Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Delfi Meedia AS-i (endise ärinimega AS Ekspress Meedia) vastu artikli eemaldamiseks ning Y vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks, lisaks mõlema kostja vastu solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Delfi Meedia AS-i ja Y vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andrei Svištš ja Tarmo Peterson Kostja I Delfi Meedia AS (endise ärinimega AS Ekspress Meedia) (registrikood 10586863) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Menetluse liik
07.11.2022, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsus osas, milles maakohus rahuldas X hagi AS-i Ekspress Meedia (uue ärinimega Delfi Meedia AS) vastu artikli eemaldamiseks ja Y vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja
tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsus osas, milles maakohus jättis ASilt Ekspress Meedia (uue ärinimega Delfi Meedia AS) ja Ylt solidaarselt täiendavalt välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Delfi Meedia AS-ilt ja Ylt solidaarselt täiendavalt välja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot.
3.Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta X hagi Delfi Meedia AS-i vastu artikli eemaldamiseks ja Y vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja selle kohtulahendiga asendamiseks rahuldamata. 5.2 Rahuldada X hagi Delfi Meedia AS-i ja Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. 5.3 Välja mõista Delfi Meedia AS-ilt ja Ylt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot X kasuks. 5.4 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
6.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
7.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.02.2020 Harju Maakohtule hagi AS-i Ekspress Meedia (uue ärinimega Delfi Meedia AS) (kostja I) ja Y (kostja II) vastu. Hageja täpsustatud nõude sõnastus on järgmine: - kohustada kostjat II esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest omal kulul kostjale I taotlus artikli eemaldamiseks järgmises sõnastuses: „Palun eemaldada ärileht.ee veebiväljaandes 30.01.2019 avaldatud artikkel „Lõputud kohtuasjad kaasvõitlejate vastu. X üritab kohtumajades raha teenida“, mis asub aadressil https://arileht.delfi.ee/news/uudised/loputud-
-
-
kohtuasjad-kaasvoitlejate-vastu-rein-X-uritabkohtumajades-rahateenida?id=85168643“; asendada kostja II eelnimetatud tahteavaldus kohtulahendiga; kohustada kostjat I eemaldama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest solidaarselt kostjate kulul ärileht.ee veebiväljaandest 30.01.2019 avaldatud sama artikkel. mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ilmus 30.01.2019 ärileht.ee veebiväljaandes artikkel pealkirjaga „Lõputud kohtuasjad kaasvõitlejate vastu. X üritab kohtumajades raha teenida“. Artiklis on avaldatud mitmeid hageja kohta käivaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja on seisukohal, et artiklis on hageja kohta esitatud järgmised ebaõiged faktiväited: „X üritab kohtumajades raha teenida“. Hageja kinnitab, et ta ei ürita kohtumajades raha teenida. Seda ei ole ka põhimõtteliselt võimalik teha, kuna kohus mõistab õigust ning juhul kui kohus mõistabki isiku kasuks mistahes summa välja, siis see tuleneb konkreetse nõude olemasolu tuvastamisest, mitte kohtule avalduse esitamisest. Väide: „Seaduse silmis puhtana kui prillikivi uude aastasse astunud ettevõtja X ründab oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga“. Hageja kinnitab, et ta ei ründa oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga. Taoline sõnastus eeldab, et hageja on esitanud konkreetsete isikute vastu suurel hulgal nõudeid. Artiklist ei tulene, et hageja on esitanud oma endiste äripartnerite või temaga seotud isikute vastu hulgaliselt nõudeid, mida saaks suurusjärgu mõistes kirjeldada „laviinina“. Väide: „X on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister („mullune aasta oleks võinud lõppeda Eesti ühele osavaimale skeemide punumise meistrile...“)“. Nimetatud lause sisaldab väidet, et hageja rakendab oma äritegevuses ebaseaduslikke või koguni kuritegelikke skeeme. Nimetatud väide on ebaõige, hageja au ja head nime teotav. Isegi kui tegemist ei ole faktiväitega, on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Väide: „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk, mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“. Avaldatu kohaselt omistatakse hageja äritegevusele vara omaniku sagedat vahetust, millega püütakse varjata tegelikku tehingu sisu. Nimetatud väide ei ole õige, see on hageja au ja head nime teotav. Isegi kui tegemist ei ole faktiväitega, on hageja seisukohal, et tegemist on igal juhul ebakohase väärtushinnanguga. Väide; „X äripartnerid olid Pärnu sadamale soetanud biodiisli väikeseadme, mille väärtust võrreldi vanarauaga“. Sellest järeldab lugeja, et hageja ei toimi majanduslikult ratsionaalselt. Väide: „Selgus, et skeem oli X oma“. Hageja on seisukohal, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Artiklis viidatud kohtuasjas ei ole kohus kõnealust „skeemi“ hagejale omistanud. Väide: „Selgus, et asjad toimusid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“. Kõnealuses kirjutises on esitatud faktiväide, et puidufirma tööriistad kadusid hageja juhendamisel ning Yl, kelle vastu oli hagi esitatud, ei olnud puidufirmaga mingisugust kokkupuudet. Hageja hinnangul on artiklis esitatud ebaõige faktiväide. Y oli Green Window juhatuse liige (so vahetu kokkupuude oli olemas) ning kohus ei tuvastanud kõnealuses kohtuasjas, et tööriistade kadumine toimus hageja juhendamisel. Väide: „Zelluloosi Kinnisvara esitas X ärihuvisid kaitsnud G ja ERGO vastu 1,7 miljoni euro suuruse hagi pärast seda, kui kinnistu võõrandati
62 000 euroga. Hageja põhjendas, et G ei läinud sundvõõrandamise koosolekule“. Hageja on seisukohal, et artiklis on hageja kohta käivad faktiväited esitatud mittetäielikult, mis jätavad mulje, justkui advokaati hageti üksnes selle tõttu, et advokaat ei läinud sundvõõrandamise koosolekule. Tegemist oli ühe väitega paljudest. Väide: „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusvastaselt varadest tühjaks.“ Selline väide on tuletatav järgmistest lausetest: „X kantis varad Pere kontserni tütarettevõttesse“; „Tühjaks lüpstud leivakombinaat“; „Pankrotihalduri tõdemuse kohaselt oli varadest järele jäänud vaid 10 000 euro väärtuses sisse nõutavaid arveid“; „Ehkki fakti, et Pere kanditi varadest tühjaks, ei seatudki kahtluse alla“; „X tõstis oma ettevõtte varad äsja asutatud tütarettevõttesse Pere Pagar“ . Hageja kinnitab, et selline väide ei vasta tõele. Hageja ei ole AS Pere vara kellelegi kantinud või teisiti öeldes ebaseaduslikult üle andnud.
3.Hageja on seisukohal, et artiklis on hageja kohta avaldatud järgmised ebakohased väärtushinnangud: „Kohtusse saadetud inimestele heiastub X kurjade ideede kütkeis sipleva vana mehena“ ja „Kummitab veel aastaid hiljem“. Hageja on seisukohal, et tegemist on hagejat halvustavate ebakohaste väärtushinnangutega.
4.Hageja on seisukohal, et artikkel tervikuna on oma ülesehituse ja sõnastusega hageja au teotav. Artiklis valitud sõnakasutuse ja teemade kajastamise viisiga loob ajakirjanik hagejast kuvandi, mille kohaselt hageja ei toimi majandussuhetes seaduslikult ning tahab teisi kogu aeg petta. Artiklis seatakse küsimärgi alla kriminaalasjas hagejat õigeksmõistva otsuse õiguspärasus. Rikutud on hageja süütuse presumptsiooni. Ajakirjanduslikul eesmärgil hageja isikuandmete töötlemine on toimunud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 4 sätestatud põhimõtete vastaselt nende teemade osas, mis kajastavad 2015. ja 2016. aastatel lõppenud tsiviilvaidlusi. Hageja ei ole enam avaliku elu tegelane. Vastus hagile
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Artiklis käsitletakse nõudeid, mida hageja on esitanud endaga varem seotud isikute vastu. Hageja esitas G vastu kahjunõude summas 1 837 750 eurot (tsiviilasi 2-14-19009), B vastu kahjunõude summas 2 387 067,84 eurot (tsiviilasi 2-14-18576) ning kahjunõude Y vastu (tsiviilasi 2-14-18576). Kui isik esitab teise isiku vastu rahalise nõude, siis on selle esitamise eesmärk raha saada. Seega on väide, et „X üritab kohtumajades raha teenida“, õige.
6.Lause „Seaduse silmis puhtana kui prillikivi uude aastasse astunud ettevõtja X ründab oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga“ viitab kohtuasjadele, milles hageja esitas nõudeid oma endiste kaastöötajate või muul viisil endaga seotud isikute vastu. Kohtuasjade laviin on kujundlik väljend ning tegemist on väärtushinnanguga. Euroopa Inimõiguste Kohus jaatab ajakirjaniku väljendusvabadust ning õigust kalduda ka võimalikku liialdusse või isegi provokatsiooni. Hageja nõudis endistelt kaastöötajatelt kokku enam kui 4 miljonit eurot. Väärtushinnang, et tegemist on kohtuasjade laviiniga, on kohane.
7.Lause „X on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister („mullune aasta oleks võinud lõppeda Eesti ühele osavamale skeemide punumise meistrile...“)“ puhul on hageja omaalgatuslikult täiendanud artiklis avaldatut tõlgendusega, nagu väidetaks, et hageja on seotud ebaseaduslike või kuritegelike skeemidaga. Midagi sellist artiklis avaldatud ei ole. Tegemist on hinnanguga. Hagiavaldusest ei selgu, milles seisneb selle väite puhul au teotamine. Hagejal on puutumus enam kui 18 kohtumenetlusega, millest paljud on seotud hagejaga seotud pankrotistunud äriühingutega. Seega põhineb väärtushinnang, et ta on üks Eesti osavamaid skeemide punumise meistreid, õigetel faktidel.
8.Lause „Asi kujunes Harju Maakohtus parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk, mille käigus vahetasid varad tihti omanikku“ käsitleb kohtuvaidlust tsiviilasjas 2-14-18576. Väide ei ole vale ega au teotav.
9.Lause „X äripartnerid olid Pärnu sadamale soetanud biodiisli väikeseadme, mille väärtust võrreldi vanarauaga“. Ebaselge on, milles seisneb selle väite ebaõigsus ja au teotavus.
10.Lause „Selgus, et skeem oli X oma“ puhul on tegemist osaga lausest, mis kirjeldab taas tsiviilasja nr 2-14-18576 asjaolusid. Väide, et tegemist oli hageja skeemiga, on õige.
11.Lause „Selgus, et asjad toimisid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“ on seotud Green Window OÜ hagiga Y vastu kahju hüvitamiseks. Artiklis ei ole väidetud, et tööriistad kadusid hageja juhendamisel. Artiklis väideti, et Green Window ́is toimusid asjad hageja juhendamisel.
12.Väide „Zelluloosi Kinnisvara esitas X ärihuvisid kaitsnud G ja ERGO vastu 1,7 miljoni euro suuruse hagi pärast seda, kui kinnistu võõrandati 62 000 euroga. Hageja põhjendas, et G ei läinud sundvõõrandamise koosolekule“ puudutab tsiviilasja nr 2-14-19009. Selles asjas põhjendas hageja kahjunõuet muu hulgas sellega, et G puudus sundvõõrandamise koosolekult. Meediaväljundis ei ole mõeldav 16-leheküljelise kohtuotsuse detailne ja täielik kajastamine. Väide on õige.
13.Artiklis ei ole väidet „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusevastaselt varadest tühjaks“ avaldatud. Hageja moodustas selle väite artiklis esitatud teistest väidetest. Väide “X kandis varad Pere kontserni tütarettevõttesse” on õige, sest kohtuasjas nr 1-164665 on nimetatud fakt leidnud kinnitust. Väite “Tühjaks lüpstud leivakombinaat” osas puudub hagejal nõudeõigus. Väite “Pankrotihalduri tõdemuse kohaselt oli varadest järele jäänud vaid 10 000 euro väärtuses sisse nõutavaid arveid” puhul ei saa hageja nõuet esitada, kuivõrd see väide ei puuduta teda. Sellele vaatamata on väide õige. Väide “Ehkki fakti, et Pere kanditi varadest tühjaks, ei seatudki kahtluse alla” on õige, sest pankrotimääruses leidis tuvastamist, et 28.02.2012 on võlgnik võõrandanud kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega oma tütarettevõtjale OÜ-le LT Pagar. Väide „X tõstis oma ettevõtte varad äsja asutatud tütarettevõttesse Pere Pagar“ on õige. Hageja kriminaalasjas on tuvastatud fakt, et AS Pere varad võõrandati OÜ-le Pere Pagar.
14.Lause „Kohtusse saadetud inimestele heiastub X kurjade ideede kütkeis sipleva vana mehena, kellega seotud elamustest ei soovita avalikult rääkida“ sisaldab väärtushinnangut ja põhjendust, miks hagejaga varem seotud isikud ei soovi suhetest hagejaga avalikult rääkida. Arvestades hagejaga seotud isikute vastu esitatud kahjunõuete hulka ja nende suhet kohtumenetluses rahuldatud nõuetesse on tegemist õigetel faktiväidetel põhineva hinnanguga. Tegemist on neutraalse väitega. Lause „Kummitab veel aastaid“ osas ei ole hageja põhjendanud, milles seisneb au teotamine.
15.Hageja on aastaid olnud avaliku elu tegelane, kelle talumiskohustus on suurem kui inimesel, kes avaliku elu tegelane ei ole. Artikkel on õiguspäraselt avaldatud IKS § 4 alusel. Lisaks ei ole ükski esitatud väidetest oma olemuselt hageja au ega head nime kahjustav. Kostjad ei ole hagejat süüdistanud kuriteo toimepanemises. Kostja I on meediaorganisatsioon, kellelt ei saa nõuda meediaväljundi kustutamist. Isegi juhul kui kohus tuvastaks, et avaldatu hulgas oli väiteid, mis on käsitletavad ebaõigete faktiväidetena, saaks hageja nõuda ebaõige faktiväite parandamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus rahuldas 14.04.2021 otsusega hagi. Kohus kohustas kostjat II esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest omal kulul AS-ile Ekspress Meedia taotluse artikli eemaldamiseks. Kohus asendas kostja II tahteavalduse kohtulahendiga. Kohus kohustas kostjat I eemaldama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest solidaarselt kostjate kulul artikli ärileht.ee veebiväljaandest. Kohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot.
17.Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et 30.01.2019 ilmus kostja I ärileht.ee veebiväljaandes vaidlusalune artikkel pealkirjaga „Lõputud kohtuasjad kaasvõitlejate vastu. X üritab kohtumajades raha teenida“, mille autor oli kostja II. Kohus oli seisukohal, et antud juhul on kostjad VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses vaidlusaluseid väärtushinnanguid/faktiväiteid sisaldava teabe avaldajateks.
18.Kohus analüüsis, kas kostjate poolt artiklis avaldatud faktiväited on ebaõiged. Lausete „X üritab kohtumajades raha teenida“ ja „Viimasel ajal jahmatas X kuni paari miljoni euro suuruste hagidega inimeste vastu, kes teda varem äris aitasid“ osas leidis kohus, et põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega kohtusse oma õiguste kaitseks pöördumisel ei ole raha teenimise eesmärki. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-14-19009 on Zelluloosi Kinnisvara OÜ esitanud hagi G Advokaadibüroo, G ja ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-14-18576 on AS Transcom esitanud hagi B vastu kahju hüvitamiseks. Eeltoodust järeldub, et hagejaks ei ole füüsilise isikuna X. Kohus oli seisukohal, et artiklis esitatud faktiväited „X üritab kohtumajades raha teenida“ ja „Viimasel ajal jahmatas X kuni paari miljoni euro suuruste hagidega inimeste vastu, kes teda varem
äris aitasid“ on esitatud kujul VÕS § 1047 lg 1 tähenduses eksitavad, ebatäielikud ja ebaõiged.
19.Kohus oli seisukohal, et kuigi esitatud väitest „X äripartnerid olid Pärnu sadamale soetanud biodiisli väikeseadme, mille väärtust võrreldi vanarauaga“ ei tulene otsesõnu hageja au teotamise asjaolusid, tuleb artikli konteksti arvestades siiski märkida, et hageja isik on osaline kirjeldatud sündmuste ahelas. Esitatud informatsiooni ebatäielikkusest tulenevalt jääb lugejale mulje, et tegemist on hagejale etteheidetava teoga. Artiklis esitatu pinnalt jääb mõistlikule lugejale selgusetuks, millistel asjaoludel hagejale tema äripartnerite poolt biodiisli väikeseadme soetamise asjaolusid ette heidetakse. Eeltoodud põhjendustel asus kohus seisukohale, et faktiväide on esitatud kujul VÕS § 1047 lg 1 tähenduses eksitav, ebatäielik ja ebaõige.
20.Kohus oli seisukohal, et lauses „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk, mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“ on avaldatud väärtushinnangud „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk“ ja faktiväide „mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“. Mõistlikule isikule tekib artikli kontekstis esitatud informatsiooni pinnalt arvamus, et hageja äritegevusele on iseloomulik tihe tehingute jada, n-ö skeemitamine ärikasumlikkuse vms eesmärgil, mille käigus vahetavad varad tihti omanikke. Tsiviilasja nr 2-14-18576 (tl 53-72) kohtuotsusest ei tulene informatsiooni ega järeldusi artiklis esitatud kujul. Kohus oli seisukohal, et artikli lugejale jääb artikli sisu vaidlusaluses osas arusaamatuks, väärtushinnang „tulevärk“ on antud kontekstis avaldatud tehingute skeemitamise tähenduses, mis mõistliku lugeja hinnangul kujutab endast negatiivset, hagejat halvustavat tähendust. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Faktiväide on esitatud kujul VÕS § 1047 lg 1 tähenduses eksitav, ebatäielik ja ebaõige.
21.Kohus leidis, et väide „selgus, et skeem oli X oma“ ei järeldu tsiviilasjas nr 2-14-18576 tehtud kohtuotsusest. Eeltoodust tulenevalt on faktiväide VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige.
22.Artiklis sisalduv väide „Selgus, et asjad toimusid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“ algab sissejuhatavate lausetega „Sama otsus käsitles X ettevõtte Green Window hagi Y vastu, keda süüdistati Põltsamaal asunud puidufirmast tööriistade kadumises. Raskustes puidutööstus müüdi puitmaja tootjale Palmako, seadmed Nordea Liisingule. Werolis töötanud Y lahendas Green Window rahamuresid. Selgus, et asjad toimusid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“. Kohus leidis, et väide on esitatud tekstilõigu osana, millest saab mõistlik lugeja järeldada, et asjad toimusid (sh tööriistad kadusid) hageja juhendamisel. Eeltoodust tulenevalt on faktiväide VÕS § 1047 lg 1 tähenduses eksitav, ebatäielik ja ebaõige.
23.Väite „Zelluloosi Kinnisvara esitas X ärihuvisid kaitsnud G ja ERGO vastu 1,7 miljoni euro suuruse hagi pärast seda, kui kinnistu võõrandati 62 000 euroga. Hageja põhjendas, et G ei
läinud sundvõõrandamise koosolekule“ osas tuvastas kohus tsiviilasja nr 2-14-19009 asjaolude pinnalt, et kostjad on mõistlikku lugejat eksitanud. Tegemist on kohtulahendi asjaolude kirjeldamise alalõigust ühe välja võetud väitega. Seetõttu järeldub lugejale, et hageja põhjendas kahjunõuet üksnes G puudumisega sundvõõrandamise koosolekutelt. Eeltoodust tulenevalt on faktiväide VÕS § 1047 lg 1 tähenduses eksitav, ebatäielik ja ebaõige.
24.Hageja on seisukohal, et kostjad on avaldanud järeldusliku faktiväitena: „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusvastaselt varadest tühjaks“. Hageja on seisukohal, et nimetatu tuleneb järgmistest lausetest: „X kantis varad Pere kontserni tütarettevõttesse“; „Tühjaks lüpstud leivakombinaat“; „Pankrotihalduri tõdemuse kohaselt oli varadest järele jäänud vaid 10 000 euro väärtuses sisse nõutavaid arveid“; „Ehkki fakti, et Pere kanditi varadest tühjaks, ei seatudki kahtluse alla /.../,“; „X tõstis oma ettevõtte varad äsja asutatud tütarettevõttesse Pere Pagar,“. Kohus oli seisukohal, et praegusel juhul ei saa kostjad tugineda sellele, et artiklis ei ole selgelt esitatud väidet „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusevastaselt varadest tühjaks“. On oluline, et nimetatud faktiväide järeldub avaldatud informatsiooni sisust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13). Kohus oli seisukohal, et avaldatud artikli kontekstist on võimalik järeldada, et hageja tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusvastaselt varadest tühjaks, kuivõrd artiklis on tähelapanu keskmes hageja isik ja mõistliku isiku arusaamise järgi räägib artikkel üksnes hagejaga seotud teemadel. Kohus ei tuvastanud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2013 lahendi tsiviilasjas nr 2-12-24023 pinnalt ega ka Riigikohtu lahendi nr 1-164665 pinnalt kostjate poolt väidetud „varade kantimist“ ja „ettevõtte tühjaks lüpsmist“. Tegemist on hageja suhtes halvustava ja põhjendamatult negatiivse sisuga väärtushinnangutega. Kostjad avaldasid avalikkusele VÕS § 1046 lg 1 järgi ebakohaseid väärtushinnanguid ja VÕS § 1047 lg 1 tähenduses mittetäieliku ja eksitava teabe.
25.Kohus analüüsis, kas kostjate poolt artiklis avaldatud väärtushinnangud on ebakohased. Artiklis on esitatud lause: „Seaduse silmis puhtana kui prillikivi uude aastasse astunud ettevõtja X ründab oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga“. Hageja poolt au teotavana esile toodud „ründab oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga“ kujutab endast „ründe“ osas faktiväidet ja „kohtuasjade laviini“ osas hagejat halvustavat väärtushinnangut. Kohus on tuvastanud, et artiklis käsitletakse peamiselt juriidiliste isikute poolt tsiviilasjades nr 2-14-19009 ja nr 2-14-18576 esitatud nõudeid. Seega ei saa järeldada, et tegemist on kohtuasjade laviiniga (ehk suure hulgaga). Samuti on põhjendamatu artiklis avaldatu, mis käsitleb nõuete esitamist hageja kui füüsilise isiku poolt. Vaidlusalused kohtuasjad põhinevad 2014. aastal esitatud nõuetel, artikkel on avaldatud 2019. aastal. Kohus oli seisukohal, et asjaolu, mille kohaselt vaidlused on läbi mitmete kohtuastmete väldanud aastaid, ei anna alust faktiväitena väita, et tegemist oleks kestva ja jätkuva ründega. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et ründena avaldatud faktiväide on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige ja kohtuasjade laviini väärtushinnang on VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ebakohane.
26.Väite osas „X on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister („mullune aasta oleks võinud lõppeda Eesti ühele osavaimale skeemide punumise meistrile /.../)“ oli kohus seisukohal, et tulenevalt avaldatud artikli kontekstist on mõistliku lugeja hinnangul tegemist hagejat halvustava ja negatiivse kuvandiga. Artiklis esile toodud kohtuasjadele tuginedes ei ole põhjendatud hagejast avalikkusele kuvandi loomine kui kantijast, kuid samas puhtalt pääsenud skeemide punumise meistrist. Kohus oli seisukohal, et kostjate poolt tõendina esitatud Riigi Teataja andmebaasi väljavõte hagejaga seotud kohtuasjadest ei ole asjakohane, kuivõrd tõendist ei selgu, milliste kohtuasjadega konkreetselt on tegemist. Kohus oli seisukohal, et tegemist on VÕS § 1046 lg 1 tähenduses põhjendamatult negatiivse väärtushinnanguga hageja isiku suhtes.
27.Kohus käsitles väärtushinnanguid „Kummitab veel aastaid hiljem“ ja „Kohtusse saadetud inimestele heiastub X kurjade ideede kütkeis sipleva vana mehena“ tulenevalt artikli kontekstist koos. Kohtu hinnangul järeldub mõistlikule lugejale avaldatu pinnalt halvustav ja negatiivne kuvand hagejast, kui kurjade ideede kütkeis siplevast vanast mehest, kes kummitab veel aastaid hiljem. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kohus oli seisukohal, et kostjatel puudus mõistlik õigustus hageja halvustamiseks üldsuse ees ebasündsas vormis.
28.Kohus oli seisukohal, et antud juhul jääb selgusetuks artikli avaldamise eesmärk. Esitatud on suvalisi väljavõtteid kohtulahenditest, mille tõttu jääb nii kohtulahendite kui ka artikli sisu lugeja jaoks ebaülevaatlikuks ja vääralt mõistetavaks. Ajakirjanik on lisanud artikli teksti sidususeks erinevaid kommentaare ja hinnanguid hageja isikule ja tegevusele, mis oma olemuselt on hagejat halvustavad ja negatiivsed. Arvestades, et artikkel on avaldatud 2019. aastal, puudub artiklil uudisväärtus ka tulenevalt kohtulahenditest nr 2-14-19009 ja nr 2-14-18576, kuivõrd tegemist on 2016. aastal jõustunud lahenditega. Kohtumenetluses oleva kriminaalasja jõustumata lahendite pinnalt vääriti mõistetava informatsiooni avalikkusele avaldamine ei ole põhjendatud. Kostjad on artiklis läbivalt avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ja VÕS § 1047 lg 1 tähenduses mittetäielikku ja eksitavat teavet. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 30.01.2019 avaldatud artikkel on tervikuna hageja au teotav. Kohus oli seisukohal, et kostjad ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja puhul oli artiklite ilmumise ajal tegemist avaliku elu tegelasega. Hageja on avalikust elust taandunud. Arvestades, et hageja ei olnud vaidlusaluse artikli avaldamise ajal enam avaliku elu tegelane, artiklil puudus uudisväärtus ja artiklis esitatud informatsioon oli avaldatud sisu poolest vääriti mõistetav ning sisaldas läbivalt hageja au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, leidis kohus, et VÕS § 1046 lg 2 ja VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei ole antud juhul rikkumine õigustatud. Eeltoodule tuginedes on kostjad rikkunud ka IKS § 4 tulenevat kohustust.
29.Kohus asus seisukohale, et hageja on antud juhul õigustatud esitama kostjate vastu nõude VÕS § 1055 lg 1 alusel, kohustades kostjaid artikkel veebiväljaandest eemaldama.
30.Hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu VÕS § 128 lg 5 tähenduses eeldada. Arvestades rikkumise raskust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, on hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud 500 euro ulatuses.
31.Kohus rahuldas hageja õigusabikulude hüvitise avalduse 5040 euro ulatuses, lisaks mõistis välja riigilõivu 650 eurot, samuti viivise menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
32.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjatelt mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot. Tühistatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju õiglane hüvitis kohtu omal äranägemisel. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ka osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 3949,99 eurot.
33.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus mõistnud hageja kasuks välja hüvitise, mis on üksnes sümboolne ega arvesta kostjate rikkumise iseloomu ning hagejale põhjustatud kannatuste raskust. Hageja on maakohtu menetluses avaldanud, et hageja hinnangul oleks õiglane hüvitis 25 000 eurot. Hageja õiguste rikkumine on olnud äärmiselt intensiivne. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjad ei ole rikkunud hageja süütuse presumptsiooni. Maakohus jättis hüvitise määramisel arvesse võtmata kostja I märkimisväärselt hea majandusliku seisu ning vajaduse kostjat I mõjutada hoiduma edasisest kahju tekitamisest.
34.Harju Maakohus jättis põhjendamatult hageja menetluskulud kogu ulatuses kindlaks määramata ning kostjatelt välja mõistmata.
Vastuapellatsioonkaebus
35.Maakohtu otsusele esitasid vastuapellatsioonkaebuse kostjad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
36.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei ole Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt terve artikli kustutamine mingil juhul põhjendatud. Artikkel sisaldab väiteid ja seisukohti, mis otseselt hagejat ei puuduta. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis kahju.
37.Kostjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et artiklil puudub uudisväärtus. See, et artikkel koondab varasemaid kohtuvaidlusi, ei tähenda, et artikkel ei oleks lugejatele huvitav ja uudislik. Hageja on avalikkusele tuntud ärimees, kelle juhtida on olnud suured äriühingud, mille tegevus lugejaid kõnetab. AS Pere pankrot ja sellega kaasnevad kohtuvaidlused on
avaliku huvi objektiks. Maksejõuetuse põhjustamisega seonduv kriminaalmenetlus on samuti avaliku huvi objektiks. Vale on maakohtu järeldus, et hageja ei ole avaliku elu tegelane.
38.Vaidlusalused faktiväited ei ole ebaõiged (sh mittetäielikud) ning väärtushinnangud on kohased (neutraalsed). Artikkel ei saa mahu piirangu tõttu olla ümberkirjutis kõikidest kajastatud allikatest. Isegi, kui kostjad on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole kostjate tegevus õigusvastane. Andmeid on avaldatud meediaerandi alusel IKS § 4 kohaselt. Vastused apellatsioonkaebustele
39.Kostjad vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu ning hageja vaidles vastu kostjate vastuapellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas tuleb jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (VÕS § 657 lg 1 p 2, p 21).
41.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
42.Maakohus leidis, et vaidlusaluses artiklis esitatud faktiväited „X üritab kohtumajades raha teenida“, „Viimasel ajal jahmatas X kuni paari miljoni euro suuruste hagidega inimeste vastu, kes teda varem äris aitasid“ on ebaõiged. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Riigikohtu 21.12.2010 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10 p-st 21 tuleneb, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes. Kostjate selgitustest nähtuvalt on siin silmas peetud Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi OÜ G Advokaadibüroo, G ja ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-14-19009), Aktsiaseltsi Transcom hagi B vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-14-18576) ning Green Window OÜ hagi Y vastu kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 214-18576). Kolleegiumi hinnangul ei tee väiteid ebaõigeks asjaolu, et lausetes on nimetatud X, kuid hagid on esitanud äriühingud. Artiklis tekstis on nimetatud eeltoodud tsiviilasjades hagejateks olnud äriühingute nimed ning on viidatud, et need on seotud Xga. Artiklist on
aru saada, et hagejateks ei ole X füüsilise isikuna, vaid temaga seotud äriühingud. Samuti ei muuda väidet ebaõigeks asjaolu, et ühes lauses kasutati sõna „teenima“. Artiklis kohaselt esitasid Xga seotud äriühingud rahalised nõuded isikute vastu, kes X varem aitasid. Mõningane sõnastuslik liialdus ei muuda väidet ebaõigeks. Mõistliku arusaama kohaselt on artiklis avaldatud, et hagide eesmärgiks oli artiklis märgitud isikutelt rahalise kahjuhüvitise saamine.
43.Maakohus leidis, et artiklis esitatud faktiväide „X äripartnerid olid Pärnu sadamale soetanud biodiisli väikeseadme, mille väärtust võrreldi vanarauaga“ on ebaõige. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega. Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2016 otsusest tsiviilasjas 214-18576 nähtub, et Aktsiaselts Transcom heitis Ble ette kahju tekitamist seoses biodiisli tootmise seadmega tehtud tehingutega, sealhulgas viitas Aktsiaselts Transcom sellele, et seade kanti utiliseerimise aktiga tema raamatupidamisest maha. Seega on kostjad esitanud artiklis üldistatud kujul Aktsiaseltsi Transcom enda poolt tsiviilasja 2-14-18576 hagiavalduses väidetut. Vaidlusalust artikli lauset ei saa seetõttu pidada ebaõigeks.
44.Artiklis sisalduva lause osas „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk, mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“ leidis maakohus, et selles on avaldatud väärtushinnanguid „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk“ ja faktiväide „mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“. Maakohus märkis, et väärtushinnang „tulevärk“ on antud kontekstis ebakohane väärtushinnang. Faktiväide on esitatud kujul ebaõige. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Artiklist nähtuvalt on nimetatud väide esitatud seoses biodiisli tootmise seadme tehingutega. Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2016 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-14-18576 nähtub, et seoses biodiisli tootmise seadmega sõlmiti mitmeid lepinguid ning maakohtu tuvastatu kohaselt ostis AS Werol Tehased biodiisli tootmise seadme X juhtimisel. Tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaksid, ei ole hageja käesolevas asjas esitanud. Seega ei ole väärtushinnang ebakohane ega faktiväide ebaõige.
45.Artikkel sisaldab lauseid „Kohtus väitis Transcom, et just B korraldas biodiislitehase tehingu. Kuid selgus, et skeem oli X oma ning kohus mõistis Transcomilt menetluskulude kattes 27 000 eurot“. Hageja leiab, et väide „selgus, et skeem oli X oma“ on ebaõige, kuna vaidlusaluses kohtuasjas ei ole nimetatud skeemi hagejale omistatud. Maakohus leidis käesolevas asjas samuti, et tsiviilasjas nr 2-14-18576 tehtud otsusest ei tulene, et skeem oleks hageja oma. Kolleegium märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2016 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-14-18576 nähtub, et Aktsiaselts Transcom heitis Ble ette kahju tekitamist seoses biodiisli tootmise seadme võõrandamisega. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et AS Werol Tehased ostis biodiisli tootmise seadme X juhtimisel AS-ilt A&O, lastes selle Saksamaal ümber ehitada. Tsiviilasjas 2-14-18576 leidsid kohtud, et B ei ole juhatuse liikme kohustusi seoses biodiisli tootmise seadmega rikkunud. Arvestades, et Aktsiaselts Transcom väitis, et B tekitas kahju seoses biodiisli tootmise seadme võõrandamisega, kuid maakohtu seisukoha kohaselt tsiviilasjas 2-14-
18576 toimusid tehingud biodiisli tootmise seadmega hageja juhtimisel, siis ei saa vaidlustatud väidet lugeda ebaõigeks.
46.Artiklis on väidetud, et „Sama otsus käsitles X ettevõtte Green Window hagi Y vastu, keda süüdistati Põltsamaal asunud puidufirmast tööriistade kadumises. Raskustes puidutööstus müüdi puitmaja tootjale Palmako, seadmed Nordea Liisingule. Werolis töötanud Y lahendas Green Window rahamuresid. Selgus, et asjad toimusid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“. Hageja leiab, et sellega on ebaõigesti väidetud, et puidufirma tööriistad kadusid hageja juhendamisel. Kostjad leiavad, et artiklis ei ole väidetud, et tööriistad kadusid hageja juhendamisel, vaid väidetud on, et Green Windows’is toimusid asjad hageja juhendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistliku inimese arusaama järgi on artiklis avaldatud, et asjad toimusid (sh ka tööriistad kadusid) hageja juhendamisel. Tööriistade kadumist hageja juhendamisel ei ole kostjad tõendanud. Seetõttu on artiklist järelduv faktiväide, hageja juhendamisel puidufirmast tööriistade kadumise kohta, ebaõige. Artikli kontekstist järeldub lugeja jaoks, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega, mistõttu on väide ka hageja au teotav. Seetõttu leiab kolleegium, et artiklist tulenev väide, et puidufirmast kadusid tööriistad hageja juhendamisel, on õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 tähenduses. VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
47.Maakohus leidis, et artiklis esitatud väide „Zelluloosi Kinnisvara esitas X ärihuvisid kaitsnud G ja ERGO vastu 1,7 miljoni euro suuruse hagi pärast seda, kui kinnistu võõrandati 62 000 euroga. Hageja põhjendas, et G ei läinud sundvõõrandamise koosolekule“ on ebaõige oma ebatäielikkuse tõttu (maakohus leidis, et koosolekule mitteminemine oli ainult üks väide, millega kahjunõuet põhjendati). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega. Kuigi tsiviilasjas 2-14-19009 tugines Zelluloosi Kinnisvara OÜ oma kahjunõudes ka muudele asjaoludele, ei muuda see artiklis väidetut ebaõigeks. Kolleegium nõustub kostjatega, et ei saa eeldada, et artiklis kajastatakse kohtuasja kõiki väiteid.
48.Hageja on seisukohal, et kostjad on avaldanud järgmise ebaõige kaudse faktiväite: „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusevastaselt varadeks tühjaks“. Hageja leiab, et nimetatud kaudne faktiväide on tuletatav järgmistest artiklis sisalduvatest lausetest: „X kantis varad Pere kontserni tütarettevõttesse“, „Tühjaks lüpstud leivakombinaat“, „Pankrotihalduri tõdemuse kohaselt oli varadest järele jäänud vaid 10 000 euro väärtuses sisse nõutavaid arveid“, „Ehkki fakti, et Pere kanditi varadest tühjaks, ei seatudki kahtluse alla“, „X tõstis oma ettevõtte varad äsja asutatud tütarettevõttesse Pere Pagar“. Riigikohus on 15.04.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-24-15 p-s 13 selgitanud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et eelviidatud lausetest kogumis järeldub hageja esiletoodud kaudne faktiväide. Sealhulgas saab vaidlusaluse artikli kontekstist järeldada sõnast „kantimine“ viidet hageja ebaseaduslikule tegevusele. Ka Eesti Keele Instituudi sõnaveeb annab sõnale „kantima“ tähenduse kui raha või muud vara (ebaseaduslikult) ühelt asutuselt, isikult või kontolt teisele üle kandma.
Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendamatult võtnud seisukoha, et „varade kantimine“ ja „ettevõtte tühjaks lüpsmine“ on ebakohased väärtushinnangud. Hageja ei ole nõudnud kaudse faktiväite aluseks olevate väidete eraldiseisvat tuvastamist ebakohaste väärtushinnangutena. Hageja tugines sellele, et kui kohus ei loe kaudset faktiväidet faktiväiteks, siis tuleb kaudset faktiväidet käsitleda väärtushinnanguna. Seega tuleb viidatud seisukoht ebakohaste väärtushinnangute kohta maakohtu põhjendustest välja jätta. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjad esitanud käesolevas asjas tõendeid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et hageja tegi Pere AS-i seadusevastaselt varadest tühjaks. Lisaks on hageja mõistetud kriminaalasjas nr 1-16-4665 Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2020 otsusega süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi õigeks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalust kaudset faktiväidet pidada ebaõigeks, ning ka au teotavaks, kuna hageja tegevusele on viidatud kui ebaseaduslikule. Seetõttu on käsitletud kaudne faktiväide õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu. Artikli avaldamise ajal toimus hageja suhtes kriminaalmenetlus KarS § 384 lg 1 järgi ning artiklist järeldub, et selles sisalduvate seisukohtade aluseks oli muuhulgas jõustumata kohtuotsused nimetatud kriminaalasjas. Eeltoodu ei muuda aga õiguspäraseks kostjate poolt kindla väitena tehtud osundust hageja poolt varade kantimisele kui artikli kontekstis äriühingu seadusevastasele varadest tühjaks tegemisele.
49.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
50.Maakohus leidis, et artiklis oleva lauseosa „...X ründab oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga“ puhul on sõna „ründab“ osas tegemist ebaõige faktiväitega ning sõnade „kohtuasjade laviini“ osas on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kolleegium asub maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sõna „ründab“ viidatud lauseosa kontekstis käsitleda faktiväitena. Kogu vaidlusalust lauseosa tuleb käsitleda väärtushinnanguna. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlusaluse artikli kontekstis alust pidada seda au teotavaks ebakohaseks väärtushinnanguks. Artiklis on peetud silmas tsiviilasju, kus kolm hagejaga seotud äriühingut esitasid suured rahalised nõuded kokku viie isiku vastu, mida ei rahuldatud. Kuigi kohtuvaidlused toimusid mitu aastat enne artikli kirjutamist, nähtub artiklist, et tegemist on lõppenud vaidlustega. Ka sõnastuslikud liialdused („ründab“, „laviiniga“) ei ole sellised, millest tulenevalt saaks väidet pidada hageja au teotavaks ebakohaseks väärtushinnanguks VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.
51.Maakohus leidis, et artiklis esitatud väide, et „hageja on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister“ on ebakohane väärtushinnang VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.
Ringkonnakohus märgib, et Eesti Keele Instituudi sõnaveeb annab sõnale „skeemitama“ tähenduse kui millegi saavutamiseks ebaausaid võtteid kasutama. Ka käesoleva artikli kontekstist järeldub, et väljendiga „skeemide punumine“ viidatakse hageja poolt majandussuhetes ebaausale käitumisele. Hagile esitatud vastuses on kostjad põhjendanud väärtushinnangut asjaoluga, et hagejal on puutumus enam kui 18 kohtumenetlusega, millest paljud on seotud hagejaga seotud pankrotistunud äriühingutega. Kolleegium leiab, et hageja seotus paljude kohtumenetlustega iseenesest ei põhjenda hagejale tehtud osundust kui Eesti osavaimale skeemide punumise meistrile. Kohtuasjade, sh äriühingute pankrotistumise põhjused, võivad olla erinevad, ning kohtuasja olemasolust (sh ka hagi rahuldamata jätmisest) iseenesest ei saa järeldada ebaausat käitumist. Kuigi käesolevas kohtuasjas ei pidanud ringkonnakohus, seoses biodiisli tootmise seadmega tehtud tehingutega, artiklis esitatud väidet, et skeem oli hageja oma, ebaõigeks, ei muuda üksnes see kostjate poolt tehtud osundust hagejale, kui Eesti ühele osavaimale skeemide punumise meistrile, kohaseks hinnanguks. Sealhulgas arvestab kohus, et biodiisli tootmise seadet puutuvas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-14-18576) tugines hagejaga seotud Aktsiaselts Transcom sellele, et biodiisli tootmise seadmega tehtud tehingutega sai kahju Aktsiaselts Transcom, mitte hagejaga mitteseotud äriühing. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjad põhjendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks lugeda artiklis esitatud väidet, et hageja on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister, kohaseks väärtushinnanguks. Kuna hinnang osundab ebaausale käitumisele, siis on see ka au teotav (VÕS § 1046 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul VÕS § 1046 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
52.Maakohus asus seisukohale, et väärtushinnanguid „kummitab veel aastaid hiljem“ ja „kohtusse saadetud inimestele heiastub X kurjade ideede kütkeis sipleva vana mehena“ saab tulenevalt artikli kontekstist käsitleda koos ning tegemist on au teotavate väärtushinnangutega. Ringkonnakohus nõustub, et väärtushinnang on osas, milles viidatakse hagejale kui kurjade ideede kütkeis siplevale mehele, ebakohane. See hinnang on antud seoses hagejaga seotud äriühingute poolt esitatud hagidega. Asjaolu, et hagejal oli endiste koostööparteritega tekkinud vaidlused, mida lahendati kohtus, ning tsiviilasjades esitatud nõuded jäid rahuldamata, ei tähenda, et kohane oleks hagejat nimetada kurjade ideede kütkeis siplevaks meheks. Samuti on sellel väärtushinnangul selgelt hagejat halvustav ja solvav tähendus, mistõttu tuleb väärtushinnangut pidada ka au teotavaks (VÕS § 1046 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul VÕS § 1046 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samas ei nõustu ringkonnakohus sellega, et väljend „kummitab veel aastaid hiljem“ on au teotav. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluse artikli kontekstis tegemist kõnekeelse väljendiga, mida ei saa pidada hageja au teotavaks ebakohaseks väärtushinnanguks VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.
53.Maakohus leidis, et hageja ei olnud artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Hageja on avalikkuses tuntud isik, sealhulgas tuntud
ettevõtja, kes on olnud seotud paljude äriühingutega. Asjaolu, et hageja väitel ei ole ta enam soovinud avalikkuse tähelepanu, ei anna alust seisukohaks, et ta ei olnud artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Kuna ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebaõigetes faktiväidetes viidati hageja ebaseaduslikule tegevusele ja ebakohased väärtushinnangud olid põhjendamatult halvustava sisuga, siis ei arva kolleegium, et avaliku elu tegelaseks olek välistaks käesoleval juhul ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute õigusvastasuse (VÕS § 1046 lg 2).
54.Hageja leidis, et 2015.a ja 2016.a lõppenud tsiviilvaidluste kajastamisel on rikutud IKS §-i 4, kuna kajastamiseks puudus artikli avaldamise ajal avalik huvi. Maakohus nõustus sellega, et kostjad rikkusid IKS §-i 4. Ringkonnakohus märgib, et IKS § 4 sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohus on 23.03.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-85-15 p-s 23 selgitanud, et ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Ringkonnakohus viitab, et artikkel käsitles hagejaga seotud kohtuasju (sealhulgas kriminaalasja, mille menetlus toimus artikli avaldamise ajal). Kolleegiumi hinnangul ei saa väita, et hagejaga seotud kohtuasjade kajastamisel puudus varasemalt lõppenud kohtuvaidluste osas avalik huvi ilmselgelt ja täielikult. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et 2015.a ja 2016.a lõppenud tsiviilvaidluste kajastamisel rikuti IKS §-i 4 seetõttu, et nende kajastamiseks puudus artikli avaldamise ajal (s.o 30.01.2019) avalik huvi.
55.Hageja taotles hagis mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus leidis, et kostjad avaldasid kaks ebaõiget faktiväidet ja kaks ebakohast väärtushinnangut, ning et see oli õigusvastane. Süü puudumist ei ole kostjad tõendanud (VÕS § 1050 lg 1). VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Õiguskirjanduses on selgitatud, et isikuõiguste rikkumise juhtudel on § 134 lg 2 uue sõnastuse kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. See tähendab, et uue regulatsiooni kohaselt ei pea kannatanu mittevaralise kahju hüvitise saamiseks enam tõendama täiendavate asjaolude esinemist, nt rikkumise raskust. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitis eelduslikult välja mõista nii tervisekahju tekitamise korral kui ka muude isikuõiguste rikkumise korral ning kannatanu peab tõendama üksnes rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutust tema isikuõiguse rikkumise eest (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, § 134, komm 4.2.2). Kuna kostjad vastutavad hageja isikuõiguste rikkumise eest, siis tuleb kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis.
Maakohus mõistis kostjatelt välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud olulises osas maakohtu seisukohtadega ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute kohta, on 500 eurot mittevaralise kahju hüvitisena ilmselgelt sümboolne ka üksnes ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid arvestades. Hageja õigusi rikuti kahe ebaõige faktiväite ja kahe ebakohase väärtushinnanguga. Arvestades nende arvu ja sisu (tegemist ei olnud äärmiselt raskete isikuõiguste rikkumistega), avaldamise kohta (veebiväljaanne), aga ka seda, et väited ja hinnangud ei ole seotud hageja eraeluga, samuti mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2020), peab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 2000 eurot. Seega tuleb kostjatelt täiendavalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot.
56.VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja leiab, et kuna kogu artikkel sisaldab läbivalt ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kostjalt I artikli eemaldamist ja kostjalt II artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemist. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Maakohus leidis, et artikkel tervikuna on hageja au teotav, mistõttu pidas põhjendatuks artikli eemaldamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul sisaldab artikkel ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, ei nõustunud kolleegium siiski arvestatavas osas hageja ja maakohtu seisukohtadega ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute kohta. Artiklis on väiteid ja väärtushinnanguid, mis ei riku hageja õigusi. Artiklit tervikuna ei saa pidada hageja au teotavaks. Riigikohus on 08.02.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16 p-s 12 märkinud, et kui hageja soovib hagi tagamise korras kogu artikli eemaldamist, peab ta selleks, et kohus saaks hinnata hagi aluseks olevate asjaolude põhistatust TsMS § 235 järgi, olema iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid rikub. Käesolevas asjas leiab hageja, et artikli eemaldamist võib nõuda ka juhul, kui ilma ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnanguteta puudub artiklil mõte. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei saa väita, et kõik faktiväiteid ja väärtushinnangud rikuksid hageja õigusi. Samuti ei saa väita, et ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnanguteta muutuks artikkel sisutuks. Ülalmärgitule tuginedes tuleb hageja nõue kostja I vastu artikli eemaldamiseks ja kostja II vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja selle kohtulahendiga asendamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus võtta ka seisukohta küsimuses, kas hagejal oleks õigus nõuda artikli eemaldamist, kui ilma ebaõigete faktiväideteta ja
ebakohaste väärtushinnanguteta puuduks artiklil sisu. Hageja on selgitanud ringkonnakohtu 07.11.2022 istungil, et üksikute lausete eemaldamist ei ole ta taotlenud. Kolleegium märgib, et hageja ei ole nõudnud ka üksikute ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu artikli eemaldamiseks ja kostja II vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse andmiseks ning selle kohtulahendiga asendamiseks. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Hageja hagi kostja I vastu artikli eemaldamiseks ja kostja II vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja ning selle kohtulahendiga asendamiseks jääb rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei palunud hageja välja mõista kindlat summat, vaid taotles selle väljamõistmist kohtu õiglase äranägemise järgi. Kuna kohus mõistab mittevaralise kahju hüvitamiseks rahasumma välja, siis tuleb hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes lugeda rahuldatuks. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.