Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-34375 Pooled sõlmisid 02.08.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0604303/96st (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 60 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt lepingu põhitingimuste alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 600 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 150 443 krooni 73 senti, krediidi brutosummaks kujunes 211 043 krooni 73 senti. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja nõue ja põhjendused 05.09.2007.a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Pärnu Maakohtule hagi E L vastu võlgnevuse kokku 115 000 krooni nõudes. Hageja palub jätta tema menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Faktilised asjaolud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, millest tulenevalt oli hageja sunnitud saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks 19.10.2006.a ning 17.11.2006.a. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega reageerinud. Hageja saatis 28.12.2006 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei reageerinud vaatamata meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemishoiatusele võlgnevate summade tasumisega ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostja lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud, ütles hageja 23.01.2007.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 80 305 krooni 53 sendi tasumist, millest 59 937 krooni 23 senti moodustas tagastamata krediidisumma, 7 470 krooni 17 senti sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 987 krooni 45 senti leppetrahv, 10 krooni 68 senti viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset tasunud, siis on hageja lepingu üldtingimuste p 10.2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 79 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Õiguslikud põhjendused. Lepingu sõlmimine ja ülesütlemine. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 60 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 ja kokkuleppes sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul

2 (7)

2-07-34375 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 28.12.2006.a kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 23.01.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2 ja 4 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis. Tagastatav krediidisumma. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 59 937 krooni 23 senti, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Intress. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu üleütlemist intressidena võlgnetavade summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 7 470 krooni 17 senti. Viivis. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 25 % võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.01.2007.a oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 10 krooni 68 senti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja ütles lepingu üles 23.01.2007, alustab hageja viivise arvestamist alates 24.01.2007.a. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi summat tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 24.01.2007-04.09.2007 suurenenud kokku 9 195 krooni 85 senti (59 937,23 x 25 % x 224 päeva / 365).

3 (7)

2-07-34375 Seega 04.09.2007.a seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 9 206 krooni 53 senti (10,68 kr + 9 195,85 kr). Leppetrahv. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 11 987 krooni 45 senti (59 937,23 kr x 20 %), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ning üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 900 krooni kostjale 19.10.2006 ning 17.11.2006 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 28.12.2006 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ning 23.01.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjalt üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 900 krooni. Kahju hüvitamine. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 25 498 krooni 62 senti, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja lepingus kokku leppinud ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kokkuleppe alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25 % krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 150 443 krooni 73 senti intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise

4 (7)

2-07-34375 aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkuleppes kokkulepitud intressist maha arvata kostja poolt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7 470 krooni 17 senti, leppetrahv 11 987 krooni 45 senti ning tasutud intress 2 130 krooni 99 senti. Seega on hagejal üldtingimuste p 5.3 ning VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2, 4 alusel õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 128 855 krooni 12 sendi (150 443,73 kr – 7 470,17 kr – 11 987,45 kr – 2 130,99 kr) väljamõistmist, mida hageja vähendab 25 498 krooni 62 sendini. Seega palub hageja eeltoodud õiguslikel põhjendustel kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 25 498 krooni 62 senti. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kostja ei ole pärast lepingu üleütlemist lepingust tulenevate rahaliste kohustuste katteks tasunud hagejale ühtegi makset. Sellest lähtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Samas on hageja valmis kahjuhüvitist vähendama, kui kostja koheselt tasub hagejale lepingu järgi võlgnetavad summad. Hageja nõustumine kirjaliku menetlusega. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagihind ja riigilõiv. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. TsMS § 133 lg 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude järgi arvutatuna 59 937 krooni 23 senti. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. Lisa 1 järgi on hagihinna puhul kuni 60 000 krooni ette nähtud riigilõivu täismäär 3 250 krooni. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on hagile lisatud. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Kuna käesolevas hagiavalduses on koos lisadega kokku 19 lehekülge, tuleb antud juhul kokku tasuda 19 krooni. Nõue. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt välja 115 000 krooni, millest 59 937 krooni 23 senti on tagastamata krediidisumma, 7 470 krooni 17 senti sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9 206 krooni 53 senti viivis, 11 987 krooni 45 senti leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 25 498 krooni 62 senti kahjuhüvitis; 2) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 3) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 17.09.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 30-32/. Nimetatud dokumendid tagastati kohtule 07.10.2007.a seoses hoiutähtaja möödumisega /tl 33/. 11.10.2007.a saatis kohus teistkordselt eelnimetatud dokumendid kostjale /tl 34-35/, mis samuti tagastati kohtule 29.10.2007.a seoses hoiutähtaja möödumisega /tl 36/. 31.10.2007.a saatis kohus kolmandat korda eelnimetatud 5 (7)

2-07-34375 menetlusdokumendid kostjale, mis samuti tagastati kohtule 18.11.2007.a seoses hoiutähtaja möödumisega /tl 37/. 21.11.2007.a saatis kohus menetlusdokumendid kostjale lihtkirjaga rahvastikuregistris näidatud kostja elukoha aadressile /tl 37/. 07.02.2008.a saatis kohus hagimaterjalid tööandja poolt näidatud aadressile, kus dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 22.02.2008.a /tl 43-45/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 326 lg 1 järgi kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub jätta tema menetluskulud ja kostja menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 3 269 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

6 (7)

2-07-34375 Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.