Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-10113
Tsiviilasi
X hagi Õhtuleht Kirjastus AS vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes hagi hind 5128 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, Parda 8, Tallinn 10145, epost: [email protected]); Kostja: Õhtuleht Kirjastus AS (registrikood 10678223, Narva mnt 13, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mari Männiko (Advokaadibüroo HEED Entsik, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes, varalise kahju hüvitise 1248 euro ja viivise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt X-lt (isikukood XXX) kostja Õhtuleht Kirjastus AS (registrikood 10678223) kasuks menetluskuludena välja 3508,33 (kolm tuhat viissada kaheksa eurot ja 33 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt X-lt (isikukood XXX) kostja Õhtuleht Kirjastus AS (registrikood 10678223) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3508,33 eurolt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju 1248 eurot ning viivise välja mõistetud summalt alates hagi esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 16.03.2021 veebiversioonis ja paberväljaandes artikli nimega „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem P.J. ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“. Artiklis oli avaldatud: „sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale PõhjaTallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel“. Kostja avaldas ka pildid hagejast. Artiklit mainiti eesti- ja venekeelses televisioonis (ETV+ saates „Kofe+“ ja Kanal 2 saates „Reporter“).
3.Hageja pöördus kostja poole korduvalt nõudekirjadega, milles pakkus kohtuvälist kompromissivõimalust ning osundas tema isiklike õiguste jämedale rikkumisele. Kostja keeldus mittevaralise kahju hüvitamisest ning leidis, et piisab veebiväljaandes avaldatud artikli juurde lisatud lausest: „X kinnitab, et ta sõitis kringlit jagama isikliku sõiduautoga“.
4.Kostja alandas ja solvas hagejat ja põhjustas talle mittevaralist kahju, sest süüdistas hagejat üleriigilises meedias tegudes, mida hageja toime ei pannud. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja laimas hagejat ulatuslikult, sest jättis hagejast avalikkuse ees valemulje, justkui hageja kasutab avalikku vara isiklike asjade ajamiseks. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige ja väärtushinnang on ebakohane.
5.Kostja avaldatud väide on faktiväide, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida. Sisuliselt on kontrollitav hageja kas sõitis linnaosale kuuluva autoga või mitte. Alternatiivselt võib avaldatut pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Kostja avaldatud tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja hinnang põhines ebaõigetel asjaoludel.
6.Artiklis oli avaldatud: „Samasugune trall toimub veel jõulukuu 19. ja 23. kuupäeval. Selleks ajaks on juba kuu aega möödas sellest, kui Õhtuleht paljastas, kuidas toonane haridusminister M.
R. väärkasutas haridus- ja teadusministeeriumi autot. Ent munitsipaaltasemel vajutatakse erakonna hüvanguks jätkuvalt mõnuga gaasipedaali: Stroomi keskuse juures jagavad reklaamnäod jälle jõulunänni ning enne jõule sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga – Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel.“
7.Arvestada tuleb avaldatu konteksti. Väljend „samasugune trall“ viitab sellele, et kostja soovis toimuvat naeruvääristada. Väljendile eelnes artiklis lõik, kus kirjeldati sõiduki kasutamist. Kostja lõi ka paralleeli M.R. juhtumiga, mis tõendab, et kostja eesmärk oli hagejat häbistada ja süüdistada. Sisuliselt väitis kostja, et Keskerakond väärkasutab linnaosale kuuluvaid esemeid erakonna huvides.
8.Kostja jättis mulje, et hageja ei kasuta linnaosale kuuluvat autot eesmärgipäraselt, vaid isiklikel eesmärkidel. Väide on õigusvastane, sest see ei vasta tõele. Hageja selgitas kostjale, et ei sõitnud linnaosale kuuluva autoga. Artikliga jättis kostja hagejast väga halva mulje. Kogu artikli ülesehitus viitab sellele, et ametnikud väärkasutavad linnaosadele kuuluvaid ametiautosid, mis on ette nähtud vaid töösõitudeks. Väite avaldamise kontekst ei olnud neutraalne. Hagejale heideti ette ametivõimu kuritarvitamist.
9.Kostja väide, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmajja ikka linnaosale kuuluva autoga, tekitab igal mõistlikul artikli lugejal mulje, et hageja ei pidanud või ei tohtinud kasutada linnaosale kuuluvat autot, kuid on seda teinud. Kostja jättis mulje, et hageja kuritarvitab ametivõimu ja see on tema tavaline käitumine.
10.Kostja kasutas ebaõige faktiväite illustreerimiseks hageja kujutist ilma, et kostjal oleks selleks hageja nõusolek. Kostja kasutas hageja pilti artiklis “NO KAUA VÕIB VARASTADA?! Keskerakond kasutas taas linna raha oma asja ajamiseks. Linna ametiautoga veeti kraami partei propagandaüritustele”. Artiklis avaldas kostja: “KRINGLIJAGAMINE: 23. detsembril jagasid keskerakondlased kringleid üle Eesti. Põhja-Tallinna ametiautot kasutades viis keskerakondlane X kringli ka Pelgulinna sünnitusmajja”. Hageja pildi kasutamine oli tingitud kostja alusetutest süüdistustest. Hageja pidas eriti taunitavaks, et tema pilti kasutati artiklis pealkirja „No kaua võib varastada?!“ all. Kostja jättis mulje, et hageja varastab midagi. See ei vasta tõele.
11.Hageja leidis, et VÕS § 1046 lg 1 mõistes oli tegu tema kujutise õigustamatu kasutamisega. Isikuandmeid avaldanud isik peab vaidluse korral tõendama selleks vajaliku nõusoleku olemasolu. Hageja ei ole andnud kostjale õigust avaldada temast pilti – eriti veel sellises kontekstis. Hageja leidis, et pildi kasutamise juures omab olulist rolli selle kasutamise kontekst. Kostjal ei olnud õigust piltide avaldamiseks olukorras, kus avaldatud väide linnaosale kuuluva auto kasutamise kohta ei vastanud tõele. Hageja isikuandmete kasutamine oli õigustamatu.
12.Meediaettevõte vastutab esitatud väidete ja pildi avaldamise eest. Kuna hagejale esitatud süüdistused on väga tõsised, lasus kostjal suurendatud kohustus väidete tõesuse kontrollimiseks. Kostja andmeid ei kontrollitud ja sellele viitab „paranduse“ kiire avaldamine. Hageja pöördus esimest korda 17.03.2021 kostja poole iseseisvalt ning nõudis väidete parandamist. Kostja avaldas „parandused“ samal päeval ehk 17.03.2021. Kostja avaldas: „16.03 kell 19.00 ilmunud artiklit on täpsustatud 17.03 kell 14.05 ja 16.07: 23.12.2020 Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas üle andnud X kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et samal päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit.“
13.Hageja leidis, et eelmärgitu tõendab täiesti läbi mõtlematut väidete avaldamist (sisuliselt hageja laimamist) vaid eesmärgil tuua avalikkuse ette järjekordse „sensatsiooni“. Kostja on Eesti üks suurimaid ajalehti ja selline käitumine on lubamatu. Kui kostja oleks andmeid kontrollinud, ei oleks ta ebaõigeid väiteid avaldanud.
14.Hageja leidis, et kostjal on kohustus hüvitada varaline ja mittevaraline kahju ning tasuda viivist. Hageja õigusi rikuti. Valeväide avaldati üleriigilises meedias. Artikli täiendamine ei mõjuta hageja nõudeid, sest mittevaraline kahju oli juba tekkinud. Kostja avaldatud süüdistused olid äärmiselt tõsised ja võisid kaasa tuua ulatuslikke tagajärge. Kostja valeväidete avaldamise valguses võisid hagejal tekkida tõsised probleemid olukorras, kus selleks puudus objektiivne põhjus. Lisaks kasutas kostja õigustamatult hageja kujutist.
15.Hageja leidis, et talle on tekkinud suur mainekahju ja kostja süü on tavalisest suurem. Kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata. Hagejale on tema laitmatu maine äärmiselt oluline. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hagejal on äärmiselt muserdav õigustada end avaldatud laimu vastu. Hinnanguga tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Hagejal on tekkinud ebamugavustunne teiste inimestega suheldes ja see häirib tema igapäevast elu. Kostjalt tuleb välja mõista rahaline hüvitis.
16.Kostja on Eestis üks suurimaid ajalehti ning lugejad usuvad kostjat. Eesti ühiskonnas peetakse kostjat usaldusväärseks infoallikaks. Seega tajusid artikli lugejad kostja laimu usaldusväärsena ning kujundasid vastavalt sellele arvamuse hageja kohta. Kuna kostja tekst oli laim, on hageja maine kahjustatud. Kostja avaldas väited veebi- ja paberväljaandes. Kostja rikkus hageja õigusi tahtlikult. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest aru. Kostja jätkuvalt leiab, et avaldatud väide oli „neutraalne“.
17.Kostjalt tuleb hüvitis preventiivselt välja mõista. Kostjat tuleb mõjutada hoiduma edasisest rikkumistest. Hüvitis peab seetõttu olema võimalikult suur. Kahjuhüvitis peab ületama mitmekordselt võimaliku artikli avaldamisest saadud tulu. Praegusel juhul on väga raske mõõta ja tõendada, kui palju teenis kostja kasumit konkreetselt hageja hea nime ja au teotamise kaudu. Loo avaldamine tõi kaasa suure huvi. Hageja pidas ise mõistlikuks hüvitise suuruseks 2000 eurot.
18.Hageja pidas ekslikuks kostja väidet, et parandamine heastas tekitatud kahju. Kostja seisukoht on vananenud ega põhine kehtival seadusel. Muutunud VÕS § 134 lg 2 sõnastus. Hagejal ei ole ebakohase väärtushinnangu puhul muid õiguskaitsevahendeid. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabikulud seoses nõudekirja esitamisega summas 1248 eurot. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Õigusabikulud kokku on 1248 eurot (sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid olukorra analüüsimist, kostjale kahe nõudekirja edastamist, kostja vastustega tutvumist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub käibemaks hüvitamisele. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
19.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on väitnud, et kuna hageja ei ole ametnik, ei kahjusta avaldatud väited teda. Hageja leidis, et kostja loogika ei ole jälgitav. Kostja eesmärgiks oli väita, et hageja kui Keskerakonna liige kuritarvitas avalikku ressurssi isiklikes huvides. Keskmine mõistlik lugeja ei pööra tähelepanu hagejale ette heidetud teo juriidilisele kvalifikatsioonile, vaid lähtub kostja tavakeele väljenduslaadist. Keskmine mõistlik lugeja sai
aru, et hagejal ei olnud õigust autot kasutada, kuid ta kasutas seda. See muudab kostja tegevuse õigusvastaseks.
20.Hageja on poliitik ning kostja ise korduvalt viitas sellele. Kui vaadata artiklitele lisatud pildimaterjali, soovis kostja väita, et hageja kasutas avalikku vara ebaseaduslikult eesmärgiga end kui poliitikut reklaamida. Ühiskonnas on igasugune vara väärkasutamine poliitiku poolt taunitav. Kostja sõnakasutusel selgelt tauniv sisu ja eesmärk. Hagejat kujutati avalikkuse ees inimesena, kes sõitis Põhja-Tallinna linnaosale kuuluva autoga parteipropaganda üritusele ning hagejal ei olnud linnaosa auto kasutamise õigust.
21.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et vaidlusalune väide oli neutraalne, kuna kasutatud pildid, pealkiri ja sõnakasutus, samuti viide M.R. seda ei võimalda. Kogu artikli ülesehitus viitab sellele, et ametnikud väärkasutavad linnaosadele kuuluvaid ametiautosid, mis on ette nähtud töösõitudeks. Kostja avaldas, et hageja käitumine on sotsiaalselt taunitav. Kostja ei ole hagejat ametnikest eristanud ega andnud lugejatele teada, et hageja ei saa olla seotud linnaosa vara väärkasutamisega.
22.Asjakohatu on kostja väide, et hageja peab avaliku elu tegelasena kriitikat taluma. Otseselt valede faktiväidete avaldamine avaliku elu tegelase kohta ei käi tavapärase kriitika taluvuse piire all. Kostja selgitus selle kohta, kuidas ta jõudis arvamuseni, et hageja sõitis linnaosale kuuluva autoga, ei ole eluliselt usutav. Lisaks näeb Eesti ajakirjanduseetika koodeks, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled (p 4.2) ning juhul, kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates (p 5.2). Kostja ei pöördunud hageja poole ega uurinud otse hageja käest, mis autoga hageja sõitis.
23.Kostja väidete ümberlükkamiseks pidi hageja avaldama enda Facebooki profiilil täiendavaid selgitusi, kuna ta tundis häbitunnet. Kõrvaliste isikute reaktsioon illustreerib, et avaldatud väide ei olnud neutraalne. Kommentaarides tõmmatakse paralleeli M.R. juhtumiga. Artikli lugejad tajusid kostja avaldatut laimuna.
24.Kostja leiab ekslikult, et hageja peab tõendama, et avaldatud väide ei vasta tõele. Avaldatud väide oli au teotav. Hageja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid. Kostja peab tõendama, et tema avaldatud väide vastas tõele. Seni, kuni see ei ole tõendatud, on tegu valeväitega.
25.Hageja pidas vananenuks kostja seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad esinema erilised asjaolud. Kostja tõendid ei ole asjakohased ega tõenda, et hageja sõitis sünnitusmajja linnaosale kuuluva autoga. See, et hageja viibis samas kohas isikutega, kes võisid kasutada linnaosa autot kohale sõitmiseks, ei tõenda, et hageja sõitis kohale linnaosale kuuluva autoga.
26.11.10.2021 seisukohas ei nõustunud hageja, et kuna ta ei ole ametnik, ei ole tal võimalust sõidukit väärkasutada. Kostja ei ole eristanud hagejat ametnikest, teistest artiklis nimetatud isikutest või muul viisil annaks lugejatele ühemõtteliselt teada, et hageja ei saa olla seotud linnaosa vara väärkasutamisega. Kostja avaldas, et Keskerakonnaga seotud isikud kasutasid ebaseaduslikult linnaosa autot ning seejärel lõi kostja seose hageja ja eelviidatud taunitava tegevuse vahel. Hageja käis sünnitusmajas üksi ilma teiste erakonnakaaslasteta.
27.Seos oli õigusvastane ja kahjustas hageja au. Kostja süüdistas hagejat, et viimane kasutas Põhja-Tallinna linnaosale kuuluvat autot, kuigi temal ega autot kasutanud ametnikel puudus
selleks õigus. Kostja tegi alusetu viite M.P. juhtumile. Tegu võib olla KarS § 201 mõistes kasutuseeliste pööramisega kolmanda isiku kasuks või KarS § 215 mõistes omavolilise kasutamisega.
28.Kolmandate isikute reaktsioonid tõendavad, et avaldatud väide teotas hageja au, sest vastasel korral ei oleks kolmandad isikud hagejat halvustanud. Tegu on hageja kui Tallinna Linnavolikogu liikme avaliku Facebooki leheküljega, millel on 834 jälgijat. Faktiväite hindamisel tuleb arvestada konteksti. Kostja väidete ümberlükkamiseks pidi hageja avaldama Facebookis täiendavaid selgitusi. Hageja jälgijad kommenteerisid tema 17.03.2021 postitust. Need kommentaarid olid objektiivsed. Esiteks oli tegu avaliku lehega, millele on kõrvalistel isikutel juurdepääs ja teiseks pidas hageja ebausutavaks, et 93 inimest oleksid hageja sõbrad. Lisaks pöördusid kommenteerijad hageja poole „Teie“ vormis. Seega tajusid kolmandad isikud kostja väidet hageja suhtes au teotava negatiivse laimuna.
29.Alternatiivselt leidis hageja, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu. Hinnang põhines ebaõigetel asjaoludel. Lisaks leidis hageja, et kostja ei ole avaldanud parandust ega ümberlükkamist. Kostja on avaldatut täiendanud vaid vastulause avaldamise võimalusega. Kohtu viidatud VÕS § 134 lg 5 võimaldab kahju hüvitist vaid vähendada, mitte seda välistada. Kujutise kasutamise osas jäi hageja varasemate väidete juurde.
30.Ükski kostja esitatud tõend ei tõenda avaldatud väite õigsust ega ole asjakohane. Kostja pidas võimalikuks, et hageja kasutas sünnitusmajja minekuks enda sõidukit, kuid poseeris seejärel kringliga linnaosa valitsuse sõiduki ees. Kostja on tuginenud vaid poolikule uurimisele. Kostja ei saanud teada, et hageja sõitis koos teiste Keskerakonna liikmetega, kuid avaldas siiski väite. Hageja kajastamine artiklis ei olnud algusest peale vajalik ega põhjendatud. Kostja ei täitnud hoolsuskohustust.
31.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja ei nõustunud, et ta omistab alusetult kõik ametnike autokasutust puuduvad väited endale, kuigi artiklist see ei tulenenud. Kostja soovib luua valemuljet, et väide auto kasutamise kohta ei ole seotud hagejaga. Lähtuda tuleb keskmise inimese arusaamast. Hageja on poliitik ja sellest piisab.
32.Hageja on poliitik ning kostja ise korduvalt viitas sellele. Praegusel juhul piisab ainuüksi sellest. Kostja soovis väita, et hageja kasutas avalikku vara ebaseaduslikult eesmärgiga isiklikes huvides. Kostja avaldas, et ka hageja kasutas linnaosale kuuluvat autot. Riigivara väärkasutamise väide ei saa objektiivselt olla neutraalne, sest igasuguse vara väärkasutaine poliitiku poolt on taunitav. Kostja ei ole selgitanud, miks ta üldse pidas vajalikuks rõhutada, et hageja sõitis linnaosale kuuluva sõidukiga, lisades hageja pildi. Tegu oli provokatiivse ja halvustava väitega. Hageja seostamine M. P. tegudega ei jätnud neutraalse tõlgendamise võimalust.
33.Kuna avaldatud väide on au teotav, lasus väite tõendamiskoormus kostjal. Kostja esitas tõendid hoolsuskohustuse täitmise kohta, mitte selle kohta, et hageja sõitis linnaosale kuuluva autoga. Kostja oletused elulise usutavuse kohta ei ole asjakohased. Kostja oleks saanud pöörduda otse hageja poole ja uurida, mis autoga hageja sõitis. Kostja on oma seisukohtades seostanud hagejat linnaosa ametnikega ning on järeldanud, et kuna ametnikud ja hageja osalesid samal üritusel, sõitsid nad sama autoga. Kostja väited on vastuolulised.
34.Hageja leidis endiselt, et kostja parandus ei välista nõude rahuldamist. Kostja parandus ei olnud piisav. Vastulause avaldamisega ei ole kostja avaldanud, et varasemad oluliselt suuremal
pinnal avaldatud väited oleksid olnud ebaõiged. Paranduse avaldamine ei välista kahju hüvitamist.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3545 eurot ning viivise. Lepingulise esindaja kulud on 3120 eurot koos käibemaksuga ning kulu riigilõivule on 425 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 192 eurot koos käibemaksuga. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
36.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et kohtupraktika kohaselt ei ole enne esmase dokumendi koostamist tekkinud kulud menetluskuludena hüvitatavad. Kostja esindaja töötas dokumente läbi enne vastuse koostamist. Kostja esindaja ajakulu hagile vastuse koostamiseks ületas hagi koostamise kulu ligi kolm korda. Kohtu nõudele vastuse koostamise kulu 7 tundi ja 20 min on üle paisutatud. Uusi lisasid ei esitatud ja dokument sisaldas kordusi.
KOSTJA VASTUVÄITED
37.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta avaldas 16.03.2021 väljaande Õhtuleht veebiversioonis artikli pealkirjaga „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem P. J. ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“. 17.03.2021 avaldas kostja Õhtulehe paberversioonis artikli pealkirjaga „No kaua võib varastada?! Keskerakond kasutas taas linna raha oma asja ajamiseks“.
38.17.03.2021 avaldas kostja hageja taotlusel Õhtulehe veebiversioonis täienduse: „Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas üle andnud X kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et samal päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit.“
39.Hageja on xxx . xxx on Lasnamäe linnaosavalitsuse hallatav asutus. Hageja on ka Keskerakonna Põhja - Tallinna piirkonna struktuuriüksuse aseesimees. Artikkel kajastab PõhjaTallinna Valituse ametiauto kasutamist Keskerakonna partei propaganda kampaania ürituste korraldamiseks. Hageja osales Keskerakonna propaganda üritustel, mis on tõendatud artiklile lisatud fotodega propagandaüritustest. 19.12.2020 jagati Keskerakonna sümboolikaga meeneid Põhja - Tallinn linnaosa territooriumil. Jagamisel osales hageja. 23.12.2020 jagati Keskerakonna sümboolikaga kringleid Põhja – Tallinnas, mh Pelgulinna sünnitusmaja juures. Kringlite jagamises osales hageja. 05.12.2020 jagati Keskerakonna sümboolikaga meeneid Põhja Tallinna territooriumil, hageja osales üritusel. 11.10.2020 jagati Keskerakonna sümboolikaga meeneid Põhja - Tallinna territooriumil, hageja osales üritusel. 14.02.2021 toimus Keskerakonna propagandaüritus Põhja - Tallinnas Stroomi keskuse juures, osales ka hageja. Hageja ei ole vaidlustanud osalemist nendel üritustel. Hageja ei ole Põhja-Tallinna Valitsuse ametnik ega töötaja.
40.Kostja leidis, et vaidlusalune faktiväide ei ole hageja au teotav, vaid on neutraalne. Hageja ei ole Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse töötaja ega ametnik. Hagejal puudub võimalus kontrollida kes ja millistel alustel linnaosa vara kasutab. Hageja ei pea olema teadlik linnaosa vara kasutamise korrast ega vara kuuluvusest üldse. Artikkel kajastas linnaosa valitsuse keskerakondlastest ametnike poolt vara väärkasutamisest. Artiklis ei ole mainitud, et hageja oleks Põhja-Tallinna LOV ametnik ega viidatud muul moel tema otsesele või kaudsele vastutusele linnaosa vara sihtotstarbelise kasutamise eest.
41.Artikkel ega keskmine mõistlik lugeja ei omista linnaosa valitsusega mitteseotud isikule vastutust linnaosa vara kasutamise eest. Seega on ebaõige hageja järeldus, nagu jätaks kostja ebaõige mulje avaliku vara väärkasutamisest. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on avaldatud.
42.Hageja omistab kõiki artiklis avaldatud väiteid endale, kuid artikkel kajastas LOV sõiduki korduvat väärkasutamist keskerakonda kuuluvate ametnike poolt. Kuna hageja ei ole linnaosavalitsuse ametnik, ei saa viimaste kohta esitatu väiteid lugeda automaatselt hageja kohta esitatuteks. Hageja poolt sõiduki kasutamine või mittekasutamine on neutraalne tegevust. Vara saab väärkasutada vaid isik, kes omab vara üle kontrolli. Kuna tegu ei ole au teotava väitega, ei pöördu ümber tõendamiskoormis ning hageja peab tõendama, et väide on ebaõige.
43.Kostja on avaldatud väiteid eelnevalt kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega. Tõendatud on fakt, et Põhja-Tallinna LOV autot kasutati Keskerakonna kringlite veoks ja auto pargiti Pelgulinna sünnitusmaja vahetusse lähedusse. Tõendatud on, et kringlid olid Keskerakonna sümboolikaga ning vähemalt ühe sellise kringli viis hageja Pelgulinna sünnitusmajja. Kostja pidas teoreetiliselt võimalikuks, et hageja sõitis oma isikliku autoga Pelgulinna sünnitusmajja, võttis LOV sõidukist Keskerakonna kringli ja poseeris sellega sünnitusmaja ees, kuid see ei ole eluliselt usutav. Teised Keskerakonna liikmed kasutasid Keskerakonna propagandaüritustele sõitmiseks ja Keskerakonna sümboolikaga esemete ning kringlite veoks linnaosa sõidukit.
44.Kostja on väidet kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega. Kringlitega Põhja-Tallinna LOV auto oli pargitud Pelgulinna Sünnitusmaja vahetusse lähedusse, kus hageja Keskerakonna kringliga poseeris. Avalike vahendite sihipärase kasutamise osas esineb avalik huvi ning kostjal oli avalike vahendite väärkasutuse kohta käiva informatsiooni avaldamiseks õigustatud huvi. Isegi juhul, kui väide auto kasutamise kohta hageja poolt on vale, puudub väite avaldamises õigusvastasus tulenevalt VÕS §-st 1047 lõikest 3.
45.Ebaõige on hageja väide, et artikli täienduse avaldamine tõendab, et kostja ei kontrollinud fakte piisava hoolikusega. Ajakirjanduse ülesanne on kajastada sündmusi objektiivselt ja igakülgselt. Muuhulgas on ajakirjanduse ülesanne kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Konflikti sisaldava loo puhul on igal osapoolel õigus oma seisukoha avaldamisele. Seega avaldas kostja hageja selgituse mitte põhjusel, et avaldatu oleks vale, vaid seepärast, et hagejal on õigus esitada oma versioon.
46.Artiklis avaldati, et Põhja-Tallinna LOV sõidukit kasutasid keskerakondlastest ametnikud Keskerakonna tarvikute veoks. Hageja ega ei ole Põhja-Tallinna LOV ametnik ning tal puudub sellest tulenevalt võimalus käsutada linnaosa vara. Igale mõistlikule keskmisele inimesele on see arusaadav. Hageja loodud paralleel enda ja endise haridusminister M.P. vahel ei ole asjakohane. Hagejal puudus linnaosa valitsusega nii töö- kui teenistussuhe ning seetõttu ei olnud tema poolt linnaosa vara käsutamine võimalik. M.R. haridusministrina see-eest vastutas haridusministeeriumi vara sihtotstarbelise kasutamise eest. Hageja mainimine artiklis oli asjakohane, sest hageja tegutses Keskerakonna huvides vahenditega, mis olid üritustele toodud linnaosa sõidukiga. Kuna hageja ei ole ametnik ega linnosa töötaja, on alusetud hageja väited, et kostja omistas talle artiklis tööandja vara väärkasutamist. Kostja ei ole hageja suhtes avaldanud otseselt ega kaudselt ühtegi hageja kasutatud väljendit.
47.Kostja viitas IKS §-le 4 ja leidis, et ajakirjandusväljaandel oli avalikes huvides õigus hageja kujutist kasutada. Hageja tegevust on kajastatud majandus- ja kutsetegevuses. Avalikus kohas partei propagandaüritus on avalik üritus, millel pildistamine ja piltide avaldamine on lubatud.
Hageja pildid on avaldatud nii hageja kui Keskerakonna sotsiaalmeediakontol avalikult (ilma privaatsussätteid kasutades isikute ringi piirates) ning on suunatud hageja tegevuse avalikule eksponeerimisele. Keskerakonna tegevuse kajastamine on avalikes huvides. Samuti esineb avalik huvi avalike vahendite kasutamise osas. Avalike vahendite kasutamise osas tuleb avalikku huvi jaatada. Fotod olid avaldatud motiveeritud mahus.
48.Artiklis kajastati Keskerakonna korraldatud avalikke üritusi, millel hageja osales. Kuigi hageja ei vastutanud isiklikult linnaosa auto kasutamise eest Keskerakonna huvides, võttis ta Keskerakonna juhtorgani liikmena artiklis käsitletud sündmustest osa ning seetõttu ei ole tegemist kujutise õigustamatu kasutamisega VÕS § 1046 tähenduses.
49.Hageja on poliitik ja töötab kohaliku omavalitsuse asutuses juhtival kohal. Seega on hageja avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelasena peab hageja taluma kriitikat. Hageja väited, et piltide avaldamise eesmärgiks oli tema häbistamine, on alusetud ega vasta artikli kontekstile või sisule.
50.Kostja leidis, et ka ebaõige väite avaldamine ei too automaatselt kaasa mittevaralise kahju nõude rahuldamise. Mittevaralise kahju nõude rahuldamise eelduseks peab olema vaidlusaluse väite au teotav iseloom, kuid see puudub. Hagejale ei ole omistatud mitte ühtegi seaduse ega moraalinormidega vastuolus olevat tegevust. Üksnes hageja mainimine artiklis ei saa teotada hageja au. Ebaõige faktiväite avaldamisel saab nõuda selle parandamist või ümberlükkamist.
51.Kostja ei ole hagejat süüdistanud tööandja autot erasõitudeks kasutamises. Kostja kasutas hageja kujutist temaga seotud päevasündmuse kajastamisteks, mille õiguslik alus on IKS § 4 ja mis oli hageja nõusolekuta lubatud. Kuigi mittevaralise kahju tekkimist ei saa tõendada, tuli hagejal tõendada, et väide on au teotav. Hageja väidetav häbitunne ei saa olla tekkinud artiklis avaldatud väidetest, sest artikkel ei omista hagejale neid väiteid, mida hagiavalduses kirjeldatakse. Hagejale ei ole ette heidetud tööandja auto erasõitudeks kasutamist. Hageja mainega seotud probleemid ei ole tingitud kostja avaldatud väitest. Igasugune enese puudutatuna tundmine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju tekkimist.
52.Mittevaralise kahju nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et kostja soovis hagejat kahjustada ning ta tegi seda hagejat häbistades, alandades või naeruvääristades. Käesoleval juhul ei ole hageja selliseid tõendeid esitanud. Hageja vaidlustab ühte kostja avaldatud faktiväidet. Väärtushinnangud, mida hageja on hagiavalduses pidanud enda kohta käivateks, puudutavad Põhja-Tallinna Linnaosa ametnike poolt linnaosa vara kasutamist Keskerakonna huvides. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta neid väljendeid hageja kohta käivateks peab. Tõendamiskoormis on hagejal.
53.Hageja ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada väite mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai artiklis avaldatu tõttu kahjustada. Hageja arvutuskäigud meediaväljaannete kasumlikkusesse ja väidetava au teotamise tulususse kalduvad hullumeelsusesse ega ole mitte millegagi põhjendatud. Samuti on paljasõnalised hageja väited kostja majandusliku seisundi kohta. Hageja väited ei põhine kohtupraktikal.
54.Hageja nõue on põhjendamatu ka varalise kahju nõudes. Hageja on esitanud alusetu nõude ning sellise nõude esitamine ei saa olla aluseks varalise nõude tekkimisele. Hageja viide lepingu rikkumisega seotud kahju sisustavale kohtulahendile ei ole käesolevas vaidluses asjakohane.
55.11.11.2021 seisukohtades selgitas kostja, et hageja käsitlemine artiklis oli kohane, sest hageja on Keskerakonna Põhja Tallinna Piirkonna aseesimees ning osales artiklis viidatud propagandaüritustel. Hageja osalemist ei ole käsitletud ei kriitiliselt ega ebaobjektiivselt. Hageja omistab kõik artiklis Põhja-Tallinna Linnaosa ametnike autokasutuse kohta esitatud väited iseendale. Selline omistamine ei tulene ei artiklist ega selle kontekstist.
56.Artiklis oli märgitud hageja töökoht - Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees, Tallinna linnavolikogu liige X. Keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et hageja ei ole PõhjaTallinna Valitsusega seotud ega tööta seal. Samuti mõistab keskmine mõistlik inimene, et vara saab väärkasutada ainult isik, kes omab vara üle kontrolli. Hageja osales Keskerakonna üritustel, kuhu veeti asju (Keskerakonna sümboolikat ja kringleid) linnaosa autoga. Ebaõige on hageja väide nagu oleks kostja loonud seose hagejaga ja taunitava tegevuse vahel.
57.Hageja enda sotsiaalmeedia kontol tehtud kommentaarid ei tõenda ühelgi juhul keskmise mõistliku inimese arusaama Õhtulehe artiklis avaldatu kohta. Hageja kirjutab oma sotsiaalmeedias, et pole linnaosa autos kunagi istunud, rääkimata selle juhtimisest ja jätab sotsiaalmeedia jälgijale, kes pole artiklit lugenud, mulje, et Õhtuleht avaldas artikli selle kohta, kuidas hageja sõidab ringi linnaosavalitsuse autoga. Seega juba sotsiaalmeediapostituses loob hageja avaldatust ebaõige mulje. Seega ei saa hageja sotsiaalmeedia postituse kommenteerijad kuidagi peegeldada keskmise mõistliku inimese arusaama kostja poolt avaldatust. Hageja viidatud kolmandate isikute reaktsioon ei peegelda kolmandate isikute reaktsiooni kostja avaldatud artiklile, vaid hageja sotsiaalmeediapostitusele.
58.Asjaolu, et hageja sotsiaalmeediakonto on avalik, ei tähenda, et sinna ei võiks kommentaare kirjutada hagejaga seotud isikud. Teada ei ole, milline on kommenteerijate seos hagejaga. Asjaolu, et osad kommenteerijad hagejat teietavad, ei tähenda, et tegemist oleks hageja suhtes neutraalsete võõraste inimestega. Hageja sotsiaalmeedia kontol avaldatud kommentaarid olid pigem hagejat soosivad ja ajakirjanduse vastu ründavad ega näinud hageja käitumises midagi taunimisväärset.
59.Hageja tõlgendab ebaõigesti tõendamiskoormust. Hagejat ei seostata artiklis M.P.ga. Vaidlus puudub, et linnaosa autoga veeti Keskerakonna sümboolikat ja kringleid, seega on paralleel asjakohane. Kuna hageja ei ole Põhja-Tallinna LOV-ga seotud ja tema ametikohta rõhutatakse korduvalt artiklis, ei loe keskmine mõistlik inimene artiklist ühelgi juhul välja hageja tegevuse seost M.P. tegevusega. Hageja poolt kõikide artiklis esitatud väidete endaga sidumine ei tulene artikli kontekstist ega avaldatud väidetest ega muuda avaldatut negatiivseks või au teotavaks. VÕS § 1047 lg 2 järgi pöördub tõendamiskoormus ümber vaid au teotava väite avaldamisel. Hageja ei ole tõendanud, et väide oli tema au teotav või talle majanduslikult kahjulik.
60.Ebaõige on, et hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Artikli juures avaldati hageja kinnitus, et ta kasutas isiklikku sõidukit. Tegu ei ole negatiivse asjaoluga, vaid faktiga, mida hagejal on võimalik tõendada.
61.Ei hagiavaldusest ega hilisematest menetlusdokumentidest selgu, millist kostja väljendit peab hageja enda kohta käivaks väärtushinnanguks. Hagiavalduse punktis 15 leiab hageja, et tema kohta käiv ebakohane väärtushinnang on „rahakotid jälle sassis“. Hageja antud seisukohta ei põhjenda. Edasistes menetlusdokumentides ei too hageja välja ühtegi väidet, mis on tema hinnangul ebakohane väärtushinnang.
62.Kostja on esitanud tõendid hoolsuskohustuse täitmise kohta. Kaudsete tõenditega on tõendatud, et hageja kasutas Põhja-Tallinna LOV autot Keskerakonna propagandaürituse läbiviimisel. Isegi kui hageja tõendab, et ta tegelikult seda autot ei kasutanud, ei ole kostja tegu õigusvastane, kuna ta on kontrollinud faktilist asjaolu käibes vajaliku hoolsusega.
63.Kostja leidis jätkuvalt, et mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamiseks puudub alus. Isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et väite avaldamine rikkus hageja isikuõigusi ja leiab, et tekkinud on mittevaraline kahju ja see tuleb hüvitada, tuleb hüvitise määramisel arvesse võtta ka sea, et kostja on hageja soovil avaldanud hageja kinnituse viimase autokasutuse kohta. Kostja on hageja soovil avaldanud hageja kinnituse, mille kohaselt viimane sõitis kringliaktsioonile oma autoga. Hageja ei ole ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõuet esitanud.
64.Ebaõiged on hageja väited, et tema kaasamine artiklisse ei olnud vajalik. Hageja osales koos linnaosa ametnikega Põhja-Tallinnas korraldatud Keskerakonna propagandaüritustel, olles ise Keskerakonna Põhja-Tallinna Piirkonna aseesimees. Propagandakringlid toimetati üritustele (sh Pelgulinna Sünnitusmajja) linnaosa autoga (kostja on seda tõendanud).
65.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Artikkel ega keskmine mõistlik lugeja ei omista linnaosa valitsusega mitteseotud isikule vastutust linnaosa vara kasutamise eest. Seega on ebaõige hageja järeldus. Tõendamata ja valed on hageja väited nagu keskmine mõistlik lugeja ei ole õigusteadmistega ega poliitika ning ametikohtadega niivõrd hästi kursis ning seetõttu loeb artiklist välja väiteid, mida seal esitatud ei ole. Artiklis on selgelt välja toodud hageja ametikoht. Kui hageja väidab, et keskmine mõistlik lugeja ei teevahet Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonnal ja Põhja-Tallinna Valitsusel, peab ta sellist väidet tõendama.
66.Ebaõige on hageja järeldus, et piisab hageja otsesest seosest poliitilise eluga. Menetlusdokumendist ei selgu, milleks sellest piisab. Hageja on Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna esimees ja osales Põhja-Tallinnas korraldatud Keskerakonna propagandaüritustel. Selle üle vaidlus puudub. Samadel üritustel osalesid Põhja-Tallinna LOV Keskerakonda kuuluvad ametnikud, kes kasutasid üritustele sõitmiseks ja sinna vajaliku atribuutika vedamiseks Linnaosa bussi. Hageja väidab, et tema kringliaktsioonile Pelgulinna sünnitusmajja linnaosa ametiautoga ei sõitnud. Kostja on hageja vastavasisulise seisukoha avaldanud.
67.Tõendatud on asjaolu, et artiklis on välja toodud hageja ametikoht ning artiklist ei ole võimalik leida ei otsest ega kaudset viidet selle kohta, et hageja väärkasutas linnaosa ametiautot. Asjaolu, kas ta selle autoga sõitis või mitte, on neutraalne asjaolu. Selle tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta kasutas Keskerakonna kringlite üleandmisele sõitmiseks Pelgulinna sünnitusmajas oma isiklikku sõiduautot. Artiklis kasutatud väljend “ikka” käib linnaosa sõiduki kohta, mida oli korduvalt kasutatud Keskerakonna sõitude tarbeks.
68.Kostja on väidet kontrollinud ning seostanud asjaolud olustikuga käibes ettenähtud hoolsuskohustust täites. Kringlitega linnaosa auto oli pargitud Pelgulinna Sünnitusmaja vahetusse lähedusse, kus hageja Keskerakonna kringliga poseeris. Avalike vahendite sihipärase kasutamise osas esineb avalik huvi ning kostjal oli avalike vahendite väärkasutuse kohta käiva informatsiooni avaldamiseks õigustatud huvi.
69.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 3508,33 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kostja esindaja tunnitasu oli 130 eurot käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
70.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
71.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas 16.03.2021 veebiversioonis ja paberväljaandes artikli pealkirjaga: „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem P. J. ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“; 2) artiklis oli muuhulgas avaldatud: „sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga - Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X., et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel“; 3) artikli juures olid avaldatud fotod hagejast; 4) kostja avaldas 17.03.2021 hageja soovil artikli juures täienduse: „Keskerakonna logoga kringli Pelgulinna sünnitusmajas üle andnud X. kinnitab, et sõitis sinna isikliku autoga. Linnaosa vanema asetäitja kinnitab, et samal päeval jagati seal lähedal ka linnaosa kringlit.“ 5) hageja töötab xxx, ta on Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna aseesimees ega tööta PõhjaTallinna Valitsuses; 6) hageja pöördus kostja poole mittevaralise ja varalise kahju nõudega, millega kostja ei nõustunud.
72.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda hagejale tema au teotamise eest mittevaralise kahju hüvitis, varalise kahju hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 1248 eurot ning viivis alates hagi esitamisest.
73.Hageja leidis, et vaidlustatud lausega kostja alandas ja solvas teda. Kostja laimas hagejat ulatuslikult, sest jättis vale mulje, et hageja kasutab avalikku vara isiklike asjade ajamiseks. Kostja väitis, et Keskerakond väärkasutab linnaosale kuuluvat vara ning ametnikud kasutada linnaosale kuuluvaid sõidukeid, mis on mõeldud töösõitudeks. Järelikult heitis kostja hagejale ette ametivõimu kuritarvitamist. Kostja jättis mulje, et hageja varastab. Lisaks ei ole hageja andnud kostjale luba endast piltide avaldamiseks, eriti sellises kontekstis. Kostja avaldatud parandus oli ebapiisav ja kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata, järelikult tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis.
74.Kostja leidis, et vaidlusalune väide oli neutraalne, mitte hageja au teotav. Artikkel kajastas Põhja-Tallinna Valitsuse ametiauto kasutamist Keskerakonna propaganda üritustel. Kuna hageja neis osales ning tema fotod olid kättesaadavad avalikul sotsiaalmeediakanalil ilma piiranguteta, oli fotode kasutamine ajakirjanduslikul eesmärgil põhjendatud. Artiklis ei ole avaldatud, et hageja on Põhja-Tallinna Valitsuse töötaja ega ole viidatud, et ta oleks otseselt või kaudselt vastutav vara väärkasutamise eest. Hageja omistab alusetult artiklis avaldatud väiteid endale. Kuna hageja ei omanud sõiduki kasutamise üle kontrolli, ei saa järeldada, et ta vastutab vara väärkasutamise eest. Lisaks kontrollis kostja avaldatud andmeid piisava hoolsusega. Asjaolusid, millele tuginedes esitas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tõendatud ei ole.
75.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada hageja au teotamist, talle seeläbi ulatuslike mittevaraliste tagajärgede tekkimist ega ka hageja kujutise õigustamatut kasutamist.
76.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,
isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 näeb ette, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
77.Eeltoodust tuleneb, et üksnes isiku kujutise õigustamatu kasutamine võib endast kujutada õigusvastast tegu. Iga kujutise ilma loata kasutamine õigusvastane, kui selle kasutamine on õigustatud näiteks avalikkuse huvidega. IKS § 4 näeb ette, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Eeltoodust tuleneb, et isiku kujutist võib ilma andmesubjekti nõusolekuta meedias avalikustada, kui selliseks avaldamiseks on olemas avalik huvi ja avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja on tegev poliitikas Keskerakonna liikmena ning kostja avaldas artikli, mis kajastas Keskerakonna avalikel üritustel toimuvat võimalikku vara väärkasutamist. Seega esines avalik huvi sellistel üritustel tehtud fotode kasutamiseks.
78.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
79.Eeltoodud sättest tuleneb, et mitte igasuguste faktiliselt ebaõigete andmete avaldamine ei ole automaatselt õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane siis, kui avaldaja teadis nende andmete ebaõigsusest või ei teinud midagi andmete kontrollimiseks. Kohus ei nõustu hageja arusaamaga, nagu oleks kostjal lasunud igal juhul kohustus tõendada vaidlusaluse väite õigsust. Kostjal lasus esmajoones kohustus tõendada, et ta ei teadnud avaldamisel selle ebaõigsusest ega pidanudki teadma. Lisaks tuleneb VÕS § 1047 lõikest 3 selgelt, et avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldajal oli avaldamisesuhtes õigustatud huvi ja ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
80.VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kannatanu, kes väidab, et tema suhtes on avaldatud au teotavaid või majanduslikult kahjulikke asjaolusid, peaks esmalt põhistama, miks on avaldatu tema au teotav või talle majanduslikult kahjulik. Au teotamisega on kohtu hinnangul tegemist siis, kui avaldatud faktiväide on konkreetses kultuuriruumis isikut kahjustav või teda halvustav. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja põhistanud, miks oli vaidlustatud väide tema au teotav. Asjas kogutud tõenditest sellist järeldust teha ei saa.
81.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Eeltoodust tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise esmane eeldus on kannatanu au teotamine või muul viisil tema isikuõiguste rikkumine. Ainuüksi ebaõigete andmete avaldamine ei ole piisav mittevaralise kahju hüvitise
väljamõistmiseks.
82.Kohus selgitas hagejale 13.09.2021 pöördumises (toimiku lk 76-77), et viimane ei ole põhjendanud, miks oli avaldatud väide tema au teotav. Kohus osundas, et hageja on ta mitmed artiklis avaldatud väited omistanud endale, kuid kostja ei ole avaldanud ühtegi väidet hageja tegevuse ebaseaduslikkuse kohta. Kohus ühtlasi selgitas, et hageja põhjendused mittevaralise kahju hüvitise nõude osas ei ole piisavad. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja seniste väidete juurde.
83.Asjas kogutud tõenditest (toimiku lk 11-16) nähtub, et kostja avaldas artikli „Rahakotid jälle sassis! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem P.J. ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“. Artikli sissejuhatuses on avaldatud: „Põhja-Tallinna linnaosale kuuluvat, vaid töösõitudeks mõeldud mikrobussi on kasutatud ametivõimu kuritarvitades: Õhtulehe uuring paljastas, et sellega on veetud Keskerakonna telki ja muud kraami, millega valijatele propagandat teha“. Järgnevalt kirjeldatakse artiklis sõite, mida on tehtud Põhja-Tallinna linnaosale kuuluva sõidukiga. Artiklis on rõhutatud, et linnapea enda käskkirja kohaselt peaksid linnaosade sõidukid olema mõeldud kasutamiseks vaid töösõitudeks. Kogu artikkel kirjeldab juhtumeid, kus linnaosa valitsusele kuuluvat sõidukit on kasutatud Keskerakonna propaganda sõitudeks. Hageja on ise artikli osas nõustunud, et selles tehakse etteheiteid Keskerakonnale kui organisatsioonile ning ametnikele, kes töötavad Põhja-Tallinna Valitsuses. Hageja ei ole Põhja-Tallinna Valitsuse ametnik ning kuigi ta on Keskerakonna liige, ei saa ta ennast samastada kogu erakonnaga. Hageja on alusetult omistanud artiklis ametnikele ja erakonnale tehtud etteheited endale.
84.Artiklis on vaidlusalune väide avaldatud 17.03.2021 järgmisel kujul: „Samasugune trall toimub veel jõulukuu 19. ja 23. kuupäeval. Selleks ajaks on juba kuu aega möödas sellest, kui Õhtuleht paljastas, kuidas toonane haridusminister M.R. väärkasutas haridus- ja teadusministeeriumi autot. Ent munitsipaaltasemel vajutatakse erakonna hüvanguks jätkuvalt mõnuga gaasipedaali: Stroomi keskuse juures jagavad reklaamnäod jälle jõulunänni ning enne jõule sõidab – ikka linnaosale kuuluva autoga – Pelgulinna sünnitusmajja kohale Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees ja linnavolikogu liige X et viia sinna Keskerakonna logoga karbis suur kringel." X kinnitab, et ta sõitis kringlit jagama isikliku sõiduautoga. Põhja-Tallinna linnaosa vanema asetäitja M.P. kinnitab, et samal 23. detsembril viis ka linnaosa tänutäheks kringleid. Üks kringlitest läks ka Pelgulinna sünnitusmaja lähedal olevale Riigi Infokommunikatsiooni SA-le.“
85.Muid väiteid või hinnanguid peale ülalmärgitu hageja suhtes artiklis avaldatud ei ole. Kostja ei ole artiklis avaldanud, et hageja on linnaosa vara väärkasutanud, pannud toime mõne kuriteo või midagi varastanud. Hageja käitumist ei ole võrreldud M.P. tegevusega. Tegemist on hageja meelevaldsete ja kontekstiväliste järeldustega. Vaidlusaluses lauses on vaid faktiliselt nenditud, et hageja sõitis Pelgulinna sünnitusmajja kohale linnaosa sõidukiga, et viia sinna kringel. Samas lauses on selgelt viidatud hageja ametikohtadele Keskerakonna piirkonna juhina ning linnavolikogu liikmena, millest saab kohtu hinnangul keskmine mõistlik lugeja järeldada, et hageja ei tööta Põhja-Tallinna Valitsuses. Samuti on avaldatud hageja soovitud parandus, mis lükkab kostja alguses avaldatud väite ümber.
86.Kohus leiab, et vaidlusaluse väite puhul on tegemist faktiväitega ning kohus nõustub kostjaga, et oma olemuselt ei ole tegemist kellegi au teotava väitega. Hagejale ei ole artiklis ette heidetud vara väärkasutamist, vaid arvestades artikli konteksti ja teisi selles kirjeldatud juhtumeid, on etteheiteid tehtud Põhja-Tallinna Valitsuse ametnikele, kelleks hageja ei ole.
Ainuüksi sõidukiga sõitmise faktiväide ei saa olla objektiivselt kellegi au teotav isegi siis, kui sõidukis sõitja näol on tegu poliitikuga. Lisaks on antud faktiväite juures avaldatud hageja parandus, mis välistab võimalikud alusetud järeldused. Kuna avaldatud väide ei ole au teotav, ei saa selle avaldamist pidada õigusvastaseks ega nõuda kostjalt väite tõendamist.
87.Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et ta kontrollis avaldatavat väidet piisavalt enne artikli ilmumist. Kostja esitas kohtule mitmed avalikult sotsiaalmeedias kättesaadavad fotod (toimiku lk 51-52) hageja osalemise kohta Keskerakonna propaganda üritustel. Muuhulgas nähtub tõenditest, et Keskerakond avaldas sotsiaalmeedias postituse, kus Põhja-Tallinna Valitsuse juures poseeris hageja koos Keskerakonna kringliga. Tegu oli selgelt erakonna logoga kringlitega (toimiku lk 56). Samasuguse kringliga poseeris hageja enda avaldatud postituse kohaselt 23. detsembril Pelgulinna sünnitusmaja ees (toimiku lk 55). Iseenesest ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et ta 23.12.2021 Pelgulinna sünnitusmajas käis ja seal Keskerakonna logoga kringlit jagas.
88.Kostja esitas kohtule väljavõtte Põhja-Tallinna linnaosa sõiduki sõidupäevikust 23.12.2021 (toimiku 53), kus kringlite jagamiseks sõideti muuhulgas Ädala tänavale, kus asub Pelgulinna sünnitusmaja (toimiku lk 54). Eeltoodud andmete pinnalt kogumis ning arvestades teisi varasemaid linnaosa sõiduki kasutamisega seotud juhtumeid, võis kostja kohtu hinnangul põhjendatult järeldada, et kas hageja ise või vähemalt tema jagatud kringel toodi Pelgulinna sünnitusmajja kohale linnaosale kuuluva sõidukiga. Seega kontrollis kostja andmeid enne avaldamist vajaliku hoolsusega, mis välistab tema teo õigusvastasuse. Kohus osundab, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millist sõidukit ta ise tegelikult sünnitusmajja liikumiseks kasutas ja kuidas toimetati sinna kohale Keskerakonna logoga kringel. Tegemist on objektiivse positiivse asjaoluga, mida hagejal oleks võimalik olnud tõendada, kuid seda hageja ei teinud. Seega ei saa esitatud tõenditest selgelt järeldada, et kostja avaldas artiklis hageja kohta ebaõigeid faktilisi väiteid. Küll aga on kostja avaldanud hageja soovil paranduse.
89.Hageja esitas kohtule sotsiaalmeedias avaldatud kommentaarid (toimiku lk 63-73, tõlked lk 74-75), kuid need ei tõenda ega põhista kohtu hinnangul seda, et vaidlusalune faktiväide oleks olnud hageja au teotav. Kohtule esitatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et tegu oleks olnud hageja väidetud „kõrvaliste inimeste“ reaktsiooniga kostja artiklile. Hageja täiendavalt esitatud tõenditest nähtub nimelt, et tegemist oli hageja FB kontot jälgivate isikutega, kes ei kommenteerinud mitte kostja artiklit tervikuna, vaid hoopis hageja avaldatud artikli osi koos hageja enda etteheidetega (toimiku lk 84-87). Kommentaarides on avaldatut peetud küll laimuks ja on avaldatud hagejale toetust tema võitluses, kuid tegu on isikutega, kes on hageja jälgijad ja toetajad Facebookis, mistõttu on mõistetav nende toetus hageja seisukohtadele. Kommentaaridest ei saa vastupidiselt artikli enda tekstile järeldada, et hagejat puudutav lause oleks olnud tema au teotav. Hageja enda hinnang või arvamus ei ole sellise järelduse tegemiseks piisav.
90.Artikli juures avaldatud fotodelt (toimiku lk 30-32) nähtub hageja kujutis. Ühel fotol poseerib hageja koos kringlikarbiga ning pildile on lisatud kommentaar: „Kringlijagamine: 23. detsembril jagasid keskerakondlased kringleid üle Eesti. Põhja-Tallinna ametiautot kasutades viis keskerakondlane X kringli ka Pelgulinna sünnitusmajja.“ Kostja on tõendanud, et foto on pärit hageja enda sotsiaalmeedia kontolt.
91.Teise foto osas on artiklis märgitud kommentaar: „Keskerakonna sotsiaalmeediapostitus
5.detsembri õhtul. Pildil vasakult paremale: linnaosavanem P.J.; Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse aseesimees, Tallinna linnavolikogu liige X; Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse esimees, Keskerakonna juhatuse liige, Tallinna abilinnapea V.B.; Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse liige,
Tallinna linnavolikogu liige M.S.; Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse liige, Tallinna munitsipaalpolitsei ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektor P.B. ja PõhjaTallinna piirkonna juhatuse liige, riigikogu keskfraktsiooni nõunik-sekretariaadijuhataja J.J..“
92.Kolmanda pildi juures on märge „Nännijagamine: Õhtuleht paljastas, et Keskerakonnatelki ja muudki kraami, millega tehakse valimispropagandat, on veetud linnaosale kuuluva ja ainult töösõitudeks mõeldud mikrobussiga. 19. detsembril jagavad Stroomi keskuse juures nänni (vasakult) Põhja-Tallinna juhatuse aseesimees, Tallinna linnavolikogu liige J.K., Põhja-Tallinna linnaosavanem P.J., PTP juhatuse liige L.A. ja asemesimees, Tallinna linnavolikogu liige X..
93.Kohus nõustub kostja väidetega, et arvestades vaidlusaluses artiklis kajastatud teemat, oli fotode kasutamine kooskõlas IKS §-ga 4 ning hageja kujutise avaldamiseks ei olnud vajalik tema nõusolek. Artiklis on kirjeldatud mitmeid linnaosale kuuluva sõiduki kasutamise juhtumeid Keskerakonna propagandaüritustel ning nende väidete tõendamiseks on kostja avaldanud fotod. Hageja on nendel üritustel osalenud ja piltidel poseerinud, millest tulenevalt oli ta fotode tegemisega nõus. Vaidlus puudub selle üle, et fotod olid avaldatud avalikult kõigile kättesaadavates sotsiaalmeediakanalites Keskerakonna poolt oma propagandaürituste kajastamiseks (toimiku lk 57-60). Fotode kasutamisel ei ole eraldi rõhutatud hageja isikut ega tehtud talle mingeid etteheiteid, vaid fotode avaldamine oli seotud ajakirjandusliku eesmärgiga, milleks oli avalikkuse teavitamine linnaosa sõidukite kasutamisest erakonna propagandaüritustel. Hageja on nõustunud, et ta on poliitik ja avaliku elu tegelane ning need fotod kajastavad tema poliitilist tegevust. Avaliku elu tegelasena avalikult fotode avaldamisel pidi hageja mõistma, et ajakirjandus võib avalike huvide olemasolu korral fotosid meedias kajastada.
94.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirja (toimiku lk 26), milles teatas, et artiklis on tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid. Hageja kinnitas, et ta kasutas 23.12.2020 ja alati oma isiklikku sõiduautot, mille kasutamise kulud katab ta ise. Linnaosa auto kasutamist hageja eitas. Hageja nõudis eeltoodud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Vaidlus puudub selle üle, et kostja avaldas koheselt hageja soovitud paranduse. Seega on kostja teinud kõik endast oleneva, et vältida hageja õiguste rikkumist ja tagada õigete andmete avaldamist. Hageja ei soovinud muude faktiliste andmete muutmist ega nõudnud enda kujutise kasutamise lõpetamist. Hageja ei ole kohtumenetluses põhistanud, miks oli tema soovitud paranduse avaldamine ebapiisav ning miks vaatamata sellele oli õigustatud kostjalt erinevate rahaliste hüvitiste nõudmine. Kohus osundab, et kui on avaldatud ebaõigeid andmeid, saab nõuda nende parandamist, kuid ei saa sellele lisaks nõuda erinevate hüvitiste tasumist. Isiku kujutise õigusvastasel kasutamisel saab nõuda kujutise kasutamise lõpetamist.
95.07.04.2021 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale kirja (toimiku lk 18-21), milles leidis, et artiklis avaldatud väited on ebaõiged ja hageja õigusi äärmiselt kahjustavad. Hageja ei soovinud kostjalt vabandust ega mõne uue paranduse avaldamist, vaid nõudis rahalise hüvitise tasumist summas 2704 eurot. Miks ei olnud piisav kostja avaldatud parandus, ei ole nõudekirjast võimalik mõista. Kostja vastas hageja nõudele 13.04.2021 (toimiku lk 22) ning leidis, et ta ei ole hageja suhtes ühtegi au teotavat väidet avaldanud. Kostja osundas, et kasutatud fotod kajastavad päevasündmusi ning need pärinevad avalikult FB lehelt. Fotodel hageja poseeris ja pidi aru saama, et teda pildistatakse. Hageja esindaja saatis kostjale 30.04.2021 uuesti nõude (toimiku lk 23), milles nõudis uuesti rahalise summa maksmist, millega kostja ei nõustunud (toimiku lk 25).
96.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et ükski hageja rahaline nõue ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei ole hageja au teotanud ega tema kujutist õigusvastaselt kasutanud. Kostja on avaldanud võimaliku ebaõige faktiväite osas hageja soovitud paranduse. Eelviidatud
asjaolud välistavad hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamise. Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemine võimaldaks kostjalt mittevaralise kahju hüvitise välja mõista. Kuna kostja ei ole toime pannud ühtegi õigusvastast tegu, tuleb rahuldamata jätta ka varalise kahju hüvitise nõude. Mittevaralise ja varalise kahju nõuete rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõuded.
97.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
98.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 3508,33 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kostja esindaja tunnitasu oli 130 eurot käibemaksuta. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et kostja ei saa nõuda nende kulude hüvitamist, mis tekkisid enne esimese menetlusdokumendi koostamist. Hageja pidas kostja kulusid ülepaisutatuteks ja menetlusdokumente liigseid kordusi sisaldavateks.
99.Kohus peab kostja esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks ja kooskõlas olevaks vaidluse keerukusega. Alusetud on hageja etteheited, et kostja ei saa nõuda menetluskuludena selliste kulude hüvitamist, mis ei ole seotud esimese menetlusdokumendi koostamisega. Kostja ei olegi sisuliselt selliste kulude hüvitamist nõudnud, vaid on eraldi kulude nimekirjas välja toonud ajakulu hagiga tutvumiseks. Miks ei ole selline ajakulu põhjendatud kulu ning milline õigusnorm või kohtupraktika sellise kulu hüvitamise välistaks, ei ole hageja põhistanud. Etteheited kostja kulude ülepaisutatusele on kohtu hinnangul alusetud. Kostja menetlusdokumendid ei sisalda kordusi ning kostja kulud on samas suurusjärgus hageja enda kuludega. Kostja esindaja ajakulu dokumentide koostamiseks on kooskõlas esitatud dokumentide mahu ja sisuga.
100.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 3508,33 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 3508,33 eurolt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.