xxx hagi xxx ́i vastu 6 897,45 krooni saamiseks ning eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja xxx (isikukood xxx elukoht xxx Tallinn)
esindajad
hageja esindaja Kaili Siilak (OÜ Pearu Õigusbüroo, Endla 4, 10142 Tallinn) kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
23. aprill 2008
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista xxx võlgnevus 5384 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) krooni ja 80 senti xxx kasuks.
3.Jätta rahuldamata nõue xxx kasuks välja mõista xxx viivis summas 192,95 krooni.
4.Jätta rahuldamata nõue xxx kasuks välja nõuda xxx valdusest eluruum asukohaga Jxxx.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta 1(9)
1.xxx (edaspidi „hageja“) esitas 28. novembril 2006 Harju Maakohtule hagi xxx (edaspidi „kostja“) vastu üürivõlgnevuse 6 704,50 krooni, viivise 192,95 krooni ning eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt kostja kasutab eluruumi xxx 20. detsembril 1993 sõlmitud üürilepingu alusel. Nimetatud lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läksid avaldaja isale üle 20. märtsil 1997 ja pärast isa surma 21. maist 1999 on üürileandjaks hageja. Kuni 31. oktoobrini 2001 tasus kosta üüri 8 krooni ruutmeetri eest. Alates 01. novembrist 2001 oli üür 15 krooni ruutmeetri eest ning alates 01. juunist 2002 vähendas hageja üüri 11 kroonini ruutmeetri eest. Hageja saatis 04. aprillil 2005 kostjale teate üüri tõstmise kohta. Nimetatud teate kohaselt kehtestati üür alates 01. maist 2005 30 kr/ m2. Üürnik vaidlustas üüri tõstmise ning Tallinna Üürikomisjon oma 06. detsembri 2005 otsusega rahuldas üürniku avalduse eelnimetatud osas, kuid samaaegselt asus seisukohale, et üürnik xxx ei ole õigust maksta üüri 8 kr/m2, vaid ta on kohustatud maksma üüri 11 kr/ m2. Vaatamata sellele maksis kostja üüri jätkuvalt 8 krooni ruutmeetri eest. Viimase üürimakse tegi kostja 20. oktoobril 2005 ja pärast seda üüri maksnud ei ole. Kostja üürivõlgnevuseks on vähem makstud üüri näol ajavahemikul 01. juuni 2002 kuni 01. oktoober 2005 eest 4 195,80 krooni (11kr - 8 kr/ m2 eest) x 25,9 m2 (pindala) x 41 kuud = 3 185,70 krooni. Ning perioodil 01. november 2005 kuni 01. november 2006 tasumata üüri eest 11 x 25,9 x 12 = 3 518,80 krooni. Võlgnevus kokku summas 6 704,50 krooni. Seisuga 09. märts 2006 oli kostja viivituses enam kui kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri maksmisega, mille tõttu saatis hageja kostjale üürilepingu ülesütlemiseavalduse. Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja kasutuses xxx asuv eluruum suurusega 25,9 m2 ning kostja tasub nimetatud eluruumi kasutamise eest üüri ning kõrvalkulud, sh üldelekter, kanalisatsioon, gaas ja korterisisene elekter. Üüriarvestuse alusega 11 krooni ruutmeeter kuulub üürniku poolt tasumisele igakuine üür suurusega 284,9 krooni. Sellele lisanduvad kõrvalkulud kui need on märgitud maksekviitungile (arveid ei ole üürileandja esitanud). Üldelekter ning kanalisatsioonitasu on kajastatud eraldi ka üürnikule antud üürikviitungitel. Muud kõrvalkulud tasub üürnik otse teenusepakkujatele. Kostja leiab, et hagejapoolne üüri matemaatiline valearvestus on tingitud üürivõlgnevuse rea üürikviitungitel. Hageja on kasseerinud sularahas hagejalt eluruumi kasutamise eest üüri 250380 krooni kuus, millele on lisandunud tasu kanalisatsiooni ja üldelektri eest. Arvestades kui palju kulub üürniku poolt tasumisele igakuine üür (284,9 krooni) ja liites sellele üürikviitungitel märgitud kõrvalkulu, saab järeldada, et kostja on oma kohustusi üüri tasumisel täitnud kohaselt. Hageja on kirjutanud kviitungitele võlgnevuse summa, mida ta ei ole lahti seletanud, ega võlgnevuse arvestust hagile lisanud. Kostja poolt hagejale reaalselt tasutud summad nähtuvad üürikviitungite realt „makstud“. Kostja on tasunud üüri 11 krooni ruutmeetrilt ja paljudel juhtudel rohkemgi. Kostja on seisukohale, et üürivõlgnevust ei eksisteeri.
4.Kostja leiab, et hageja poolt üürilepingu ülesütlemine on tühine, tähtajaline üürisuhe poolte vahel kestab ning sellest tulenevalt puudub alus hageja valduse üleandmise nõude rahuldamiseks. Kostja leiab, et hagejal ei ole üürilepingu ülesütlemise õigust, kuna kostjal ei olnud üürivõlga. Kostja on seisukohal, et hageja ise on tinginud olukorra, kus alates 20. oktobrist 2005 ei ole teinud kostjale võimalikuks üüri tasumist. Eelnevad üürimaksed on kostjal tasutud. Hageja ei ole avaldanud kostjale pangakonto numbrit, kuhu oleks võinud 2(9)
teostada ülekandeid, samuti ei ole hageja teinud võimalikuks üüriraha üleandmist sularahas. Väljakujunenud tava kohaselt käis hageja üüri kogumas isiklikult kõigi majaelanike käest sularahas. Kostja käest peale 20. oktoobrit 2006 üüri ei ole kogutud. Kostja leiab, et isegi juhul, kui kostjal lasus üürivõlgnevus kolmel järjestikul maksetähtpäeval ja eksisteeris alus üürilepingu ülesütlemiseks, tuleb üürivõlgnevuse olemasolul enne üürilepingu ülesütlemist anda teisele lepingupoolele täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks üürnikule antud ei ole. Menetluse käik
5.Hageja on 24. jaanuaril 2008 esitanud kohtule arvamuse kostja vastuse kohta.
6.Hageja jääb hagis toodud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja märgib vastuseks kostja vastusele, et kostja ise on keeldunud üürisummade üleandmisest, tavapärasel viisil, ehkki hageja tuli tavapäraselt kostja juurde üüri vastuvõtmiseks.
7.Hageja märgib, et ei olnud teadlik sellest, et kostja kavatseb tasuda üüri ning kõrvalkulusid notari deposiitkontole ning ei olnud selleks oma nõusolekut andnud. Hageja leiab, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud, kuna tegi seda õigustamata isikule. Samuti leiab hageja, et kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.
8.Eelistungil 18. veebruaril 2008 teeb kohus hagejale ettepaneku täpsustatud hagiavalduse esitamiseks, kus on näidatud kostja võlgnevuse arvestus. Hagi täpsustus
9.Hageja esitas 17. märtsil 2008 hagiavalduse juurde võlgnevuse arvestuse. Kohtuistung
10.Kohtuistungil 23. aprillil 2008 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja märgib, et kostja on võtnud omaks, et alates 2005 aasta oktoobrist pole ta hagejale üüri maksnud ning esimesed tagasiulatuvad maksed tegi kostja alles 2006 aasta oktoobris. Märtsis 2006 tegi hageja lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli võlgades. Hageja märgib, et ei ole teinud takistusi üüri maksmiseks. Tunnistaja ütlustega on kinnitatud, et üürileandja käib majas iga kuu üüri kogumas. Hageja jääb nõude juure ja palub lugeda üürileping lõppenuks, ning eluruumi vabastamist ja üürivõla tasumist.
11.Kostja vastuväidete kohaselt on maksnud üüri 2005 aasta oktoobrist. Novembrist kuni märtsini üüri ei maksnud, sest hageja ei võtnud raha vastu. Alates 2005 aasta märtsist kuni käesoleva ajani tasub üüri igakuiselt. Kostja maksab üüri notari vahendusel, varem posti teel. Kostjal puudub võlgnevus hageja ees.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Asjas puudub vaidlus selle üle, et Tallinna linn ja kostja sõlmisid 20. detsembril 1993 üürilepingu eluruumi xxx Tallinnas üldpinnaga 25,9 m2 üürimiseks. Üürileandja õigused ja kohustused läksid 20. märtsil 1997 Tallinna linnalt üle hageja isale ja 21. maist 1999 hageja isalt üle hagejale. Alates maist 2002 kui maini 2005 on üürileandja igakuiselt üürnikule isiklikult üle andnud üüriarve koos üüri ja kõrvalkulude suurusega. Hageja koostas 09. märtsil 2006 teate eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta seoses üüri tasumisega viivitamisega enam kui 3 järgneval maksetähtpäeval. Kostja pöördus 20. 3(9)
detsembril 2006 Tallinna notari Heli Mõttuse poole ning hoiustas notari kontol 4408,60 krooni üürilepingu aluse tasumisele kuuluvate kommunaalteenuste eest ja üüri eest perioodil november 2005 kuni november 2006 ja edasi igakuiselt 314,90 krooni. Hageja esitas 28. novembril 2006 kohtule hagi eluruumi xxx valduse välja mõistmiseks ja üürivõlgnevuse 6704,50 krooni ja viivise 192,95 krooni väljamõistmiseks. Valduse väljamõistmise nõue
14.Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas hageja poolt 9. märtsil 2006 koostatud ülesütlemisavaldus on kehtiv. Ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui esineb ülesütlemisavalduses nimetatud ülesütlemise alus. Vastavalt VÕS § 313 lg 2 erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. Ülesütlemisavalduse kohaselt on ülesütlemise aluseks VÕS § 316 lg 1 (viivituses olemine enam kui kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval). Vastavalt VÕS § 316 lg 1 p 1üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kuna üürilepingu kohaselt kuulus üür tasumisele igakuiselt, siis võib ülesütlemise aluseks olla üüri maksmata jätmine vähemalt olulises osas kolmel üksteisele järgneval kuul. Eesti õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et oluline osa kujutab endast vähemalt 50 % kolme perioodi kogusummast, näiteks juhtumit, kui kolme kuu üürist on tasumata kokku kahe kuu üür.
15.Üüri tasumise või tasumata jätmise hindamiseks tuleb esmalt tuvastada üürilepingust tulenev üüri suurus. Üürilepingu p 4. 1 kohaselt korteriüüri suurus määratakse üürile andja poolt vastavalt tegelikele kuludele, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud metoodilistele alustele ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korteriüüri määradele. Vastavalt üürilepingu p-le 4.2. üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Kui üürile andja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu kümnendaks kuupäevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul , arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Seega üürilepingu kohaselt võis üürileandja üüri suurust muuta, kui see jäi Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993 määruse nr 254 piiresse ja Tallinna Linnavolikogu määrusega kinnitatavate üüri piirmäärade raamidesse (Tallinna Linnavolikogu 12. novembri 1998. a määrus nr 36 ja selle hilisemad muudatused). Kostja ei ole Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud metoodikast ja Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud piirmääradest kinnipidamist vaidlustanud, seega tuleb eeldada, et üürileandja on üüri määranud kooskõlas üürilepinguga ja üürilepingus viidatud õigusaktidega.
16.Tallinna Üürikomisjoni vaatas 25. novembril 2005 läbi hageja ja kostja vahelise üürivaidlusasja nr ÜK-2/168/05. Nii käesolevas kohtuasjas kui ka üürivaidlusasjas (vt üürivaidluskomisjoni otsus) on hageja väitnud, et pärast elamuvaidluskomisjoni 15.03.2002 otsust ta vähendas üüri 15 kroonilt 11 kroonile. Hageja väidet kinnitab ka asjaolu, et alates hageja on märkinud kostjale antavatele kviitungitele pidevalt märke 11 EEK/m2 nii aastast 2002 kuni aastani 2005 (vt asjas esitatud üürikviitungid). Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et hageja juhtivaks tahteks oli määrata üüri suuruseks 11 krooni ruutmeetrilt. Arvestades kostja kasutatava elamispinna suurust 25,9 m2 teeb see üüri igakuiseks suuruseks 284,9 krooni. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et alates 15. märtsist 2002 kuni käesoleva ajani on üüri suuruseks olnud igakuiselt 11 krooni ruutmeetrilt ehk 284,9 krooni kuus.
17.Tuleb samas märkida, et nii hageja kui kostja on esitanud üüri suuruse kohta vastukäivaid väiteid, mida kohus järgnevalt hindab. Hageja on kohtuistungil viidanud võimalusele, et üüri suurus määrati igakuiselt üürikviitungitel ja seda võimalust toetab ka asjaolu, et kuigi üüri suurus kviitungitel on olnud sarnane summale 284,9 (11 kr/m2), siis igakuiselt on üüri suurus muutunud ja tegelikkuses olnud mõnevõrra suurem. Seega on hageja ühelt poolt väitnud, et 4(9)
üüri suurus on 11 krooni ruutmeetrilt, kuid teiselt poolt määranud üürikviitungitel üürisumma öeldust erinevalt, kuid sellegipoolest teinud ka kviitungitele märke 11 EEK/m2.
18.Üüri suuruse igakuine muutmine oleks eeldanud üürilepingu järgi igakuiste tegelike kulude arvestamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. augusti 1993 määrusega nr 254 kehtestatud metoodika alusel. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud elamuseaduse § 37 lg 2 kohaselt lisaks tasule asja kasutamise eest ka kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest. Nii sätestas ES § 37 lg 2 üüri sisse kuuluvad arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta: kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ja kasum /---/. Hageja ei ole asja arutamisel ka väitnud, et ta oleks igakuist kulude arvestust pidanud ja vastavalt sellele üüri suurust muutnud, samuti pole hageja väitnud, et üldse oleks esinenud asjaolusid, mis oleks võinud olla aluseks üüri suuruse peaaegu igakuisele muutmisele, näiteks täiendavaid hoolduskulusid vms. Asja arutamisel on pooled avaldanud, et hageja kostjale teenuseid ei vahendanud ja elektri jm teenuste eest maksis kostja otse teenusepakkujale. Üürikviitungitel on hageja välja toonud eraldi kululiikidena üldelektri ja kanalisatsiooni. Seega pidi kviitungitel märgitud põhiüürisumma hulka kuuluma hageja kasum, hoolduskulu ja remondifond. Eeldada võib, et remondifondi suurus igakuiselt ei kõigu, seega võis igakuine kõikumine tuleneda vaid hoolduskuludest nagu prügivedu, avariitööd või koristus. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks hoolduskulude kohta igakuiselt arvestust pidanud ja arveid esitanud lähtudes tegelikest kuludest, seega võib eeldada, et hageja oli nii hoolduskuludeks kui remondifondiks määratud igakuiselt sama summa ning tariif 11 krooni ruutmeetrilt kattis igakuiselt nii hoolduskulud, remondifondi kui ka kasumi.
19.Tuginedes eeltoodule tuleb järeldada, et kuigi hageja on üüri suuruse kohta esitanud vastuolulisi andmeid nii kviitungitel kui ka asja läbivaatamise käigus, siis oli hageja tegelikuks tahteks üüri suurus 11 krooni ruutmeetrilt alates 15. märtsist 2002 kuni käesoleva ajani või üürilepingu lõppemiseni.
20.Seejuures tuleb arvestada, et alates 01.06.2002 VÕS jõustumisega reguleerib üüri suuruse muutmist VÕS § 300. Tallinna Üürikomisjon on analüüsinud üürilepingus sisalduva kokkuleppe vastavust VÕS §-le 300 ja õigesti järeldanud, et selline kokkulepe seadusele ei vasta. Seega kui 01. juunil 2002 oli üüri suuruseks 11 krooni ruutmeetrilt, siis alates sellest ajast hageja enam üüri suurust igakuiselt muuta ei saanud juba VÕS-st tuleneva keelu tõttu.
21.Vastuseks kostja väitele, et enne 01.05.2005 oli ruutmeetri hinnaks 8 krooni märgib kohus, et piirmäär 8 krooni ruutmeetrilt tulenes küll Tallinna Linnavolikogu 12. novembri 1998. a määrusest nr 36, kuid kehtis suuruses 8 kr/m2 kuni 1. juunini 2001, mil määr tõusis 15 kroonini ruutmeetrilt. Seega võis kostja pidada silmas, et hind 8 krooni ruutmeetrilt kehtis kuni elamuvaidluskomisjoni 15.03.2002 otsuseni ning sealt edasi kehtis 11 kr/m2. Pooled on avaldanud, et elamuvaidluskomisjon otsustas 15.03.2005, et üüri tõstmine 8 kroonilt 15 kroonile ruutmeetri eest ei ole põhjendatud, kuid põhjendatud on üüri tõstmine 11 kroonile ruutmeetrilt.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üüri tasumiseks tõi hageja kostjale isiklikult üürikviitungi, kostja tasus hagejale sularahas ja pooled kirjutasid kviitungile alla.
23.Lähtudes üüri suurusest 11 krooni ruutmeetrilt ja esitatud kviitungitest võib teha järgmise tabeli: 5(9)
24.Tabelist nähtub, et kuigi lõppkokkuvõttes on kostja tasunud üüri mõnevõrra ettenähtust vähem, siis on kostja tabelis märgitud perioodil iga kuu valdava osa üürisummast tasunud.
25.Alates augustist 2005 ei ole hageja üürikviitungeid esitanud ning vaidlus puudub selles, et sellest ajast kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja kostjale ühtegi üürikviitungit esitanud ning kostja ei ole sularahas hagejale midagi tasunud. Seega peab kohus hindama, kas kostjal on alates augustist 2005 maksekohustus hageja ees tekkinud. 6(9)
26.Üürilepingu p 4.2 sätestab, et kui üürile andja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu kümnendaks kuupäevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul , arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Üürilepingu p 8.1.6 sätestab, et üürile andja kohustub väljastama üürnikule eluruumi kastutusest tulenevate maksete kohta kirjaliku teate hiljemalt maksustatava kuu 10. kuupäevaks. Seega pidi hageja üüri saamiseks teatama kostjale kirjalikult üüri ja kõrvalkulude suuruse ning kuni hageja seda ei teinud, kostjal maksekohustust ei tekkinud.
27.Hageja väitel püüdis ta kostjale üüriteatist anda, kuid kostja ei lasknud hagejat sisse ja keeldus üüri maksmisest. Kohus leiab, et kirjaliku üüriteatise andmiseks kostjale ei olnud hagejal ilmtingimata vajalik kostjaga isiklikult kohtuda, vaid võimalik oleks olnud ka teate saatmine posti teel või muul TsÜS §-st 69 sätestatud viisil. Seega isegi kui vastab tõele, et kostja keeldus hagejat sisse laskmast, siis ei vabanda see kirjaliku teate esitamata jätmist kostjale. Teiselt poolt leiab kohus, et hageja ei ole ka tõendanud oma väiteid. Tunnistaja Erika Leidma avaldas, et oli tõepoolest juhtum, kus kostja ei lasknud hagejat sisse, kuid tunnistaja ütlustest ilmneb, et see juhtum leidis aset alles märtsis 2008, seega hulk aega pärast hagi võlgnevuse perioodi lõppu. Samamoodi avaldas tunnistaja, et kostja on hagejale väitnud, et ta ei maksa üüri, kuid ka see leidis aset mõni kuu enne ütluste andmist ja seega samuti pärast võlgnevuse perioodi lõppu. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostja oleks võlgnevuse perioodil keeldunud hagejat sisse laskmast või avaldanud, et ta ei kavatse enam üüri maksta.
28.Toodud põhjustel leiab kohus, et hageja on alates augustist 2005 põhjendamatult jätnud kostjale esitamata kirjalikud teatised üüri ja kõrvalkulude suuruse kohta ning seetõttu ei olnud kostjal ülesütlemisavalduse kättesaamise aja seisuga üüri tasumise kohustust tekkinud.
29.Seega ei ole kostja olnud üüri maksmisega viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval olulise osa üüri tasumisega ning hagejal puudus VÕS §-s 316 lg-2 1 p-s 1 nimetatud üürilepingu ülesütlemise alus, mistõttu lepingu ülesütlemine ei ole olnud kehtiv ning hagejal nõue lepingu eseme väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.
30.Täiendavalt tuleb märkida, et eelnev ei välista, et hagejal võib olla mõni muu §-s 316 lg –s 1 sätestatud ülesütlemisalus. Kuna aga VÕS §-st 325 lg 2 p 3 tuleneb, et üürileandja peab ülesütlemisavalduses näitama konkreetse (s t ei piisa vaid paragrahvile või lõikele viitamisest, vaid näidata tuleb ka täpne punkt või selle koosseis) ülesütlemise aluse ning kohus on selle alusega seotud, siis puudub kohtul pädevus hinnata, kas hagejal oli ülesütlemiseks mõni muu alus, nt VÕS § 316 lg 2 p 2. Võlgnevuse nõue
31.Hageja on esitanud nõude võlgnevuse 6704,50 krooni ja viivise 192,95 krooni väljamõistmiseks. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et hageja palub välja mõista võlgnevus perioodi eest mai 2002 kuni oktoober 2006.
32.Eelnevalt esitatud tabelist nähtub, et maist 2002 kuni juulini 2005 on kostjal tekkinud võlgnevus kokku 11573,2 – 9607 = 1966 krooni.
33.Üürilepingu p 8.1.6 kohaselt pidi hageja kostjale esitama kirjaliku üüriteate, milles nähtuks igakuiselt üüri ja kõrvalkulude suurus. Kohus leiab, et kuna igakuine üüri suurus, mida hageja kostjalt soovib saada, nähtub ka 28. novembril 2006 esitatud hagiavalduse tekstist, siis võib hagiavalduse võrdsustada üürilepingu p-s 8.1.6 ette nähtud kirjaliku teatega. Kostja on hagiavalduse kätte saanud 13. novembril 2007, seega tekkis kostjal maksekohustus 10 päeva jooksul ehk 23. novembril 2007. Augusti, septembri ja oktoobri 2005 eest hageja kostjale teadet hagiavalduses ei esitanud ning hagiavaldusest nähtub ka, et nende kuude eest ta 7(9)
võlgnevust ei nõua. Selles osas pole hageja esitanud ka hagi täiendust hagi aluse ja eseme täiendamiseks.
34.Kohus leiab, et raha hoiustamisega notari deposiitkontol ei ole kostja üürivõlgnevust tasunud. Vastavalt VÕS § 120 lg 1 eeldab notari kontol raha hoiustamine võlausaldaja vastuvõtuviivitust. Kuna antud asjas ei olnud kostjal kuni 23. novembrini 2007 maksekohustust tekkinud, ei tekkinud ka vastuvõtuviivitust ning raha hoiustamine notari kontol ei olnud seetõttu asjakohane. Seetõttu ei ole hageja raha hoiustamisega seotud ning tal ei lasu kohustust nõustuda raha tasumiskohustuse täitmisega notari kaudu tavapärase sularahas maksmise asemel. Raha hoiustamisega notari juures ei saanud kostja täita ka perioodil mai 2002 kuni juuli 2005 tekkinud üürivõlgnevuse tasumise kohustust, kuivõrd nimetatud perioodi eest ei olnud kostja avaldanud hagejale soovi täiendavaid makseid teha. Kostja on väitnud, et perioodi eest mai 2002 kuni juuli 2005 on ta üüri täielikult tasunud, mistõttu ei ole ta pöördunud ka hageja poole selle perioodi eest täiendavate maksete tegemiseks. Asjakohased ei ole kostja esitatud tõendid raha hoiustamise kohta notari juures.
35.Asjakohaseks ei saa pidada kostja esitatud tõendeid selle kohta, et ta on tasunud raha posti teel. Kuna asjas ei ole vaidlust selles, et hageja talle posti teel saadetud raha kätte ei saanud, siis ei mõjutanud raha posti teel saatmine kuidagi poolte kohustusi.
36.Kostja vastuses hagiavaldusele on kostja küll väitnud, et hageja ei ole teinud talle võimalikuks üüri tasumist sularahas, kuid ei kostja vastuses ega ka hilisemas menetluses ei ole kostja kunagi esitanud väidet, et hageja oleks keeldunud sularaha vastuvõtmisest pärast
23.novembrit 2007. Ka kostja vastuses ei ole kostja avaldanud, et ta oleks valmis üürivõlgnevust tasuma. Pärast 23. novembrit 2007, mis kostja oli teada saanud üürisumma kuude lõikes, pidanuks kostja avaldama hagejale soovi üürivõlgnevuse tasumiseks tavapärastel tingimustel, s o et hageja ilmuks kostja juurde ja võtaks vastu sularaha. Asjas ei ole vaidlust selles, et pärast 23. novembrit 2007 ei ole kostja hageja poole sellise palvega pöördunud. Toodud asjaoludel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud võlausaldaja viibimist vastuvõtuviivituses, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista ka võlgnevus perioodi eest november 2005 kuni oktoober 2006 summas 3418,8 krooni.
37.Võlgnevuse suuruseks kokku on seega 1966 + 3418,8 = 5384,8 krooni, mis kuulub välja mõistmisele kostjalt.
38.Hageja palub hagis välja mõista VÕS § 113 lg 1 viivis perioodi eest november 2005 kuni oktoober 2006 tasumisel kuulunud maksetega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kuna aga eelnevalt on kohus tuvastanud, et nimetatud perioodi eest tekkis maksekohustus alles 10 päeva pärast hagiavalduse kättesaamist, siis kuulub viivisenõue rahuldamata jätmisele. Menetluskulud
39.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kummagi poole menetluskulu jätta poole enda kanda.
8(9)
Peeter Pällin Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2009 kohtumääruse Resolutsioon:
1.Tühistada Harju maakohtu 21.05.2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata xxx hagi xxx vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, seoses hagist loobumisega ning lõpetada menetlus eelnimetatud nõudes.
2.Tagastada xxx riigituludest apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv pooles ulatuses, so 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi enda kanda.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.