A.A. ja R.P. vanemate poolt (tl.183) ning elamu akende ja välisukse klaasimine kokku maksab hageja hinnangul 4577 krooni (tl.159), siis on küllaldane hüvitus 3000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel juhinduda kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätetest. Osundatud seaduse § 46 kohaselt olid kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud, mille hulka kuulusid muuhulgas vastavalt § 52 p 4 ja 6 ka õigusabikulud ja poole sõidukulud. TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt , mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Tulenevalt TsMS § 61 lg 1 p 1mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale.

Käesolevas asjas on hagejate poolt esitatud menetluskulude nimekiri (tl.228) ja kuludokumendid kulude kohta 14 000 krooni ulatuses, sealhulgas 10500 õigusabikulud (tl.229-231), riigilõiv 3000 krooni (tl.3, 166) ning P.T. sõidukulu 500 krooni Tartust Põlvasse uurimistoimikuga tutvumise eesmärgil (tl.232). Kostjad ei ole kohtukulude nimekirju esitanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Sellest tulenevalt ning toetudes ülalviidatud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätetele kuuluvad ka kohtukulud kostjatelt hagejate kasuks väljamõistmisele osaliselt – vastavalt hagi rahuldatud osale iga kostja suhtes. Rahuldatud nõuete summa on 13 000 krooni. Seega hageja õigusabikuludest kuulub hüvitamisele 5 % ehk 650 krooni, väljamõistmisele kuulub hageja P. T. – 500 krooni ja osaliselt – 1600 krooni ulatuses hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kokku mõistab kohus kostjatelt hagejate kasuks kohtukulude katteks välja 2750 krooni. T.L. tuleb sellest hüvitada 1300 krooni, E. R. 850 krooni ning R. A. , K. R. , M. J. ja A. solidaarselt 600 krooni.

Epp Tombak

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.