2-07-46602/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

saadeti kostjale ka seisaku eest määratud trahvisanktsioone kinnitavad dokumendid. 31.07.2007 esitas hageja kostjale arve nr 223 osutatud teenuste ja viiepäevase seisaku eest summas 25 023.30 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 14.08.2007. 14.09.2007 tasus kostja arve nr 223 osaliselt summas 17 200.00 krooni. Arve ülejääk summas 7 823.30 krooni on tasumata. 24.07.2007 esitas hageja kostjale arve nr 206 osutatud teenuse ja neljapäevase seisaku eest summas 23 458.65 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 07.08.2007. 14.09.2007 tasus kostja arve nr 206 osaliselt summas 17 200.00 krooni. Arve ülejääk summas 6 258.64 krooni on tasumata. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg kokku 14 081.94 krooni ja viivised 694.32 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et esitas hagi arvete tasumisega viivitamise ja seisakutest tingitud lisakulude mittetasumise eest. Kostja aga on rajanud oma vastuse rahvusvahelise kaubaveo tingimuste vaidlustamisele. Vastavalt Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni artikkel 30 p-le 3 võib kauba kohaletoimetamisega viivitamine põhjustada kohustuse kahju hüvitada ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul, arvates kauba saaja käsutusse üleandmise päevast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 801 lg 4 alusel veotähtaja ületamisest tulenevat nõuet ei saa esitada, kui saaja ei teata vedajale veotähtaja ületamisest 21 päeva jooksul veose saajale üleandmisest. Kostja ei ole hagejale seoses vaidlusaluse veoga pretensioone ega avaldusi esitanud. Konventsiooni artikli 23 p 5 sätestab, et kohale toimetamisega viivitamise korral, kui nõude avaldaja tõendab, et viivitus on tekitanud kahju, on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või ületada veomaksu. Kostja ei ole hagejale esitanud nõuet trahvisanktsioonide maksmiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist. Kostja vastusest nähtuvalt tekkis kostja kahju teiste lepingute ja teiste autodega seonduvalt, mitte nende lepingute alusel, mis on hagi aluseks. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid veotellimuslepingud 20-le autole. Lepingute kohaselt pidid kõik autod olema Venemaa tollis hiljemalt 04.07.2007. Veotellimuslepingutes on kirjas, et 17 200 krooni on kokkuleppehind, mis makstakse välja, kui tähtaegadest ja kõikidest tingimustest on kinni peetud. Tellimuses toodud tingimuste rikkumise korral oli kostjal õigus vähendada hinda kostjale laekuvate pretensioonide summa ulatuses. 20-st laaditud autost kaks autot (tellimus nr 175/1-2007 ja 178/1-2007) ei jõudnud õigeaegselt kohale. Need kaks autot jõudsid kohale 05.07.2007. Nende kahe auto pärast seisid kõik teised 18 autot. Mõni auto jõudis Venemaa tolli isegi varem kui 04.07.2007. Seega hageja väide, et piiriületamine oli raskendatud, on põhjendamata. Seoses kahe auto hilinemisega tekkis Venemaal tõrge lahtitollimisel ning kaup vabastati tolli alt alles 06.07.2007. See omakorda tõi kostja kliendile kaasa lisakulusid summas 2 239 EUR. Kostja teavitas hagejat kostjale esitatud pretensioonist. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja peab ise kinni maksma nende autode seisuajad, kes olid õigeaegselt Venemaa tollis. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisade ning kostja vastuväidete ja nende lisadega, samuti uurides ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

2.Poolte vahel puudub vaidlus nende vahel 18.06.2007 ja 21.06.2007 sõlmitud vaidlusaluste veotellimuste/lepingute tingimuste üle. Muuhulgas oli neis kokku lepitud kauba mahalaadimise kuupäevana 04.07.2007 ja tasuna 17 200.00 eesti krooni, kui tähtaegadest ja kõikidest tingimustest on kinni peetud, ning seisupäeva hinnaks 1000.00 eesti krooni Eestis ja 100 EUR-i Venemaal. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kaup jõudis lahtitollimisele ühepäevase hilinemisega, see oli 05.07.2007. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et vaidlusalune kaup jõudis saajale hilinemisega. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et arvetega nr 223 31.07.2007 (t lk 15) ja nr 206 24.07.2007 (t lk 20) nõudis hageja kostjalt lisaks transporditeenuse tasule ka hüvitust vastavalt 5 ja 4 seisupäeva eest. Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised asjas tähtsust omavad dokumentaalsed tõendid: 1) kostja reklamatsioon 13.07.2007 (t lk 34), mille sisu kohaselt pidi hageja auto XXX/ XXX olema St.Peterburis kohal 04.07.2007, kuid jõudis sinna 05.07.2007 ning seoses sellega tekkis Venemaa tollis tõrge autode lahtitollimisel; et sellega rikkus hageja tellimuse nr 178/1 21.06.2007 tingimusi ning juhul, kui reklamatsiooni esitajale esitatakse pretensioon, siis edastatakse need hagejale; 2) St Peterburg ́i äriühingu pretensioon 16.07.2007 (t lk 33), mille kohaselt pidi nende tellimusel kostja poolt St Peterburgi viidav kaup jõudma kohale 04.07.2007, kuid jõudis alles 05.07.2007, kuna sõidukid nr XXX ja nr XXX jõudsid alles sel päeval kohale ning et seoses sellega pidi saaja tasuma täiendavaid makseid, milliste summa peetakse kinni kostjale arvete alusel tasumisele kuuluvast summast; 3) kostja 16.08.2007 teatis hagejale (t lk 32), millega tuletati hagejale meelde 13.07.2007 reklamatsiooni sisu ja teatati, et kostja kliendile seoses hilinemisega tekkinud kahju summas 2238 EUR-i = 35 032.74 eesti krooni peetakse kinni hageja poolt esitatud arvetest. Lisaks oli kostja poolt esitatud ülejäänud 18 tellitud sõiduki kohta veotellimused/lepingud, CMR-id ja saabumise kinnitused (t lk 35-86), kuid neist nähtuvate asjaolude üle pooltel vaidlusi ei ole ning need ei oma käesoleva asja lahendamisel olulist tähtsust.

3.Vastavalt Konventsiooni artikkel 17 punktile 1 vastutab vedaja kauba kohaletoimetamisega mistahes viivitamise eest. Vastavalt VÕS § 792 lg-le 1 vastutab vedaja muuhulgas veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest. Vedaja vastutusest vabastamise alused on sätestatud Konventsiooni artikli 17 punktides 2 ja 4 ning VÕS-i §-s 793. Samas seob nii Konventsioon kui VÕS (vastavalt artikli 30 punkt 1 ja § 801 lg 4 viivitamisega kauba kohaletoimetamise korral kahju hüvitamise kohustuse tekkimise vastava nõudeavalduse esitamisega. Mõlema viidatud sätte kohaselt võib viivitamine tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus (teade kahjust) oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast alates. VÕS § 801 lg 5 kohaselt, kui teade esitatakse pärast veose üleandmist, peab see olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see loetakse õigeaegselt esitatuks, kui see on vajalikul tähtajal ära saadetud. Antud asjas hageja eitab nii hagiavalduses kui kirjalikus seisukohas kostja vastusele (t lk 90-91) igasuguste avalduste ja pretensioonide saamist „seoses kõnesoleva kaubaveoga“. Kostja on hageja nimetatud seisukohtadest teadlik (mõlemad viidatud menetlusdokumendid olid kohtu poolt kostjale kättetoimetatud), kuid tõendeid 21 päeva jooksul, see oli perioodil 06.07.2007 kuni 26.07.2007, hagejale Konventsioonis ja VÕS-i nimetatud kirjaliku kahjuavaldus(t)e saatmise kohta kohtule ei esitatud. Kostja esitas 13.07.2007 kuupäeva kandva reklamatsiooni, kuid ei esitanud tõendeid selle saatmise kohta (näiteks postiasutuse kviitung tähtkirja vastuvõtmise kohta või hageja esindaja kinnitus reklamatsioonil selle kättesaamise kohta või muu taoline). Isegi juhul, kui kostja oleks esitanud tõendi 13.07.2007 avalduse saatmise kohta, tõendaks see kahjuteadet vaid seonduvalt 21.06.2007 lepingu alusel toimunud veoga (sisaldab selgesõnaliselt viidet vaid 21.06.2007 tellimuse rikkumise kohta hageja poolt). 18.06.2007 lepingu alusel