S P hagi OÜ P vastu 400 000,00 krooni ja 204 800,00 krooni viiviste välja mõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja S P (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa kostja OÜ P (registrikood xxx asukoht xxx) kostja esindaja Marko J i (Bene Est Law Office OÜ )
Kohtuistungi toimumise aeg
12. mai 2008
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt P võlgnevus 400 000 (nelisada tuhat) krooni S P kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt P
viivis 138 378 (ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat
kolmsada seitsekümmend kaheksa) krooni S P kasuks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ P kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.S P (edaspidi „hageja“) esitas 28. märtsil 2006 Harju Maakohtule hagi OÜ P (edaspidi „kostja“) vastu võlgnevuse summas 400 000 krooni ja viivise 204 800 krooni nõudes.
2.Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt kostja pöördus hageja poole 2002 aasta novembris palvega laenu saamiseks Tallinnas ridaelamute ehitusprojektis osalemiseks. Ehituse lõpptähtajaks oli kavandatud 2005 aasta ning kostja lubas sinna hagejale võla katteks korteri. Hageja kandis 200 000 krooni notari arvele. Ülejäänud summa 200 000 kandis hageja üle sularahas. Hageja ja kostja vahel 27. veebruaril 2003 sõlmitud notariaalse laenulepingu punktile 1.2 laenusumma oli üle antud 26. veebruaril 2003 ning nõude tagamiseks kostja kohustus hiljemalt 27. juuliks 2003 seadma hüpoteegi summas 200 000 krooni tema poolt omandatavale osale kinnistust asukohaga Tallinnas. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Vastavalt sõlmitud lepingu punktile 2.1 kostja kohustus tagastama hagejale laenusumma 31. d embriks 2003. Lubatud korterit võla kustutamise arvel ega raha pole kostja hagejale tagastanud kuni käesoleva ajani. Hageja pöördus 2005 aasta novembris kohtuäituri poole avaldusega täitemenetluse algatamiseks. Kostja esitas 11. j uaril 2006 vastuväite hageja poolt esitatud täitemenetluse avalduse kohta, milles kinnitas, et laenuleping oli rahatu. Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt OÜ Tesindajad pöördusid kostja poole ettepanekuga tE koostööd kinnisvaraarenduses Tallinnas asuva arendusprojektis. Kostja nõustus nimetatud ettepanekuga, samuti oli ettepanekust huvitatud hageja, kes on teinud koostööd kostja juhatuse liikme RA. Hageja soovis Tallinnas asuva arendusprojektis osaleda kasumi teenimise eesmärgil, investeerides nimetatud arendusse 200 000 krooni. Hageja eesmärgiks oli investeeritava summa pealt teenida 100% tootlikkust. Hageja ei soovinud 200 000 kroonist investeeringut ega sellest saadavat võimalikku tulu selle õiges tähenduses dokumenteerida, vaid soovis nimetatud investeeringu fikseerida osapoolte vahelises laenulepingus. Sellest tulenevalt sõlmiti kostja ja hageja vahel 27. veebruaril 2003 notariaalne laenuleping. Hageja ja kostja leppisid kokku kinnisvaraarendamises, sooviga, et ehitaja TOÜ ehitab aadressile XXX, Tallinn ridaelamuboksid. Projekti teostumisel lepiti kokku hagejale nimetatud projektis osalemise eest 200 000 krooni. Kuna ridaelamubokside ehitamise lõpule viimine ja hilisem müük ebaõnnestus ehitaja poolse lepingu rikkumise tõttu, siis nimetatud projekt ei realiseerunud. Projekti nurjumisel ja ehitaja vastu kohtumenetluse algatamisel avaldas hagejal, et kostja peab hageja ees siiski kokkulepitud kohustuse täitma. Hageja hakkas kostjalt nõudma 400 000 krooni hüvitamist. Kostja sooviks oli kokkuleppe saavutamine, esitades hagejale kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel 27. veebruaril 2003 sõlmitud notariaalne laenuleping on rahatu, samuti oli sõlmitud lepingu näol tegemist näiliku tehinguga. Hageja tasus 25. veebruaril 2003 notari kontole maksekorraldusega 200 000 krooni. Maksekorraldusele märgiti selgitusena XXX, Tallinn osaline ettemaks. Kostja leiab, et väidetavast 400 000 kroonist 200 000 krooni ei antud mitte üle kostjale vaid kanti üle kolmanda isiku pangakontole. Sellest nähtuvalt pole kostja hagejalt laenusummat s ud ega vastu võtnud. Nimetatud ülekanne teostati hageja initsiatiivil ning hageja keeldus selle raha ülekandmisest kostja kontole. Alusetu on hageja väide, et hageja andis kostjale üle 200 000 krooni. Laenulepingust tulenev teine osa ehk 200 000 krooni pole kostjale üle antud. Nimetatud summa puhul oli tegemist võimaliku tuluga, mida hageja pidi teostatud investeeringult teenima. Kuna arendusprojekt ei realiseerunud ehitaja poolse lepingu rikkumise tõttu, siis on kostja seisukohal, et kostjal hageja ees kohustusi ei tekkinud. Kostja on seisukohal, et tegemist polnud laenuga vaid see käsitles endast arendustegevusest saadavat tulu.
4.Hageja väide, et kostja pidi võimaldama talle 200 000 krooni eest korteri on paljasõnaline ja alusetu. Aadressile XXX, Tallinnas pidi projekti realiseerumisel kerkima ridaelamud. On ebaloogiline, et 200 000 krooni eest pidi hageja saama korteri (ridaelamuboksi) kui sellise 2(8)
ridaelamuboksi turuväärtus oli sellel ajal peaaegu kümme korda suurem. Samuti on hageja väitnud 400 000 krooni laenuandmist, hagile lisatud laenulepingu punktist 2.2 nähtub, et laenusaaja kohustus seadma laenuandja nimele hüpoteegi kõigest 200 000 krooni ulatuses. Kui hageja laenas väidetavalt kostjale 400 000 krooni, siis miks soostus hageja seadma hüpoteegi kõigest 200 000 krooni suuruse summa ulatuses. Hüpoteegi mitteseadmist põhjendab kostja asjaoluga, et hüpoteeki pole olnud võimalik seada hageja kasuks seetõttu, et asjaõiguslepingut pole sõlmitud. Samuti leiab kostja, et hageja viivitusintressi arvestus on ebaselge ega põhine seadusel. Viivitusintressi arvestusest ei nähtu arvestatav periood (algus ega lõpp). Arvestus on ekslik aritmeetiliselt kui ka õiguslikult. Menetluse käik
5.Hageja on 29. mail 2006 esitanud kohtule vastuväite kostja vastusele. Vastuväite kohaselt pooled leppisid kokku, et hageja laenab kostjale raha, sh ka OÜ-ga T projektis osalemiseks, mis nägi ette maa ostmist, ridaelamute püstitamist ning seejärel nende müüki. Vastavalt suulisele kokkuleppele OÜ P juhatuse liikme RA kandis hageja notariarvele 200 000 krooni, kostja ja OÜ T tulevase tehingu arvele. Teine summa oli vastavalt kokkuleppele tasutud sularahas. Hagejalt raha saamise fakti on kostja kinnitanud notari poolt tõestatud lepingus. Samuti puudub vastuolu hageja väites sellest, et kostja lubas võlga tagastada kas rahas või korteri näol. Hageja pole nõus kostja positsiooniga, kes seostab oma laenulepingu järgi kohustuste täitmist ebaõnnestunud OÜ T projektiga. Hagejale pakuti kostja poolt sõlmida uus leping, vastavalt millisele kostja kohustus peale allkirjastamist 3 päeva jooksul üle kandma 400 000 krooni, kui hageja tunnistab, et 200 000 krooni oli eeldatav kasum, mille ta pidi saama peale kostja ja OÜ T ühisprojekti teostamist. Hageja leiab, et kostja on sellega tunnistanud enesele laenulepinguga võetud kohustusi 400 000 krooni ulatuses.
6.Kostja on 25. juulil 2006 esitanud täiendavad seisukohad ja vastuväited. Laenulepingust tuleneva 200 000 krooni maksis hageja notari deposiitkontole ning selle summa omandas OÜ T . AS Hansa Liising Eesti ja H.E , J. A , L. A ning TOÜ ja ja OÜ P vahel sõlmiti 27. veebruaril 2003 notariaalselt tõestatud võlaõiguslik kinnistu mõttelise osa müügileping ja avaldus eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Nimetatud lepinguga H. E , J. A , L. A ja AS Hansa Liising Eesti müüsid ja TOÜ ostis 2040/3057 mõttelises osas ja OÜ P ostis 360/3057 mõttelises osas kinnistu XXX, pindalaga 3057 m2. Kostja finantseeris 360/3057 mõttelise osa ostu 50 000 krooniga ja hageja 200 000 krooniga. Samade lepingupoolte vahel sõlmiti 27. mail 2003 notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse tagasivõtmise lepingu lõpetamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping. Nimetatud lepinguga eelnimetatud lepingu osapooled lõpetasid nende vahel 27. veebruaril 2003 sõlmitud müügilepingu kehtivuse ning AS Hansa Liising Eesti müüs kinnistu asukohaga XXX, pindalaga 3057m2 VM. V. M , H. E , J. A , L. A ning AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmiti
27.mail 2003 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa müügileping, kinnistu mõtteliste osade valdamise ja kasutamise kord ja asjaõigusleping. Nimetatud lepinguga V.M , H E , J. A , L. A müüsid ja AS Hansa Liising ostis 2400/3057 mõttelise osa kinnistu asukohaga XXX, pindalaga 3057 m2. Nimetatud lepingu punktis 3.2 kohaselt müügihinnast 500 000 krooni oli ostja eest tasutud TOÜ poolt müüja V. M le enne käesoleva lepingu sõlmimist ja millise summa saamist tõendas müüja V. M oma allkirjaga kõne all oleval lepingul. Kostja poolt notaribüroole tehtud järelepäringust selgub, et kostja poolt notarikontole tasutud 50 000 krooni ja hageja poolt tasutud 200 000 krooni tasuti 27. veebruaril 2003 sõlmitud lepingu alusel V. M arvele ja raha notarikontole tagastatud ei ole. Seega tasutud 250 000 krooni kajastus T OÜ poolt V. M le tasutud ja tema poolt kättesaadud müügihinnas, mistõttu omab hageja nõudeõigust 200 000 kroonises summas TOÜ vastu, mitte kostja vastu, sest kuna kostja ei ole laenusummat s ud, siis ei teki ka tal selle tasumise kohustust. Laenulepingust tulenev teine osa e 200 000 krooni pole kostjale üle antud. Nimetatud summa näol oli tegemist võimaliku tuluga, mida hageja pidi teostatud investeeringult teenima. Kostja, kui 3(8)
äriühingu jaoks pidanuks sularaha üleandmine ja vastuvõtmine olema dokumenteeritud, mida pole aga tehtud, kuna reaalselt väidetavat 200 000 krooni pole kostjale üle antud. Kostja märgib, et kompromisslepingu sõlmimise aluseks oli eelkõige asjaolu, et nimetatud lepinguga s uks kostja nõuda TOÜ-lt hageja poolt notarikontole kantud 200 000 krooni tasumist ning nimetatud leping välistanuks hagejal TOÜ-lt täiendavalt 200 000 krooni nõudmist.
7.Hageja 04. septembri 2006 esitatud seisukohas leiab, et kostja kinnitus sellest, et 200 000 krooni osas omab hageja nõudeõigust OÜ T , mitte kostja vastu on ebaseaduslik ja põhjendamata. Samuti hageja peab alusetuks kostja väiteid selles osas, et teise laenusumma 200 000 krooni osas on saamata.
8.Eelistungil 16. novembril 2006 hageja on esitanud viivise arvestuse, milles on vähendanud nõuet viiviste osas, nõudes kostjalt viivist summas 85 080 krooni.
9.Kostja 18. detsembril 2006 esitatud seisukohas leiab, et hageja poolt esitatud viivitusintressi arvestus on ebaselge ja ekslik. Arvestus on ekslik nii aritmeetiliselt kui ka õiguslikult. Hagi täpsustus ja vastuväited
10.Hageja esitas 17. märtsil 2007 hagiavalduse täpsustuse. Esitatud nõue põhineb 27. veebruaril 2003 poolte vahel Haapsalu notari E Naudi büroos sõlmitud laenulepingul, mille p.1 kohaselt on lepingu objektiks 400 000 krooni, mille hageja laenab kostjale. Lepingu punkti 2.1. kohaselt leppisid pooled kokku laenu tagasimaksmise tähtajaks 31. detsember 2003. Hageja jääb väite juurde, et raha anti üle kahes osas, 200 000 krooni kandis hageja kostja palvel otse notaribüroo deposiiti, 200 000 krooni sularahas aga andis otse kostja esindaja RA kätte ning kostja esindaja kinnitas rahasumma kättesaamist oma allkirjaga laenulepingul, milline sõlmiti pärast poolte poolt laenulepingu tingimustes kokkuleppimist. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega, mille kostja vabatahtlikult notari juuresolekul allkirjastas. Ei oma mingit tähtsust, millisel eesmärgil kostjal laenu vaja oli, kuidas tegelikult ja kelle kaudu toimus faktiline raha üleandmine ning kas see üldse aset leidis. Hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostja välja mõista kostjalt 400 000 krooni võlakohustuse katteks ja 116 000 krooni viivist. Viivise arvestuses on võlakohustuse suurus 400 000 krooni. Tasumata periood alates 31. detsembrist 2003 so. 3 aastat, 2 kuud ja 20 päeva. Viivise määraks on 9% aastas summalt 400 000 krooni on 36 000 krooni (400 000 x 9:100=36 000), mis teeb viivise suuruseks ühes kuus 3 000 krooni (36 000:12= 3 000 ja päevas 100 krooni). Kolme aasta eest kokku 108 000 krooni (3x36 000=108 000). Kahe kuu eest kokku 6 000 krooni (2x3 00=6 000) ja 20 päeva eest 2 000 krooni (20x100=2 000), kokku viivise suurus 116 000 krooni.
11.Kostja on 27. märtsi 2007 kohtule esitanud seisukoha täpsustatud hagi osas leiab, et hageja on andnud faktilistele asjaoludele väära õigusliku hinnangu. Samuti leiab kostja, et laenulepingu punkti 1.1 kohaselt lepinguga andis hageja ja kostja võttis intressita laenu 400 000 krooni. Seega on osapooled väidetavas laenulepingus deklareerinud intressita laenu andmise ning väidetavalt laenult intressi nõudmine on vastuolus lepinguga, seega lubamatu.
12.Hageja on 04. oktoobril 2007 esitanud intressiarvestuse täpsustuse kohtuistungi päeva seisuga. Kokku nõuab hageja viivist seisuga (04. oktoober 2007) 138 387 krooni.
13.Hageja on 09. novembril 2007 esitanud haginõude põhjenduse, milles jääb varemesitatud nõude juurde.
14.Kostja on 30. novembril 2007 kohtule esitanud seisukohad ja taotlused. Kostja taotleb hagejalt välja nõuda hageja pangakonto väljavõte ajavahemikul 01. veebruar 2003 kuni 28. 4(8)
veebruar 2003. Nimetatud tõendist nähtuks kas, hageja on nimetatud ajavahemikul enda pangakontolt võtnud välja 200 000 krooni või mitte. Samuti palub kostja kutsuda tunnistajana kohtusse Haapsalu notar E Naudi. Tunnistaja ütlustega soovib kostja tuua selgust hageja poolt notari arveldusarvele kantud 200 000 krooni osas. Kohtuistung
15.Kohtuistungil 12. mail 2008 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja leiab, et notar E Naudi ütlustega on tõendatud, et 200 000 krooni, mille hageja notari arvele kandis, oli üks osa laenulepingust. Vastav summa oli hageja laen kostjale tehingu tegemiseks. Notar on kinnitanud hagejale, et tema koostas lepingu ja selgitas pooltele selle sisu. Hageja palub võlasumma välja mõista laenulepingu järgi.
16.Kostja leiab, et hagiavaldus on rahatu. Laenuleping sõlmiti seepärast, et hageja saaks vältida riiklikke makseid. Hagi rahuldamise korral palub kostja viivised jätta välja mõistmata. Viivisenõue on esitatud 2 aastat hiljem, kui laenuleping lõppes. Kostja viitab laenulepingu punktile 1.1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
18.Kohus tuvastas, et hageja laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 27. veebruaril 2003 notariaalse laenulepingu. Lepingu p 1.1. kohaselt laenuandja andis ja laenujaaja võttis intressita laenu 400 000 krooni. Lepingu p 1.2. kohaselt laenusumma on laenusaajale üle antud 26.02.2003. Lepingu p 2.1. kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi terviksummana hiljemalt 31.12.2003. Laenusaaja laenuandjale ühtegi summat tagastanud ei ole Hageja esitas 28. märtsil 2006 Harju Maakohtule hagi laenusumma väljamõistmiseks ja viiviste väljamõistmiseks.
19.Kostja vastuväite kohaselt on laenuleping rahatu, kuivõrd kostja ei ole raha s ud. Hageja väitel on ta raha andnud kahes jaos – 200 000 krooni on hageja tasunud notari kontole ja 200 000 krooni andunud hageja juhatuse liikmele RA üle sularahas 26.02.2003. Laenulepingu p 1.2. kohaselt laenusumma on laenusaajale üle antud 26.02.2003. Seega vastavalt TsMS § 230 lg 1 tuleb kostjal tõendada, et kostja ei ole raha s ud.
20.Kostja väitel omandas hageja poolt notari kontole kantud 200 000 krooni OÜ T . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis 26.02.2003 notar E Naudi deposiitkontole selgitusega „Tallinn osaline ettemaks”. Vaidlust ei ole selles, et 27.02.2003 sõlmiti notariaalne müügileping AS Hansa Liising Eesti ja V M , H E , J ja L A ning TOÜ ja OÜ P vahel. Nimetatud lepinguga H E , J ja L A ja AS Hansa Liising Eesti müüsid ja TOÜ ja OÜ P ostsid kinnistu nr xxx asukohaga Tallinn XXX. Nimetatud lepingu p. 3.2 kohaselt müügihinnast 500 000 krooni on enne käesoleva lepingu sõlmimist hoiustatud notar E Naudi notarikontole xxxxxxxxxxxxx Hansapangas ning lepingupooled lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha V M kontole nr /---/ käesoleva lepingus sõlmimise päeva jooksul peale lepingule allakirjutamist. Kostja järelepärimine notar E Naudile 05.06.2006 (tl 62-63), notari vastus 04.07.2006 (tl 64), konto väljavõte (tl 65), hageja järelepärimine notar E Naudile 04.10.2007 (tl 117), notari vastus järelepärimisele (tl 118) ja notar E Naudi ütlused võimaldavad tE järelduse, et lepingus nimetatud summa 500000 krooni sisaldas ka hageja poolt 26.02.2003 notar E Naudi deposiitkontole kantud summat 200 000 krooni ning on vastavalt lepingule üle kantud VM. Seega on kostja hageja poolt notarikontole kantud raha käsutanud, mis viitab sellele, et hageja, kostja ja notari vahel oli suuline leping selle kohta, et 5(8)
hageja kannab raha notari kontole kostja huvides ning kostjal on võimalik raha käsutada. Seejuures ei ole tõendatud nimetatud osaliste vaheline kokkulepe, et kostja võib raha käsutada vaid konkreetsel otstarbel, s o nimetatud kinnistu ostuks. Asjaolu, et hageja, kostja ja notari vahel oli suuline leping selle kohta, et hageja kannab raha notari kontole kostja huvides ning kostjal on võimalik raha käsutada, tõendab ka notariaalse laenulepingu p 1.2, mille kohaselt laenusumma on laenusaajale üle antud 26.02.2003. Nimetatud suulise lepingu olemasolu kinnitavad ka notar E Naudi ütlused kohtuistungil. Seega tuleb lugeda, et kostja on raha kandmisega notar E Naudi kontole hageja ja kostja vahelise kokkuleppe täitnud ja raha kostjale üle andnud.
21.Raha 200 000 krooni loetakse kostjale üle antuks raha kandmisest notari kontole, mistõttu laenulepingu täitmise seisukohast ei ole oluline, mis sai rahast pärast notari kontole kandmist. AS Hansa Liising Eesti ja V M , H E , J ja L A ning TOÜ ja OÜ P vahel sõlmiti 27.05.2003 notariaalne leping, mille p-s 2.1 osalised leppisid kokku, et lõpetavad käesolevaga nende vahel 27.02.2003 sõlmitud müügilepingu kehtivuse ja kinnitad, et nende poolt on taastatud lepingueelne olukord. Seega võib järeldada, et OÜ P käsundil notari poolt V M kontole kantud raha tagastati OÜ-le P või tema poolt näidatud isikule, kuid nimetatud asjaolu ei oma tähtsust hageja ja kostja vahelise laenulepingu täitmise seisukohast ning see ei saa tõendada, nagu oleks hageja raha notari konto vahendusele üle andnud hoopis OÜ-le T .
22.V M , H E , J ja L A ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmiti 27.05.2003 notariaalne leping, millega AS Hansa Liising Eesti omandas täielikult vaidlusaluse kinnistu ning lepingu p 3.2. kohaselt müügihinnast 500 000 krooni on ostja eest tasutud TOÜ poolt Müüja VM enne käesoleva lepingu sõlmimist ja millise summa saamist tõendab müüja V M oma allkirjaga käesoleval lepingul (tl 58). Nimetatud säte ei välista kohtu arvates võimalust, et V M kontole kantud raha tagastati OÜ-le P ja seejärel tasus TOÜ summa VM ega võimalust, et kostja loovutas nõudeõiguse V M vastu OÜ T ja TOÜ sel viisil tasus eelviidatud lepingu p-s 3.2. nimetatud summa VM. Seega ei lükka eelnimetatud lepingusäte kaudse tõendina ümber väidet, et raha kandmisega notari kontole 26.02.2003 täitis hageja oma laenulepingust tuleneva kohustuse kostja ees.
23.Kostja vastuväite teise osa kohaselt on laenuleping rahatu, kuna kostja ei ole s ud sularahas 200 000 krooni. Lepingu p 1.2. kohaselt laenusumma on laenusaajale üle antud 26.02.2003. Hageja väitel andis ta 200 000 krooni hagejale üle sularahas 26.02.2003. Rahatuse tõendamiseks oleks kostja pidanud tõendama, et nimetatud päeval hageja kostjale raha üle ei andnud ja/või et hagejal puudus selline summa, mistõttu oleks raha üleandmine olnud võimatu. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal tema sissetulekuid või sugulaste võimalusi (hageja väitel sai ta raha isalt) arvestades ei olnud võimalik sellist summat hankida. Hageja konto väljavõte ei välista sularaha olemasolu hagejal või tema isal. Asjakohane ei ole kostja väide, et notari arusaamise kohaselt pidasid pooled laenulepingu p-s 1.2 silmas vaid deposiiti kantud summasid. Notari arvamus ei oma tähtsust poolte tahte tõendamisel ning notar ei ole avaldanud ühtegi konkre et faktilist asjaolu, millest võiks järeldada, et lepingu p-s 1.2 peeti silmas vaid deposiiti kantud summasid.
24.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et laenulepingust nähtub, et laenusumma on laenusaajale üle antud 26.02.2003 ning kostja ei ole tõendanud vastupidist, seega tuleb lugeda, et hageja on kostjale laenusumma 400 000 krooni üle andnud.
25.Kostja teise vastuväite kohaselt oli laenulepingu näol tegemist teeseldud tehinguga seltsinglepingu varjamiseks.
26.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 sätestab, et § 89 näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele 6(8)
vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult tE tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
27.Kostja väitel leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja investeerib raha 200 000 krooni kinnisvaraarenduse projekti, mida teostasid OÜ P ja OÜ T ja saab kasu läbi maaklertegevuse ja kasumi jagamise. Seega peab kohus tuvastama, kas hageja ja kostja tahe 27.02.2003 laenulepingu sõlmimisel erines avaldatud tahtest ning kui jah, siis millele oli poolte tahe suunatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on esitanud arveid kostjale (tl 127-130 koopia, originaalid 141-148) ning et ühel arvel on selgitusse märgitud ka „vahendustasu XXXa”. Kohtu arvates ei tõenda arved seltsinglepingu olemasolu, sest need võidi hageja poolt esitada ka muul alusel, sh tavapärase maaklertegevuse eest. kinnistu arenduse ja ehituse koostööleping 20. veebruarist 2003 OÜ P ja T OÜ vahel (87-89) ei tõenda seltsinglepingu olemasolu, kuivõrd kostja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei osalenud või ei oleks võinud osaleda lepingu osalisena ka hageja. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks sõnaõigusega osa võtnud xxx arendusele suunatud koosolekutest ning isegi kui see oleks tõendatud, siis võiks arvestada võimalusega, et lisaks laenulepingule eksisteeris selle kõrval ka seltsingleping, millega hageja oleks panustanud arenduses muul viisil kui rahaliselt – teisisõnu – seltsinglepingu olemasolu iseenesest ei välistaks laenulepingut.
28.Kostja ei ole ka veenvalt põhjendanud, et hagejal ja/või kostjal oleks olnud põhjus seltsinglepingu varjamiseks laenulepinguga. Võimalus maksta vähem makse ei anna iseenesest alust lepingus väljendatud poolte tahtes kahtlemiseks, sest sellisel juhul tuleks valdava osa majandustehingute puhul kahtlustada näilikku tehingut. Samas pole kostja ka tõendanud, et hagejal ja/või kostjal oleks väidetava seltsingu ausal näitamisel ka tõepoolest rohkem makse tasuda tulnud.
29.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kostja vastuväited ei kuulu arvestamisele ning ei ole tõendatud, et poolte tahe oleks erinenud 27. veebruaril 2003 notariaalses laenulepingus väljendatust. Laenulepinguga on tõendanud, et hageja on kostjale laenulepingus nimetatud rahasumma üle andnud. Vaidlust ei ole selles, et kostja laenusummat tagastanud ei ole, seega kuulub laenusumma hagejalt välja mõistmisele vastavalt VÕS §-le 401 lg 1 ja §-le 108 lg 1. Viivis
30.Hageja on palunud välja mõista viivis perioodi eest 01.01.2004 kuni 04.10.2007 summas 138 378 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on hagejal õigus perioodi eest 01.01.2004 kuni 04.10.2007 viivist nõuda summalt 400 000 krooni ning kuna seaduse järgi maksmisele kuuluv viivise suurus ületab hageja poolt nõutud viivist, siis mõistab kohus hageja nõutud viivise välja ja loeb, et ülejäänud viivisest on hageja loobunud.
32.Puudub alus viivise vähendamiseks VÕS § 162 alusel, kuivõrd kostja ei ole millegagi põhistanud viivise vähendamise vajadust ning arvestades, et viivis on arvestatud väiksema % järgi, kui seaduses ette nähtud, mistõttu ei ole ka alust väita, et viivis oleks ülemääraselt suur. Kostja väide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03 on ebatäpne. Seevastu on 7(8)
Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07 leidnud, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Kuivõrd ei esine äärmiselt erandlikke asjaolusid viivisenõude esitamisel, siis ei ole alust rääkida viivisenõude nõudeõiguse kaotamisest. Tõele ei vasta ka väide, et VÕS § 113 lg 1 välistab viivise nõude intressita laenult. Menetluskulud
33.Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.