X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5128 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja (vastustaja): AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.01.2022 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Rahuldada AS-i Õhtuleht Kirjastus taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata X poolt AS-ile Õhtuleht Kirjastus hüvitatavateks menetluskuludeks 1462,5 eurot.
5.Mõista X-lt AS-i Õhtuleht Kirjastus kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1462,5 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb X-l AS-ile Õhtuleht Kirjastus tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta X 28.11.2022 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata.
2-21-10113 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 25.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus AS-ilt Õhtuleht Kirjastus välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju 1248 eurot ning viivise välja mõistetud summalt alates hagi esitamisest.
2.Kostja avaldas 16.03.2021 ajalehe Õhtuleht veebiversioonis ja paberväljaandes artikli nimega „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem PJ ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“. Artiklis oli avaldatud: „sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X, et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Kostja avaldas ka pildid hagejast. Artiklit mainiti eesti- ja venekeelses televisioonis (ETV+ saates „Kofe+“ ja Kanal 2 saates „Reporter“).
3.Kostja väide, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmajja linnaosavalitsusele kuuluva autoga, tekitab igal mõistlikul artikli lugejal mulje, et hageja ei pidanud või ei tohtinud kasutada linnaosavalitsusele kuuluvat autot, kuid on seda teinud. Kostja jättis mulje, et hageja kuritarvitab ametivõimu ja see on tema tavaline käitumine. Kostja ei ole eristanud hagejat ametnikest, teistest artiklis nimetatud isikutest või annaks artikkel muul viisil lugejatele ühemõtteliselt teada, et hageja ei saa olla seotud linnaosavalitsuse vara väärkasutamisega. Kostja avaldas, et Keskerakonnaga seotud isikud kasutasid ebaseaduslikult linnaosavalitsuse autot ning seejärel lõi kostja seose hageja ja eelviidatud taunitava tegevuse vahel.
4.Kostja avaldatud väide on faktiväide, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida. Sisuliselt on kontrollitav kas hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga või mitte. Alternatiivselt võib avaldatut pidada ebakohaseks väärtushinnanguks.
5.Artiklis oli avaldatud: „Samasugune trall toimub veel jõulukuu 19. ja 23. kuupäeval. Selleks ajaks on juba kuu aega möödas sellest, kui Õhtuleht paljastas, kuidas toonane haridusminister MR väärkasutas haridus- ja teadusministeeriumi autot. Ent munitsipaaltasemel vajutatakse erakonna hüvanguks jätkuvalt mõnuga gaasipedaali: Stroomi keskuse juures jagavad reklaamnäod jälle jõulunänni ning enne jõule sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga – Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X, et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel.“. Arvestada tuleb avaldatu konteksti. Väljend „samasugune trall“ viitab sellele, et kostja soovis toimuvat
2-21-10113 naeruvääristada. Väljendile eelnes artiklis lõik, kus kirjeldati sõiduki kasutamist. Kostja lõi ka paralleeli MR juhtumiga, mis tõendab, et kostja eesmärk oli hagejat häbistada ja süüdistada. Sisuliselt väitis kostja, et Keskerakond väärkasutab linnaosavalitsusele kuuluvaid esemeid erakonna huvides.
6.Kostja alandas ja solvas hagejat ja põhjustas talle mittevaralist kahju, sest süüdistas hagejat üleriigilises meedias tegudes, mida hageja toime ei pannud. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja laimas hagejat ulatuslikult, sest jättis hagejast avalikkuse ees vale mulje, justkui hageja kasutab avalikku vara isiklike asjade ajamiseks. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige ja väärtushinnang on ebakohane. Väide on õigusvastane, sest see ei vasta tõele. Hageja selgitas kostjale, et ei sõitnud linnaosavalitsusele kuuluva autoga. Hageja käis sünnitusmajas üksi ilma teiste erakonnakaaslasteta.
7.Kostja kasutas ebaõige faktiväite illustreerimiseks hageja kujutist ilma, et kostjal oleks selleks hageja nõusolek. Kostja kasutas hageja pilti artiklis “NO KAUA VÕIB VARASTADA?! Keskerakond kasutas taas linna raha oma asja ajamiseks. Linna ametiautoga veeti kraami partei propagandaüritustele”. Artiklis avaldas kostja: “KRINGLIJAGAMINE: 23. detsembril jagasid keskerakondlased kringleid üle Eesti. Põhja-Tallinna ametiautot kasutades viis keskerakondlane X kringli ka Pelgulinna sünnitusmajja”. Hageja pildi kasutamine oli tingitud kostja alusetutest süüdistustest. Hageja pidas eriti taunitavaks, et tema pilti kasutati artiklis pealkirja „No kaua võib varastada?!“ all. Kostja jättis mulje, et hageja varastab midagi. See ei vasta tõele. Hageja ei ole andnud kostjale õigust avaldada temast pilti – eriti veel sellises kontekstis.
8.Hageja pöördus kostja poole korduvalt nõudekirjadega, milles pakkus kohtuvälist kompromissivõimalust ning osundas tema isiklike õiguste jämedale rikkumisele. Kostja keeldus mittevaralise kahju hüvitamisest ning leidis, et piisab veebiväljaandes avaldatud artikli juurde lisatud lausest. Kostja avaldas „parandused“ samal päeval kui hageja kostja poole pöördus ehk 17.03.2021. Kostja avaldas: „16.03 kell 19.00 ilmunud artiklit on täpsustatud 17.03 kell 14.05 ja 16.07: 23.12.2020 Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas üle andnud X kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et samal päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit.“.
9.Kuna hagejale esitatud süüdistused on väga tõsised, lasus kostjal suurendatud kohustus väidete tõesuse kontrollimiseks. Kostja ei pöördunud hageja poole ega uurinud otse hageja käest, mis autoga hageja sõitis. Kostja andmeid ei kontrollinud ja sellele viitab „paranduse“ kiire avaldamine. Kostja pidas võimalikuks, et hageja kasutas sünnitusmajja minekuks enda sõidukit, kuid poseeris seejärel kringliga linnaosavalitsuse sõiduki ees. Kostja on tuginenud vaid poolikule uurimisele. Kostja ei saanud teada, et hageja sõitis koos teiste Keskerakonna liikmetega, kuid avaldas siiski väite. Hageja kajastamine artiklis ei olnud algusest peale vajalik ega põhjendatud. Kostja ei täitnud hoolsuskohustust. Kuna avaldatud väide on au teotav, lasus väite tõendamiskoormus kostjal. Kostja esitas tõendid hoolsuskohustuse täitmise kohta, mitte selle kohta, et hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga. Kostja oletused elulise usutavuse kohta ei ole asjakohased. Kostja oleks saanud pöörduda otse hageja poole ja uurida, mis autoga hageja sõitis.
10.Asjakohatu on kostja väide, et hageja peab avaliku elu tegelasena kriitikat taluma. Otseselt valede faktiväidete avaldamine avaliku elu tegelase kohta ei käi tavapärase kriitika talumise kohustuse alla.
2-21-10113
11.Valeväide avaldati üleriigilises meedias. Kostja avaldas väited veebi- ja paberväljaandes. Kostja on Eestis üks suurimaid ajalehti ning lugejad usuvad kostjat. Eesti ühiskonnas peetakse kostjat usaldusväärseks infoallikaks. Artikli täiendamine ei mõjuta hageja nõudeid, sest mittevaraline kahju oli juba tekkinud. Kostja avaldatud süüdistused olid äärmiselt tõsised ja võisid kaasa tuua ulatuslikke tagajärge. Kostja valeväidete avaldamise valguses võisid hagejal tekkida tõsised probleemid olukorras, kus selleks puudus objektiivne põhjus. Lisaks kasutas kostja õigustamatult hageja kujutist. Hagejale on tekkinud suur mainekahju ja kostja süü on tavalisest suurem. Kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata. Hagejal on tekkinud ebamugavustunne teiste inimestega suheldes ja see häirib tema igapäevast elu. Kostja väidete ümberlükkamiseks pidi hageja avaldama enda Facebooki profiilil täiendavaid selgitusi, kuna ta tundis häbitunnet. Kõrvaliste isikute reaktsioon illustreerib, et avaldatud väide ei olnud neutraalne. Kostjalt tuleb hüvitis preventiivselt välja mõista. Kostjat tuleb mõjutada hoiduma edasisest rikkumistest. Hüvitis peab seetõttu olema võimalikult suur. Kahjuhüvitis peab ületama mitmekordselt võimaliku artikli avaldamisest saadud tulu. Mõistlikuks hüvitise suuruseks on 2000 eurot.
12.Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabikulud seoses nõudekirja esitamisega summas 1248 eurot. Õigusabikulud sisaldasid olukorra analüüsimist, kostjale kahe nõudekirja edastamist, kostja vastustega tutvumist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub käibemaks hüvitamisele. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
14.Hageja on Lindakivi Kultuurikeskuse majandusjuhataja. Lindakivi Kultuurikeskus on Lasnamäe linnaosavalitsuse hallatav asutus. Hageja on ka Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna struktuuriüksuse aseesimees. Artikkel kajastab Põhja-Tallinna Valitsuse ametiauto kasutamist Keskerakonna propaganda kampaania ürituste korraldamiseks. Hageja osales Keskerakonna propaganda üritustel, mis on tõendatud artiklile lisatud fotodega propagandaüritustest. 23.12.2020 jagati Keskerakonna sümboolikaga kringleid PõhjaTallinnas, mh Pelgulinna sünnitusmaja juures. Kringlite jagamises osales hageja.
15.Vaidlusalune faktiväide ei ole hageja au teotav, vaid on neutraalne. Hageja ei ole PõhjaTallinna Valitsuse töötaja ega ametnik. Artikkel kajastas linnaosavalitsuse keskerakondlastest ametnike poolset vara väärkasutamist. Artiklis ei ole mainitud, et hageja oleks Põhja-Tallinna Valitsuse ametnik ega viidatud muul moel tema otsesele või kaudsele vastutusele linnaosavalitsuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest. Artikkel ega keskmine mõistlik lugeja ei omista linnaosavalitsusega mitteseotud isikule vastutust linnaosavalitsuse vara kasutamise eest. Seega on ebaõige hageja järeldus, nagu jätaks kostja ebaõige mulje avaliku vara väärkasutamisest. Hageja poolt sõiduki kasutamine või mittekasutamine on neutraalne tegevus. Kuna tegu ei ole au teotava väitega, ei pöördu tõendamiskoormis ümber ning hageja peab tõendama, et väide on ebaõige. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta kasutas Keskerakonna kringlite üleandmisele sõitmiseks Pelgulinna sünnitusmajas oma isiklikku sõiduautot.
16.Kostja on avaldatud väiteid eelnevalt kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega. Tõendatud on fakt, et Põhja-Tallinna Valitsuse autot kasutati Keskerakonna kringlite veoks ja auto pargiti Pelgulinna sünnitusmaja vahetusse lähedusse. Tõendatud on, et kringlid olid Keskerakonna sümboolikaga ning vähemalt ühe sellise kringli viis hageja Pelgulinna sünnitusmajja. Kostja pidas teoreetiliselt võimalikuks, et hageja sõitis oma isikliku autoga Pelgulinna sünnitusmajja,
2-21-10113 võttis linnaosavalitsuse sõidukist Keskerakonna kringli ja poseeris sellega sünnitusmaja ees, kuid see ei ole eluliselt usutav. Teised Keskerakonna liikmed kasutasid Keskerakonna propagandaüritustele sõitmiseks ja Keskerakonna sümboolikaga esemete ning kringlite veoks linnaosavalitsuse sõidukit.
17.Ebaõige on hageja väide, et artikli täienduse avaldamine tõendab, et kostja ei kontrollinud fakte piisava hoolikusega. Konflikti sisaldava loo puhul on igal osapoolel õigus oma seisukoha avaldamisele. Seega avaldas kostja hageja selgituse mitte põhjusel, et avaldatu oleks vale, vaid seepärast, et hagejal on õigus esitada oma versioon.
18.Avalikus kohas partei propagandaüritus on avalik üritus, millel pildistamine ja piltide avaldamine on lubatud. Hageja pildid on avaldatud nii hageja kui Keskerakonna sotsiaalmeediakontol avalikult (ilma privaatsussätteid kasutades isikute ringi piirates) ning on suunatud hageja tegevuse avalikule eksponeerimisele. Keskerakonna tegevuse kajastamine on avalikes huvides. Samuti esineb avalik huvi avalike vahendite kasutamise osas. Artiklis kajastati Keskerakonna korraldatud avalikke üritusi, millel hageja osales. Kuigi hageja ei vastutanud isiklikult linnaosavalitsuse auto kasutamise eest Keskerakonna huvides, võttis ta Keskerakonna juhtorgani liikmena artiklis käsitletud sündmustest osa ning seetõttu ei ole tegemist hageja kujutise õigustamatu kasutamisega.
19.Hageja on poliitik ja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses juhtival kohal. Seega on hageja avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelasena peab hageja taluma kriitikat.
20.Mittevaralise kahju nõude rahuldamise eelduseks peab olema vaidlusaluse väite au teotav iseloom, kuid see puudub. Hagejale ei ole omistatud mitte ühtegi seaduse ega moraalinormidega vastuolus olevat tegevust. Üksnes hageja mainimine artiklis ei saa teotada hageja au. Hageja mainega seotud probleemid ei ole tingitud kostja avaldatud väitest. Igasugune enese puudutatuna tundmine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju tekkimist. Hageja ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada väite mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai artiklis avaldatu tõttu kahjustada. Hageja enda sotsiaalmeedia kontol tehtud kommentaarid ei tõenda keskmise mõistliku inimese arusaama Õhtulehe artiklis avaldatu kohta.
21.Hageja nõue on põhjendamatu ka varalise kahju nõudes. Hageja on esitanud alusetu nõude ning sellise nõude esitamine ei saa olla aluseks varalise nõude tekkimisele. Maakohtu otsus ja põhjendused
22.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskuludena kindlaks 3508,33 eurot ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja.
23.Kohus nõustus kostja väidetega, et käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada hageja au teotamist, talle seeläbi ulatuslike mittevaraliste tagajärgede tekkimist ega ka hageja kujutise õigustamatut kasutamist.
24.Isiku kujutist võib ilma andmesubjekti nõusolekuta meedias avalikustada, kui selliseks avaldamiseks on olemas avalik huvi ja avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja on tegev poliitikas Keskerakonna liikmena ning kostja avaldas artikli, mis kajastas Keskerakonna avalikel üritustel toimuvat võimalikku vara väärkasutamist. Seega esines avalik huvi sellistel üritustel tehtud fotode kasutamiseks. Arvestades vaidlusaluses artiklis kajastatud teemat, oli fotode kasutamine
2-21-10113 kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 4 ning hageja kujutise avaldamiseks ei olnud vajalik tema nõusolek. Artiklis on kirjeldatud mitmeid linnaosavalitsusele kuuluva sõiduki kasutamise juhtumeid Keskerakonna propagandaüritustel ning nende väidete tõendamiseks on kostja avaldanud fotod. Hageja on nendel üritustel osalenud ja piltidel poseerinud, millest tulenevalt oli ta fotode tegemisega nõus. Fotode kasutamisel ei ole eraldi rõhutatud hageja isikut ega tehtud talle mingeid etteheiteid, vaid fotode avaldamine oli seotud ajakirjandusliku eesmärgiga, milleks oli avalikkuse teavitamine linnaosavalitsuse sõiduki kasutamisest erakonna propagandaüritustel. Avaliku elu tegelasena avalikult fotode avaldamisel pidi hageja mõistma, et ajakirjandus võib avalike huvide olemasolu korral fotosid meedias kajastada.
25.Vaidlusaluse väite puhul on tegemist faktiväitega ning kohus nõustub kostjaga, et oma olemuselt ei ole tegemist kellegi au teotava väitega. Kannatanu, kes väidab, et tema suhtes on avaldatud au teotavaid või majanduslikult kahjulikke asjaolusid, peab esmalt põhistama, miks on avaldatu tema au teotav või talle majanduslikult kahjulik. Au teotamisega on kohtu hinnangul tegemist siis, kui avaldatud faktiväide on konkreetses kultuuriruumis isikut kahjustav või teda halvustav. Käesolevas asjas ei ole hageja põhistanud, miks oli vaidlustatud väide tema au teotav. Asjas kogutud tõenditest sellist järeldust teha ei saa. Hageja on mitmed artiklis avaldatud väited omistanud endale, kuid kostja ei ole avaldanud ühtegi väidet hageja tegevuse ebaseaduslikkuse kohta. Artiklis kirjeldatakse sõite, mida on tehtud Põhja-Tallinna Linnaosa kuuluva sõidukiga. Artiklis on rõhutatud, et linnapea enda käskkirja kohaselt peaksid linnaosavalitsuste sõidukid olema mõeldud kasutamiseks vaid töösõitudeks. Kogu artikkel kirjeldab juhtumeid, kus linnaosavalitsusele kuuluvat sõidukit on kasutatud Keskerakonna propaganda sõitudeks. Hageja on ise artikli osas nõustunud, et selles tehakse etteheiteid Keskerakonnale kui organisatsioonile ning ametnikele, kes töötavad Põhja-Tallinna Valitsuses. Hageja ei ole Põhja-Tallinna Valitsuse ametnik ning kuigi ta on Keskerakonna liige, ei saa ta ennast samastada kogu erakonnaga. Kostja ei ole artiklis avaldanud, et hageja on linnaosavalitsuse vara väärkasutanud, pannud toime mõne kuriteo või midagi varastanud. Hageja käitumist ei ole võrreldud MR tegevusega. Tegemist on hageja meelevaldsete ja kontekstiväliste järeldustega. Vaidlusaluses lauses on vaid faktiliselt nenditud, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmajja kohale linnaosavalitsuse sõidukiga, et viia sinna kringel.
26.VÕS § 1047 lõikest 3 selgelt, et avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldajal oli avaldamisesuhtes õigustatud huvi ja ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on tõendanud, et ta kontrollis avaldatavat väidet piisavalt enne artikli ilmumist. Kostja esitas kohtule mitmed avalikult sotsiaalmeedias kättesaadavad fotod hageja osalemise kohta Keskerakonna propagandaüritustel. Muuhulgas nähtub tõenditest, et Keskerakond avaldas sotsiaalmeedias postituse, kus Põhja-Tallinna Valitsuse juures poseeris hageja koos Keskerakonna kringliga. Tegu oli selgelt erakonna logoga kringlitega. Samasuguse kringliga poseeris hageja enda avaldatud postituse kohaselt 23. detsembril Pelgulinna sünnitusmaja ees. Iseenesest ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et ta 23.12.2021 Pelgulinna sünnitusmajas käis ja seal Keskerakonna logoga kringlit jagas. Kostja esitas kohtule väljavõtte Põhja-Tallinna Valitsuse sõiduki sõidupäevikust 23.12.2021, kus kringlite jagamiseks sõideti muuhulgas Ädala tänavale, kus asub Pelgulinna sünnitusmaja. Eeltoodud andmete pinnalt kogumis ning arvestades teisi varasemaid linnaosavalitsuse sõiduki kasutamisega seotud juhtumeid, võis kostja kohtu hinnangul põhjendatult järeldada, et kas hageja ise või vähemalt tema jagatud kringel toodi Pelgulinna sünnitusmajja kohale linnaosavalitsusele kuuluva sõidukiga. Seega kontrollis kostja andmeid enne avaldamist vajaliku hoolsusega, mis välistab tema teo õigusvastasuse. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millist sõidukit ta ise tegelikult sünnitusmajja liikumiseks kasutas ja kuidas toimetati sinna kohale Keskerakonna logoga kringel. Tegemist on objektiivse positiivse asjaoluga, mida hagejal oleks võimalik olnud tõendada, kuid seda hageja ei teinud.
2-21-10113
27.Kohtule esitatud sotsiaalmeedias avaldatud kommentaarid ei tõenda ega põhista seda, et vaidlusalune faktiväide oleks olnud hageja au teotav. Kohtule esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et tegu oleks olnud hageja väidetud „kõrvaliste inimeste“ reaktsiooniga kostja artiklile.
28.Vaidlus puudub selle üle, et kostja avaldas koheselt hageja soovitud paranduse. Seega on kostja teinud kõik endast oleneva, et vältida hageja õiguste rikkumist ja tagada õigete andmete avaldamist. Hageja ei ole põhistanud, miks oli tema soovitud paranduse avaldamine ebapiisav ning miks vaatamata sellele oli õigustatud kostjalt erinevate rahaliste hüvitiste nõudmine.
29.Kuna kostja ei ole toime pannud ühtegi õigusvastast tegu, tuleb rahuldamata jätta ka varalise kahju hüvitise nõude. Mittevaralise ja varalise kahju nõuete rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõuded. Apellatsioonkaebus
30.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
31.Maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ehk hindas poolte esitatud tõendeid vääralt (ühekülgselt) ja see tõi kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele. Kohus uuris ja tõlgendas vaidlusalust väidet absoluutselt kontekstiväliselt. Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis. Kohus ei arvestanud artikli selgelt negatiivse kontekstiga ning faktiga, et kostja heitis hagejale alusetut avaliku vara kasutamist ette sõltumata tema „ametnikustaatusest“. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Riigivara väärkasutamise temaatika ei saa olla objektiivselt neutraalne. Ühiskonnas on igasugune vara väärkasutamine poliitiku (st see ei pea olema ilmtingimata ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes) poolt taunitav. Teiseks puudus kostjal üleüldse vajadus rõhutada, et hageja sõitis ikka linnaosavalitsusele kuuluva autoga, väidetavalt neutraalse väite juures ning seda enam lisada selle väite juurde hageja pilti. Ainuüksi väite avaldamise viis ja kontekst viitavad selgelt sellele, et tegemist ei olnud neutraalse väitega, vaid provokatiivse ja halvustava väitega, mille avaldamise eesmärk oli taaskord rõhutada, et ka hageja kasutab linnaosavalitsusele kuuluvat autot ehk veelgi suurendada artikli lugeja silmis Keskerakonna liikmete rikkumisi. Kogu artikli ülesehitus viitab sellele, et ametnikud (praegusel juhul eelkõige Keskerakonna liikmed) väärkasutavad linnaosavalitsustele kuuluvaid ametiautosid, mis on ette nähtud vaid töösõitudeks. Keskmine mõistlik Õhtulehe lugeja ei pööra tähelepanu hagejale ette heidetud teo juriidilisele kvalifikatsioonile (kui seda on üldse võimalik mõne õigusnormi rikkumiseks nimetada) ega tea kostja hiljem juurde otsitud asjaolusid hageja kohta, vaid lähtub kostja tavakeele väljenduslaadist ning üldisest kriitikast.
32.Kuna kostja avaldatud väide on au teotav, siis lasus väite tõendamiskoormus kostjal. Kohtu järeldus, justkui oleks hageja pidanud tõendama, millist sõidukit ta ise tegelikult sünnitusmajja liikumiseks kasutas ja kuidas toimetati sinna kohale Keskerakonna logoga kringel, ei põhine seadusel ega kehtival kohtupraktikal. Kohus ei ole menetluse käigus tõendamiskoormust teistmoodi jaganud - nii, et hageja oleks pidanud tõendama kostja väite tõele mittevastavust. Kostja pidi tõendama vaid ühte konkreetset asjaolu – et hageja kasutas linnaosavalitsuse autot erasõidu tegemiseks (Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajja viimiseks). See, kas hageja sõidab muul ajal jalgratta või isikliku autoga või mis autoga ta sünnitusmajja tegelikult sõitis, ei oma tähtsust. Kostja esitas tõendeid vaid selle kohta, justkui kontrollis kostja piisava hoolsusega seda, et hageja kasutas ametiautot kringlite kohale toimetamiseks. Küll aga
2-21-10113 ei tõendanud kostja fakti, et hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga. Kostja oleks saanud pöörduda otse hageja poole ja uurida, mis autoga hageja sõitis (see oleks ka tegelikult ajakirjanduselt ehk ka kostjalt igati mõistlikult oodatav, seda ka ajakirjanduseetika koodeksi valguses). Kostja pole seda teinud. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 16.03.2021 ajalehe Õhtuleht veebiversioonis ja paberväljaandes artikli nimega „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem PJ ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“ ning selles artiklis oli avaldatud: „sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X, et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Samuti ei vaidle pooled, et kostja avaldas artiklis ka pildid hagejast. Pooled ei vaidle ka selle üle, et artiklis on avaldatud faktiväide: hageja sõitis linnaosavalitsusele kuuluva autoga Pelgulinna sünnitusmajja, et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on tegelikkusele mittevastava ja hageja au teotava faktiväitega.
36.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei arvestanud artikli selgelt negatiivse kontekstiga ning faktiga, et kostja heitis hagejale alusetut avaliku vara kasutamist ette sõltumata tema ametnikustaatusest. Sellest tulenevalt leidis maakohus ebaõigesti, et tegemist ei ole hageja au teotava faktiväitega. Ringkonnakohus saab maakohtu vea kõrvaldada ja põhjendusi selles osas muuta. See ei tingi aga maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmise ebaõigsust.
36.1.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (vt Riigikohtu 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Samuti võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. On oluline, et faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu 15.04.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p-d 13–14). Käesolev vaidlusalune artikkel keskendub sellele, et Keskerakond väärkasutab linnaosavalitsusele kuuluvaid esemeid erakonna huvides. Seega oli artikli kontekst erakonna huvides linnaosavalitsuse vara ebaõige kasutamine. Õige on hageja
2-21-10113 arusaam, et ühiskonnas on igasugune riigi või kohaliku omavalitsuse vara ebaõige kasutamine taunitav, sealhulgas poliitiku poolt. Seega ei saa väide erakonna liikme poolt linnaosavalitsuse sõiduki kasutamise kohta isiklikes huvides olla neutraalne väide, vaid tegemist on au teotava väitega.
36.2.Vaidlusalune artikkel on pealkirjastatud: „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS“ ning artiklit sisaldava Õhtulehe paberväljaande esilehel on pealkiri: „NO KAUA VÕIB VARASTADA?! Keskerakond kasutas taas linna raha oma asja ajamiseks.“ ning artiklis sees on avaldatud: „/.../ ning enne jõule sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X, et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Seega on artiklis viidatud hagejale kui Keskerakonna liikmele ning hageja käitumisele, mis seisneb hageja poolt linnaosavalitsuse sõiduki kasutamises isiklikes huvides, s.o erakonna propaganda üritusel osalemiseks. Seetõttu leiab Ringkonnakohus, et kuna väide Keskerakonna poolt linnaosavalitsuse vara ebaõige kasutamise kohta käib isikute grupi kohta, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu 11.02.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 12) ning hageja on nimeliselt artiklis ära mainitud seoses linnaosavalitsuse vara väärkasutamisega, saab ka vaidlusalust faktiväidet pidada hageja au teotavaks faktiväiteks. Mõistliku inimese arusaama järgi on artiklis linnaosavalitsuse vara ebaõiget kasutamist ette heidetud muuhulgas ka hagejale, olenemata sellest, et ta pole konkreetse linnaosavalitsuse ametnik. Seega on hageja põhistanud faktiväite hageja au teotavat iseloomu, mistõttu pidi kostja tõendama faktiväite õigsust (VÕS § 1047 lg 2). Ebaõige on maakohtu otsuses esitatud põhjendus selle kohta, et hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et ta kasutas sünnitusmaja juurde sõitmiseks enda sõidukit. Sellist tõendamiskoormust ei näe seadus au teotava faktiväite tõele vastavuse tõendamiseks ette.
37.VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Lõige sätestab nendeks juhtudeks kriteeriumid ehk välise hoolsuse standardi, mille alusel tuleb määrata andmete avaldaja käibekohustuste sisu ja hinnata ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1047, p 3.3).
37.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja au teotav faktiväide - linnaosavalitsuse sõiduki kasutamine isiklikes huvides, on tegelikkusele vastav. Kohtule esitatud sotsiaalmeedia postitused ja Põhja-Tallinna Valitsusele kuuluva mikrobussi, registreerimismärgiga XXXXXX, sõidupäevik ei tõenda, et hageja sõitis mikrobussiga Pelgulinna sünnitusmaja juurde. Seega pole täidetud VÕS § 1047 lg 2 eeldus kostja teo õigusvastasuse välistamiseks ja kontrollida tuleb, kas kostja teo õigusvastasus võiks olla välistatud VÕS § 1047 lg 3 järgi.
37.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on piisava põhjalikkusega kontrollinud andmeid ja teinud nendest põhjendatult järelduse, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmaja juurde Põhja-Tallinna Valitsusele kuuluva sõidukiga. Avaldatavate andmete kontrollikohustuse ulatus ja intensiivsus, mille täitmise tõendamise korral andmete avaldaja poolt ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, sõltub nii andmete avaldaja isikust (andmeid majandus- või kutsetegevuses avaldavalt isikult, nt ajakirjandus- või meediaorganisatsioonilt saab oodata põhjalikumat kontrollikohustust kui andmeid väljaspool majandustegevust avaldavalt isikult)
2-21-10113 kui ka võimalikust kannatanu huvide kahjustamise raskusest, mis kaasneks andmete ebaõigsusega (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, § 1047, p 3.3). Kuna antud juhul on kostja näol tegemist ajakirjandusorganisatsiooniga, lasus kostjal põhjalikum andmete kontrollikohustus kui muul avaldajal. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et ta on piisaval määral oma kontrollikohustust teostanud. Sellise järelduse tegemist võimaldavad artikli kirjutamisel kostja käsutuses olnud sotsiaalmeedia postitused, millest nähtub, et hageja poseeris Keskerakonna logodega varustatud kringlitega 23.12.2020 kõigepealt Põhja-Tallinna Valitsuse juures koos teiste Keskerakonna liikmetega (tl 52) ning samal kuupäeval poseeris hageja samasuguse kringliga Pelgulinna sünnitusmaja ees (tl 55). Lisaks oli kostja käsutuses Põhja-Tallinna Valitsusele kuuluva mikrobussi, registreerimismärgiga XXXXXX, sõidupäevik, millest nähtub, et 23.12.2020 on sõidukit kasutatud sõiduks Pelgulinna sünnitusmaja juurde selgitusega „kringlite jagamine“ (tl 53). Artikli kirjutanud ajakirjanik sai kogutud andmetest artiklit kirjutades ringkonnakohtu hinnangul teha põhjendatult järelduse selle kohta, et hageja läks sünnitusmaja juurde, kasutades selleks linnaosavalitsuse sõidukit. Lisaks kinnitab sellise järelduse õigsust asjaolu, et hageja väitel keegi teistest Keskerakonna liikmetest sünnitusmaja juurde ei tulnud.
37.3.Riigikohus on leidnud, et avaldamine võib aga muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist (vt ka nt Riigikohtu 21.12.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 23). Antud juhul on hageja esitanud kostjale nõudekirja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning kostja avaldas samal päeval, s.o 17.03.2021 artikli juures järgmise sisuga teate: „23.12.2020 Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas üle andnud X kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et samal päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit“. Seega ei ole kostja käitumine muutunud ka pärast artikli avaldamist õigusvastaseks, kuna kostja avaldas täiendavate andmete saamisel koheselt vastava artikli täienduse.
38.Lisaks VÕS § 1047 lõike 3 õigele kohaldamisele on maakohus õigesti ka hageja foto avaldamise hinnanud õiguspäraseks ning kokkuvõttes on maakohus jätnud põhjendatult hageja kahjunõuded rahuldamata. Nende põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
40.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja esitas 28.11.2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2372,5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 18 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).
41.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud. Samas ei ole põhjendatud nendeks toiminguteks kulutatud aeg. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsusega ja hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks oleks pidanud kuluma vähem kui 4 tundi ja 4 minutit, kuid ei nõustu hagejaga, et selleks oleks piisanud kahest tunnist.
2-21-10113 Kohtuotsuse põhjendav osa on 6 lk ja hageja apellatsioonkaebuse sisuline osa on 5 lk. Ringkonnakohtu hinnangul on nende dokumentidega tutvumine võimalik maksimaalselt 3 tunniga. Lisaks nõustub ringkonnakohus hagejaga, et apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud aeg 13 tundi ja 20 minutit on põhjendamatult suur. Kostja vastus on 8 lehel, kusjuures vastuses pole kostja pidanud analüüsima midagi uut võrreldes maakohtus esitatuga. Lisaks ei ole apellatsioonkaebus eriti mahukas, sisaldades üldjoontes üksnes kahte etteheidet maakohtu otsusele. Ringkonnakohus hindab kostja lepingulise esindaja ajakuluks seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 8 tundi. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus kostja põhjendatud ajakuluks kokku 11 tundi ja 15 minutit.
42.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud menetluskulu välja mõistmist koos käibemaksuga. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1462,5 eurot (käibemaksuta).
43.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.Hageja esitas 28.11.2022 taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks summas 35 eurot. Hageja väitel tasus ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 595 eurot lähtudes apellatsioonkaebuse hinnast 5128 eurot. Hageja leiab, et õigeks kaebuse hinnaks peab olema 4848 eurot ja sellelt tuleb maksta riigilõivu 560 eurot. Hageja väitel arvestas ta kaebuse esitamisel ebaõigesti mittevaralise kahju hagihinnale juurde viivisenõudest tuleneva hinna. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hageja esitas hagis nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ja varalise kahju hüvitamiseks summas 1248 eurot. Mõlemalt kahju nõudelt palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ehkki mittevaralise kahju hüvitise nõudel kohtu poolt määratud summas ei ole konkreetset hinda (3500 eurot tuleneb TsMS § 132 lõikest 1), siis sellest ei saa tuletada, et viivisenõue sellelt nõudelt oleks n-ö tasuta menetletav. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kui jätta arvestamata viivisenõudest tulenev hagihind mittevaralise kahju hüvitamise puhul kohtu äranägemisel, siis ei vastaks hagihind enam hagis taotletu tegelikule väärtusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse hind on õigesti määratud selliselt, et see on 5128 eurot. Seega ei ole hageja riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem ja hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.