Kohtulahend

2-06-5917 Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Tsiviilasjas nr 2-06-5917 13.12.2006.a. tehtud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus JE ́u, DR ́i ja JPST ́e hagi JR ́i ja VC OÜ vastu ning jättis menetluskulud JR ́i kanda. 12.01.2007 esitas JR ́i esindaja tsiviilasjas nr 2-06-5917 13.12.2006.a. tehtud Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, millega palus eelnimetatud otsus täielikult tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. 13.04.2007 tehtud ja 07.06.2007 jõustunud kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.12.2006 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, 03.06.2007 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr.2-06-5917 täiendava kohtuotsuse (otsus jõustus 07.06.2007), millega jättis apellatsioonimenetluse kohtukulud kostja JR ́i kanda. JE ́u, DR ́i ja JPST ́e esindaja esitas 04.07.2007.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on menetluskuludena näidatud: hageja JE ́u menetluskuluna õigusabikulud summas 19057 krooni, hageja JPST ́e menetluskuluna õigusabikulud summas 19057 krooni ja hageja DR ́i menetluskuluna õigusabikulud summas 19057 krooni. Avaldus koos lisadega on JRile kätte toimetatud 02.02.2008.a. JR esitas menetluskulude kindlaksmääramise määrusele vastuväite. JR ei nõustu kulunud ajaga ja sellest tulenevalt ka summadega. Vastuväite kohaselt, antud asjas oli esitatud ühine hagiavaldus, millest tulenevalt hagejate huvid ühtisid ning esindaja Paavo Paas esindas kõiki hagejaid nii hagi koostamisel kui ka kohtuistungitel ühiselt. Samas esindas hagejate esindaja ka kostja II V C OÜ-d. Vaidlus poolte vahel tulenes V C OÜ tegevusest ja selle juhtimisest ning juhatuse liikme tagasikutsumisest. Kostja on seisukohal, et esindaja poolt oli õiguslik positsioon kujundatud juba V C OÜ esindamise käigus enne kohtumenetluse algust kui esindaja poolt koostati ja esitati politseile kuriteoteade JR vastu ning kostjale teadaolevalt on VCOÜ esindajale selle õigusteenuse eest juba tasunud. Samuti on tasutud VCOÜ poolt kohtuistungitest osavõtt. Eeltoodust tulenevalt avalduses märgitud õigusteenuste osutamise aeg hagejatele kokku 24,90 tundi on ebareaalne ja ebaõige, mille eest JR ei nõustu tasuma. Avaldusele on lisamata ka tõendid selle kohta, et esindatavad on esitatud arvete alusel tasunud advokaadibüroole Paavo Paasi õigusteenuste eest. Eeltoodust tulenevalt palub kostja JR jätta avalduse sellisel kujul rahuldamata kui põhjendamatu. Kohus edastas JRi vastuväite hagejate esindajale. Hagejate esindaja teatas 11.03.2008.a. kohtule seisukoha JRi vastuväidete kohta. Seisukoha järgi, otsene vale on JRi avalduses sisalduv väide nagu esindanuks hagejate esindaja kohtus samaaegselt ka VCOÜ-d. JR ei ole tõendanud oma väidet, nagu oleks VCOÜ hagejaid esindavale advokaadile osutatud õigusteenuse eest juba tasunud. Advokaat Paavo Paas kinnitab Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ juhatuse liikmena, et VCOÜ ei ole advokaadibüroole nimetatud kohtuasjaga seonduva õigusteenuse eest midagi tasunud. Hagejad on seisukohal, et õigusteenuse kulud (mis vastavad 24,9 töötunnile) ei ole ebamõistlikult suured. Tuleb rõhutada, et tsiviilasi oli kahe erineva kohtuinstantsi menetluses, hagejate esindaja oli kohustatud osalema kahel kohtuistungil Harju Maakohtus ja ühel kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus. Hagejate esindaja oli kohustatud koostama hagiavalduse (5 lk), seisukoha JRi vastusele hagile (6 lk), taotluse dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks ja täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks (4 lk), vastuse JRi apellatsioonkaebusele (6 lk) ning taotluse Tallinna Ringkonnakohtule täiendava otsuse tegemiseks (3 lk). Arvestades JRi poolt alles kohtumenetluses esitatud dokumentaalseid tõendeid, oli hagejate esindaja sunnitud nimetatud tõendeid koostöös klientidega analüüsima ja kujundama nende suhtes õigusliku positsiooni. JRi poolt esitatud

2-06-5917 võltsitud VCOÜ 27.04.2004.a. osanike koosoleku protokolli vaidlustamiseks ja võltsituse tõendamiseks oli hagejate esindaja sunnitud läbirääkimisi pidama VCOÜ tolleaegse ainuosaniku esindajaga ja esitama kohtule temalt saadud dokumentaalse tõendi. Seisukoha järgi, ebaõige on JRi väide, et kuna vastav õiguslik positsioon oli välja töötatud juba enne tsiviilkohtusse pöördumist seoses kuriteokaebusega, puudus vajadus suuremahulise õigusabi järele. Kuna JR esitas omapoolsed vastuväited ja tõendid alles kohtumenetluses, puudub alus samastada kuriteokaebuse esitamiseks ja hagejate tsiviilasjas esindamiseks tehtavat tööd. Sõltumata õigusliku positsiooni mõningasest kattumisest ei ole kuriteoteade samastatav tsiviilasjas koostatavate menetlusdokumentidega, mille koostamine nõuab märkimisväärsel hulgal advokaadi tööaega. Hagejad märgivad, et kohtupraktika on lugematu arv kordi kinnitanud, et tsiviilasjades piisab kohtukulude kandmise tõendamiseks advokaadibüroo poolt menetlusosalisele väljastatud arvete esitamisest ja täiendavate tõendite esitamine arvete tasumise kohta ei ole nõutav. Juhul, kui kohus peaks advokaadibüroo arveid pidama ebapiisavaks, tõendamaks menetluskulude kandmist hagejate poolt, on kohtul õigus nõuda hagejatelt tõendeid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.09.2006.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06). Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Tulenevalt TsMS § 132 lõikest 1 eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus on 18.01.2007.a. kohtumääruses asunud seisukohale, et tsiviilasjas 2-06-5917 esitatud hagi hind on 15000 krooni. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 15000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Kohus võib asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aega nõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära (vastav piirmäär korrutatakse koefitsiendiga 1,3). Kõrgendatud piirmäär on 6500 krooni. Tsiviilasjas 2-06-5917 on Harju Maakohtus toimunud mitu kohtuistungit, nimetatud tsiviilasja on menetletud lisaks Harju Maakohtule Tallinna Ringkonnakohtus. Kohtunikuabi asub seisukohale, et JE ́u, DR ́i ja JPST ́e avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei ole taotletud summa osas vastavuses Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306 sätestatud piirmääraga. Kohus vähendab taotletud summat Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306 sätestatud piirmäärani ja rakendab kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära. - kohtule ei ole tõendatud, et VCOÜ on hagejaid esindavale advokaadile osutatud õigusteenuse eest juba tasunud. - kohtule on menetluskulude kandmine tõendatud advokaadibüroo poolt menetlusosalistele väljastatud arvetega. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

2-06-5917 määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Info- telefon 6200 413, elektronpost: [email protected]. Kohtumajade asukohad Liivalaia 24, 15034, Tallinn/ Kentmanni 13, 15034, Tallinn/Tartu mnt 85, 15083, Tallinn, faks 6200000

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.