Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 16.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-142886/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.12.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 785

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number

2-22-142886

Kohtuasi

O. I. O. hagi K. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja O. I. O. (registrikood XXX), lepinguline esindaja

R. P.

Kostja K. R. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda O. I. O. hagi K. R. vastu menetlusse võtmisest.

2.Jätta menetluskulud O. I. O. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.TsMS 371 lg 1 p-d 9, 10 ja 12 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab TsMS § 3401 lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 14. detsembril 2022. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud, sealhulgas ei tasunud hageja täiendavat riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik (hageja lepinguline esindaja) ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Hagis sisalduvad puudused – nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine, hageja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu tõendamata jätmine ning täiendava riigilõivu tasumata jätmine – takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 487 lg 3 alusel. 2 (3)