Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

püsikulud kannab võlgniku elukaaslane, kelle korteris võlgnik elab. Aruande kohaselt hüvitab võlgnik toidu- ja kommunaalkulud. Aruandest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud võlausaldaja S nõude 10 000 euro ulatuses. Võlgnik selgitas, et S nõue võlgniku vastu oli ca 35 000 eurot ning nõude katteks on müüdud tagatiseks olnud krunt Järvamaal (katastritunnus xxx, xxx). Võlgnikule teadaolevalt müüs kohtutäitur krundi 10 000 euro eest, kuid rohkem infot võlgnikul vastava tehingu kohta ei ole. Võlgnik avaldas, et M OÜ, kes ostis võlgniku vastase nõude S nõuab võlgnikult jätkuvalt ca 35 000 euro suurust võlga. 15.02.2022 edastas võlgnik kohtule vastuse võlausaldaja M OÜ väidetele. Võlgnik selgitas, et M OÜ väide, et võlgniku võlgnevuse katteks ei ole laekunud mitte ühtegi summat, on ebaõige, kuivõrd S on nõude summas 35 100,81 eurot katteks müünud võlgniku ettevõttele kuulunud kinnisavara (xxx talu, katastritunnus xxx), kuid mille osas ei ole esialgset nõuet vähendatud. 22.12.2021 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx (kontojääk 1,40 eurot) ja Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx (kontojääk 19,27 eurot). Lisaks omab võlgnik arvelduskontot nr xxx AS-is LHV Pank (kontojääk 3 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel on I T deklareeritud väljamakseid perioodil 01.10.2016 kuni 31.12.2016 V OÜ poolt brutosummas 1290 eurot. I T on esitanud aastate 2017 ja 2018 eest tuludeklaratsioonid, millel deklareeritud (bruto)tulud ning maksud ja maksed on järgmised: 2017. aastal tulu kokku 5160 eurot, millelt arvutatud tulumaks on summas 562,85 eurot, töötuskindlustusmakse summas 82,56 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse summas 103,20 eurot; 2018. aastal tulu puudus; 2019. aastal tulu puudus ning 2020. aastal oli brutotulu 7200 eurot. Eesti Töötukassa teavitas kohut, et Eesti Töötukassa infosüsteemid ei sisalda andmeid võlgniku ega tema väljamaksete kohta. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule ei ole alates 11.10.2016 kuni käesolevani väljamakseid teostatud. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik esitanud II pensionisamba raha väljavõtmise avaldust. 11.02.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele kohtutäitur K V , kohtutäitur R S , H - ja T , M ja T ja M OÜ-le tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja kohtutäitur K V esitas 15.02.2022 seisukoha, milles avaldas, et kohtutäitur K V nõue ei ole tasutud osaliselt ega ka täielikult. Võlgnik ei ole kohtutäituriga ühendust võtnud. Kohtutäitur ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivelt pikendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega. Võlausaldaja M - ja T esitas 03.03.2022 seisukoha, milles avaldas, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude summa oli 38 107,48 eurot. Kohustustest vabastamise perioodil on võlausaldajale laekunud 700 eurot, seega on täitmata jäänud nõude jääk 37 407,48 eurot. M - ja T jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja M OÜ esitas seisukoha 15.02.2022, milles võlausaldaja avaldas, et terve kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgniku võlgnevuste katteks laekunud ühtegi summat. Võlausaldaja M OÜ on seisukohal, et võlgniku vastavasisulise taotluse rahuldamisest tuleb keelduda ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldajad kohtutäitur R S ja H - ja T ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. 14.04.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et M OÜ nõue on ligikaudu 9300 euro ulatuses rahuldatud kinnistu

müügist saadud raha arvelt. Lisaks selgitas võlgnik, et AS Ü Ä nõue seisnes saamata jäänud üüritulus, mida võlgnik käendas. Võlgnik tasus seega AS-ile Ü Ä 2634,16 eurot ja M - ja T 700 eurot. Rohkem võlgnevusi võlgnik tasunud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 11.10.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad kohtutäitur K V ja M OÜ paluvad kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. M- ja T avaldas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäitur R S ja H- ja T ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud kohtule kättesaadav ning esitanud kohtule usaldusisiku aruande perioodi 2016 – 2021 kohta. Võlgnik on alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni käesolevani töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Aruandest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud M- ja T nõude 700 euro ulatuses ja M OÜ (nõue omandatud S) nõude 9098,38 euro ulatuses. Võlausaldaja M OÜ on märkinud nõude suuruseks 35 100,81 eurot, mis on omandatud S. Võlgnik on väitnud, et nõue on osaliselt tasutud, mistõttu peaks M OÜ nõude suurus olema väiksem. S on nõude summas 35 100,81 eurot katteks müünud võlgniku ettevõttele kuulunud kinnisavara (xxx, katastritunnus xxx), kuid laekunud summa ulatuses ei ole esialgset nõuet vähendatud. Võlgnik on edastanud kohtule kohtutäituri kirja täiteasjas nr xxx, millest nähtub, et võlgniku ettevõttele kuulunud kinnistu müügist saadi 10 500 eurot, mille arvelt on rahuldatud S nõue 9098,38 euro ulatuses. Ülejäänud osa rahast läks kohtutäituri täitekulude katteks. Seega leiab kohus, et võlgnik on vähendanud oma võlgnevust M OÜ ees 9098,38 euro ulatuses ning M OÜ-l on nõue võlgniku vastu summas 26 002,43 eurot. Lisaks nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kõige suurema nõudega võlausaldaja M - ja T (nõude suurus 38 107,48 eurot), kelle nõude katteks on võlgnik tasunud 700 eurot, jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlgniku 26.10.2021 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik alates 2013. aastat V OÜ-s spetsialistina ning tema töötasu on 600 eurot kuus. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust (so töötasust) ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 2 alaealist last, kelle ülalpidamiseks tasub võlgnik igakuiselt 300 eurot. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud, võlgniku töötasu on summas 600 eurot kuus, võlgnikul on 2 alaealist last ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt avaldatu kohaselt on võlgniku keskmised püsikulud kokku 600 eurot kuus, so elukoht 150 eurot, toit 100 eurot, transport 50 eurot ja kulu ülalpeetavale 300 eurot. Igakuised kulud kannab võlgniku elukaaslane, kelle korteris võlgnik elab. Võlgnik hüvitab toidu ja kommunaalkulud. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras, arvestades siinjuures, et võlgnik elab koos elukaaslasega ning elukaaslane aitab võlgnikul kulusid kanda. Võlgniku poolt esitatust nähtuvalt on võlgnik rahuldanud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajate nõudeid 9798,38 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulisest majanduslikku olukorda, kulu ülalpeetavatele ja 600 euro suurust töötasu, ei ole võlgnikul olnud piisavalt likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi suuremas ulatuses tasuda. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad I T kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.