lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-29283/3

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-07-29283/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30.05.2008.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn. kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-07-29283

Tsiviilasi

Ü M hagi T K vastu laenuvõla 3800 krooni ja viivise 3799 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja : Ü M Kostja :T K esindaja vandeadvokaat vahur Krinal 16.05.2008.a.

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Juhindudes VÕS § 30 lg.1,2; § 76 lg.1; §113 lg.1, § 396 lg.1 ja TsMS § 162 lg.1, § 174 lg.1, § 434- 436; § 438; § 442; § 630 633

Rahuldada Ü M hagi. Välja mõista T K laenuvõlg 3800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni ja viivis 3799 (kolm tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa ) krooni Ü M kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja T K kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

1 (3)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.09.2005.a. laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 3800 krooni. Laenulepingus märgiti ära ka mittetähtaegsel tasumisel arvestatav viivis 0,5% laenujäägilt päevas. Hageja on arvestanud viivist alates laenu tagasimakse tähtaja viimasest päevast s.o. 15.10.2005 kuni hagi koostamiseni 08.08.2007.a. Kostja on olnud viivituses 662 päeva ja viivisevõlg on kokku 12 578 krooni. Arvestusega 19 krooni päev x 662 = 12 578 krooni. Kuna viivis ületab põhivõlga siis lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (RKL 3-2-16605) esitab hageja viivisenõude väiksemas ulatuses kui põhivõlg s.o. summas 3799 krooni. Laenulepinguga võttis kostja kohustuse tasuda võlg hiljemalt 15.10.2005.a., kuid pole seda teinud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 3800 krooni ja viivis 3799 krooni. Seega kokku 7599 krooni. Esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et võlanõue on õigustühine ja ei kehti, kuna see on allkirjastatud tema hirmutamise ja ähvarduse teel. Ta pole hagejalt kunagi raha laenanud ega hagejale võlgu. See on väljapressimine ja see polnud ainus leping, millele sunniti teda alla kirjutama. Oli veel 3 lepingut summas 15 000 krooni, üke H K`lt, üks Ü M`lt ja üks B L`lt. Nad kõik on üksteise võlakirjade peale tunnistajad. Need inimesed on petised ja väljapressijad , keda tuleks karistada. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta täiendas, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Tänapäeval on väga sagedane, et võlgnik üritab väita , et laenulepingule on allkiri saadud ebaseaduslikult. Kostjal endal on kehtiv kriminaalkaristus kelmuses. Samuti laenuleping sõlmiti avalikus kohas s.o. pubis ”Mõnus Willem”, kus oli peale hageja , kostja , H K ja B L veel üle 20-ne inimese. Seega kui tegu oleks väljapressimisega oleks kostja saanud koheselt kaaskodanikelt abi paluda, peale laenulepingus märgitud isikute on teisigi tunnistajaid, kes nägid raha üleandmist. Kostja üritab asja arutamist pahapahtlikult venitada. Hageja jääb hagiavalduses toodud nõude juurde. Kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata, kuna tema ei ole hagejalt raha saanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu 13.09.2005.a. tekstiga „ Mina T K olen kohustatud tasuma oma laenuvõla 3800 krooni Ü M`le hiljemalt 15.oktoobriks 2005 aastaks. Mittetähtaegsel osamakse tasumisel arvestatakse viivist 0,5% päevas laenujäägilt päevas“. Antud leping on hageja ja kostja poolt allkirjastatud ja sellele on alla kirjutanud ka tunnistajad H K ja B L. Vastavalt VÕS § 30 lg.1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus v. millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Lg.2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on antud juhul tegemist võlatunnistusega VÕS § 30

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2 (3)

lg.1 mõttes. Kostja T K on kinnitanud oma allkirjaga, et kohustub tasuma oma laenuvõla 3800 krooni hagejale hiljemalt 15.10.2005.a. Sellega on kostja kinnitanud laenuvõla olemasolu ja selle tasumise kohustust. Seega peab võlgnik s.o. kostja tõendama, et võlga ei ole v. võlasuhe on lõppenud, mida kostja ei ole teinud. TsMS § 230 lg.1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded v. vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Mõlemad pooled kinnitavad, et antud võlakohustus allkirjastati Saaremaal pubis „Mõnus Willem“. Hageja väitel andis ta kostjale laenu 3800 krooni sularahas, mille peale kostja allkirjastas võlakohustuse. Kostja väitel teda sunniti ja ähvardati võlakohustusele alla kirjutama. Kostja ei ole antud väiteid millegagi tõendanud. Kohus eelistungil andis kostjale tähtaja tunnistajate nimede ja aadresside ning olemasolul politseimaterjalide kohtule esitamiseks, kuid kostja kohtule midagi ei esitanud. Samas kostja kinnitas, et läks pubisse koos teise isikuga ja seal oli veel teisi inimesi. TsÜS § 96 lg.1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse v. vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada , kui ähvardus v. vägivald oli vastavalt asjaoludele vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja v. vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda , milles ähvardus v. vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg.1 järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole antud tehingut tühistanud vastavalt TsÜS §- dele 96 ja 98, kuigi võlatunnistuse allkirjastamine toimus juba 13.09.2005.a. s.o. 2,5 aastat tagasi. Kostja väitel pöördus ta politsei poole 2007 aastal s.o. 2 aastat peale võlatunnistuse allkirjastamist, kuid asjas menetlus lõpetati. Kostja kohtule vastavaid materjale esitada ei soovinud, kuigi eelistungil kohtu poolt kostjale selleks tähtaeg anti. Seega kostja väited selle kohta, et teda sunniti võlatunnistusele alla kirjutama on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta ning võlg summas 3800 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS- is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on pooled kokku leppinud viivises 0,5 % päevas tasumata võlasummalt. 0,5% 3800- st on 19 krooni päevas. Viivist on õigus nõuda alates 16.oktoobrist 2005.a. Hageja on arvestanud viivisevõla 662 päeva eest summas 12 578 krooni, millest ta nõuab kostjalt viivist põhinõudele lähedases summas s.o. 3799 krooni, mis on mõistlik ja põhjendatud summa ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja