Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: OÜ Menetlus (registrikood 11053318), seaduslik esindaja TV Haridusja Teadusministeerium (registrikood 70000740) Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), lepinguline esindaja TL Kohtutäitur Risto Sepp Kohtutäitur Kartin Vellet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-18843 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta OÜ Menetlus kanda.
4.Rahuldada X 20. oktoobri 2022. a taotlus lahendi ja selle resolutsiooni arvutivõrgus avalikustamata jätmiseks osaliselt.
5.Avalikustada käesoleva kohtumääruse resolutsioon ning määruse põhjenduse punktid 1-28 ja 30-35, jätta avalikustamata määruse põhjenduse punkt 29. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (võlgnik) pankrotiavaldus koos kohustustest vabastamise avaldusega. Harju Maakohtu 11. oktoobri 2016. a määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisiku ülesandeid täitma võlgnikku ennast.
2.Võlgnik esitas kohtule 26. oktoobril 2021. a usaldusisiku aruande perioodi 2016. a kuni 2021. a kohta. Aruandest nähtuvalt töötab võlgnik alates 2013. a Y OÜ-s spetsialistina ning tema töötasu on 600 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik ühekordse madala sissetulekuga töötava isiku toetuse summas 503.94 eurot, mis kulus võlgnikul nõuete katteks. Võlgniku püsikulud on kokku 600 eurot kuus, s.o elukohakulu 150 eurot, toidukulu 100 eurot, transpordikulu 50 eurot ja kulu ülalpeetavale 300 eurot. Igakuised püsikulud kannab võlgniku elukaaslane, kelle korteris võlgnik elab. Aruande kohaselt hüvitab võlgnik toidu- ja kommunaalkulud.
3.Aruandest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud võlausaldaja SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaali nõude 10 000 euro ulatuses. Võlgnik selgitas, et SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaali nõue võlgniku vastu oli ca 35 000 eurot ning nõude katteks on müüdud tagatiseks olnud krunt Järvamaal. Võlgnikule teadaolevalt müüs kohtutäitur krundi 10 000 euro eest, kuid rohkem infot võlgnikul vastava tehingu kohta ei ole. Võlgnik avaldas, et OÜ Menetlus (võlausaldaja I), kes ostis võlgniku vastase nõude SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaalilt nõuab võlgnikult jätkuvalt ca 35 000 euro suurust võlga.
4.15. veebruaril 2022. a edastas võlgnik kohtule vastuse võlausaldaja OÜ Menetlus väidetele. Võlgnik selgitas, et OÜ Menetlus väide, et võlgniku võlgnevuse katteks ei ole laekunud mitte ühtegi summat, on ebaõige, kuivõrd SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaal on nõude summas 35 100.81 euro katteks müünud võlgniku ettevõttele kuulunud kinnisvara, kuid mille osas ei ole esialgset nõuet vähendatud.
5.Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot jäägiga 1.40 eurot, Swedbank AS-is arvelduskontot jäägiga 19.27 eurot ning arvelduskontot nr AS-is LHV Pank jäägiga 3 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareeritud väljamakseid perioodil 1. oktoober 2016. a kuni 31. detsember 2016. a Y OÜ poolt brutosummas 1290 eurot. Võlgnik on esitanud tuludeklaratsioonid: 2017. a tulu kokku oli 5160 eurot, 2018. a ja 2019. a tulu puudus, 2020. a oli brutotulu 7200 eurot. Eesti Töötukassa infosüsteemid ei sisalda andmeid võlgniku ega tema väljamaksete kohta. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule ei ole alates 11. oktoobrist 2016. a kuni käesolevani väljamakseid teostatud. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik esitanud II pensionisamba raha väljavõtmise avaldust. Võlausaldajate seisukohad
6.Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet avaldas, et kohtutäitur Katrin Velleti nõue ei ole tasutud osaliselt ega ka täielikult. Võlgnik ei ole kohtutäituriga ühendust võtnud. Kohtutäitur palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivelt pikendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega.
7.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet märkis, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude summa oli 38 107.48 eurot. Kohustustest vabastamise perioodil on võlausaldajale laekunud 700 eurot, seega on täitmata jäänud nõude jääk 37 407.48 eurot. Maksu- ja Tolliamet avaldas, et jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.Võlausaldaja OÜ Menetlus avaldas, et terve kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgniku võlgnevuste katteks laekunud ühtegi summat. Võlausaldaja OÜ Menetlus on seisukohal, et võlgniku taotluse rahuldamisest tuleb keelduda ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
9.Võlausaldajad kohtutäitur Risto Sepp ja Haridus- ja Teadusministeerium ei esitanud enda seisukohta. Menetluse edasine käik
10.14. aprillil 2022. a toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et OÜ Menetlus nõue on ligikaudu 9300 euro ulatuses rahuldatud kinnistu müügist saadud raha arvelt. Lisaks selgitas võlgnik, et AS Ülemiste Ärimaja nõue seisnes saamata jäänud üüritulus, mida võlgnik käendas. Võlgnik tasus seega ASile Ülemiste Ärimaja 2634.16 eurot ja Maksu- ja Tollimatile 700 eurot. Rohkem võlgnevusi võlgnik tasunud ei ole. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 13. mai 2022. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, vabastas võlgniku kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 19. veebruaril 2016. a ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
12.Maakohus tuvastas, et kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 11. oktoobril 2016. a, s.o rohkem kui viis aastat tagasi; võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Maakohus tõi välja, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud kohtule kättesaadav ning esitanud kohtule usaldusisiku aruande perioodi 2016. a kuni 2021. a kohta. Võlgnik on alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni käesolevani töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud.
13.Võlgniku poolt esitatust nähtuvalt on võlgnik rahuldanud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajate nõudeid kokku 9798.38 euro ulatuses. Võlgnik on vähendanud oma võlgnevust OÜ Menetlus ees 9098.38 euro ulatuses ning OÜ-l Menetlus on nõue võlgniku vastu summas 26 002.43 eurot; Maksu- ja Tolliameti nõudest (38 107.48 eurot) on võlgnik tasunud 700 eurot. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.
14.Maakohus leidis, et võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole tal olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses
kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 2 alaealist last, kelle ülalpidamiseks tasub võlgnik igakuiselt 300 eurot. Võlgniku püsikulud on kokku 600 eurot, mis on maakohtu hinnangul ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
15.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebus
16.Võlausaldaja OÜ Menetlus esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Alternatiivselt palus võlausaldaja maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Alternatiivselt eelnevale palus võlausaldaja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuid pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 11. oktoobrini 2023. a. Menetluskulud palus võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
17.Võlausaldaja leidis, et maakohus oleks pidanud keelduma võlgnikku tema kohustuste vabastamisest PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohustust. Võlausaldaja heitis maakohtule ette, et kohus ei võtnud seisukohta võlausaldaja 2. novembril 2021. a esitatud vastuväite osas ega uurinud võlausaldaja tõendeid.
18.Võlausaldaja tõi esile, et arvestades võlgniku esitatud andmeid tema sissetulekute kohta ilmneb, et võlgniku brutopalk kalendrikuus 2017. a oli madalam kui alampalk (alampalk 2017. a oli 470 eurot); 2018. a ja 2019. a aastal võlgnikul puudus igasugune sissetulek, 2020. a oli võlgniku brutopalk kalendrikuus 16 euro võrra suurem kui alampalk antud aastal (alampalk 2020. a oli 584 eurot). Juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise seisuga oli võlgnik Y OÜ (registrikood 12565032) juhatuse liige. Võlausaldaja asus seisukohale, et mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ei saa lugeda tegevust, kus võlgnik töötab märkimisväärset tulu teenivas ühingus tasuta (perioodil 2018. a kuni 2019. a) või tasub äriühing töötajale tasu, mis on väiksem kui alampalk. Kui Y OÜ majanduslik seis ei võimaldanud maksta töötajast võlgnikule alampalka, siis võlgnik oleks pidanud algatama tööandja suhtes menetluse töötasu välja mõistmiseks vähemalt alampalga ulatuses. Kui selle menetluse tulemusena oleks Y OÜ pankrotistunud, oleks võlgnik pidanud tegelema mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oleks otsinud mingit muud tööd või siis registreerinud ennast tööotsijaks.
19.Võlausaldaja märkis, et kui lähtuda siiski võlgniku esile toodud sissetulekust, siis ei olnud võimalik võlgnikul tasuda enda kahele alaealisele lapsele igakuiselt elatist summas 300 eurot. Juhul kui võlgnik seda tegi, on ta varjanud enda sissetulekuid.
20.Kuivõrd võlgnik on tegelenud vara varjamisega, siis on tuvastatud tahtlus VÕS § 104 lg 5 mõistes. Seega oli võlgniku käitumine süüline, mis on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Menetlusosaliste seisukohad
21.Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet toetas määruskaebust.
22.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet avaldas, et jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
23.Võlausaldajad Haridus- ja Teadusministeerium, kohtutäitur Risto Sepp ega võlgnik määruskaebusele seisukohti ei esitanud. Menetluse edasine käik
24.Võlgnik esitas 20. oktoobril 2022. a vastuseks kohtunõudele seisukoha. Lisaks taotles võlgnik, et kohus kuulutaks menetluse TsMS § 38 lg 1 p 2 ja 3 alusel kinniseks ning esitas TsMS § 462 lg 2 ja 3 alusel taotluse tuues põhjenduseks, et tema 20. oktoobri 2022. a esitatud vastus ning sellele lisatud tõendid sisaldavad delikaatseid terviseandmeid.
25.Võlgnik esitas 10. novembril 2022. a taotluse, milles palus kuulutada võlausaldaja OÜ Menetlus nõue aegunuks, sest võlgnik sai 2. novembril 2022. a teate, et Ametlikest Teadannetest, et täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes on lõpetatud ning kinnisasja müügist ja SIA UniCredit Leasing nõude loovutamisest võlausaldaja OÜ-le Menetlus on möödunud 5 aastat.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
27.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus oleks pidanud keelduma võlgnikku tema kohustustest vabastamast kuni 1. juulini 2022. a kehtinud PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohustust. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud võlgniku kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
28.Seoses PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusega on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada
seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 211-24696, p 18-19).
29.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 5
30.Vaatamata sellele, et võlgnik on äriregistrist nähtuvalt Y OÜ osanik ning alates 28. maist 2014. a juhatuse liige, ei ole tsiviilasjas esitatud selliseid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid. Võlgnik selgitas kolleegiumi hinnangul ammendavalt Y OÜ majanduslikku seisu ning seda, et kuigi 2019. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli ühingul jaotamata kasum, täidab Y OÜ AS-ilt C üle võetud kohustusi, mistõttu kasumit ei jaotata (kd II, tl 146, 146 p). Mis puudutab määruskaebuse väidet võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vahekorra kohta, on võlgnik maakohtus esile toonud, et igakuiste kulude kandmisel on toeks tema elukaaslane (kd II, tl 13-14). Seetõttu on põhjendamatu võlausaldaja väide sissetuleku varjamise kohta. Arvestades võlgniku selgitusi, ei anna määruskaebuses esitatud väited alust arvata, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid või jätnud enda juhitava osaühingu kasumi sissetulekute varjamiseks jaotamata.
31.Ringkonnakohus toob esile, et kohustustest vabastamata jätmiseks peab võlgnik olema käitunud süüliselt. Tsiviilasja materjalidest ilmneb, et võlgniku võlg moodustas 74 561.89 eurot ning sellest on tasutud 9798.38 eurot, seega ca 13%, mida saab pidada arvestatavaks ulatuseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on rahuldanud võlausaldaja SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaali nõude 9098.38 euro ulatuses (kd II, tl 100), mistõttu ei saanud SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaal rahuldatud osas enda nõude võlgniku vastu OÜ-le Menetlus loovutada. Kuigi kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires, ei ole võlgnik kolleegiumi hinnangul eelnevat arvestades enda kohustust süüliselt, s.o vähemalt raskelt hooletult VÕS § 104 lg 4 tähenduses rikkunud, arvestades, et vaatamata võlgniku sissetulekule on võlgnik rahuldanud ca 13% võlausaldaja nõuetest ning algse võlausaldaja SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaali nõudest on rahuldatud ligi 26%. Niisiis ei saa järeldada, et võlgnik kahjustas kohustuste süülise rikkumisega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole käitunud pahatahtlikult, vaid oma võimaluste ja teadmiste piires parimal võimalikul viisil. Seega kokkuvõttes ei anna eeltoodu kolleegiumi hinnangul alust jätta võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi täitmata jäänud kohustustest vabastamata ega pikendada kohustustest vabastamise menetlust TsMS § 175 lg 5 alusel.
32.Võlgnik esitas 10. novembril 2022. a taotluse, milles palus kuulutada võlausaldaja OÜ Menetlus nõue aegunuks. Ringkonnakohus selgitab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 3 järgi kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kuivõrd Harju Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse 11. oktoobri 2016. a määrusega, mis jõustus 27. oktoobril 2016. a, ei ole võlausaldajale OÜ Menetlus loovutatud SIA UniCredit Leasing nõue TsÜS § 157 lg 3 alusel aegunud.
33.Võlgnik esitas 20. oktoobril 2022. a taotluse, milles palus jätta arvutivõrgus avalikustamata TsMS § 462 lg 2 ja 3 alusel otsuse resolutsioon ja otsus, kui need sisaldavad võlgniku isiku- ja terviseandmeid, sest selliste andmete avaldamine kahjustab võlgniku eraelu puutumatust. Ringkonnakohus mõistab võlgniku taotlust tingimuslikuna selliselt, et võlgnik soovib, et juhul,
kui ringkonnakohus teeb lahendi, mis jõustumise korral arvutivõrgus selleks ettenähtud kohas avalikustatakse ning see sisaldab võlgniku isiku- ja terviseandmeid, ei avalikustataks lahendi resolutsiooni ega lahendit TsMS § 462 lg 3 kohaselt. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist TsMS § 466 lg-s 4 nimetatud määrusega, avalikustatakse see arvutivõrgus. Arvestades, et ringkonnakohus on 11. novembri 2022. a määrusega kuulutanud käesoleva asja menetluse kinniseks osas, mis puudutab võlgniku terviseandmeid ning käesolev lahend sisaldab võlgniku terviseandmeid määruse põhjenduste punktis 29, leiab ringkonnakohus, et menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi realiseerumist ega võlgniku eraelu puutumatust TsMS § 462 lg 3 mõttes ei kahjusta käesoleva ringkonnakohtu määruse resolutsiooni ja määruse õiguslike põhjenduste osaline avalikustamine, v. a osas, mis sisaldab võlgniku terviseandmeid. Seega peab ringkonnakohus võimalikuks avalikustada kohtumääruse resolutsiooni ning määruse kirjeldava osa ja põhjendused p-des 1-28 ja 30-35 jättes avalikustamata määruse põhjenduse punkti 29.
34.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 koostoimes TsMS § 172 lg 1 II lausega võlausaldaja OÜ Menetlus kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
35.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.