Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.05.2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2
Tsiviilasja number
2-0202-143
Tsiviilasi
V A hagi S T vastu kahju hüvitamises. hüvitamises.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja V A,, registris A, isikukood xxxx, elukoht, xxxx. Kostja: S T, isikukood xxxx, elukoht xxxx. 15.05.2008.a.
Kirjalik menetlus Resolutsioon
Jätta V A hagi S T vastu kahju hüvitamises rahuldamata tervikuna nii materiaalse kahju nõudes summas 4 800 krooni kui ka moraalse kahju nõudes summas 4 800 krooni. Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuots Kohtuotsus otsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu 16.05.2008.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse toimetatakse kätte menetlusosalistele. menetlusosalistele. Kohtuotsuse Viru Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus päeva jooksul, arvates otsuse otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue ja kostja kirjalik vastus. vastus. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 10.05.2002.a. Hagi esitamisest alates on tsiviilasjal olnud numbriks ka 2-1571/02. Hagiavalduse kohaselt toimus 26.06.1998.a. Narvas liiklusõnnetus, kus kostja sõitis oma sõiduautoga VAZ otsa hagejale ja selle tulemusena hageja jalgratas Sputnik purunes. Samuti sai hageja ise vigastada ja oli sunnitud pöörduma arsti poole. Kohale kutsutud politseinikud selgitasid õigust lahendada asi kokkuleppel ja kostja lubas jalgratta asendada. Korduvatest nõudmistest hoolimata pole kostja uut jalgratast hagejale muretsenud, mistõttu hageja palub kostjalt jalgratta maksumuse katteks välja mõista 4 800 krooni, mis vastab Narvas müüdavate samasuguste tehniliste näitajatega rataste
hinnale. Hageja palub välja mõista kostjalt sama suur summa ka moraalse kahju katteks, sest hageja oli sunnitud kannatama valu ja ebameeldivusi seoses korduvate pöördumistega kostja poole selleks, et kostja täidaks oma kohustuse. Hagi on esitatud TSK § 448 alusel ja hageja palub kostjalt välja mõista moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks kokku 9 600 krooni ning kostjalt välja mõista kohtukulud. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja Narva Linnakohtule 08.01.2003.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitab, et tõendamata on materiaalseid ja füüsilisi tagajärgi põhjustanud liiklusõnnetuse toimumine. Puudub kinnitus selle kohta, et kostja on tunnistanud oma materiaalset vastutust hageja ees. 29.06.1998.a. väljastatud arsti õiend ei tõenda hageja trauma saamist 26.06.1998.a. Hageja pole tõendanud, et tal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal selline mudel Trek 701 jalgratas, hinnaga 4 800 krooni. Moraalset kahju ei tunnista, sest hageja põlvetrauma ei ole seotud ei au ega väärikusega. III III. Asja kohtulik menetlus. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 11.03.2008.a. määrusega võttis asja menetlusse Rakvere kohtumajas ja kohustas hagejat 20-ne päeva jooksul teatama kohtule kirjalikult oma seisukoha asja edasise menetlemise suhtes. 25.03.2008.a. kirjaga hageja teatas, et soovib menetluse jätkamist, et kas või sel viisil karistada kostjat. Kostja kohtule 31.03.2008.a. saabunud ilma kostja allkirjata kirjas teatab, et kostja hagi ei tunnista, sest hagi on tõendamata. Kirja põhjendus kattub kostja 08.01.2003.a. saabunud kirjaliku vastusega. Kohus 10.04.2008.a. määrusega määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele, nende sellekohase soovi korral, aega esitada kirjalikult täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid hiljemalt 05.05.2008.a. Pooled mingeid taotlusi, tõendeid ega avaldusi neile antud tähtajaks ei esitanud. IV. põhjendused.. IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) lähtuvalt nõudeist tuleb pooltevahelisele suhtele kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduse sätteid, sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. 2) hageja viidatud ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Selle sätte alusel materiaalse kahju tuvastamine eeldab nelja tingimuse olemasolu: kannatanul peab olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Ühegi neist puudumisel nõuet rahuldada ei saa. Hagejale varalise ja mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamise eeldused puuduvad.
Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Õige on kostja väide, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendamata. Narva Politseiprefektuuri 22.12.1999.a. vastuskirjast hageja avaldusele selgub, et politseis ei ole registreeritud 26.06.1998.a. toimunud sellist liiklusõnnetust, milles oleksid osalenud juhid V.A ja C.T. Samas kirjas selgitatakse avaldajale, et kui selline juhtum oli ja materiaalse kahju hüvitamise nõudes jõuti kokkuleppele, siis on avaldajal võimalik tsiviilkorras pöörduda nõudega kohtusse. Perearst A K tõendist nr. 63 järeldub, et kinnitatakse polikliinikusse pöördumise fakti seoses 29.06.1998.a. toimunud liiklusõnnetusega. Seega ei tõenda viidatud tõend nr. 63 ei hageja traumat, hageja füüsilisi kannatusi ega selliseid läbielamisi, mis jätsid tema psüühikasse jälje. Hageja esitatud Rademar Sport Narva filiaali juhataja 07.05.2002.a. allkirjastatud kiri on adresseeritud kellelegi juristile teabega, et jalgratas Trek 701 on rataste mõõtmete poolest sarnane jalgrattale XB3 Sputnik ja et Trek 701 hing on 4 800 krooni. Õige on kostja vastuväide, et selline kiri ei tõenda seda asjaolu, et hagejal oli 26.06.1998.a. või siis 29.06.1998.a. sellise maksumusega jalgratas või et tal üldse sel ajal oli jalgratas Sputnik. Seega ei leidnud tõendamist, et kostja oleks pannud toime õigusvastase teo või tegevusetuse. Tõendamata on materiaalse kahju tekkimine hagejal ja kahju summa, kostja süü ning seos kostja teo ja materiaalse kahju tekkimise vahel. Kui aga puudub kas või üks TSK § 448 kohaldamise eeldustest, tuleb jätta hagi materiaalse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kuna tõendamata on kõik TSK § 448 järgi kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud, tuleb jätta hageja nõue materiaalse kahju hüvitamiseks summas 4 800 krooni rahuldamata tervikuna. 3) Hageja nõutud moraalne kahju summas 4 800 krooni samuti rahuldamisele ei kuulu, kuna on tõendamata, milles moraalne kahju seisneb. Juhtunu ajal kehtinud TSK § 448 ei sätestanud mittevaralise kahju hüvitamise sätet. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude sai esitada Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 järgi, mis sätestas ja sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamisele. Kehtinud TsÜS § 172 lg. 2 täpsustas, et isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja pole tõendanud, et kostja oleks kahju tekitamises süüdi. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-111-96 märgitakse, et: "Kolleegium asus seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla." Sama otsuse kohaselt heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotuse, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel. Eeltoodust tulenevalt peab tõendatud olema, et üleelatu jättis jälje isiku psüühikasse, et sellega kaasnesid olemuslikud muudatused isiksuses (psüühika või närvitegevuse häire). Kohus saab hinnata üksnes tajutavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ja tagajärgi ei ole hageja oma moraalse nõude puhul esitanud. Moraalse kahju nõue ei saa kujuneda ei iseseisva rikastumise allikaks, täiendavaks sissetulekuks ega ka kättemaksu vahendiks. Järelikult tuleb jätta hageja nõue moraalse kahju hüvitamise nõudes summas 4 800 krooni rahuldamata. Seega jääb hagi rahuldamata tervikuna summas 9 600 krooni 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 10.05.2002.a. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata ja kostja pole kohtukulude nõuet esitanud, tuleb jätta poolte tehtud kohtukulud nende endi kanda. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas kehtinud TSK § 448, TsÜS § 172 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 438-439, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
S. Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
L. Herne
Kohtuotsus jõustus 20. juunil 2008. a. Nooremreferent
L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.