RAINIK OÜ hagi Milkimpex OÜ ja Novalab OÜ vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
249 715,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RAINIK OÜ (registrikood 11361876), seadusjärgne esindaja A. Ž. Kostja 1 Milkimpex OÜ (registrikood 12098151), seadusjärgne esindaja V. S. Kostja 2 Novalab OÜ (registrikood 11810110), seadusjärgne esindaja V. S. Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks põhivõlg 205 715,72 eurot.
3.Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks intressid 44 000 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Milkimpex OÜ ja Novalab OÜ kanda.
5.Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks menetluskulud 2100 eurot.
6.Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (2100 eurot) viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Rainik (hageja) ja OÜ Milkimpex (kostja 1) 08.02.2018 laenulepingu 2018/02/08, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu 200 000 eurot intressiga 5,5% aastas ja tähtajaga 12 kuud. 11.04.2018 sõlmitud lepingu lisaga suurendati laenusummat 400 000 euroni ja tähtaeg oli 12 kuud.
2.11.04.2018 sõlmisid hageja, kostja 1 ja Novalab (kostja 2) käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust ja selle lisast tulenevate kostja 1 kohustuste eest kuni 450 000 euro eest.
3.Kostja 1 ei tagastanud laenu tähtaegselt ja 05.11.2021 andsid kostjad võlatunnistuse, millega tunnistasid võlgnevust summas 291 332,32 eurot, millest 226 385,72 eurot oli põhinõue ja 64 946,59 eurot intressivõlg. Kostja 1 kohustus võla tagastama hiljemalt 06.12.2021. Kostja 1 tagastas laenu osaliselt summas 20 670 eurot. Hageja arvestas laekumised kokku summas 20 670 eurot põhivõla katteks, mille tulemusel on kostja 1 põhivõlg hageja ees 205 715,72 eurot ja intressivõlg 64 946,59 eurot. Hageja vähendab intressinõuet, mida nõuab 44 000 eurot.
4.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 205 715,72 eurot ja laenuintressid 44 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda, mõista menetluskulud välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks ning mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõusutmisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tulenevalt pandeemiast tekkinud majanduskriisi ja Valgevenes toimuvaga on kostja 1 majanduslik seis oluliselt halvenenud ning kostjal 1 tekkisid raskused kohustuste täitmisega. 2021. aasta sügisel pidasid pooled läbirääkimisi ja saavutasid kokkuleppe, et laenu tagastamise tähtaega pikendatakse ja kostjad tasuvad hagejale laenu 20 000 euro suuruste osamaksetena täiendava intressiarvestuseta kuni 2022. aasta lõpuni. Kostja 1 tasus kokkuleppe täitmiseks kuni hagi esitamiseni 20 670 eurot. Seetõttu on hagejal õigus nõuda üksnes detsembri ja jaanuarikuu makseid, ülejäänud osas ei ole kohustus muutunud sissenõutavaks.
6.Kuigi hageja vähendas intressi 44 000 euroni, siis pooled arutasid intressi vähendamist 15 000 - 20 000 euroni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi.
8.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud. Pooled sõlmisid 08.02.2018 laenulepingu nr 2018/02/08, mille alusel andis hageja andis kostjale 1 laenu summas 200 000 eurot tähtajaga 12 kuud (tl 4). Laenulepingu punkti 1.2. kohaselt kohustus kostja 1 tasuma laenu kasutamise eest hagejale intresse arvestusega 5,5% aastas (tl 4). Hageja ja kostja 1 sõlmisid 11.04.2018 lisakokkuleppe 08.02.2018 sõlmitud laenulepingu juurde, mille kohaselt suurendati laenusumma kuni 400 000 euroni, laenu tähtaeg oli 12 kuud (tl 6). Hageja, kostja 1 ja kostja 2 käendajana sõlmisid 11.04.2018 käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1, kostja 1 ja hageja vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingust nr 2018/02/08, 11.04.2018 sõlmitud lisakokkuleppest nr 1 ning hilisematest kokkuleppetest tulenevate kostja 1 rahaliste kohustuste kohase täitmise eest, samuti kõrvalkohustuste täitmise eest (tl 7). 11.04.2018 sõlmitud käenduslepingu p 2 kohaselt on käenduse (kostja 2 vastutuse) piirmäär 450 000 eurot (tl 7). Kostja 1 laenusummat õigeaegselt ei tagastanud. 05.11.2021 sõlmitud võlatunnistuse kohaselt tunnistasid kostjad võlgnevust hageja ees põhivõlgnevuse osas summas 226 385,72 eurot ning intressi osas summas 64 946,59 eurot, kokku 291 332,32
eurot (tl 8). 05.11.2021 võlatunnistuse punkti 2 kohaselt kohustus kostja 1 tagastama laenu ja tasuma intressid hiljemalt 06.12.2021 (tl 8). Kostja 1 on tagastanud laenu osaliselt kokku summas 20 670 eurot - 10.11.2021 350 eurot; 14.11.2021 2 000 eurot; 15.11.2021 4 000 eurot; 17.11.2021 12 000 eurot; 18.11.2021 2 320 eurot (tl 9). Ülejäänud osas ei ole kostja 1 laenu tagastanud ega intresse maksnud. Hageja arvestas kostja 1 poolt ajavahemikus 10.11. 18.11.2021 tasutud 20 670 eurot laenu põhivõlgnevuse katteks.
9.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõla 205 715,72 euro ning intressi 44 000 euro tasumist.
10.Kohus täitis 06.06.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 23-25).
11.Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Raha maksmise kohustuse rikkumist ei peeta üldjuhul vabandatavaks. Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, et kostjatel oli kohustus maksta hagejale hagis märgitud rahasumma, kostjad on kohustust rikkunud ja vastutavad rikkumise eest.
12.Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1). Kohus on seisukohal, et 05.11.2021 sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse funktsioonideks on tõendamiskohustuse pööramine võlgniku kahjuks ning nõude tunnustamine võlgniku poolt. Riigikohus on märkinud, et deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (RKTKo 2-13-34922, p 13.2). Võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada (RKTKo 2-19-5601, p 16.4).
13.Esitatud asjaoludel oli nõue kostja 1 vastu algselt laenulepingust ja kostja 2 vastu käenduslepingust ning mõlemad pooled kinnitasid võla olemasolu võlatunnistusega. Hageja esitas tõendina võlatunnistuse (tl 8). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1).
14.Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et nad ei ole kohustust täitnud. Seetõttu loeb kohus nimetatud asjaolu kostjate poolt omaks võetuks ja hagejal pole vaja tõendada kohustuse rikkumist. Menetluses pole esitatud asjaolusid, mis muudaks rikkumise vabandatavaks.
15.Kostjad vaidlesid vastu nõude sissenõutavaks muutmisele. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 ls 1). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1).
16.Võlatunnistuses on kohustuse täitmise tähtajana kindlaks määratud 06.12.2021. Kostjad tuginesid asjaolule, et pooltel oli teistsugune kokkulepe, millega lepiti kokku võla tagastamises osamaksetena. Kohus selgitas 06.06.2022 määrusega, et kostjad peavad sellise kokkuleppe olemasolu ja sisu tõendama (tl 24). Kohus leiab, et kostjad ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Kostjad ei ole võla osamaksetena tagastamise kokkulepet tõendanud. Seega oli kohustuse täitmise tähtaeg 06.12.2021 ning alates sellest päevast on kostjad tasumata summa osas viivituses ning hageja võib nõuda tasumata summa tasumist kohtu kaudu. Vastavalt on nõue muutunud sissenõutavaks.
17.Intresside suuruse vähendamise arutamise kokkulepe ei puutu asjasse. Tegemist oli üksnes arutamisega. Võlatunnistusega on kostjad tunnustanud intressivõlga summas 64 946,59 eurot. Hageja ei palu võlatunnistuses kokku lepitud suuruses intresside välja mõistmist, vaid nõuab intresside tasumist osaliselt, so summas 44 000 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad 1 ja 2 kostja 1 täitmata jäänud kohustuse eest solidaarselt. Kostjad on rikkunud maksekohustust ning hagi tuleb rahuldada põhinõude 205 715,72 euro osas. Samuti kuulub hagi rahuldamisele intresside 44 000 osas.
MENETLUSKULUD
19.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § lg 3). Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
20.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 2100 eurot. Hagihinnalt 249 715,72 eurot kuulus hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse alusel tasumisele riigilõiv 2100 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. (TsMS § 139 lg 1). Seega on hageja menetluskulude suuruseks kokku 2100 eurot ja kohus mõistab nimetatud summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hagiavalduses esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (2100 eurot) tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.