Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-101166
Kohtuasi
X hagi Y vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. septembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7472,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19. septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-101166 muutmata.
2.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.
4.Määrata kindlaks X ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Y-lt välja X kasuks menetluskulud 588 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 12. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y (kostja) vastu 7431 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 4800 eurot ja 18. veebruari 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2672,02 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 30. jaanuaril 2015 7500 eurot ning 1. veebruaril 2015 1500 eurot, s.o kokku 9000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 1. märts 2015. a, mida pooled pikendasid kuni 1. aprillini 2015, seejärel kuni 1. maini 2015 ning edasi kuni 1. juunini 2015. Kostja on laenu osaliselt tagastanud järgnevalt: 30. juunil 2015 sularahas 2000 eurot;
31.augustil 2015 sularahas 600 eurot; 16. veebruaril 2018 ülekandega 2000 eurot. Tasutud summadest luges hageja 600 eurot tasutuks intressi katteks. Ülejäänud summad luges hageja tasutuks põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja hagejale veel 4800 eurot. Pooltevahelist intressikokkulepet (8% tagastamata summalt aastas) tõendavad hageja 6. juuli 2017. a, 7. augusti 2017. a ja 31. augusti 2017. a e-kirjad kostjale ning kostja 6. juuli 2017. a vastus hagejale. Viidatud kirjas nõustus kostja võla arvestusega, sh intressiga ning ka asjaoluga, et 31. augusti 2017. a sularaha makse 600 eurot loeti tasutuks kogunenud intresside katteks. 1. juuni 2015. a seisuga oli intressi suuruseks 238,68 eurot. Ülejäänud osa sularaha maksest arvestas hageja viivise katteks. Kostjale laenu andmiseks laenas hageja raha oma tolleaegselt elukaaslaselt, kes omakorda nõudis laenu tagasi hagejalt. Selleks, et omavahelised laenusuhted saaks ühekorraga lõpetatud, oli hageja nõus, et kostja tasub võla otse C-le. Kostja tunnistas edasises kirjavahetuses C-ga oma võlgnevust ning palus tähtaja pikendust kuni 13. veebruarini 2018. Täiendavaid makseid kostja ei teinud. 28. veebruaril 2020 loovutas hageja laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu Puitex Capital OÜ-le, kuid viimane loovutas nõuded hagejale enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tagasi. Kostja on korduvalt oma võlgnevust hageja ees tunnistanud, viimati 18. detsembri 2019. a e-kirjas. Viidatud e-kirjale lisatud tabelis on üheselt ja arusaadavalt välja toodud ka kostja võlgnevus hagejale eraisikuna summas 6926 eurot. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud. Nõude aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti nii
16.veebruaril 2018, kui kostja tagastas hagejale laenu osaliselt summas 2000 eurot, kui ka
18.detsembril 2019, kui kostja edastas hagejale e-kirjaga kinnituse kostja kui eraisiku laenukohustuse olemasolu kohta. Viimati nimetatut tuleb lugeda nõude tunnustamiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-d 1 ja 2). Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, sest hageja on nõuded 28. veebruaril 2020 loovutatud Puitex Capital OÜ-le. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel, s.o 12. jaanuaril 2022 ei olnud Puitex Capital OÜ nõuet kostja vastu hagejale tagasi loovutanud. Hageja on tõendina esitanud küll pildi dokumendist pealkirjaga „Nõude tagasiloovutamise kokkulepe“, millel on kuupäevaks märgitud 11. jaanuar 2022. a, kuid tegemist on fiktiivse dokumendiga. Ka ei ole hageja kostjat teavitanud sellest, et nõue on
hagejale tagasi loovutatud. Hageja on koostanud ja allkirjastanud nõude tagasiloovutamise dokumendi tagantjärgi. Sellele viitavad ka pildi metaandmed. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja nõue on TsÜS § 164 lg-st 1 tulenevalt aegunud. Vastavalt hagis esitatule oli laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg 1. juuni 2015. a. Ka siis, kui lugeda hagis toodud erinevaid kostja toiminguid aegumise katkemiseks TsÜS § 158 mõttes, on viimaseks aegumise uuesti algamise kuupäevaks 16. veebruar 2018. a, mil hageja teostas 2000 euro suuruse tagasimakse. Ka sellisel juhul on nõue aegunud. Eksitav on hageja väide nagu oleks kostja veel 18. detsembri 2019. a e-kirjaga kinnitanud võlgnevuse olemasolu. 2019. a detsembris peetud kirjavahetus hõlmas hageja ja kostja vahelisi erinevaid ärisuhteid. Kõnealuses e-kirjas oli diskussiooni osaks koos muude teemadega potentsiaalne tulevikus sõlmitav laenuleping. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 19. septembri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4800 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 2672,02 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2639 eurot ning neilt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline laenuleping ning kostjal on kohustus laen vastavalt laenulepingule tagastada. Maakohus märkis, et kohtul ei ole alust kahelda, et hageja esitatud nõude tagasiloovutamise kokkulepe poleks kehtiv või tehtud selles märgitust erineval päeval. Seejuures saaks nõude loovutamise korral ka menetluse ajal hageja uue võlausaldajana osaleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 sätete alusel menetluses vähemalt kolmanda isikuna hageja poolel ja kohtulahend kehtiks ka tema suhtes. Maakohus leidis, et nõude aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti nii 16. veebruaril 2018, kui kostja tagastas hagejale laenu osaliselt summas 2000 eurot, kui ka 18. detsembril 2019, kui kostja edastas hagejale e-kirjaga kinnituse kostja kui eraisiku laenukohustuse olemasolu kohta. Seega ei ole hageja nõue aegunud, sest 18. detsembri 2019. a e-kirjale lisatud tabeli koostamisega tunnistas kostja enda kui eraisiku võla suurust hageja kui eraisiku ees. Tabeli koostamise ajal on poolte vahel toimunud ka kirjavahetus. Tabelis märgitud summa 6926 eurot haakub selleks ajaks tekkinud kostja võlgnevusega. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 277, kuigi kostja seda taotles. Kostja on veendunud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel ei olnud Puitex Capital OÜ nõuet kostja vastu hagejale tagasi loovutanud. Kostja leiab jätkuvalt, et hagi lisana nr 15 esitatud nõude tagasiloovutamise kokkulepe on fiktiivne ning see on koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi. Seega ei olnud hagejal kostja vastu nõuet. Maakohus on jätnud aga tähelepanuta asjaolu, et hagi on esitatud isiku poolt, kellel selline õigus puudub. Ka taotles kostja vastavalt TsMS § 277 lg-le 4 ekspertiisi määramist, kuid maakohus jättis selle taotluse põhjendamatult rahuldamata. Lisaks rikkus maakohus tsiviilkohtumenetlusliku võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis kostja
24.augusti 2022. a menetlustähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Maakohus küsis põhjendamatult kostja tähtaja pikendamise taotluse osas hageja seisukohta. Kostja hinnangul on maakohus eelistanud hagejat. Tähtaja pikendamine oli kostja jaoks oluline, sest kostja
sooviks oli käesoleva kohtuvaidluse raames lahendada ära kõik pooltevahelised vaidlused, sh kaalus kostja ka vastuhagi esitamist. Ka on kostja jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Poolte vahel 2019. a detsembris peetud kirjavahetusest ei nähtu käesolevas menetluses esitatud nõude aegumise katkemist. Kostja ei ole oma käitumisega tunnistanud nõude olemasolu. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on kostja vastu laenulepingust tulenev nõue ning kas see nõue saab olla aegunud. Maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu nõue ning nõue ei ole aegunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse normi ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust (vt ka ringkonnakohtu 21. novembri 2022. a määrus; dtl-d 450–452).
9.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes laenulepingu. Hageja andis kostjale laenu 30. jaanuaril 2015 7500 eurot ja 1. veebruaril 2015 1500 eurot. Laenu tagastamise tähepäevaks oli 1. märts 2015, kuid poolte kokkuleppel seda pikendati. Kostja ei vaidlusta ka laenusuhtest tuleneva võlgnevuse suurust ega arvutuskäiku – põhivõlg 4800 eurot ja 18. veebruari 2022 seisuga viivis 2672,02 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja loovutas nõude Puitex Capital OÜ-le. Küll aga vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas Puitex Capital OÜ loovutas nõude tagasi hagejale.
10.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus pidi nõude tagasiloovutamise kokkuleppe TsMS § 277 lg 4 alusel jätma arvestamata (dtl 47). Nimetatud tõend on lubatav ning see tõendab, et Puitex Capital OÜ on nõude hagejale tagasi loovutanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Üksnes kostja väide, et temale teadaolevalt ei allkirjasta hageja kunagi dokumente omakäeliselt, ei ole piisav, et jätta dokumentaalne tõend tõendina arvestamata. Samuti ei põhista dokumendi võltsitust ka see, et kostja sai tagasiloovutamisest teada hagiavalduse kättesaamisel. Esmalt märgib kolleegium, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole tõendite esitamine kohustuslik (TsMS § 482). Teiseks, loovutamisest teatamata jätmine ei tähenda, et nõude loovutamist ei ole toimunud. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Praegusel juhul on kostja koos hagimaterjalidega kätte saanud senise võlausaldaja kirjaliku teate nõude loovutamise kohta. Lisaks sellele märgib kolleegium, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei välista ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt 9. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14766, p 15). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole. Eelnevast tuleneb, et isegi kui tõendatud oleksid kostja kahtlused ning nõude tagasiloovutamise kokkulepe oleks allkirjastatud tagantjärele, ei tähenda
see, et sellest ei saa tuleneda õiguslikke tagajärgi. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas nõude tagasiloovutamise kokkulepe oli allkirjastatud tagantjärele või mitte, mistõttu puudub kostjal vajadus sellekohase väite tõendamiseks.
11.Kolleegiumil pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka selles osas, et hageja nõue ei ole aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 12. jaanuaril 2022, s.o kolm aastat enne viimasest aegumise katkemisest ja uuesti algamisest. Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust ning on poolte väiteid ja tõendeid nõuetekohaselt hinnanud. Maakohus on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud TsÜS § 158 lg-t 1. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et aegumine katkes ja algas uuesti osalise võla tasumisega
16.veebruaril 2018. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja 18. detsembri 2019. a e-kirjaga kinnitas kostja laenukohustuse olemasolu. Kostja on koostanud ja saatnud hagejale tabeli, milles on märgitud „X laen Y-le“ ja summa 6926 eurot (dtl 50). Maakohtu tuvastatu kohaselt kasutas kostja vaidlusalust nõuet pooltega seotud teiste nõuetega tasaarvestamiseks. Kostja poolt hagejale saadetud tabel on käsitatav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 tähenduses. Kui kostja leidis, et tegemist ei olnud olemasoleva nõude tunnustamisega, vaid ta pidas silmas tulevikus tekkivat kohustust, tulnuks tal oma väidet TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Hageja sai mõista kostja poolt koostatud tabelis tehtud arvestusi selliselt, et kostja tunnustab hageja nõuet ning soovib selle lõpetada (vt Riigikohtu 16. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056/34, p 6.4). Kostja ei ole erinevate rahaliste kohustuste kohta tabelit koostades muid vastuväiteid hageja nõudele esitanud.
12.Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 7). Asja materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et maakohus on hagejat eelistanud. Maakohus on lähtunud TsMS §-st 2, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Samuti peavad menetlusosalised TsMS § 329 lg 1 järgi esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse normi, kui küsis hagejalt kostja tähtaja pikendamise taotluse kohta seisukohta. Sellise taotluse kohta vastaspoolelt seisukoha küsimine ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt keelatud. Samuti ei ole kostja esile toonud, et tal oleksid tähtaja pikendamata jätmise tõttu jäänud asja lahendamise tulemust mõjutavad avaldused ja taotlused esitamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et kostjal oli piisavalt aega vastuhagi esitamiseks (dtl 122). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Kostja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas.
14.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
15.Kolleegium määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
15.1.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 588 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga
140 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
15.2.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 3,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades lepingulise esindaja tunnihinda 140 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatuks. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 588 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.