Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-1437
Kohtuasi
OÜ Kruusakild hagi Remart Ehitus OÜ vastu müügilepingust tuleneva võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Remart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8117.65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Kruusakild (registrikood 11174542), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja Remart Ehitus OÜ (registrikood 12269440), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude suuremas ulatuses kui võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, samuti menetluskulude jaotuse ja hagejale menetluskulude esitamiseks antud tähtaja osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta lahendi põhjendusi.
2.Teha tühistatud osas uus otsus tervikresolutsioonist nähtuvas ulatuses ja jaotada uuesti maakohtumenetlusega seotud menetluskulud.
Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista Remart Ehitus OÜ-lt välja OÜ Kruusakild kasuks põhivõlgnevus 3881.66 eurot ja 16.12.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus 911.65 eurot. 3) Mõista Remart Ehitus OÜ-lt välja OÜ Kruusakild kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2022 järgmiselt: kuni põhivõlgnevuse 2121.50 eurot täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1598.39
2-21-1437 eurot; kuni põhivõlgnevuse 1388.16 eurot täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1055.31 eurot; kuni põhivõlgnevuse 372 eurot täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 316.31 eurot. 4) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5) Menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes jäävad 42% ulatuses OÜ Kruusakild ja 58% ulatuses Remart Ehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 3881.66 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvete nr 265 ja 278 alusel põhivõlga mitte ületava viivise 3863.99 eurot ja edasi arve nr 283 alusel viivise alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg arve nr 283 alusel ehk 372 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja müüb oma majandustegevuses erinevaid pinnasematerjale (edaspidi ka kaubad). Koos müügiga transpordib hageja kaubad ostja soovitud asukohta. Kaupade saabumisel allkirjastab ostja saatelehe, millel on kajastatud tellitud kaubad ja nende transport. Allkirjastatud saatelehtede alusel väljastab hageja ostjale arve. Hageja on ka varasemalt müünud ja tarninud kostja ehitusobjektidele erinevaid kaupu, esitades seejärel arved kostjale.
3.Kostja tellis hagejalt perioodil 28.10.-23.12.2019 erinevaid kaupu koos transpordiga ehitusobjektile Räpina sadamas. Hageja täitis tellimused ja esitas kostjale kaupade eest tasumiseks arved. Kostjal on tasumata arve nr 265 summas 2121.50 eurot, 278 summas 1388.16 eurot ja 283 summas 372 eurot. Kokku on tasumata 3881.66 eurot. Arve nr 265 tasumise tähtpäevaks oli 16.11.2019, arve nr 278 tasumise tähtpäevaks oli 17.12.2019 ja arve nr 283 tasumise tähtpäevaks oli 13.01.2020. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,25% päevas tasumata summast. Kostja ei vaidlustanud kohtueelselt arvete saamist. Hageja on väljastanud kostjale seoses Räpina sadama objektile tarnitud kaupadega ka arved nr 220, 222, 225, 239, 247 ja 251, mille kostja on tasunud.
4.Hageja edastas 13.04.2020 kostjale meeldetuletuse tasumata arvete kohta. Kostja oli vastuses seisukohal, et ei ole arvetel märgitud kaupu tellinud ega kavatse nende eest tasuda. Kostja poolt
2-21-1437 kaupade tellimist, kättesaamist ning vastuvõtmist tõendavad saatelehed, mille on allkirjastanud kostja esindajana objektijuht XX. Samasugune praktika, mille kohaselt kostja tellib kaubad telefoni teel ja objektijuht XX kinnitab kaupade vastuvõtmise kostja poolt ehitusobjektil, toimis poolte vahel varasemalt probleemideta.
5.Pinnasematerjali müügilepingule ei ole sätestatud vorminõuet. Poolte vahel sõlmiti müügilepingud suuliselt selliselt, et tellimused esitati kas telefoni teel või suuliselt ehitusobjektil peale varasemalt tellitud koorma maha kallamist. Samuti täpsustati tellimuste esitamisel pinnasematerjalidele esitatavaid nõudeid. Kostja väited materjalide tarnimise kohta tellimuseta ei ole eluliselt usutavad. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja või mistahes ehitusettevõtte objektijuht võtaks objektil vastu materjale ja allkirjastaks korduvalt saatelehed ilma, et kaupa oleks tellitud või objektil kasutatud. Saatelehtedel on tellijaks märgitud kostja ja need on allkirjastatud (aktsepteeritud) kostja objektijuhi poolt. Kostja väited selle kohta, et ei ole teada, kes kauba tellis või mis koguses kaupa toodi, ei ole tõsiseltvõetavad. Arusaamatuks jääb, miks pidanuks kostja objektijuht kinnitama kellegi kolmanda isiku tellitud kauba saatelehti. Saateleht ei ole vaid informatiivse tähendusega dokument, vaid tõendab kauba üleandmist kostjale, müügitehingu toimumist.
6.Viivisemäära ei ole ebaproportsionaalne, kuna lepingupoolteks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud. Kostja vastuväited
7.Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole kostja hagejalt tellinud. Hageja ei ole tõendanud, et kaupade tellijaks oli kostja. Saateleht näitab üksnes kaupade vedu objektile, mitte tellitud koguseid. Räpina sadama objektil kostja esindajaks olnud objektijuht XX juhtis ehitustööde käiku ja töökorraldust. XX allkirjastas objektile saabuvate autojuhtide poolt talle allkirjastamiseks esitatud saatelehed, kuid kaupa tema ei tellinud. Allkirja saatelehele võinuks samahästi anda kestahes teine samal ajal objektil viibinud isik. Sellest ei saa järeldada, et tellijaks oli kostja. Saatelehele allkirja andes objektijuht lehele märgitud kaupu ega nende koguseid sisuliselt ei kontrollinud.
8.Kostja nägi saatelehti nr 11-16 hageja 14.01.2021 nõudekirja juures lisatuna jpg.failidena. Hageja arvete juures saatelehti ei olnud. Kuivõrd kostja ei tellinud hagejalt kaupu, ei tunnistanud ta ka arveid. Räpina sadama objektile transporditi kaup, mida kostja ei tellinud. Kostja ei pea maksma kauba eest, mida ta ei tellinud.
9.Kostja vaidleb vastu ka viivisele. Hageja nõuab viivist 91,25% suuruse aastamäära järgi, mis ületab seaduslikku viivisemäära enam kui 20 korda. Viivisemäär kajastub hageja ühepoolselt esitatud arvetel, pooled ei ole sellises viivises kokku leppinud. Arvetel kajastatud viivisemäär on ebaproportsionaalne ning vastuolu tõttu heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lõike 1 ja § 44 järgi tühine.
10.Kostja ei ole ise Räpina sadamas ehitanud, aga tal oli objektil ehitustööde teostamiseks sõlmitud alltöövõtuleping Kaevetööd24 OÜ-ga. Kõik ehitamiseks vajalikud materjalid, sh pinnase täitematerjalid (liiv, kruus), tellis objektile alltöövõtja Kaevetööd24 OÜ juhatuse liige RR. Kaevetööd24 OÜ ei kooskõlastanud tellimusi kostja objektijuhiga, vaid otsustas tellitavad materjalid ise. Osaliselt jäid alltöövõtja tellitud kogused objektil kasutamata, millest tekkis kostjal alltöövõtjaga omakorda vaidlus sõiduteele jäänud killustiku koristamiseks vajalike lisatööde maksumuse üle.
2-21-1437 Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 3881.66 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3863.99 eurot ja viivise alates 02.02.2021 kuni põhinõudest 372 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui 372 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid hüvitatavate kulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: hageja müüb oma majandustegevuses erinevaid pinnasematerjale ja koos müügiga transpordib kaubad ostja soovitud asukohta; hageja on ka varasemalt müünud ja tarninud kostja ehitusobjektidele erinevaid kaupu, esitades seejärel kostjale tasumiseks arved; arvete nr 265, 278 ja 283 aluseks olevad saatelehed nr 11-16 on allkirjastanud kostja objektijuht XX.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas arvetel nr 265, 278 ja 283 kajastatud kaupade tellijaks oli kostja ehk kas müügi- ja veoleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
14.VÕS § 208 lõike 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lõike 4 kohaselt kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse ja kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. VÕS § 3 punktis 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lõike 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 1 järgi võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lõike 1 järgi võib tehingu teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
15.Hageja kinnitusel olid tellimused antud suuliselt telefoni teel. Samuti on pooled varasemalt samuti olnud lepingulistes suhetes kostja eelmistel objektidel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelmistel objektidel toimis kauba tellimine samuti suuliselt ning neil kordadel kostja tasus esitatud arved. Kostja selgituste kohaselt oli ta vaidlusalusel objektil peatöövõtjaks ega tellinud seal materjale. Materjale tellis kostja väitel alltöövõtja Kaevetööd 24 OÜ. Samuti ei ole vaidlust, et antud objektil oli vajalik pinnasematerjalide kasutamine. Kaevetööd 24 OÜ eitab kirjas kohtule, et oleks antud objektil tellinud materjale, vaid sellega tegeles kostja objektijuht XX. Lisaks eelnevale ilmneb kostja ja Kaevetööd 24 OÜ vahelisest kirjavahetusest, et antud objektil jäi üle killustikku ning kostja soovis Kaevetööd 24 OÜ-lt killustiku eemaldamisega seotud lisakulude hüvitamist. Kohtule esitatud kinnituskirjas süüdistas Kaevetööd 24 OÜ juhatuse liige liigsete materjalide tellimises sõnaselgelt objektijuhti.
16.Kohus, hinnates eeltoodud asjaolusid, leiab, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi- ja veoleping. Eelnevas olid pooled kasutanud suuliselt sõlmitud sarnaseid lepinguid ning kostja maksis esitatud arvete alusel. Samuti ei ole vaidlust, et vaidlusalusele objektile oli vajalik hageja toodud materjal. Seejuures ei ole kostja tõendanud, et ta oleks ostnud selleks puhuks mõnelt teiselt sarnast materjali, vaid viitas sellele, et alltöövõtja hankis materjalid, kes aga eitab seda. Alltöövõtja väidete kohaselt tegeles sellega kostja oma objektijuhi kaudu. Võttes arvesse, et objektil oli vajalik hageja poolt tarnitud materjal ja keegi ei ole tõendanud vaidlusaluste materjalide hankimist kelleltki teiselt, kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping,
2-21-1437 mille kohaselt kohustus hageja hankima kostjale kokkulepitud materjalid ning kostja selle eest ka maksma.
17.Hageja on esitanud pooltevahelise lepingu tõendamiseks arve-saatelehed nr 4-16 perioodist 28.10.-23.12.2019 (t lk 8-11). Kostja ei ole vaidlustanud saatelehtedel esitatud kaubakoguseid ja nende vastavust kostjale esitatud arvetega. Poolte vahel puudub vaidlus, et saatelehed on allkirjastanud kostja objektijuht XX. Hageja on seisukohal, et allkirjastatud saatelehed on tõendiks nii kauba müümisele kui selle jõudmisele ostja ehitusobjektile. Kostja vaidleb vastu, tuues välja, et saateleht ei ole tellimus ega tellimuse kinnitus, vaid näitab üksnes kaupade vedu objektile, mitte tellitud koguseid. Kostja toob välja ka, et Räpina sadama objektil kostja esindajaks olnud objektijuht XX allkirjastas objektile saabuvate autojuhtide poolt talle allkirjastamiseks esitatud saatelehed, kuid kaupa tema ei tellinud ega kinnitanud tellimusi ning saatelehele allkirja andes objektijuht seal märgitud kaupu ega nende koguseid sisuliselt ei kontrollinud. Sama tõendab ka objektijuhi kirjalik kinnitus (t lk 43-44). Täiendavalt toob kostja välja, et nägi saatelehti nr 11-16 hageja 14.01.2021 nõudekirja lisana .jpg-failidena, arvete nr 265, 278 ja 283 juures saatelehti ei olnud. Kostja tõi välja ka, et Räpina sadama objektile tellis vajaminevad materjalid kostja alltöövõtja Kaevetööd 24 OÜ. Hageja esitas Kaevetööd 24 OÜ juhatuse liikme RRi kinnituskirja, millest lähtuvalt ei ole Kaevetööd 24 OÜ hagejalt killustikku ega muid pinnasematerjale tellinud ning kogu liiva, kruusa ja killustiku tellis objektile XX, kes otsustas kui palju ja mida tellida (t lk 39).
18.Kohus nõustub, et pinnasematerjali müügilepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vorminõuet ning kuna kumbki pool ei ole tuginenud asjaolule, et leping sõlmiti kirjalikult, on kohus seisukohal, et arvete nr 265, 278 ja 283 aluseks olnud leping oli sõlmitud suuliselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud väidet, et hageja arvetel kajastatud kauba müüs ja tarnis hageja Räpina sadama objektile kostja alltöövõtja Kaevetööd 24 OÜ tellimusel. Kostja on esitanud väite tõendamiseks kostja objektijuhi vastused lepingulise esindaja poolt püstitatud küsimustele ning kostja ja tema alltöövõtja vahelise kirjavahetuse. Kostja esindaja tõi Kaevetööd 24 OÜ juhatuse liikmele RRile 18.03.2020 saadetud kirjas välja „Samuti transportisite objektile teadmata põhjusel suure hunniku killustikku, mille jätsite keset sõiduteed vedelema. Killustiku eemaldamine oli Remart Ehitus OÜ-le lisakulu“ (t lk 36). Kaevetööd 24 OÜ esindaja tõi oma kinnituskirjas välja: „Minu ja Remart Ehitus OÜ esindaja TTe vahelises meilivestluses nimetatud suur hunnik killustikku on XXi valearvestuse ja tellimuse tagajärg“ (t lk 39).
19.Kohtu hinnangul ei ole pelgalt kostja poolt alltöövõtjale esitatud kirjaga tõendatud, et liigse killustiku on tellinud kostja alltöövõtja ja / või et killustik oli tellitud hagejalt. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et saatelehel on informatiivne tähendus ning saateleht tõendab kauba jõudmist objektile, mitte selle tellimist ega saatelehel märgitud koguseid. Saateleht on saatedokument VÕS § 780 lõike 1 tähenduses. Hageja on menetluses tõendanud, et arvesaateleht on aluseks tellitud kauba eest arve esitamisel. Saatelehele allkirja andmisega vastuvõtja kinnitas, et lehel märgitud kaup ja selle kogus vastab tellitule. Kostja vastuväide selle kohta, et saatelehele oleks võinud allkirja anda kestahes objektil viibinud isikutest, objektijuht igapäevaselt objektil ei viibinud ja allkirjastas saatelehed tagantjärele ning ei kontrollinud saatelehtedel märgitud kaubakoguseid, kuna vahel oli saatelehele märgitud mitme erineva veo kaubad, tõendab kostja ebakohast praktikat. Kohus on seisukohal, et sellega, et objektijuht allkirjastas saatelehed, andis ta omapoolse nõustumuse kauba müüjale / saatjale selle kohta, et on vastu võtnud kauba liigi ja koguse, mis vastab esitatud tellimusele. Mõistlik inimene saab vastu võtta vaid kauba, mille tellimisest ta oli teadlik (kas ise või keegi muu tellis) – vastasel juhul ei ole võimalik kauba saajal tugineda ka asjaolule, et objektile tarniti ekslikult vale kaup või kogus.
2-21-1437
20.Kostja on välja toonud, et nägi saatelehti nr 11-16 hageja 14.01.2021.a nõudekirja lisana .jpg-failidena, arvete nr 265, 278 ja 283 juures saatelehti ei olnud. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud, et ka saatelehtedel nr 11-16 on kostja objektijuhi XXi allkirjad, on kohtu hinnangul kostja väited vastuolulised. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks arve esitamise kohustus koos saatelehega ning kuivõrd tõenditest nähtub, et kostja esindaja on saatelehtedega tutvunud, on väide selle kohta, et kostjale ei ole koos arvetega saatelehti esitatud, ainetu.
21.VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lõige 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.
22.Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et kauba on Räpina sadama objektile tellinud kostja alltöövõtja ja hageja nõue on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei ole vaielnud vastu ka asjaolule, et saatelehed on allkirjastanud kostja objektijuht XX. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on võtnud õigeks, et ta ei ole hageja poolt talle esitatud arveid nr 265, 278 ja 283 tasunud, on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvetest nr 265, 278 ja 283 tulenev põhivõlg summas 3881.66 (2 121.50 +1 388.16 + 372) eurot.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud arvete nr 265 ja 278 alusel põhivõlgnevust mitte ületava viivise 3863.99 eurot ja edasi arve nr 283 alusel viivise alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg arve nr 283 alusel 372 eurot. Kostja vaidles viivisenõudele vastu.
24.Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja on viidanud Riigikohtu lahenditele (nt nr 3-2-1-66-05), milles käsitletakse viivisemäära suurust tarbijaga sõlmitud lepingute puhul. Käesolevas menetluses on kostjaks majandus- ja kutsetegevuses osalev juriidiline isik, mistõttu tarbijakrediidiga seonduvad sätted ei kohaldu. Hageja on esitanud menetluses poolte vahel varasemate tellimuste alusel esitatud arved nr 220, 222, 225, 239, 247 ja 251, millelt nähtub samuti viivisemäär 0,25% (t lk 80-82 pöördel). Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et nimetatud viivisemäära kohaldamine oli pooltevaheline kokkulepe ja tava. Kohus leiab, et arvestades lepingu sõlmimist poolte kutse- ja majandustegevuses, ei too viivisemäära suurus 0,25% päevas kaasa viivisekokkuleppe kehtetust.
25.Hageja esitas 11.11.2019 kostjale arve nr 265 summas 2121.50 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 16.11.2019. Arve nr 265 kohaselt on viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 17.12.2021 seisuga 762 päeva (4041.46 eurot). Hageja nõuab viivist põhisumma ulatuses ehk 2121.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue arve nr 265 osas rahuldamisele.
26.Hageja esitas 12.12.2019 kostjale arve nr 278 summas 1388.16 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 17.12.2019. Arve nr 278 kohaselt on viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 17.12.2021 seisuga 731 päeva (2536.86 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist põhisumma ulatuses ehk 1388.16 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue arve nr 278 osas rahuldamisele.
2-21-1437
27.Hageja esitas 08.01.2020 kostjale arve nr 283 summas 372 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 13.01.2020. Arve nr 283 kohaselt on viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 17.12.2021 seisuga 704 päeva (654.72 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagiavalduse menetlusse võtmisest (02.02.2021) kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg arve nr 283 osas ehk 372 eurot.
28.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis arve nr 283 tasumata põhinõudelt alates 02.02.2021 kuni nõude täitmiseni määras 0,25% päevas, aga mitte rohkem kui arve nr 283 põhinõue 372 eurot.
29.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lõike 4 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus
31.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellant vaidlustab otsuse tervikuna.
32.Maakohus jagas ebaõigesti poolte tõendamiskoormise. Hageja ei esitanud usaldusväärseid tõendeid, et arvetel nr 265, 278 ja 283 kajastatud kaubad tellis kostja. Hageja väitel tasus kostja varasemaid arveid, mis tõendavat ka vaidlusalustel arvetel kajastatud kaupade tellimist kostja poolt. Kohus ei ole järeldusi tehes osundanud tõenditele.
33.Kostja selgitas menetluses läbivalt, et ei tellinud hagejalt arvetel kirjeldatud kaupa ega teenust. Sellest, et hageja arved ei ole esitatud õigele saajale, teavitas kostja hagejat 18.03.2020 e-kirjas, kus osundas, et hagejal tuleb arve esitada teenuseid tellinud ettevõttele. Kostja vastas sama ka hageja raamatupidaja 13.04.2020 e-kirjale. Maakohus jättis kostja vastuväited ja tõendid arvesse võtmata ega põhjendanud nendega mittearvestamist.
34.Maakohus ei tuvastanud, millal hageja arved kostjale kätte toimetas ja jättis tähelepanuta hageja taotlusel Minuarved OÜ-lt välja nõutud andmed arvete esitamisest kostjale veebiportaali kaudu. Minuarved OÜ 08.10.2021 vastusest nähtuvalt saadeti arved portaali kaudu 09.04.2020. Kui arveid ei ole kostjale saadetud nende väljastamise ajal, ei ole põhjust arvata, et need kajastavad kauba müüki kostjale. Siit tulenevalt ei ole tõendatud ka tellimine kostja poolt ja kostjale müük.
35.Tõendiks, millele maakohus järeldused rajas, on Kaevetöös24 OÜ esindaja RRi kirjalik seletus 05.06.2021. Kohus jättis aga tähelepanuta objektijuhi XXi 03.06.2021 kirjalikus seletuses märgitu, et täitematerjalide liiva, kruusa jne tellimused tegi alltöövõtja ise ja neid ta minuga ei kooskõlastanud. Otsuses ei nähtu põhjendusi, miks kohus XXi kirjaliku seletusega ei arvetanud. Kostja osundas RRi kirjalikule seletusele, kui ebausaldusväärsele tõendile, kuna see sisaldab valeväiteid tellimuse esitaja isiku kohta.
2-21-1437
36.Üllatuslikult nähtub otsusest, et kohus asus seisukohale, et kostja 14.04.2020 kirjaga alltöövõtjale ei ole tõendatud, et üleliigse killustiku tellis kostja alltöövõtja. Kostja saab aru, et kohus luges tõendatuks Kaevetööd24 OÜ alltöövõtu kostjale Räpina sadama ehitusel ja et Kaevetööd24 OÜ tellis objektile täitematerjalid, kuid kohtu arvates võis Kaevetööd24 OÜ tellida materjalid kelleltki teiselt, mitte hagejalt. Millistele tõenditele kohus seejuures tugines, otsusest ei nähtu.
37.Kohus tuvastas, et Räpina sadama ehitusobjektil teostas alltöövõtjana töid Kaevetööd24 OÜ ja kostja tõendas kirjavahetusega, et täitematerjalid tellis objektile alltöövõtja. Kohus ei täitnud piisaval määral selgitamiskohustust ega selgitanud, milliste tõenditega lisaks e-kirjadele ja objektijuhi seletusele saaks kostja tõendada väiteid hagejalt täitematerjalide tellimise kohta alltöövõtja poolt.
38.Hageja 18.03.2020 e-kirjast nähtuvalt on RR esitanud kostjale teistsugust infot, kui esitas kirjalikus seletuses hageja esindajale. RRi seletus kohtule ei vasta tõele. RR märkis kostjale 18.03.2020 saadetud e-kirjas: Kui Teil objekt Räpinas algas, helistasite ise, tellisite materjali. Hiljem andsite teada, et lihtsam on kui R otse tellib ja arve saadan Remart Ehitusele. Nii sai ka tehtud. Kostja osundab, et RRi 05.06.2021 kirjalikus seletuses avaldatuga ei ühti ka RRi 18.03.2021 seletuskiri maakohtule, milles väidetu kohaselt oli Räpina sadama objektil tellijaks objektijuht O. Aasta varem kostjale saadetud e-kirjas ütles ta, et tellijaks oli R. Kohus rajas RRi kirjalikule seletusele ehkki kostja mitmes menetlusdokumendis kohtu tähelepanu valeväidetele juhtis. Nagu nähtub eeltoodust on ka teised hageja tõendid ebausaldusväärsed.
39.Kohtu tõlgendus VÕS § 780 lõikele 1 võib olla põhjendatud olukorras, kui kauba tellimisel on aluseks saateleht või tellimiskiri või elektronkiri või mistahes muu kirjalikku taasesitamist võimaldav viis tellimuse esitamise kohta. Käesolevas vaidluses ei ole hageja esitanud mistahes taasesitamist võimaldaval viisil tehtud kostja tellimust. XXi allkiri saatelehel ei tõenda, et kauba tellis kostja. Kuivõrd XX on kinnitanud, et kirjutas allkirjad saatelehtedele sageli tagantjärgi ja mitmele korraga, kuna ei viibinud kõikidel päevadel sadamas kohapeal, ei saanud ta ka veenduda saatelehtede õigsuses nii kaupade liigi kui koguste kohta. Maakohus omistas põhjendamatult hageja saatelehele tellimuskirjaga võrreldava tähenduse.
40.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 113 lõiget 1, mõistes viivise välja määras 0,25% päevas. Maakohus põhjendas viivisemäära majandus- ja kutsetegevuses tegelevate pooltega. Kohtu seisukoht ei ole seaduslik, sest ka majandus- ja kutsetegevuses on viivist võimalik nõuda siis, kui selles on kokku lepitud. Pooltel ei ole sõlmitud mistahes kokkulepet viivise tasumiseks hagetavatelt arvetelt. Arvest ei teki viivise arvestamise õigust ega viivise tasumise kohustust. Arvel märgitud viivist saab käsitada viivismäära kokkuleppena juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes või kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes mõnel varasemal arvel näidatud viivise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-144-09, punkt 10-11). Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Viivise väljamõistmine seaduses sätestatust kõrgemas määras ei ole põhjendatud. Kohus ei tuvastanud, et pooltel olnuks varasemast ajast kokkulepe viivise määras.
41.Maakohus arvestas väljamõistetava viivise summa ebaõigesti. Kohus märkis otsuses, et hageja palub viivise välja mõista hagiavalduse esitamise ajast, kuid mõistis viivise välja arvete sissenõutavaks muutumise päevast.
2-21-1437 Vastustaja seisukoht
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas viivisenõude suuremas ulatuses kui VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivisenõude lahendamisel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse ja hagi osaliselt rahuldada asja maakohtule tagasi saatmata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Põhivõlgnevuse rahuldamise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Hagi osalise rahuldamise alusel tuleb muuta maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
44.Ringkonnakohus ei näe alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse (tasumata ostuhinna) rahuldamise osas, kuid osaliselt tuleb muuta selles osas lahendi põhjendusi. Maakohus kohaldas asjakohast materiaalõigust (VÕS § 208 lõige 1, § 209 lõige 4, § 3 punkt 1, § 8 lõige 2, § 11 lõige 1, § 780 lõige 1, § 76 lõige 1, § 82 lõige 1, § 100, § 101 lõike 1 lõige 1), kuid rikkus menetlusõigust, kui ei analüüsinud otsuse põhjendustes kõiki esitatud tõendeid. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus küll kokkuvõttes asja lahendamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud kooskõlas kehtiva menetlusõigusega (TsMS § 5 lõiked 1 ja 2, § 230 lõiked 1 ja 2, § 436 lõige 2, § 438, § 439), kuid rikkus osaliselt kohustust hinnata tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lõiked 1 ja 2) ja lahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lõige 8). Kuigi rikkumine ei viinud kokkuvõttes põhivõlgnevuse osas ebaõige otsuse tegemiseni, tuleb ringkonnakohtul kirjeldatud rikkumine kõrvaldada. Kolleegium märgib, et jätab järgnevates põhjendustes tähelepanuta kaebuse väited, mis on esitatud hageja 18.03.2020 e-kirja alusel kostjale, kuna kohus keeldus täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmisest 07.11.2022 korraldava määrusega.
45.Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele, millised seostuvad põhivõlgnevuse osas hagi rahuldamisega. Ka apellatsioonimenetluses seisneb kostja põhiline vastuväide selles, et hageja ja kostja vahel puudub müügileping vaidlusaluste arvete alusel Räpina sadama ehitusele hageja poolt tarnitud kaupade (pinnasetäitematerjal) kohta. Kostja väitis juba maakohtus, et kauba ostis hagejalt tegelikult kostja alltöövõtja, mistõttu on arved esitatud kostjale ekslikult ja kostjal kauba eest tasumise kohustust tekkinud ei ole. Maakohus tuvastas poolte esitatud tõendite kogumi alusel, et tõendatud on müügilepinguline õigussuhe hageja ja kostja vahel.
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja on seisukohal, et maakohus tuvastas pooltevahelise õigussuhte tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega. Maakohus lähtus otsustuse tegemisel järgmiste tõendite alusel tuvastatud elulistest asjaoludest: hageja tarnis ajavahemikul 28.10-23.12.2019 Räpina sadama ehitusele arve-saatelehtedelt nr 4-16 nähtuvad kogused kaupa; arve-saatelehed allkirjastas kostja töötaja (objektijuht); allkirjastatud arve-saatelehed olid hagejale aluseks arvete esitamisel ja nendelt nähtub, et kostja kinnitas tellitud materjali kättesaamist nii koguselt kui liigilt; konkreetsel objektil tegi tööd kostja alltöövõtja, kelle juhatuse liikme kinnituskirja kohaselt alltöövõtja hagejalt materjale ei ostnud,
2-21-1437 vaid tegi kostja objektijuht, kes otsustas mida ja kui palju tellida. Maakohus viitas lisaks arvesaatelehtedele Kaevetööd24 OÜ juhatuse liikme kohtule adresseeritud 05.06.2021 kinnituskirjale, kostja objektijuhi XXi 03.06.2021 kirjalikele vastustele kostja lepingulisele esindajale ja kostja 18.03.2020 alltöövõtjale saadetud e-kirjale. Samuti võttis maakohus otsustuse tegemisel arvesse järgmisi elulisi asjaolusid, mille üle pooltel vaidlust ei ole: hageja müüb oma majandustegevuses erinevaid pinnasematerjale ja transpordib kauba ostja soovitud asukohta; hageja ja kostja vahel on ka varasemalt olnud müügilepingulised suhted, mille puhul on hageja müünud ja tarninud kostjale objektidele erinevaid kaupu ning esitanud seejärel kostjale tasumiseks arved. Esiletoodud asjaolude alusel asus maakohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping objektile tarnitud kauba kohta. Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuväited ei leidnud veenvat tõendamist 18.03.2020 kostja e-kirjaga alltöövõtjale, mis sisaldab vaid kostja väidet selle kohta, et alltöövõtja transportis objektile teadmata põhjusel suure hunniku killustikku, mis jäi teele vedelema ja mille eemaldamine oli kostjale lisakulu.
47.Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi järgmiste maakohtus kogutud, kuid vaidlustatud lahendi põhjendustes käsitamata tõendite analüüsiga: 1) kostja tegevjuhi 18.03.2020 e-kiri hagejale selle kohta, et vaidlusalustel arvetel kirjeldatud teenuseid ei ole kostja tellinud, mistõttu arveid aktsepteeritud ei ole (t lk 23); 2) hageja raamatupidaja 13.04.2020 e-kiri kostjale, milles saatja teatab, et on esitanud kostjale 3 arvet, need on tasumata ja küsib, et kui ei ole töid tellitud, siis miks võeti arved vastu ning märgib, et eelmised arved on tasutud (t lk 7 pöördel); 3) kostja tegevjuhi 14.04.2020 vastus, milles antakse teada, et nende andmetel ei ole arvetel kirjeldatud teenuseid tellitud; kui on olemas dokumendid tellimuste kohta, edastage; kostja ei ole arveid aktsepteerinud ega deklareerinud (t lk 7); 4) hageja autojuhi RRi 18.03.2021 kohtule esitamiseks antud selgituskiri, milles hageja töötaja selgitab, et tellijaks oli Oti nimeline objektijuht, kellega oli kokku puutunud juba varem teisele objektile materjale viies; kopatöid tegi objektil Kaevetööd24 OÜ; objektijuht vaatas esimese koorma üle ja ütles, et sobib ja et too kohe juurde; järgmistel nädalatel viiski autojuht juurde liiva, killustikku, purustatud kruusa, sõelmeid; sõelmete osas ütles objektijuht, et need peavad olema graniidist; materjalide üleandmine vormistati saatelehtedega, mis O allkirjastas peale toodu maha laadimist ja ülevaatamist; igast saatelehest jäi üks koopia autojuhile ja teine objektijuhile; ühtegi pretensiooni O ei esitanud; objekti edenedes küsis O kopajuhtidelt arvamust, mis materjali ja kui palju veel vaja on, et ei jääks sadamasse vedelema (t lk 29-30). Lisaks ei analüüsinud maakohus Minuarve OÜ 08.10.2021 vastuseid kohtule, mille kohaselt olid vaidlusalused arved viimati saadetud 09.04.2020 ja andmeid varasemate saatmiste kohta ei ole säilinud, kuna logid on saadaval vaid viimase 3 kuu jooksul (t lk 66-69). Samas kinnitab teenusepakkuja, et nende süsteemis tõrkeid ei esinenud ja tasutud 6 arvet olid saadetud viimati nende väljastamise kuupäevadel.
48.Kolleegium on seisukohal, et kirjeldatud tõendid kinnitavad maakohtu seisukohta, et tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega on tõendatud hageja ja kostja vahel nende töötajate kaudu müügilepingu sõlmimine ka vaidlusaluste materjalide kohta. TsÜS § 116 lõike 1 kohaselt võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Sama sätte lõike 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- ja kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Praeguses asjas ei ole kostja seadnud kahtluse alla enda objektijuhi õigust sõlmida kostja nimel konkreetse objektiga seonduvaid müügitehinguid. Ka objektijuht ise kinnitas 03.06.2021 kirjalikus selgituses mh, et suuremad materjalide tellimused tegi TT, aga väiksemate materjalidega varustamine oli tema kanda (t lk 44-45). Tõendist ei nähtu, mida pidas
2-21-1437 objektijuht silmas väiksemate materjalide all. Küll aga on RRi kirjaliku seletusega tõendatud, et nende materjalide, mille viis objektile tema, tellijaks oli objektijuht. XXi väide seletuses, et täitematerjalide, liiva, kruusa jne tellimused tegi alltöövõtja ise, on vastuolus alltöövõtja 05.06.2021 kinnituskirjaga kohtule, kus juhatuse liige selgitab mh, et ei tellinud hagejalt konkreetsele objektile killustikku ega muid pinnasematerjale, vaid kogu liiva, kruusa ja killustiku tellis kostja objektijuht, kes otsustas, kui palju ja milliseid materjale tellida (t lk 3940). Alltöövõtja seletus kinnitab RRi seletust. Kostja ei ole esile toonud, et need materjalid, mille eest ta korrektselt hagejale tasus (28.10-08.11.2019 objektile toodud ja vastuvõetud liiv, killustik, purustatud kruus, sõelmed; arve-saatelehed nr 4-10 t lk 8-9 pöördel), oleksid olnud tellitud muul viisil (muu isiku poolt) kui RRi kirjeldatud viisil. RRi seletuse kohaselt kogu materjal, mille ta objektile viis, vähemalt alates teisest koormast („... O vaatas esimese koormaga viidud materjali peale mahakallutamist üle ja ütles, et sobib ja too kohe juurde...“) oli tellitud objektijuhi poolt. Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud lahendi põhjenduste punktis 13 mõnevõrra ebatäpselt toonud esile, et hageja kinnitusel olid tellimused antud suuliselt telefoni teel. Hageja 18.03.2021 menetlusdokumendi punktis 3 on lepinguline esindaja selgelt väitnud, et „... tellimused esitati kas telefoni teel või suuliselt ehitusobjektil ...“.
49.Ringkonnakohus selgitab, et lisaks eelnevale annavad ostja isiku kohta täiendavat elulist veenvust järgmised tsiviilasja materjalidest järeldatavad asjaolud. Arve-saatelehtel, millele objektijuht allkirjad andis, on selgelt märgitud maksjaks kostja andmed, millest saab mõistlikult järeldada, et peatöövõtja töötajal, kes eelduslikult vastutas kogu objektil toimuvate ehitustööde eest, ei tekkinud kauba saamist kinnitades kahtlusi maksja isikus. Vastasel korral puuduks mõistlik põhjendus, miks ta pidi allkirjad üldse andma.
50.Kostja väide, et nägi saatelehti 11-16 alles hageja 14.01.2021 nõudekirja lisadena, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. RRi 18.03.2021 hageja lepingulisele esindajale antud selgituskirja kohaselt jäi kõigist XXi poolt allkirjastatud saatelehtedest üks koopia objektijuhile ja teine RRile, kes viis enda koopia hageja raamatupidajale. XX oma seletuses neist asjaoludest ei kirjuta. Ka ei lükka muudest tõenditest nähtuvad asjaolud RRi väiteid ümber. Kostja tegevjuhi TTe 18.03.2020 ja 14.04.2020 e-kirjadest saab järeldada, et kostja oli teadlik, mille eest tasumiseks on arved esitatud, kuna e-kirjades on selgelt väidetud, et kostja ei ole „arvetel kirjeldatud teenuseid“ tellinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt olidki kauba kohta vormistatud arve-saatelehed (t lk 10-11), mitte eraldi saatelehed ja eraldi arved. Et selliselt kauba üleandmine ja selle eest tasumine oli vähemalt samal objektil kujunenud pooltevaheliseks praktikaks, nähtub asjaoludest, et ka selle kauba, mille eest kostja tasus nõuetekohaselt, üleandmine / vastuvõtmine toimus samasisuliste dokumentide alusel, millele objektijuht XX allkirjad andis (arve-saatelehe nr 4-10 t lk 8-9 pöördel). VÕS § 25 lõike 1 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima mh praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. 18.03.2020 e-kirjas ei andnud TT teada, et ta ei ole tasumata arveid saanud. Hageja väited arvete saatmisest nende väljastamise ajal on kaudselt kinnitatud ka Minuarve OÜ selgitustega, et viimati olid need arved saadetud 09.04.2020.
51.Vastuseks eelpool käsitamata kostja vastuväidetele selgitab kolleegium järgmist. Pooltevaheline vaidlus on eraõiguslik vaidlus, milline lahendatakse tsiviilkohtumenetluses hagimenetluses, milles kehtib võistlevuse põhimõte. Kohus tuvastab asja lahendamiseks vajalikud elulised asjaolud poolte poolt esitatud tõendite hindamise tulemusena, kusjuures hinnangu annab kohus lähtudes oma siseveendumusest, milline kujuneb poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Kostja seisukoht, et tema jaoks ei ole hageja esitatud tõendite kogum usaldusväärne, ei ole kohtu jaoks siduv. Kostjal oli võimalik esitada selliseid tõendeid
2-21-1437 millised oleksid hageja tõendid veenvalt ümber lükanud. Kuna kostja seda teha ei suutnud, asus maakohus kooskõlas eelnevalt esiletoodud menetluspõhimõtetega asjakohaselt seisukohal, et hageja väited müügilepingu sõlmimisest, kauba ostjale üleandmisest ja ostuhinna tasumata jäämisest on tõendatud. Maakohus ei jätnud kostja vastuväiteid ega tõendeid, sh XXi seletust, otsuse tegemise arvesse võtmata ega hinnanud ainult alltöövõtja juhatuse liikme seletust. Asjaolu, millal kostja hageja arved kätte sai, ei oma tähtsust võlasuhte tuvastamisel.
52.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebuse punktis 3.1.9 esiletoodud kostja arusaam, et maakohus tuvastas põhjenduste punktis 16 mh, et Kaevetööd24 OÜ tellis objektile täitematerjalid ja et kohtu arvates võidi need tellida kelleltki teiselt, mitte hagejalt. Kolleegium selliste asjaolude tuvastamist maakohtu otsusest välja ei loe. Punktis 16 asus maakohus seisukohale, et arve-saatelehed on aluseks tellitud kauba eest arvete esitamisel ja et asjaolu, et kostja objektijuht annab objektil väidetavalt valimatult allkirju mistahes saatelehtedele, kontrollimata kauba koguseid jmt, tõendab kostja ebakohast praktikat igapäevases majandustegevuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kauba saatelehtede näol on tegemist dokumendiga, mis üldiselt teadaolevalt tõendab ostetud kauba üleandmist / vastuvõtmist. Kohtumenetluses on küll ostjal võimalik müüja tasunõuet tõrjuda, lükates ümber väite kauba vastuvõtmisest, kuid praeguses vaidluses ei piisa saatelehtede allkirjastamise kui kauba vastuvõtmise toimingu ümberlükkamiseks kostja väidetest tema ettevõttesise töökorralduse kohta.
53.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja viivisenõuet lahendades rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti matreiaalõiguse norme, kui tuvastas poolte vahel kokkuleppe viivise määra kohta. Maakohus asus hageja poolt varasemalt kostjale esitatud arvete (5 arvet augustist oktoobrini 2019 samale objektile kauba tarnimise kohta) alusel seisukohale, et viivisemäär 0,25% päevas oli pooltevaheline kokkulepe ja tava. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et ainult nende tõendite alusel ei ole kokkulepe viivisemääras või sellekohane pooltevaheline tava tõendatud. Kostja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, mille punktides 10-11 on selgitatud, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja / või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks; allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta ja seda ei saa TsÜS § 68 lõigete 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga; arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist ja seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.
54.Praeguses asjas on tõendatud, et hageja on esitanud oma igapäevases majandustegevuses kostjale arveid, mille on märgitud „Viivis 0,25“. Hageja ei ole toonud esile elulisi asjaolusid vastavas määras viivisekokkuleppe sõlmimise kohta. Elulisi asjaolusid, mille alusel saaks sellise kokkuleppe sõlmimist tuvastada, ei ole tuvastanud ka maakohus. Isegi kui lugeda arvetel märgitud rida „Viivis 0,25“ hagejapoolseks pakkumiseks sõlmida viivisekokkulepe, ei ole tõendatud, et kostja oleks pakkumisega nõustunud (VÕS § 9 lõige 1). Puuduvad tõendid, et kostja oleks tasunud hagejale viivist arvestusega 0,25% päevas. Samal põhjusel ei ole alust ka tuvastada, et poolte vahel oleks kujunenud tava arvete maksmisega viivitamise korral kohaldatava viivisemäära osas, mida saaks tõlgendada kui kostja kohustust VÕS § 25 mõttes. Seega ei ole alust tuvastada kostja kohustust tasuda vaidlusaluste arvete tasumisega viivitamisel
2-21-1437 hagejale viivist enam kui VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on vaidlustanud ka viivise arvestuse, leides, et hageja palus mõista viivise välja hagi esitamisest, kuid maakohus arvestas alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Selle etteheitega ringkonnakohus ei nõustu. Hagiavaldusest nähtuvalt soovis hageja arvete nr 265 ja 278 osas viivist alates sissenõutavaks muutumisest, kuid mitte rohkem kui põhivõlg ja ainult arve nr 283 osas nõudis hageja viivist alates hagi esitamisest, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Selliselt maakohus viivisenõude ka lahendas. Kuna viivisenõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, teeb ringkonnakohus selles osas järgmise ümberarvestuse (vt www.viivisekalkulaator.ee): 1) 11.11.2019 arve nr 265 (t lk 4) kohaselt oli tasumisele kuuluvaks summaks 2121.50 eurot ja tasumise tähtajaks 16.11.2019; seega ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga on muutunud sissenõutavaks seadusjärgne viivis 523.11 eurot; 2) 12.12.2019 arve nr 278 (t lk 5) kohaselt oli tasumisele kuuluvaks summaks 1388.16 eurot ja tasumise tähtajaks 17.12.2019; seega ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga on muutunud sissenõutavaks seadusjärgne viivis 332.85 eurot; 3) 08.01.2020 arve nr 283 (t lk 6) kohaselt oli tasumisele kuuluvaks summaks 372 eurot ja tasumise tähtajaks 13.01.2020, kuid hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest 29.01.2021 ja maakohus rahuldas nõude alates hagi menetlusse võtmisest 02.02.2021 (põhjenduste punkt 25); kuna hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, siis arvestab ka ringkonnakohus viivist alates 02.02.2021; seega ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga oli muutunud sissenõutavaks seadusjärgne viivis 55.69 eurot.
57.Hageja esitas viivisenõude ka edasiulatuvalt TsMS § 367 alusel. Ka selles osas tuleb maakohtu otsust muuta, piirates igalt arvelt tulevikus arvestatava viivise vastava arve alusel tasumisele kuuluva põhivõlaga. Seega kuulub alates 17.12.2022 tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis väljamõistmisele järgmiselt: põhivõlalt 2121.50 eurot, kuid mitte rohkem kui 2121.50 – 523.11 = 1598.39 eurot; põhivõlalt 1388.16 eurot, kuid mitte rohkem kui 1388.16 332.85 = 1055.31 eurot; põhivõlalt 372 eurot, kuid mitte rohkem kui 372 – 55.69 = 316.31 eurot. Menetluskulude jaotus
58.Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi osalise rahuldamise alusel tuleb muuta ka maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotust ning jaotada apellatsioonimenetluse kulud. Kolleegium jaotab kulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Hagi täielikul rahuldamisel oleks maakohtu otsuse kuupäeva seisuga kuulunud kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3881.66 eurot ja samas summas viivis, seega kokku 7763.32 eurot. Tegelikult oli hagi viivisvõlgnevuse osas põhjendatud maakohtu otsus kuupäeva seisuga 353.85 + 222.11 + 26. 01 = 601.97 euro ulatuses, seega koos põhivõlgnevusega 4483.94 euro ulatuses, mis moodustab hagi nõudest 58%. Seega jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes 42% ulatuses hageja ja 58% ulatuses kostja kanda.
59.Kuna maakohus menetluskulude hüvitist kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.