Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
kohtunik Sirja Tooming sekretär Jelena Kolesnikova tõlk Olga Nõmmemees 27.05.2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-0202-113
Tsiviilasi
T M hagi O O vastu võla nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja T M , isikukood xxxx, elukoht:xxxx Kostja: O , isikukood xxxx, elukoht xxxx 13.05.2008.a.
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osales
kostja
Resolutsioon: Resolutsioon: Rahuldada T M hagi O O vastu võla nõudes osaliselt. Rahuldada hagi põhivõla väljamõistmise nõudes ning jätta hagi rahuldamata viivise nõudes. Välja mõista O O ’lt (isikukood isikukood xxxx) xxxx) T M (isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja põhivõla katteks 4 500 500 (neli (neli tuhat viissada) viissada) krooni Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu 27.0 27.05 .05.2008.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse toimetatakse kätte pooltele. pooltele. Kohtuotsuse Viru Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue nõue. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 19.04.2002.a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.08.2001.a. korterite vahetuslepingu, mille kohaselt korterite vahesumma
15 000 krooni pidi kostja tasuma osamaksetena. Kostja tasus enne lepingu sõlmimist 2 000 krooni, lepingu sõlmimisel 8 000 krooni ning 5 000 krooni pidi kostja tasuma tähtajaga kuni 03.10.2001.a. Kostja kandis hageja arvele veel 500 krooni 2001.a. novembris, kuid 4 500 krooni on tasumata. Hageja nõudmistele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud, vaid solvas hagejat ja tema poega. Kuna kostja on lepingulise kohustuse täitnud osaliselt, siis võlgneb hagejale 4 500 krooni. Hageja palub kostjalt võla koos viivisega 0,5% summalt iga viivitatud päeva eest ja kohtukulu ning õigusabikulud välja mõista. Hagi on esitatud TsK § 222 alusel. Kostja kohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et maksab summa koheselt, kui hageja vabastab korteri juurde kuuluva keldriruumi. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 27.05.2002.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et lepingu p. 5 kohaselt kohustusid pooled vabastama vahetatavad ruumid asjadest mitte hiljem kui 10.08.2001.a. Kuigi lepingus ei ole keldriruume eraldi märgitud, kuuluvad keldriruumid korteri juurde, kuid hageja ei ole keldriruume asjadest vabastanud ega kostjale üle andnud. Kostja teatab, et summa 4 500 krooni on ta nõus hagejale kohe ära maksma, kui hageja vabastab keldriruumid. Kõik kohtukulud palub kostja välja mõista hagejalt. III. Asja kohtulik menetlus ja asja kohtulik arutelu. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 31.01.2008.a. võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas ja kohustas pooli 20-ne päeva jooksul teatama oma seisukoha asja edasise menetluse suhtes. Hageja 11.02.2008.a. teatas kohtule täiendavalt, et hageja nõuded on järgmised: 1) sisse nõuda kostjalt 4 500 krooni; 2) sisse nõuda kostjalt iga viivitatud päeva eest maksmata jäänud summast 0,5%; 3) sisse nõuda kostjalt kohtu- ja juriidiliste teenuste kulud. Ühtlasi teatab hageja, et ta saab 84 aastaseks, mistõttu palub asja arutada Narva kohtumajas. Kostja 20.02.2008.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et on hagiga nõus ja on nõus vabastama ja loovutama hagejale ka keldriruumi. Kohus 20.02.2008.a. saatis kostja vastuse hagejale teadmiseks ja palus 30 päeva jooksul teatada, kas ja millal kostja keldriruumi vabastas ning kas hagejal on veel nõudeid. Hageja kohtule vastanud ei ole, mistõttu kohus määras eelistungi toimumise aja. 13.05.2008.a. hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kuna hagejat oli hoiatatud, et tema mitteilmumise korral võib kohus lahendada asja sisuliselt, siis kohus kostja kohalolekul arutas asja sisuliselt. Kostja kohtuistungil selgitas, tema viimane vastus on ilmselt ebaõigesti eesti keelde tõlgitud, sest tegelik olukord on selline, et hageja ei ole kostja korteri juurde kuuluvaid keldriruume vabastanud. Kostja seletab, et hageja kasutas ühte väiksemat ja ühte suuremat keldriruumi. Hageja poeg võttis võtmed, et keldriruumid asjadest vabastada, kuid seda ei teinud. Vastuseks kostja nõudmistele hageja poeg solvas kostjat, keldri võtmeid ei tagastanud, mistõttu kostja polegi saanud keldrit kasutada. Kostja võtab õigeks, et vahetuslepingust on jäänud talle kohustus võlgnevus maksta. Samas kostja palub viivist mitte välja mõista, sest hagejaga oli kokkulepe, et võlg makstakse, kui keldrid on vabastatud. Seega on hageja ise põhjustanud olukorra, kus maksmisega on tekkinud viivitus. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt
peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära kostja seletuse, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, dokumentaalsed tõendid ja menetlusosaliste kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) lähtuvalt nõudest tuleb pooltevahelisele suhtele kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduse sätteid, sest VÕSRakS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagi on esitatud kehtinud TsK § 222 alusel. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingust või muust alusest ning § 165 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on sõlmitud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides, mis on vajalikud antud liiki lepingutes. Poolte suhted lähtuvad vahetuslepingust, mille p. 3.2. kohaselt muuhulgas O.O maksab ülejäänud 5 000 krooni hiljemalt 03.10.2001.a. Vastavalt TsK § 173 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning sama seaduse § 174 kohaselt on kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. Kostja poolt on maksmata 4 500 krooni. Samas kostja on hageja rahalist nõuet tunnistanud juba oma kirjalikus vastuses 2002.a., aga samuti asja menetluse käigus ning kohtuistungil. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006.a. kehtiv TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on hagi põhivõla nõudes õigeks võtnud ka kohtuistungil. Seega kuulub hagi võlgnevuse nõudes rahuldamisele tervikuna summas 4 500 krooni. 2) hageja viidatud ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 222 kehtestas kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise üldised õiguslikud tagajärjed, mis kuuluvad kohaldamisele kõigis lepingutest tekkinud kohustistes, kui kahju tekitanu oli kahju tekitamises süüdi. Ainult seaduse või lepinguga ettenähtud juhtudel võib järgneda mittesüüliselt tekitatud kahjude hüvitamine (TsK § 227). TsK § 222 lg. 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ja lg. 2 kohaselt mõistetakse kahju all kreeditori poolt tehtud kulutusi, mida ta tegi seoses antud kohustisega, lootes selle täitmisele. Poolte vahetuslepingu p. 3.3. kohaselt juhul, kui O.O viivitab maksekohustuse täitmisega, kohustub ta maksma viivist 0,5% kuuluvast summast iga viitpäeva eest. Hageja palub viivist mitte välja mõista, sest hageja on ise võla maksmisega viivitamise põhjustanud. Kohtuliku arutelu käigus selgus, et pooled on mõlemad ühepoolselt keeldunud oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja on ühepoolselt jätnud lepingust tuleneva rahalise kohustuse osaliselt täitmata. Hageja on ühepoolselt keeldunud lepingu objekti ehk korteri juurde kuuluva muu osa ehk keldriruumide vabastamisest. Kostja on seadnud lepingulise rahasumma maksmise sõltuvusse hageja poolt keldriruumide vabastamisest. Kuna viimane pole seda teinud, on ta jätnud tegemata teod, mis oleksid eelduseks võla tasumisele. TsK § 232 lg. 1 kohaselt kreeditor loetakse viivitanuks, kui ta keeldus võlgniku poolt nõuetekohase täitmise vastuvõtmisest või ei teinud tegusid, mille teostamiseni võlgnik ei saanud oma kohustist täita. Sama paragrahvi lg. 4 järgi rahalise kohustise järgi ei ole võlgnik kohustatud maksma protsente kreeditori viivituse eest. Seega on põhjendatud jätta hagi viivise nõudes rahuldamata. 3) hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka
kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kehtinud TsK § 227 järgi tsiviilvastutuse alusena eeldatakse süüd. Hageja ei ole tõendanud, et kostjapoolne viivitus on toimunud kostja süül ja et sellega on tekitatud hagejale kahju. Hageja pole ka määratlenud viivitamise perioodi ega teinud viivise arvestust. Seega pole kostjale teada nõutava viivisesumma suurus. Samas isegi juhul, kui arvestada summalt 4 500 krooni makstavat viivist ühe aasta eest, oleks see ülemäära suur põhivõla suhtes. Selline asjaolu annaks kohtule võimaluse kohaldada TsK § 194, mille kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et kuna kostja süü kohustise täitmisega viivitamises ja viivisesumma on tõendamata, hageja kreeditorina pole oma viivitust ümber lükanud, siis kuulub hagi rahuldamisele osaliselt põhivõla nõudes. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas TsK §-de 163, 173, 174, 227, 232 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 28. augustil 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.