Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühing xxx (likvideerimisel) (edaspidi OÜ xxx) esitas 31.12.2007 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõtte vara hulka kuulub bilansi järgselt rahalisi vahendeid summas 174 097 krooni. Masinad, seadmed ja muu inventar puudub. Ettevõttel on bilansijärgseid kohustusi kokku summas 660 000 krooni. Ettevõttes majandustegevust ei toimu. Harju Maakohtu 17.01.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-07-60038 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Naur’i. 11.02.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul nõue Kaarel Rohtla vastu summas 174 094 krooni. Pangaarvetel puudub raha, samuti puudub autotransport, kinnisvara. Äriühingu nimele ei ole ehitisregistris registreeritud ehitisi. Võlgniku esitatud pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlgnikul võlgu kokku 660 000 krooni, milleks on lühiajalised laenud. Maksukohustusi äriühingul ei ole, samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud avalikest registritest muid võlgu. Äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ei ole ajutise halduri hinnangul kuritegu ega raske juhtimisviga. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga ning leiab, et projektide vähesus, järjest tugevnev konkurents, samuti ebakvaliteetne teenuste osutamine ning investorite puudus on põhjustanud maksejõuetuse tekkimise. Ajutise halduri aruande kohaselt on tagasivõitmise võimalus teoreetiliselt olemas, kuid praktiline tähendus puudub. 27.03.2008 on kohtusse laekunud xxx avaldus OÜ xxx (likvideerimisel) pankroti välja kuulutamiseks. 31.03.2008 määrusega liitis kohus kõnealused pankrotiavaldused. 31.03.2008 esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et Kaarel Rohtla esitas ajutisele haldurile raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad, et raha on kulutatud äriühingu tegevuse eesmärgil. Ühingu raamatupidaja on haldurile kirjalikult kinnitanud, et kulud on tegevusega kooskõlas.

2-07-60038 Võlgnikul on võlgnevusi summas 660 000 krooni. Peale selle on vaieldavad kohustused xxx ees summas 354 336.13 krooni ja xxx ees summas 343 314 krooni. 27.03.2008 esitas võlausaldaja xxx Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx (likvideerimisel) pankroti välja kuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt sõlmis OÜ xxx (likvideerimisel) xxx töövõtulepingu, mille kohaselt oli võlgnik kohustatud teostama elamu ehitust asukohaga xxx. Vastavalt lepingule oli võlgnik kohustatud lõpetama ehitustööd hiljemalt 15.08.2005, kuid tööd anti üle alles 16.12.2005. Lepingust tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist kui ehitustööd ei ole lõpetatud tähtaegselt. Muu hulgas esinesid elamul puudused, mis tuli lepingu kohaselt kõrvaldada võlgnikul oma kulul. Võlausaldaja on tasunud kogu tööde maksumuse, mis sisaldab muu hulgas kõikide kommunikatsioonide ühendusi. Võlgniku poolt tekitatud kahju võlausaldajale on kokku summas 245 474.13 krooni, mis sisaldab võlausaldaja poolt AS Viimsi Vesi tasutud liitumistasu ning AS Kose Ehitus poolt hinnatud ehitustööde puuduste likvideerimise maksumust.

II Kohtuistung 23.04.2008 toimunud kohtuistungil võttis võlgniku lepinguline esindaja võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse õigeks ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistas maksejõuetust. Võlausaldaja lepinguline esindaja on istungil avaldanud, et loobub pankrotiavaldusest, leides, et 50 000 krooni ulatuses on nõue selge. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu. Ajutine pankrotihaldur esitas täiendava halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlausaldaja avaldas, et on nõus tasuma pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 40 250 krooni kohtu deposiiti, kuid kõnealust summat laekunud ei ole.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.

2-07-60038 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. OÜ xxx esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama seisukohta jagab võlgnikuga ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; võlgniku kassaraamatu väljavõte; likvideerimisaruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; maksehäirete registri raport; 2005.a majandusaasta aruanne; kinnistu müügileping ja asjaõigusleping; võlgniku pangakonto väljavõte – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on võlgnikul kokku 1 357 650.10 krooni. Võlgniku ettevõtte tervendamiseks ei esine võimalusi, kuna võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara majandustegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud, ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kasvav konkurents ehitusturul, sellest tulenevalt vähese teenuse osutamise võimalus ning juhtimisvead. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega maksejõuetuse tekkimise kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks rasked juhtimisvead ega kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisele aitas kaasa teenuste pakkumise võimaluste vähenemine ehitusturul. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud pärast võlgnikule kuulunud kinnistu nimetusega Hendriku võõrandamist, mis ajutise pankrotihalduri hinnangul ja kinnisvaraportaali City24.ee hinnangul (II kd, tl 87) on müüdud turuhinnast tunduvalt madalama hinnaga ning võõrandatud võlgniku lähikondsele, siis on võlgniku juhatuse liige

2-07-60038 kinnistu võõrandamisel toime pannud raske juhtimisvea, muutes võlgniku püsivalt maksejõuetuks võlgnikule kuulunud vara võõrandamise teel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik 14.12.2006 sõlminud Hendriku kinnistu müügija asjaõiguslepingu hinnaga 240 000 krooni, mis ei vasta turuväärtusele. Seetõttu võib tegemist olla pankrotivarasse tagasivõidetava tehinguga. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tekkis maksejõuetus 14.12.2006 kinnistu võõrandamisega. Vastavalt võlgniku majandusaasta aruandele ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.03.2007 (I kd, tl 36) ÄS § 136 nõuetele ja äriühingu juhatusel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 2007.a aprillis pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 31.12.2007. Kohus ja ajutine pankrotihaldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankrotimenetlusest ja selgitanud, et neil on võimalus maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja xxx on 23.04.2008 toimunud kohtuistungil avaldanud, et soovib tasuda võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks vajaliku summa, kuid kohtu deposiitarvele vajalikke rahalisi vahendeid laekunud ei ole. Samuti ei ole summat maksnud teised võlausaldajad, võlgnik ega kolmandad isikud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb OÜ xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.