2-07-48375
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-48375
Tsiviilasi
Aktsiaselts xxx hagi Osaühing xxx ja xxx vastu 60 812,02 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: Aktsiaselts xxx (endiste ärinimedega xxx; registrikood 10281767; asukoht xxx) hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143) kostja I: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) kostja I esindaja ja kostja II: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
14. mai 2008.a; kirjalik menetlus
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.
21.11.2007.a Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja võla summas 30 406,51 krooni ja viivitusintressi summas 30 405,51 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 28.08.2003.a hageja ja kostja I vahel rendileping nr L03106030 (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus kostja I tasuma kõik liisinguobjektiga, mis on ära toodud lepingu punktis 1.1., seotud kulutused vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja I ei tasunud kõiki lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt kohustus kostja II tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja I poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kui maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kostja I rahalisi kohustusi hageja ees. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja II kohustust täitnud. Seisuga 15.11.2007.a on kostja võlgnevuse summa 30 406,51 krooni, mis koosneb osaliselt tasumata rendimaksest perioodil mai 2005.a summas 1622,74 krooni, tasumata rendimaksetest perioodil juuni-september 2005.a summas 16 433,77 krooni, vara müügiteenusest summas 7350 krooni ning leppetrahvist summas 5000 krooni. Seisuga 15.11.2007.a on kostja I viivisevõlgnevus hageja ees 72 402,49 krooni. Lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjatelt viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o 30 405,51 krooni. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjaid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 20.03.2008.a edasiandmiseks kätte kostja I esindajaga ja kostjaga II koos elavale isikule. TsMS § 318 ja § 322 kohaselt loeb kohus kostjatele menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 11.04.2008.a teatas kostja I esindaja ja kostja II kohtule, et ta on ühendust võtnud hageja esindajaga ja esitanud omapoolse versiooni asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kokkusaamiseks määrati 18.04.2008.a.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
2-07-48375 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.