2-05-17146 Avatud Aktsiaselts Sõjaline Kindlustuskompanii hagi OÜ Tallinna Laevatehas vastu 8 143 920 krooni ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 14.detsembri 2007 otsus
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avatud Aktsiaselts Sõjaline Kindlustuskompanii ja OÜ Tallinna Laevatehas apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
08.aprillil 2008, avalik kohtuistung Hageja Avatud Aktsiaselts Sõjaline Kindlustuskompanii (registrikood 1027700186062, asukoht Kutuzovi prospekt 36, Moskva, Vene Föderatsioon), esindajad Jürgen Kirsis ja Ervin Siniväli Kostja OÜ Tallinna Laevatehas (registrikood 10677850, asukoht Kopli 103, 11711, Tallinn), esindajad v.adv Andres Aavik, Olesja Polehhina ja Mihhail Gnidin
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2007 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
Poolte apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Avatud Aktsiaselts Sõjaline Kindlustuskompanii esitas 20.09.2005 hagi OÜ Tallinna Laevatehas vastu 8 143 920 krooni saamiseks. Hageja esitas 11.09.2006 täiendavalt nõude 738 017,80 krooni suuruse viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis mootorlaeva Frey omanik Noatun Shipping Ltd mänedžeri Aquarius Ship Management Co Latvia kaudu 01.09.2004 kostjaga lepingu mootorlaeva remondiks. Laeva remont lõpetati 20.11.2004. Biskaia lahes keset meresõitu 21.05.2005 laeva Frey peamasin seiskus, laev kaotas käigu ja
muutus tormisel avamerel juhitamatuks. Inimelude päästmiseks ja reostusohu vältimiseks pidi kapten paluma abi kaldariigilt. Laeva päästma nõustunud Prantsuse ettevõte Les Abilles International sõlmis laevaomanikuga 21.05.2005 merepääste lepingu. Mootorlaeva omanikul oli sõlmitud kindlustusleping hagejaga, kes maksis laeva päästetasu 600 000 eurot. Vigastuse tehnilise ülevaatuse akti kohaselt oli peamasina seiskumise kõige tõenäolisem põhjus peamasina remondi käigus 2004. a mootori hoolduse ja remondi eeskirjade eiramine kostja poolt, mis seisnes peamootori kepsulaagri kinnituspoltide ettenähtud pingutustugevuse mittejärgimises ning kepsusaalte vahelise montaažipilu suuruse kontrollimata jätmises. Kostja soovitas küll asendada kepsulaagri detailid, kuid lõpuks võttis ta tööks ikkagi kasutusel olnud detailide taastamise. Kostjapoolne lepingule mittevastav töö põhjustas laeva mootori seiskumise, mis omakorda tekitas reaalse ohu laevahukuks ning laeva päästmise vajaduse ja sellega seonduvate kulutuste tekkimise. Laevaomaniku nõudeõigus kahju tekitanud isiku vastu on üle läinud hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puuduvad õiguslikud alused nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja teostas Aquarius Ship Management Co tellimusel tõepoolest laeva Frey remondi vastavalt nende vahel 01.09.2004 sõlmitud töövõtulepingule, kuid hageja ei ole selle tehingu pooleks. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis viitaks töövõtulepingu täitmisel Noatun Shipping Ltd õiguste ja huvide rikkumisele, mistõttu ei ole alust tugineda võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 81. Laeva päästmisega seotud kulude tekkimise riski peab kandma hageja vastavalt laevaomanikuga sõlmitud kindlustuslepingule.
4.Hageja ei tõendanud, et avariisituatsiooni tekkimine on põhjustatud kostja tegevusest. Hageja poolt aluseks võetud Iouri Kraitori 10.02.2006 aktis on nimetatud mitu mootori purunemise võimalikku põhjust, millest ühtki ei saa välistada. Hageja peab tõendama, et avarii ei toimunud kepsulaagrite sisemiste defektide tõttu. Peamasina avarii võis toimuda eelnimetatu tõttu, mis iseenesest välistab kostja süü. Kostja teostas laeva peamootori remondi vastavalt tellija juhistele ja lepingule ning juhindus tellijalt saadud dokumentides fikseeritud näitajatest. Tellija ei esitanud mingeid pretensioone. Vastavalt 18.11.2004 laeva peamootori ülevaatuse aktile soovitas kostja tellijal vahetada muuhulgas kepsulaagri nr 5. Kuna tellija keeldus soovitatud mootoridetailide vahetusest, ei saanud kostja garanteerida nendega seotud mootorisõlmede töötamist. Seega lasub kepsulaagri purunemisest tulenev vastutus tellijal. Tehnilise mereinspektori Vladimir Petrovi 15.09.2006 aktist tuleneb, et kõikide laagrite pingutus oli teostatud tellija järelevalve all ning tellija poolt antud mootori valmistajatehase juhendi kohaselt. Kostjal ei olnud mingit alust kahelda, et tellija poolt kostjale üle antud ekspluateerimise juhend ei ole antud juhul kasutatav ning ta ei pea järgima tellija juhiseid, kes vastavalt oma kutsetegevusele teostab järelevalvet laevade remonditööde üle. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Asjas ei leidnud tõendamist, et lepingu sõlmis kostjaga laevaomanik. Nimelt nähtub töövõtulepingust üheselt, et lepingupoolteks olid Aquarius Ship Management LLC kui tellija ja kostja kui töövõtja. Asjaolule, et töövõtulepingu järgseks tellijaks ei pidanudki olema laevaomanik viitab ka 01.09.2004 lepingu p 8.2. Alternatiivselt tugines hageja asjaolule, et isegi kui töövõtulepingu järgseks tellijaks ei olnud laevaomanik, siis on vaidlusaluse lepingu näol tegemist kolmandat isikut, so laevaomanikku kaitsva lepinguga. Asjas ei saa olla vaidlust selle
üle, et kui töövõtja ei teosta laeva remonti nõuetekohaselt, rikub ta sellega ka laevaomaniku huve, isegi kui tellijaks ei ole laevaomanik. Seetõttu ulatub laeva remondilepingu korral lepinguline kaitse ka laevaomanikule. Kohtu arvates ei saa olla vaidlust selle üle, et tellija tahet laevaomaniku huve kaitsta tuli eeldada ja kostjale pidi see tahe ning laevaomanik olema äratuntav tulenevalt töövõtulepingu p-s 8.2 sätestatust. Asjas leidis tõendamist kõikide VÕS § 81 lg-s 1 nimetatud eelduste täitmine ning seega on Aquarius Ship Management LLC ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist laevaomanikku Noatun Shipping Ltd kaitsva lepinguga ning viimasel on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kuna asjas leidis tõendamist, et kahju hüvitamise nõudeõigus on üle läinud hagejale, siis on ta kohane hageja.
6.Vaidlus puudus selle üle, et remonti teostades tuli kostjal täita peamootori hoolduse ja remondieeskirjade nõudeid. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et asjatundja I. Kraitori tehnilise ülevaatuse aktis nr 570.21500.05 osutatud viisil kepsulaagri saalte pilu suurust ei mõõdetud ning pilude suurus oli pärast mootori avariid lubatu piires. Kuna kepsulaagri saalte pilude ebaõige suuruse olemasolu ei olnud tõendatud, siis leidis kohus, et asjaolu, kas neid pärast remonti spetsiaalse mõõteriistaga mõõdeti või mitte, ei ole oluline avarii tekkepõhjuste väljaselgitamisel. Vaidlus puudus selle üle, et peamootori kepsulaagri kinnituspoltide ettenähtud pingutustugevuse suuruseks pidi olema 1000 bar ning kostja sellist pingutusjõudu ei kasutanud. Kostja väitel lähtus ta pingutusjõu kasutamisel tellija poolt esitatud juhendist. Vaidlus puudus ka selle üle, et kostjale esitati tellija poolt remondi tegemiseks vananenud juhend, mille kohaselt oli pingutusjõuks 890 bar. Tunnistaja A.S ütlustega on tõendatud, et remonditööde teostamiseks kasutati laeval olevat dokumentatsiooni ning mootori kokkupanemine peab toimuma laevas oleva tehnilise dokumentatsiooni järgi ning laevas olevate tööriistade abil, kuna need on igal laeval tavaliselt erinevad. Kuna tellija esitas kostjale remondi teostamiseks juhendid ning tunnistaja ütluste kohaselt tuleb lähtuda laevas olevatest juhenditest ja asjas ei leidnud tõendamist, et kostja oleks pidanud olema teadlik uue juhendi olemasolust, siis lähtuvalt VÕS § 641 lg-st 3 asus kohus seisukohale, et hageja ei saa tugineda asjaolule, et kostja ei kasutanud kinnituspoltide pingutamisel jõudu 1000 bar. Tunnistajate J.B ja A.S ütluste kohaselt viibib tavapäraselt tööde teostamise juures alati tellija esindajana vanemmehaanik või superintendant, kes kontrollivad vahetult teostatavat tööd. Asjas puudus vaidlus selle üle, et tellija esindaja võttis tööd vastu ja tunnistas need nõuetekohaselt teostatuks. Kuna ka I.Kraitor on oma arvamuses viidanud võimalusele, et 2004. a teostatud remondi käigus oli poltühenduste pingutusjõu suuruseks 890 bar, siis leidis kohtu hinnangul veenvalt tõendamist kostja väide, et kepsusaalte poltide kinnipingutamiseks kasutati jõudu 890 bar.
7.Kohus leidis, et I. Kraitor on veenvalt põhjendanud oma aktides nr 570.21500.05, 530.21500.05 ja 632.21500.06 toodud seisukohta, mille kohaselt oli mootorlaeva Frey peamootori avarii kõige tõenäolisemaks põhjuseks kepsusaalte poltide kinnipingutamisel nõutava jõu (1000 bar) mittekasutamine. Tõendamist ei leidnud asjatundja V. Petrovi seisukoht, mille kohaselt vähenes avarii tagajärjel poltide kinnipingutuse tugevus poltide pikenemise tõttu. Kohus möönis, et põhjendatud võib olla asjatundja V. Petrovi arvamus, mille kohaselt soodustas avarii kujunemist asjaolu, et tellija ei soovinud kepsusaalte nr 3, 4, 5 ja 6 asendamist, kuigi peamootori ülevaatamisel töövõtja seda soovitas. I. Kraitori ütlustest nähtub, et isegi kui oleks paigaldatud uued saaled, oleks poltide pingutamine mittenõuetekohase jõuga ikkagi kaasa toonud avarii. Seega leidis kohus, et avarii otseseks tekkepõhjuseks ei saa pidada kepsusaalte vahetamata jätmist. Kohus leidis, et veenvalt ei ole põhjendatud ka asjatundja V. Petrovi poolt laeva Frey inspekteerimise aruandes märgitud avarii
põhjus. Analüüsides kõiki avarii tekkimise võimalikke põhjuseid, leidis kohus lõppkokkuvõttes, et kõige veenvamalt on tõendatud avarii tekkimine seetõttu, et kepsusaalte poldid pingutati kostja poolt kinni jõuga 890 bar nõutava 1000 bar asemel. Kuna asjas leidis tõendamist, et laeva peamootori avarii toimus põhjusel, mille eest kostja VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta, puudus kohtu arvates vajadus käsitleda teisi poolte väited. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas kohus ebaõigesti VÕS § 641 lg 3, käsitledes laeval olnud tehnilise dokumentatsiooni esitamist kostjale tellija juhistena. Kohus ei võtnud arvesse VÕS § 641 lg 3 järgset töövõtja kontrollikohustust, jättes hindamata, kas ja kuidas kostja üldse laeva tehnilist dokumentatsiooni kontrollis. Kuna toimikus ei ole tõendeid selle kohta, et kostja oleks seda teinud, siis ei või kohus välistada kostja vastutust VÕS § 641 lg 3 alusel.
9.Kohus luges tõendatuks tunnistajate paljasõnalised ütlused, jättes täielikult tähelepanuta olulist tähtsust omavad tõendid, eelkõige 01.09.2004 remondilepingu nr 2107 p 1, mille kohaselt on lepingu esemeks laeva remondi teostamine kostja oma jõududega ja omal arvel. See tähendab, et ka kohased juhendid pidi muretsema kostja. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja tõenditega, vaid lähtus tunnistajate A.S ja J.B täiesti meelevaldsest ütlustest, et mootori kokkupanek peab toimuma laeva tehnilise dokumentatsiooni ja tööriistade abil. Vastav seisukoht ei tulene lepingust ega seadusest. Töövõtja peab ise kandma hoolt selle eest, et tema kasutuses oleksid kohased juhendid ja tööriistad. Kostja ei teavitanud hagejat, et tal puudusid remondiks vajalikud juhendid. Kohus jättis tähelepanuta, et kokkulepitud töö tulemuseks oli mootori tööparameetrite taastamine. Kuna kostja ei kontrollinud laeval olnud tehnilisi juhendeid, siis ei vastanud töö lepingutingimustele ja VÕS § 641 lg 2 p-le 2. Kohus pidi hindama kostja erialaseid oskusi ja teadmisi laevaehituses. Kostja tegutseb igapäevaselt professionaalse laevaehitajana, kuid tellija oskusteave piirdub laevade kasutamisega kaubanduslikus meresõidus. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitas tellija laeva üldandmed, muuhulgas IMO numbri, mille järgi tuvastatakse laeva kõik andmed, ning laeva peamasina tüübi ja tehasenumbri. Seega tellija teavitas kõigist VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud asjaoludest. Kostja ei viidanud omalt poolt mingitele täiendavatele asjaoludele, mis lepingu eesmärki arvestades võinuks omada tema jaoks olulist tähendust. 01.09.2004 lepingus puuduvad viited remondijuhendile ja tööriistadele. Seega tellija ei eeldanud ega pidanudki eeldama, et remonditöödel kasutatakse ainult laeval olevaid juhendeid ja tööriistu. Seda, et laeva personal võimaldas kostjal laeval oleva dokumentatsiooniga tutvuda ja kasutada tööriistu, ei saa samastada siduvate juhiste andmisega VÕS § 641 lg 3 mõttes. Isegi kui lugeda seda juhiste andmiseks, ei ole kostja kordagi väitnud, et ta oleks tellija juhiseid piisavalt kontrollinud. Rahvusvahelises õiguses on kohtud asunud seisukohale, et laeva remontijail ei või olla ootusi, et meeskond ilma eelnevate kokkulepeteta annaks neile instruktsioone tööde teostamiseks. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Kostja palus kohtuotsuse tühistada osaliselt põhjenduste osas ning täiendada põhjendusi apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel.
11.Kostja peab vajalikuks kohtuotsuse põhjenduste muutmist osas, milles kohus leidis, et kõigist võimalikest avariipõhjustest on kõige tõenäolisem, et kepsusaalte poldid pingutati kostja poolt kinni jõuga 890 bar nõutava 1000 bar asemel. Sellises
sõnastuses jääb mulje, et tegemist on kostja hooletusega. Hageja ei ole tõendanud, et avarii tekkimine on põhjustatud kostja tegevusest. I. Kraitor kinnitas ka kohtuistungil oma 10.02.2006 aktis nr 570.21500.05 tehtud järeldust, et mitte ükski aktis nimetatud põhjustest ei ole välistatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab hageja tõendama, et avarii ei toimunud kepsulaagrite sisemiste defektide tõttu. Peamasina avarii võis toimuda ka eelnimetatu tõttu, mis iseenesest välistab kostja süü avarii toimumises. Kostja seisukohti kinnitab ka 18.11.2004 laeva peamasina ülevaatuse akt, millest nähtub selgelt, et kostja soovitas tellijal vahetada rida mootori detaile, mille näitajad olid alla ettenähtud tehnilisi näitajaid. Sealhulgas on soovitatud vahetada kepsulaager nr 5. Kuna kostja on viidanud kepsulaagri nr 5 väljavahetamise vajadusele, siis ei saa ta kanda vastutust selle eest, et tellija keeldus laagri vahetamisest, mis hiljem põhjustas peamasina rikke. Tunnistaja I. Kraitor tõi kohtuistungil peamasina rikke ühe põhjusena esile õli ühekordse mustumise, see tähendab, et laagri ja saale vahele sattus mingi õlis olnud tugev võõrkeha. I. Kraitor väiteil ei saa võimalike kepsusaalte sisemiste defektide olemasolu kinnitada ega ümber lükata. Seetõttu ei ole välistatud, et laeva peamasina rike võis tekkida kepsusaale purunemise tõttu. Eeltoodu põhjal peab kostja vajalikuks täiendada otsuse põhjendusi järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et avariisituatsiooni tekkimine on põhjustatud kostja tegevusest. Vastused apellatsioonkaebustele
12.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid hagi rahuldamata jätmisel tuleb arvestada käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
14.Ringkonnakohtus ei vaidle pooled alljärgnevate asjaolude üle: • Mootorlaeva Frey omanik Noatun Shipping Ltd sõlmis mänedžeri Aquarius Ship Management Co Latvia kaudu 01.09.2004 kostjaga lepingu laeva remondiks; • Laeva remont lõpetati 20.11.2004; • 21.05.2005 laeva peamasin seiskus meresõidu ajal, laev kaotas käigu ja muutus tormisel avamerel juhitamatuks; • Prantsuse ettevõte Les Abilles International sõlmis laevaomanikuga 21.05.2005 merepääste lepingu; • Mootorlaeva omanikul oli sõlmitud kindlustusleping hagejaga, kes maksis laeva päästetasu 600 000 eurot; • Laevaomaniku nõudeõigus kahju tekitanud isiku vastu on üle läinud hagejale.
15.Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama laeva päästmise kulud. Hageja leiab, et laeva mootori seiskumise põhjustas kostjapoolne lepingule mittevastav töö, mis omakorda tekitas reaalse ohu laevahukuks ning laeva päästmise vajaduse ja sellega seonduvate kulutuste tekkimise. Kostja sellega ei nõustu.
16.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 sätestatu kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töövõtja vastutus töö lepingutingimuste mittevastavuse puhul on reguleeritud VÕS §-s 642, mille lg 1 kohaselt vastutab
töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda ja lg 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
17.Kahju hüvitamise üldalused on sätestatud VÕS 7. peatükis. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tõendamiskoormise osas kehtib seisukoht, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja selle suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et laeva mootori rike põhjustas merepääste vajaduse ja selle maksumus oli 600 000 EUR. Hageja kahjunõude lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas laeva mootori rikke ja sellega seonduva päästekulu tekkimise põhjustas kostja tegevus laeva mootori remontimisel.
18.Maakohus tuvastas õigesti, et esitatud tõendites on analüüsitud avarii tekkimise erinevaid võimalikke põhjuseid (I. Kraitori aktid, V. Petrovi aruanne ja nende kohtuistungil antud ütlused). Kohus leidis avarii tekkimise võimalikke põhjuseid uurides, et kõige veenvamalt on tõendatud avarii tekkimine selle tõttu, et kepsusaalte poldid pingutati kostja poolt remondi käigus kinni jõuga 890 bar nõutava 1000 bar asemel, kuid kuna see toimus tellija esitatud juhendi alusel, ei vastuta kostja VÕS § 641 lg 3 järgi tekkinud kahju eest.
19.Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks ei saa olla oletuslik võlgniku kohustuse rikkumine (üks erinevatest spetsialistide pakutud võimalustest). I. Kraitor kinnitas kohtuistungil, et ühtki aktides nimetatud põhjustest, sh neid, mis ei sõltu kostja tehtud remondi kvaliteedist (nt kepsulaagrite sisemised defektid, õli ühekordne mustumine) ei saa täielikult välistada. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja soovitas tellijal vahetada mitmeid mootoridetaile, mis ei vastanud ettenähtud tehnilistele näitajatele, sh kepsulaagri nr 5, mis mootoris purunes. Tellija keeldus kepsulaagri nr 5 vahetusest ja töövõtulepingu pooled leppisid laevamootori ülevaatuse aktis kokku, et töövõtja ei garanteeri selle kvaliteetset tööd (t/lk 189). Kui ei ole võimalik vaieldamatult kindlaks teha, et töövõtja rikkus oma lepingujärgseid kohustusi, ei saa talle panna kahju hüvitamise kohustust. Kuna hageja ei ole tõendanud, et rikke tekkimise põhjustas nimelt kostja tegevus (remondi mittevastavus lepingutingimustele), tuleb hagi jätta sel põhjusel rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus vastata hageja apellatsioonkaebuse väidetele VÕS § 641 lg 3 ebaõige kohaldamise kohta kohtuotsuse tegemisel. Nimetatud säte käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele ei kuulu.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja esitas taotluse 56 994 krooni
suuruse õigusabikulu hüvitamiseks. Kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtule TsMS § 60 lg 3 järgi nõutavat kuludokumenti, ei ole tal õigust taotletud kulude hüvitamist nõuda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.