Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja teatas koheselt liiklusõnnetusest Ergo Kindlustusele. Käsitleja leidis, et hageja sõiduk ei kuulu taastamisele, mistõttu hüvitamisele kuulus jääkväärtus. 2004 oli turuhinnaks 17 000-23 000 krooni, millest tulenevalt on jääkväärtuseks 20 000 krooni. Lõuna Politseiprefektuur tunnistas liikluseeskirjade rikkujaks hageja sõidukit juhtinud Ants-Enn Hannuse. Hageja vaidlustas väärteoasjas tehtud otsuse ning Jõgeva Maakohus tühistas selle ja lõpetas väärteomenetluse. Eesti Liikluskindlustuse Fondi Kindlustuse vaidluskomisjon jättis hageja taotluse hüvitise saamiseks rahuldamata, kuna leiti, et hageja on avariis süüdi LE § 156 alusel. Tuginemine LE §-le 156 on arusaamatu. Väärteo protokollis süüdistati hagejat LE § 98 ja § 100 ning liiklusseaduse § 7417 ja § 7435 lg 1 rikkumises. Kohtuotsus tõendab hageja mittesüüdiolemist avariis. Hageja palus kostjalt välja mõista segasüü tõttu 10 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidekomisjoni otsus tugineb sellele, et Ford Transiti juhi süü korral pidi kokkupõrge toimuma Opel Omega suunavööndis. Tõendamata on, et kokkupõrge toimus Opel Omega suunavööndis, mistõttu on tõendamata Ford Transiti valdaja võimalik kahju põhjustanud tegevus. Hagejat väärteo korras ei karistatud, kuid see ei ole aluseks tsiviilvastutuse tekkimisel liiklusõnnetuses osalenud teisele poolele. Liiklusõnnetus toimus Ford Transiti suunavööndis. See on tõendatud mõlema autojuhi antud seletustega, liiklusõnnetuse skeemiga, politseiniku ütlustega Jõgeva Maakohus. LKindlS § 7 lg 1 ja § 26 lg 2 p-de 1-4 alusel kahju ei kuulu hagejale hüvitamisele. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Eik-Hannes Hannuse kanda. Hageja ei tõendanud usaldusväärselt asjaolusid, mille alusel oleks võimalik hagi rahuldada. Tõendeid kogumis hinnates ei saa järeldada, et liiklusõnnetuse põhjustas U.R. Esitatud tõendid ei võimaldada tuvastada ka segasüüd. Puudub alus hagi rahuldamiseks LKindlS alusel. LKindlS § 7 lg 1 alusel on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Nimetatud seaduse § 26 lg 2 järgi on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu ning liiklusõnnetuses osalenud U. R kindlustusandja (kostja) ei pea liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale tekitatud kahju hüvitama vaid seetõttu, et tegemist on suurema ohu allikaga tekitatud kahjuga. Suurema ohu allikas oli ka hageja sõiduk. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju eest kohaldub vastutus süülisusest tulenevalt. Sõiduki omanik või juht kahju eest ei vastuta, kui sõidukit juhtinud isik liiklusõnnetuses süüdi ei ole. LKindlS § 7 lg-st 1 tuleneb kindlustusandja kohustus hüvitada vaid kahju, mille põhjustas tema

2(5)

poolt kindlustatu. Seega eeldab kindlustusandjale kahju hüvitamise kohustuse panemine kindlustatu süü tuvastamist. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt rikkus Ants-Enn Hannus LE § 98, § 100 ja liiklusseaduse (LS) § 7417 ja § 7435 lg 1. 03.02.2005 väärteoasja otsusega karistati Ants-Enn Hannust rahatrahviga. Jõgeva Maakohtu 05.12.2005 otsusega väärteomenetlus lõpetati, Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseiosakonna otsus väärteoasjas tühistati. Asjaolu, et väärteoasjas Ants-Enn Hannuse süülisuse kohta tehtud otsus tühistati, ei tähenda iseenesest, et liiklusõnnetuses oli süüdi teine õnnetuses osalenu – Urmas Reigo. Esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatav isegi liiklusõnnetuse täpne toimumise koht. Hageja arvates toimus liiklusõnnetus liiklusõnnetuse skeemil (lk 52) märgitud p-s A2, kostja arvates p-s A1. Tule- ja klaasikilde oli nii p-s A1 kui ka p-s A2. Jõgeva Maakohtu 19.07.2005 istungil ülekuulatud sündmuskohal käinud politseitöötaja Aivar Saare ütluste kohaselt oli kokkupõrke kohaks p A1. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus keeldus 28.10.2005 aktiga (lk 17-18) ekspertiisi tegemisest, kuna esitatud materjal oli ebapiisav kokkupõrke koha, sõidukite kokkupõrkeaegse paiknemise ning sõidukite liikumiskiiruse tuvastamiseks. Ants-Enn Hannuse 17.12.2004 tunnistajana ülekuulamise protokolli (lk 47-48) kohaselt lülitas ta sisse vasakpoolse suunatule ja reastus vasakpöörde ritta; talle tundus, et Tartu poolt lähenev auto sõidab otse tema suunas ja hakkab pöörama vasakule. Tegelikult Tartu poolt lähenev sõiduk, mida juhtis U.R, vasakule pöörata ei soovinud, sõitis otse, peateel. Ants-Enn Hannus pidi peateel liikuva sõiduki mööda laskma, mitte alustama pööret vasakule. U. R tunnistajana politseile antud ütluste kohaselt (lk 49-50) vähendas ta Puhu ristile lähenedes kiirust. Teeristil seisis vasakpöörderajal suunaga Tartu poole sõiduk. Tunnistajale tundus, et sõiduk peatus ja laseb tema kui peateel liikuja läbi. Ristmikule jõudes hakkas sõiduk tegema vasakpööret, sõites tunnistajale ette. Kokkupõrke vältimiseks püüdis U. R pöörata vasakule, kuid kokkupõrge toimus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud U. R ütluste kohaselt lähenes ta Tartu poolt ristmikule, korraga oli tal auto teel ees. Tunnistaja oli keskmises sõidureas, sõiduridu oli tunnistaja mäletamist mööda kolm. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta juba ristmikul, kui teine sõiduk tuli. Teine sõiduk oli juba tunnistaja poolt kasutatud sõidurajale keeranud, kui tunnistaja sõidukit märkas. Pärast tunnistaja kohtuistungil ülekuulamist leidis hageja, et U. R oli liiklusõnnetuses süüdi, kuna sõitis vales sõidureas. Esitatud tõendite alusel ei ole hageja väide tõendatud. U. R ütluste alusel leidis kostja, et U. R kasutas õiget sõidurada. Kohus nõustus kostja seisukohaga. Arvestades U. R ütlusi selle kohta, millisel sõidurajal ta sõitis ja mitu sõidurada oli, järeldub, et U. R sõitis õigel sõidurajal (skeemil märgitud rohelisega). Kuna kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik lugeda tõendatuks U. R süüd liiklusõnnetuse toimumises, puudub alus hagi rahuldamiseks kostja kui U. R kindlustusandja vastu. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas kohtu 08.11.007 määrusega on kostjal õigus saada hagejalt tunnistaja tasu 833,56 krooni, kuna kostja oli tunnistajatasu ette maksnud ja kostja poolt ettemakstust on tunnistajale tasutud nimetatud summa.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

3(5)

Eik-Hannes Hannus palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus ei lähtunud otsuse tegemisel hagis esitatud nõudest. Hageja esitas 12.10.2007 kohtule taotluse, milles vähendas nõuet 20 000 kroonilt 10 000 kroonile seoses asjaoluga, et asjas ei ole võimalik süüdlast tuvastada. Kohus ei tuvastanud, et hageja sõidukit juhtinud isik oleks avarii tekkimises süüdi. Jõgeva Maakohtu 05.12.2005 otsusega väärteomenetlus lõpetati, Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseiosakonna otsus väärteoasjas tühistati. Väärteomenetluse vaidlusobjektiks oli hageja sõidukit juhtinud isiku süü tuvastamine. Apellant esitas kohtule kõik asjassepuutuvad materjalid. Kohtu põhjendus, et kuna esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik lugeda tõendatuks U. R süüd liiklusõnnetuse toimumises, ei tähenda automaatselt, et liiklusõnnetuses oli süüdi Ants-Enn Hannuse juhitud sõiduk. Kohus ei tuvastanud süüdlast ja seda ei olnudki vaja teha, sest kostja vastuhagi ei esitanud ja hageja nõue tugines asjaolule, et asjas ei ole võimalik süüdlast tuvastada. Hagi tuleb rahuldada lähtuvalt LKindlS § 44 lg-st 2. Vastus apellatsioonkaebusele AS If Eesti Kindlustus apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud. Kohtuistungil vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium neid ei korda. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus ei lähtunud otsust tehes hageja esitatud nõudest. Selleks, et hageja nõude üle otsustada, pidi maakohus tuvastama, kas oli võimalik kindlaks määrata, kes oli kahju tekkimises süüdi. Kuna liiklusõnnetuses osalejad olid mõlemad suurema ohu allika valitsejad ja nõue oli esitatud Ford Transiti juhi kindlustusandja vastu, siis pidi maakohus tuvastama, kas Ford Transitit juhtinud U.R oli kahju tekkimises süüdi. Ebaõige on apellandi väide, et liiklusõnnetuse toimumises süüdi olevat isikut ei ole võimalik tuvastada. Apellandi arvates oli avarii põhjustaja tuvastamisel oluline, et Jõgeva Maakohtu 05.12.2005 otsusega oli tühistatud Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseijaoskonna otsus väärteoasjas, millega oli karistatud hageja sõidukit juhtinud Ants-Enn Hannust. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Harju Maakohus on teinud oma järelduse hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid. Liikluskahju tekkimise asjaolude ja selle tekkimises süüdi oleva isiku tuvastamisel on väärteoasjas tehtud otsus ainult üks tõend. Maakohus ei ole oma otsust tehes tühistatud otsusest lähtunud ja teiste tõendite hindamist apellant kaebuses vaidlustanud ei ole. Maakohus on otsust tehes hinnanud liiklusõnnetuse kohta koostatud skeemi, politseitöötaja Aivar Saare ütlusi Jõgeva Maakohtus, Ants-Enn Hannuse ütlusi väärteoasjas ja U.R ütlusi. Eeltoodud tõenditest tulenes, et hageja sõidukit juhtinud Ants-Enn Hannus hakkas tegema vasakpööret laskmata läbi vastassuunast otse sõitnud Ford Transitit, millega rikkus LE §-s 156 sätestatut. Ford Transiti juht U.R liikluseeskirja nõudeid ei rikkunud. Apellant on kaebuses väitnud, et kohaldada oleks tulnud LKindlS § 44 lg 2, mis sätestab, et kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Õige on see, et

4(5)

12.10.2007 on apellant esitanud kohtule taotluse, milles ta palub juhul, kui kohus tuvastab segasüü, hüvitada 10 000 krooni. Kuna nõue oli esitatud Ford Transiti juhi tsiviilvastutuse kindlustanud kindlustusandja vastu, siis pidi kohus tuvastama, kas Ford Transiti juht U. R oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja kui suures osas. Apellandi väide, et juhul kui U. R ei olnud süüdi, siis ei pidanud süüdi olema ka hageja sõiduki juht, ei ole korrektne. Pooled ei ole kunagi väitnud, et liiklusõnnetuse põhjustas kõrvaline isik. Kohtu järeldus, et süüdi ei olnud U.R, välistab segasüü, mille korral oleks U.R olnud mingis osas avarii põhjustamisel süüdi ja kostja vastutav tekkinud kahju eest selles osas. Ebaõige on apellandi väide, et kostja oleks pidanud vastuhagi esitama. Hageja poolt esitatud hüvitise nõude lahendamisel tuli kohtul tuvastada, kas kostja poolt kindlustatud Ford Transiti juht U.R oli süüdi liikluskahju tekkimises ja selleks eraldi nõude esitamine ei olnud vajalik. See, et hageja on väitnud, et tegemist oli segasüüga, ei tähenda, et kostja peaks esitama vastuhagi hageja sõidukit juhtinud isiku süü tuvastamiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.