Osaühingu Kruusakild hagi Remart Ehitus OÜ vastu võla nõudes 8085,10 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Osaühing Kruusakild (registrikood: 11174542, aadress: Jaska, Kaatsi küla, Kambja vald, 62006, Tartu maakond, Eesti) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (e-post: [email protected]) Kostja: Remart Ehitus OÜ (registrikood: 12269440, aadress: Laki tn 16, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi (e-post: [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Remart Ehitus OÜ hageja Osaühingu Kruusakild kasuks välja põhivõlg summas 3881,66 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3863,99 eurot.
3.Mõista kostjalt Remart Ehitus OÜ hageja Osaühingu Kruusakild kasuks välja viivis alates 02.02.2021 kuni põhinõude osa summas 372 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem, kui 372 eurot.
4.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulud
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
2-21-1437 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Osaühingu Kruusakild esitas 28.01.2021 hagi Remart Ehitus OÜ vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 02.02.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 3 881,66 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud arvete nr 265 ja nr 278 osas põhivõlgnevust mitte ületav viivis summas 3 863.99 eurot ja edasi arve nr 283 osas viivis alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg arve nr 283 osas ehk 372 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tõi välja järgmised asjaolud: − Hageja müüb oma majandustegevuse raames erinevad pinnasematerjale (edaspidi ka kaubad). Koos kaupade müümisega transpordib hageja kaubad ostja soovitud asukohta. Kaupade saabumisel ostja asukohta allkirjastab ostja saatelehe, millel on kajastatud tellitud kaubad ja nende transport. Allkirjastatud saatelehtede alusel väljastab hageja müüdud ja tarnitud kaupade eest ostjale arve. Hageja on ka varasemalt müünud ja tarninud kostja ehitusobjektidele erinevaid kaupu, esitades seejärel kostjale tasumiseks arved. − Kostja tellis hagejalt perioodil 28. oktoober 2019.a kuni 23. detsember 2019.a erinevaid kaupu, koos nende transpordiga kostja ehitusobjektile Räpina sadamas. Hageja müüs ning tarnis tellitud kaubad kostja ehitusobjektile ning esitas kostjale tellitud kaupade eest arved. − Kostjal on tasumata hageja poolt esitatud arved nr 265 summas 2 121.50 eurot (summa käibemaksuga), arve nr 278 summas 1 388.16 eurot (summa käibemaksuga) ja arve nr 283 summas 372.00 eurot (summa käibemaksuga). Kokku on tasumata arved summas 3 881.66 eurot. Arve nr 265 tasumise tähtpäev oli 16. november 2019.a, arve nr 278 tasumise tähtpäev oli 17. detsember 2019.a ja arve nr 283 tasumise tähtpäev oli 13. jaanuar 2020.a. Iga nimetatud arve tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,25% päevas arvel märgitud tasumata summast. Selguse mõttes olgu lisatud, et hageja on väljastanud kostjale seoses Räpina sadama objektile tarnitud kaupadega arved nr 220, nr 222, nr 225, nr 239, nr 247 ja nr 251, mille kostja on hagejale tasunud. − Hageja on arvetel nr 265, nr 278 ja nr 283 nimetatud kaubad kostjale müünud ja need tarninud kostja Räpina sadama ehitusobjektile. Kostja ei ole vaidlustanud kohtueelselt, et hageja on nimetatud arved nr 265, nr 278 ja nr 283 kostjale esitanud. Kostja ei ole aga kaupade ja nende transpordi eest tasunud. − Hageja on 13. aprillil 2020.a edastanud kostjale meeldetuletuse tasumata arvete nr 265, nr 278 ja nr 283 kohta. Kostja oli nimetatud kirjale vastates seisukohal, et kostja ei ole tasumata arvetel märgitud kaupu tellinud, mistõttu kostja nimetatud arveid ei aktsepteeri, ei ole neid deklareerinud ega kavatse neid ka tasuda. − Kostja poolt arvetel nr 265, nr 278 ja nr 283 nimetatud kaupade tellimist, kättesaamist ning vastu võtmist tõendavad arvete aluseks olevad saatelehed, mille on allkirjastanud kostja esindaja, objektijuht O. F. kostja ehitusobjektil Räpina sadamas. Samasugune praktika, mille kohaselt kostja tellib kaubad telefoni teel ning kostja objektijuht O. F. kinnitab
2-21-1437 kaupade vastu võtmise kostja ehitusobjektil, on poolte vahel toimunud ka varasemalt probleemideta. Vastusena kostja hagivastusele, esitas hageja 18.03.2021 järgmised seisukohad: − Väide, et kostja ei ole hagejalt arvetel nr 265, 278 ja 283 nimetatud kaupu ega teenuseid tellinud on vale. Kostja kasutab pahatahtlikult ära olukorda, kus hageja ja kostja vahel sõlmitud müügi- ja veoleping ei ole kirjalik ning hagejal ei ole võimalik lepinguid dokumentaalselt esitada. − Pinnasematerjali müügilepingule ei ole seadusandluses sätestatud vorminõuet, selle võib sõlmida ka suuliselt. Pinnasematerjali müügilepingud sõlmiti suuliselt, tellimused esitati kas telefoni teel või suuliselt ehitusobjektil peale varasemalt tellitud koorma maha kallamist. Samuti täpsustati tellimuste esitamisel pinnasematerjalidele esitatavaid nõudeid. − Kostja väited materjalide tarnimise kohta ilma vastava tellimuseta ei ole eluliselt usutavad. Samuti, et Remart Ehitus OÜ või mistahes ehitusettevõtte objektijuht võtaks objektil vastu materjale allkirjastades korduvalt sellekohased saatelehed ilma, et materjale ei oleks tellitud või objektil kasutatud. − Kostja on vastuses avaldanud seisukohta, et ehitusobjektil kostja esindajaks olnud objektijuht O. F. üksnes allkirjastas ehitusobjektile saabunud materjalide saatelehti, kuid ei osalenud kauba tellimises ega kontrollinud ka ehitusobjektile saabunud kauba koguseid. Saatelehtedel on kauba tellijaks märgitud Remart Ehitus OÜ ning need on allkirjastatud (aktsepteeritud) Remart Ehitus OÜ objektijuhi poolt. Kostja vastuväited selle kohta, et pole teada, kes kauba tellis või mis koguses kaupa toodi, ei ole tõsiseltvõetavad. Arusaamatuks jääb, miks pidanuks kostja objektijuht kinnitama kellegi kolmanda isiku tellitud kauba saatelehti (seda enam, kui saatelehtede kohaselt oli tellija kostja). Hageja ei nõustu, et saateleht on praegusel juhul vaid informatiivse tähendusega dokument. Saateleht tõendab kauba üleandmist kostjale elik müügitehingu toimumist. − Puutuvalt kostja vastuväidetesse viivisemäära ebaproportsionaalsuse kohta märgib hageja, et praegusel juhul on tegemist kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahelise lepinguga, seega ei ole need viited asjakohased. Vaatamata oma vastuväidetele ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist ning etteruttavalt on hageja seisukohal, et selleks ka alus puudub.
3.Kostja esitas 01.03.2021 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi esile järgmised asjaolud ja vastuväited: − Arvetel nr 265, nr 278 ning nr 283 kajastatud kaupu ja teenuseid kostja hagejalt tellinud ei ole. Seega ei ole hageja arved põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel kajastatud kaupade tellijaks oli kostja. − Kostja seaduslik esindaja, tegevjuht saatis 18.03.2020.a vastuskirja osaühingu Kruusakild raamatupidaja e-kirjale arvete nr 265, nr 278 ja nr 283 kohta, milles selgitas, et Remart Ehitus OÜ ei ole arvetel kirjeldatud teenuseid tellinud ega hageja arveid aktsepteeri. Vastuses 14.04.2020.a osaühingu Kruusakild raamatupidaja 13.04.2020.a e-kirjale kordas kostja esindaja veel kord üle 18.03.2020.a e-kirjas märgitut. Remart Ehitus OÜ arveid ei aktsepteerinud, mistõttu e ole need deklareerinud ja ka tasutud. Kinnitusi, et tellimused tegi kostja, raamatupidaja ei saatnud. − Hagiavalduse kohaselt tõendavat arvetel nr 256, nr 278 ja nr 283 kajastatud kauba tellimist objektijuht O. F.i allkiri hageja saatelehtedel. Kostja hagejaga ei nõustu. Hageja käsitlus,
2-21-1437 mille kohaselt on saateleht tellimuse kinnitus, on täielikult väär. Saateleht näitab üksnes kaupade vedu objektile, mitte tellitud koguseid. Räpina sadama objektil kostja esindajaks olnud objektijuht O. F. juhtis objektil ehitustööde käiku ja töökorraldust. O. F. allkirjastas ka objektile saabuvate autojuhtide poolt talle allkirjastamiseks esitatud saatelehed, kuid kaupa tema ei tellinud ega kinnitanud ka tellimusi. Allkirja saatelehele võinuks samahästi anda kes tahes teine samal ajal objektil viibinud isik, kuid siit ei saa järeldada, et kauba tellijaks oli kostja. Saatelehele allkirja andes objektijuht saatelehele märgitud kaupasid ega nende koguseid sisuliselt ei kontrollinud. Kostja rõhutab, et saateleht tõendab üksnes kauba transportimist objektile, mitte aga kauba tellimist. Saatelehele allkirja andmisega ei kinnitanud objektijuht kostja nimel kauba tellimist ega kauba koguseid. − Kostja selgitab, et nägi saatelehti nr 11, 12, 13, 14, 15, 16 hageja 14.01.2021.a nõudekirja juures lisatuna jpg.failidena. Hageja arvete nr 265, nr 278 ja nr 283 juures saatelehti ei olnud. Kostja 14.04.2020.a küsimusele saata kostja poolt tellitud kaupade kohta kinnitused, osaühingu Kruusakild raamatupidaja ei vastanud. Arusaadavalt, kuivõrd kostja ei tellinud hagejalt kaupu, ei tunnistanud kostja ka hageja arveid. − Kostja märgib, et ei aktsepteeri hageja arveid ka olenemata saatelehtede esitamisest hagimaterjalide juurde, sest kostja ei ole arvetele kajastatud kaupu hagejalt tellinud. Saatelehtede allkirjastamine kostja objektijuhi poolt kinnitab üksnes seda, et auto jõudis objektile. Millist kaupa ja millises koguses auto vedas, seda objektijuht ei kontrollinud. Saateleht omab kauba tarve osas vaid informatiivset tähendust. − Räpina sadama ehitusobjektile transporditi kaup, mida kostja ei ole tellinud. Allkirjad saatelehtedel ei tõenda, et arvetel nr 265, 278, 283 kajastatud kaupade tellija oli kostja. − Kuivõrd kostja ei ole tellinud hagejalt arvetel nr 265, 278, 283 nimetatud kaupu ning hageja ei ole arvetega koos esitanud kostjale saatelehti väidetavalt objektile toimetatud kaupadega, ei ole kostjal võimalik veenduda arvetel kajastatud kaupade ja saatelehtede järgi tarnitud kaupade vastavuses. Seega vaidles kostja põhjendatult hageja arvetele vastu. Kostja ei pea maksma kauba eest, mida ta tellinud ei ole. − Kostja vaidleb ka täielikult vastu hagiavalduse p-s 2.1 toodule osas, milles hageja nõuab viivist hagiavalduse p-s 1.3 nimetatud arvetel loetletud kaupade ja nende transpordi eest kokku summas 3881,66 eurot. Kostja palub kohtul hagiavalduse p-des 1.3 ja p 2.1 esitatu jätta tähelepanuta, kuivõrd see on asjasse puutumatu ega oma vaidluse kontekstis tähtsust. − Kostja vaidleb vastu viivisnõudele ja palub jätta nõude mõista välja viivis 0,25% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva, kogu ulatuses rahuldamata. Kostja vastuväited hageja viivisnõudele on alljärgnevad. − Hageja arvetel nr 265, 278, 283 kajastatud kaupade ja teenuste tellijaks ei olnud kostja. Kostja on hageja arvetele ja neil kajastatule kogu ulatuses vastu vaielnud esmakordselt 18.03.2020.a e-kirjas. Hageja ei ole tõendanud, et kauba tellijaks oli kostja. Kostjal hageja ei ole ees täitmata kohustusi. Kuna hagejal ei ole kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõudeid, on viivisnõue põhjendamatu. − Kui kohus peaks siiski leidma, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue (millega kostja ei nõustu), esitab kostja järgnevalt alternatiivse vastuväite hageja viivisenõudele. − Praeguses asjas nõuab hageja viivist 91,25% aastase määra järgi, mis ületab seadusliku viivise määra enam kui 20 korda. Viivisemäära 0,25% päevas kajastab hageja ühepoolselt esitatud arvetel, kuid pooled ei ole 0,25%-lise päevamääraga viivisnõude esitamise õiguses kokku leppinud. Seega on viivisnõue 0,25% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest ilmselgelt vastuolus võlaõigusseaduse põhimõttega ja Riigikohtu seisukohtadega seaduse tõlgendamisel. Hageja arvetel kajastatud viivise määr on ebaproportsionaalne ja täielikult
2-21-1437 põhjendamatu ning vastuolu tõttu heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega VÕS §-le 42 lg 1 ja §-le 44 järgi tühine.
4.Kohus edastas 26.05.2021.a kostjale kohtunõude, milles palus kostjal täpsustada, kas kostja on Räpina sadamas ehitanud. Samuti seda, kas sadama objektil oli vaja hageja poolt väidetud materjale. Vastuseks kohtunõudele selgitas kostja, et kostja ei ole ise Räpina sadamas ehitanud. Kostjal oli sõlmitud Räpina sadama objekti ehitustööde teostamiseks alltöövõtuleping Kaevetööd24 OÜ-ga. Kõik sadama objekti ehituseks vajaläinud materjalid, sh pinnase täitematerjalid liiv ja kruus, tellis objektile alltöövõtja Kaevetööd24 OÜ juhatuse liige M. M.. Kaevetööd24 OÜ ei kooskõlastanud tellimusi kostja kohapealse objektijuhi O. F. ́iga, vaid otsustas tellitavad materjalid kostjat teavitamata ise. Osaliselt jäid alltöövõtja Kaevetööd24 OÜ poolt tellitud kogused sadama objektil kasutamata, millest tekkis kostjal alltöövõtjaga omakorda vaidlus sõiduteele jäetud killustiku koristamiseks vajaläinud lisatööde maksumuse üle.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − Hageja müüb oma majandustegevuse raames erinevad pinnasematerjale. Koos kaupade müümisega transpordib hageja kaubad ostja soovitud asukohta. − Hageja on ka varasemalt müünud ja tarninud kostja ehitusobjektidele erinevaid kaupu, esitades seejärel kostjale tasumiseks arved. − Arvete nr 265, nr 278 ja nr 283 aluseks olevad saatelehed nr 11, 12, 13, 14, 15, 16 on allkirjastatud kostja objektijuht O. F.i poolt.
9.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas et arvetel nr 265, nr 278 ja nr 283 kajastatud kaupade tellijaks oli kostja ehk kas müügi- ja veoleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
2-21-1437 Põhinõue
10.Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 3 881,66 eurot, mis tuleneb kostja poolt hagejale tasumata arvetest nr 265 (2 121.50 eurot km-ga), nr 278 (1 388.16 eurot km-ga) ja nr 283 (372.00 eurot km-ga) (tl 4-6). Hageja väitel on ta kostjaga suuliselt sõlminud lepingu kaupade müügiks ja veoks kostja ehitusobjektile. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, tuues välja, et ei ole arvetel näidatud kaupu tellinud, kostja ei ole nimetatud arveid aktsepteerinud, deklareerinud ega ka tasunud.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lõike 4 kohaselt kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse ja kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama.
12.VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on tellinud vaidlusaluseid kaupu. Hageja kinnitusel olid vastavad tellimused antud hagejale suuliselt telefoni teel. Samuti on pooled eelnevas samuti olnud lepingulistes suhetes kostja eelmistel objektidel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ka eelmistel objektidel toimis kauba tellimine samuti suuliselt ning neil kordadel kostja ka tasus esitatud arved. Kostja selgituste kohaselt ta oli vaidlusalusel objektil peatöövõtjaks ning ei tellinud seal materjale. Materjale tellis kostja väitel alltöövõtja Kaevetööd 24 OÜ. Samuti ei ole vaidlust, et antud objektil oli vajalik pinnasematerjalide kasutamine. Kaevetööd 24 OÜ eitab oma kirjas kohtule, et ta oleks antud objektil tellinud materjale, vaid sellega tegeles kostja objektijuht O. F.. Lisaks eelnevale ilmneb kostja ja Kaevetööd 24 OÜ vahelisest kirjavahetusest, et antud objektil jäi üle killustikku ning kostja soovis Kaevetööd 24 OÜ-lt killustiku eemaldamisega seotud lisakulude hüvitamist. Kohtule esitatud kinnituskirjas süüdistas Kaevetööd 24 OÜ juhatuse liige liigsete materjalide tellimises sõnaselgelt selles objektijuhti.
14.Kohus hinnates eeltoodud asjaolusid, leiab, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi- ja veoleping. Eelnevas olid pooled kasutanud suuliselt sõlmitud sarnaseid lepinguid ning kostja maksis esitatud arvete alusel. Samuti ei ole vaidlust selles, et vaidlusalusele objektile oli vajalik hageja toodud materjal. Seejuures ei ole kostja tõendanud, et ta oleks ostnud selleks puhuks mõnelt teiselt sarnast materjali, vaid viitas sellele, et alltöövõtja hankis materjalid, kes aga eitab seda. Alltöövõtja väidete kohaselt tegeles sellega ikkagi kostja oma objektijuhi kaudu. Võttes arvesse seda, et objektil oli vajalik hageja poolt tarnitud materjal ja keegi ei ole tõendanud vaidlusaluste materjalide hankimist kelleltki teiselt, siis kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt kohustus hageja hankima kostjale kokkulepitud materjalid ning kostja selle eest ka maksma.
15.Hageja on esitanud pooltevahelise lepingu tõendamiseks arve-saatelehed nr 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 perioodist 28.10.2019 - 23.12.2019.a (tl 8-11). Kostja ei ole vaidlustanud saatelehtedel esitatud kaubakoguseid ja nende vastavust kostjale esitatud arvetega. Poolte vahel puudub vaidlus, et saatelehed on allkirjastanud kostja objektijuht O. F.. Hageja on seisukohal, et allkirjastatud saatelehed on tõendiks nii kauba müümisele, kui selle jõudmisele ostja ehitusobjektile. Kostja vaidleb hageja seisukohale vastu, tuues välja, et saateleht ei ole tellimus ega tellimuse kinnitus, vaid näitab üksnes kaupade vedu objektile, mitte tellitud koguseid. Kostja
2-21-1437 toob välja ka, et Räpina sadama objektil kostja esindajaks olnud objektijuht O. F. allkirjastas ka objektile saabuvate autojuhtide poolt talle allkirjastamiseks esitatud saatelehed, kuid kaupa tema ei tellinud ega kinnitanud ka tellimusi ning saatelehele allkirja andes objektijuht saatelehele märgitud kaupasid ega nende koguseid sisuliselt ei kontrollinud. Sama tõendab ka objektijuhi kirjalik kinnitus (tl 43-44). Täiendavalt toob kostja välja, et nägi saatelehti nr 11-16 hageja 14.01.2021.a nõudekirja lisana .jpg-failidena, arvete nr 265, 278 ja 283 juures saatelehti ei olnud. Kostja tõi välja ka, et Räpina sadama objektile tellis vajaminevad materjalid kostja alltöövõtja Kaevetööd 24 OÜ. Hageja esitas menetluses kaevetööd 24 OÜ juhatuse liikme M. M.i kinnituskirja, millest lähtuvalt ei ole Kaevetööd 24 OÜ hagejalt killustikku ega muid pinnasematerjale ning kogu liiva, kruusa ja killustiku tellis objektile O. F., kes otsustas kui palju ja mida tellida (tl 39).
16.Kohus nõustub, et pinnasematerjali müügilepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vorminõuet ning et kumbki poolt ei ole tuginenud asjaolule, et leping sõlmiti kirjalikult, on kohus seisukohal, et arvete nr 265, 278 ja 283 aluseks olnud leping oli sõlmitud suuliselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluses tõendanud oma väidet selle kohta, et hageja poolt esitatud arvetel kajastatud kauba müüs ja tarnis hageja Räpina sadama objektile kostja alltöövõtja Kaevetööd 24 OÜ tellimusel. Kostja on esitanud väite tõendamiseks kostja objektijuhi vastused kostja lepingulise esindaja poolt püsitatud küsimustele ning kostja ja kostja alltöövõtja vahelise kirjavahetuse. Kostja esindaja tõi Kaevetööd 24 OÜ juhatuse liikmele M. M.ile 18.03.2020 saadetud kirjas välja „Samuti transportisite objektile teadmata põhjusel suure hunniku killustikku, mille jätsite keset sõiduteed vedelema. Killustiku eemaldamine oli Remart Ehitus OÜle lisakulu“ (tl 36). Kaevetööd 24 OÜ esindaja tõi oma kinnituskirjas välja järgmist: „Minu ja Remart Ehitus OÜ esindaja Reimo Tamme vahelises meilivestluses nimetatud suur hunnik killustikku on O. F.i valearvestuse ja tellimuse tagajärg“ (tl 39). Kohtu hinnangul ei ole pelgalt kostja poolt alltöövõtjale esitatud kirjaga tõendatud, et liigse killustiku on tellinud kostja alltöövõtja ja/või et killustik oli tellitud hagejalt.
17.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et saatelehel on informatiivne tähendus ning saateleht tõendab kauba jõudmist objektile, mitte selle tellimist ega saatelehel märgitud kaubakoguseid.
18.Kohtu hinnangul on saateleht saatedokument VÕS § 780 lõike 1 tähenduses. Kohtu hinnangul on hageja menetluses tõendanud, et arve-saateleht on aluseks tellitud kauba eest arve esitamiseks. Kohtu hinnangul on saatelehele allkirja andmisega kinnitanud kauba vastuvõtja, et saatelehel märgitud kaup ja selle kogus vastab tellitule. Kohtu hinnangul tõendab kostja vastuväide selle kohta, et saatelehele oleks võinud allkirja anda kes tahes objektil viibinud isikutest, objektijuht igapäevaselt objektil ei viibinud ja allkirjastas saatelehed tagantjärele ning ei kontrollinud saatelehtedel märgitud kaubakoguseid, kuna vahel oli saatelehele märgitud mitme erineva veo kaubad, kostja poolset ebakohast praktikat. Kohus on seisukohal, et sellega, et kostja objektijuht allkirjastas saatelehed, andis ta omapoolse nõustumuse kauba müüjale/saatjale selle kohta, et on vastu võtnud kauba liigi ja koguse, mis vastab esitatud tellimusele. Kohtu hinnangul saab vastu võtta saab mõistlik inimene vaid kauba, mille tellimisest ta oli teadlik (kas ise või keegi muu tellis) – vastasel juhul ei ole võimalik kauba saajal tugineda ka asjaolule, et objektile tarniti ekslikult vale kaup või vale kaubakogus.
19.Kostja on välja toonud, et ei nägi saatelehti nr 11-16 hageja 14.01.2021.a nõudekirja lisana .jpg-failidena, arvete nr 265, 278 ja 283 juures saatelehti ei olnud. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud, et ka saatelehtedel nr 11-16 on kostja objektijuhi O. F.i allkiri, on kohtu hinnangul kostja väited vastuolulised. Täiendavalt juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks arve esitamise kohustus koos saatelehtedega ning kuivõrd tõenditest nähtub, et kostja esindaja on saatelehtedega tutvunud, on väide selle kohta, et kostjale ei ole koos arvetega saatelehti esitatud, ainetu.
2-21-1437
20.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.
21.Eelpool toodust lähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et kauba on Räpina sadama objektile tellinud kostja alltöövõtja, mistõttu oleks hageja nõue olnud esitatud vale kostja vastu. Kostja ei ole vaielnud vastu ka asjaolule, et hageja poolt esitatud saatelehed on allkirjastanud kostja objektijuht O. F.. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on võtnud õigeks, et ta ei ole hageja poolt talle esitatud arveid nr 265, 278 ja 283 tasunud, on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvetest 265, 278 ja 283 tulenev põhivõlg summas 3881,66 eurot (2 121.50 +1 388.16 + 372 = 3881,66) Viivisenõue
22.Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud arvete nr 265 ja nr 278 osas põhivõlgnevust mitte ületav viivis summas 3 863.99 eurot ja edasi arve nr 283 osas viivis alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg arve nr 283 osas ehk 372 eurot. Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu, viidates et VÕS § 13 lg 1 võimaldab viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel üksnes sissenõutavaks muutunud nõuete puhul. Kostja toob välja, et tal ei ole hageja ees täitmata kohustusi, kuivõrd viidatud arvetel oleva kauba tellijaks ei olnud kostja. Juhul siiski kui kohus peaks leidma, et hageja viivisenõue on põhjendatud, palub kostja võtta arvesse, et pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas, mis ületab seaduslikku viivisemärära enam kui 20 korda ehk on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning vastuolus heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja on viidanud menetluses Riigikohtu lahenditele (nt 14.06.2005 a otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05), milles käsitletakse viivisemäära suurust tarbijaga sõlmitud lepingute puhul. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas menetluses on kostjaks majandus- ja kutsetegevuses osalev juriidiline isik, mistõttu tarbijakrediidiga seonduvad sätted ei kohaldu. Hageja on esitanud menetluses hageja ja kostja vahel varasemate tellimuste alusel esitatud arved nr 220, 222, 225, 239, 247 ja 251, millelt nähtub samuti viivisemäär 0,25% (tl 8082p). Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohaga, et nimetatud viivisemäära kohaldamine oli poolte vaheline kokkulepe ja tava. Kohus leiab, et arvestades lepingu sõlmimist poolte kutse- ja majandustegevuses, ei too viivisemäära suurus 0,25% päevas kaasa viivisekokkuleppe kehtetust.
25.Hageja esitas 11.11.2019. a kostjale arve nr 265 summas 2121,50 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 16.11.2019. a. Arve nr 265 kohaselt on viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 17.12.2021. a seisuga 762 päeva (4041.46 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist põhisumma ulatuses ehk 2121,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue arve nr 265 osas rahuldamisele.
2-21-1437
26.Hageja esitas 12.12.2019. a kostjale arve nr 278 summas 1388,16 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 17.12.2019. a. Arve nr 278 kohaselt on viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 17.12.2021. a seisuga 731 päeva (2536.86 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist põhisumma ulatuses ehk 1388,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue arve nr 278 osas rahuldamisele.
27.Hageja esitas 08.01.2020. a kostjale arve nr 283 summas 372 eurot, mille tasumise tähtaeg oli
13.01.200.a. Arve nr 283 kohaselt on viivisemäär 0,25% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 17.12.2021. a seisuga 704 päeva (654.72 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagiavalduse menetlusse võtmisest (02.02.2021) kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg arve nr 283 osas ehk 372 eurot.
28.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis arve nr 283 tasumata põhinõudelt alates 02.02.2021. a kuni nõude täitmiseni määras 0,25% päevas, aga mitte rohkem kui arve nr 283 põhinõue 372 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
34.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.12.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.