Muud › Muud hagiasjad

nõudeõigus, kuna tema töö mittevastavuse tõttu laeva remontimisel, täpsemalt laeva peamasina kepsulaagri valesti kokkupanemine, põhjustas laeva mootori seiskumise, mis omakorda tekitas reaalse ohu laevahukuks ning viimane tingiski laeva hukust päästmise vajaduse ja sellega seonduvate kulutuste tekkimise laeva kindlustusandjal. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 8 143 920 krooni. Hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka viivitusintressi. Hageja on esitanud viivisenõude ajavahemiku hagiavalduse esitamisest kuni 11.09.2006.a. eest kokku summas 738 017,80 krooni. Viivisesumma arvutamise aluseks on võetud seaduses sätestatud viivisemäär.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja teostas ASMCo. tellimusel tõepoolest laeva Frey remondi vastavalt 01.09.2004.a. sõlmitud töövõtulepingule. Vastavalt nimetatud lepingule reguleerib pooltevahelisi suhteid Eesti Vabariigi seadusandlus. Hageja ei ole töövõtulepingu pooleks. Laeva päästmisega seotud kulude riski peab kandma hageja vastavalt laevaomanikuga sõlmitud kindlustuslepingule. Hageja ei ole tõendanud, et avariisituatsiooni tekkimine on põhjustatud kostja tegevusest. OÜ TL teostas laeva Frey peamootori remondi täies vastavuses lepinguga ja mingeid pretensioone talle tellija poolt ei esitatud. Enamgi veel, tellija ASMCo. LLC tellis omal kulul ja tasus kostjale peale avarii toimumist laeva Frey peamootori remondi. Kostja ei vastuta laeva Frey peamootori purunemise eest. Nagu nähtub hageja poolt esitatust oli avarii tehniliseks põhjuseks peamasina silindri nr 5 kepsu laagri purunemine. Vastavalt laeva Frey peamootori ülevaatuse aktile 18.11.2004.a., milline on alla kirjutatud tellija ja töövõtja poolt, on kostja poolt tellijale soovitatud vahetada remondi käigus rida mootori detaile, milliste näitajad olid alla ettenähtud tehnilisi näitajaid. Sealhulgas oli ka peamasina silindri nr 5 kepsu laager. Kuna tellija keeldus eelmainitud aktis näidatud mootoridetailide vahetusest, ei saanud töövõtja garanteerida nendega seotud mootorisõlmede, sealhulgas ka kepsu laagrite nr 3, 4, 5, 6 tööd. Arvestades, et kostja soovitas vahetada kepsu laagrid nr 3, 4, 5, 6 lasub kepsu laagri purunemisest tulenev vastutus tellijal. Isegi juhul kui oletada, et laeva Frey peamootori remondi käigus kostja poolt mingil viisil rikuti peamootori hoolduse ja remondi instruktsioone, siis hageja poolt kirjeldatud avariisituatsiooni koos laeva päästmisega kostja ei saanud ega pidanud ette nägema töövõtulepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole esitanud mingeid kostja tahtlusele või raskele hooletusele viitavaid asjaolusid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte esindajate seletused, asjatundjate ja tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 6-9; tõlge tlk 10-13) järgi sõlmisid ASMCo. LLC, kui tellija ja kostja, kui töövõtja 01.09.2004.a. töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama mootorlaeva Frey remondi vastavalt remonditööde aruandes märgitud mahule. 20.11.2004.a. üleandmise-vastuvõtu aktiga (tlk 14; tõlge tlk 15) loeti remont teostatuks. Asjas puudub vaidlus, et 21.juunil 2005.a. keset meresõitu Biskaia lahes toimus mootorlaeva Frey peamootoris avarii, laev kaotas käigu. Laevaomanik NSLtd. sõlmis 21.05.2005.a. Prantsuse ettevõttega LAI merepääste lepingu. Asjas puudub vaidlus, et laev päästeti ning mootorlaev Frey toodi Bresti sadamasse. 07.06.2005.a. sõlmisid LAIja NSLdt. lepingu (tlk 16; tõlge tlk 17) merepääste teenuse eest tasu maksmiseks summas 600 000 EUR-i. Asja materjalidele lisatud kindlustuspoliisi (tlk 18-19; tõlge tlk 20-21) järgi oli mootorlaev Frey

kindlustatud hageja juures. Asjas puudub vaidlus, et hageja kindlustusvõtjana tasus mootorlaeva Frey päästetasu päästjale. Asja materjalidele lisatud kirjaga (tlk 328; tõlge tlk 330) kinnitab NSLdt., et kindlustusjuhtumiga (mootorlaev Frey peamootori avarii 21.mai 2005.a.) seotud kahjude hüvitamise nõue on läinud üle hagejale. Hagiavalduse kohaselt põhjustas 600 000 EUR-i suuruse kahju tekkimise kostja, kuna tema, kui töövõtja, ei täitnud nõuetekohaselt 01.09.2004.a. laeva remondilepingut, lepingu mittenõuetekohane täitmine viis laeva peamasina avariini, sealt edasi vajaduseni tellida merepääste teenus ja selle eest tasuda. Kostja leiab, et kuna temaga 01.09.2004.a. sõlmitud töövõtulepingu pooleks ei olnud laevaomanik ega hageja, aga kostja vastutus võiks tekkida ainult juhul kui kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, siis ei ole hageja õigustatud kahju hüvitamist nõudma. Hageja on seisukohal, et temale on üle läinud 01.09.2004.a. töövõtulepingust tulenev kahju hüvitamise nõue, kuna töövõtulepingu pooleks oligi tegelikult laevaomanik NSLtd. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et lepingu sõlmis kostjaga laevaomanik. Nimelt nähtub, esitatud töövõtulepingust üheselt, et lepingupoolteks oli ASMLLC, kui tellija ja kostja, kui töövõtja. Asjaolu, et hageja on esitanud asja materjalidele laevaomaniku poolt ASMLLC-le antud volituse (tlk 273; tõlge tlk 274) ja laevaomaniku ning ASMLLC vahel sõlmitud mänedžeri määramise lepingu ( tlk 216 jj; tõlge tlk 275) ei lükka kohtu arvates ümber asjaolu, et tegelikult sõlmisid lepingu ASMCo. LLC ja kostja. Asjaolule, et töövõtulepingu järgseks tellijaks ei pidanudki olema laevaomanik viitab ka 01.09.2004.a. töövõtulepingu p.8.2., mille kohaselt oli lepingupoolte vahel kokku lepitud, et kui tellija ei ole laevaomanik, siis laeva saabumisel remonti esitab tellija täitjale laevaomaniku poolse volikirja õigusega tegutseda laevaomaniku nimel lahendamiseks remondiprotsessis kõik finants-organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi lepingute ja muude dokumentide allkirjastamise õigusega. Alternatiivselt on hageja tuginenud asjaolule, et isegi kui töövõtulepingu järgseks tellijaks ei olnud laevaomanik, siis on vaidlusaluse töövõtulepingu näol tegemist kolmandat isikut s.o. laevaomanikku kaitsva lepinguga. VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. VÕS § 81 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kohus osutab, et kolmandal isikul saab tekkida nõudeõigus, kui on täidetud kõik VÕS § 81 lg 1 eeldused. VÕS § 81 lg 1 sätestatud eeldused on järgmised: p 1 kohaselt kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja p 2 järgi võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja p 3 järgi võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Kohus leiab, et asjas ei saa olla vaidlust selles, et kui töövõtja ei teosta laeva remonti tehnilistes küsimustes nõuetekohaselt, rikub ta sellega ka laevaomaniku huve, isegi juhul kui remonditellijaks ei ole laevaomanik. Seetõttu ulatub laeva remondilepingu korral ka lepinguline kaitse laevaomanikule. Kohtu arvates ei saa olla vaidlust ka selles, et tellija tahet laevaomaniku huve kaitsta tuli eeldada ja kostjale pidi see tahe ning laevaomanik olema äratuntav. Nimelt sätestab asja materjalidele lisatud töövõtulepingu p. 8.2, et kui tellija ei ole laevaomanik, siis laeva saabumisel remonti esitab tellija täitjale laevaomaniku poolse volikirja õigusega tegutseda

laevaomaniku nimel lahendamiseks remondiprotsessis kõik finants-organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi lepingute ja muude dokumentide allkirjastamise õigusega. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, kõikide VÕS § 81 lg 1 nimetatud eelduste täitmine ja seega on ASMLLC ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist laevaomanik NSLtd.-d kaitsva lepinguga ning kolmandat isikut kaitsva lepingu olemasolu tõttu oli laevaomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Kuna eelpooltoodu alusel on asjas tõendatud, et kahju hüvitamise nõudeõigus on hagejale üle läinud, siis leiab kohus, et asjas on kohane hageja. Poolte vahel on vaidlus ka selles kas kostja täitis töövõtjana 01.09.2004.a. töövõtulepingut nõuetekohaselt. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 01.09.2004.a. töölepingu järgi tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, kuna laeva peamootori remondi käigus 2004.a. ei täitnud kostja laeva peamootori hoolduse ja remondi eeskirjade nõudeid. Hageja leiab, et remondieeskirja nõuete mittetäitmine seisnes laeva peamootori kepsulaagri kinnituspoltide kinnipingutamisel ettenähtud pingutustugevuse mittejärgimises. Samuti ei täidetud eeskirja nõuet ja jäeti peale peamootori kepsulaagri kokkupanekut üle kontrollimata kepsulaagri saalte vahelise pilu suurus. Antud asjas puudub vaidlus selles, et teostades remonti, tuli kostjal täita peamootori hoolduse ja remondieeskirjade nõudeid. Asja materjalidele lisatud asjatundja IK tehnilise ülevaatuse aktist nr 570.21500.05 nähtub (tlk 102), et pärast remonti ei ole tehtud kepsusaaltel olevate vahemike mõõtmist vastavalt DeuZ SBV 6M540 marki mootorite hoolduse ja remondi juhendile Job Card No. 02.03.03. Asjas puudub vaidlus, et J.K poolt osutatud viisil (ja vastava mõõteriistaga) kepsulaagri saalte pilu suurust ei mõõdetud. Asjatundja VP`i ütlustest nähtub, et pilude suurus arvutatakse välja mõõdetud andmete alusel. Kuigi poolte vahel on vaidlus selles, kas kepsulaagri saalte pilude suuruse mõõtmine peale remondi teostamist toimus nõuetekohaselt või mitte, leiab kohus, et käesoleva asja lahendamisel puudub sellel oluline tähtsus. Nimelt osutab kohus asjaolule, et ainuüksi IK poolt esile toodud mõõtetööde tegemata jätmine ei saanud otseselt põhjustada laeva peamootori avariid. Põhjuseks mille tõttu võinuks laeva peamootori avarii tekkida on kepsulaagri saalte pilude ebaõige suurus. Antud asjas aga puudub vaidlus selles, et kepsu laagri saalte pilude suurus oli peale mootori avariid lubatud piires, nagu see nähtub asjatundja IK aruandest. Kuna kepsulaagri saalte pilude ebaõige suuruse olemasolu ei ole tõendatud, vastupidi asja materjalidest nähtub, et kepsulaagri saalte pilude suurus peale avariid vastas normidele, siis leiab kohus, et asjaolu kas neid peale remonti spetsiaalse mõõteriistaga mõõdeti või mitte, ei ole antud avarii tekkepõhjuste väljaselgitamisel oluline. Hageja leiab, et remondieeskirja nõuete mittetäitmine seisnes ka laeva peamootori kepsu laagri kinnituspoltide kinnipingutamisel ettenähtud pingutustugevuse mittejärgimises. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pingutustugevuse suuruseks pidi olema 1000 bar ning kostja sellist pingutusjõudu ei kasutanud. Töövõtja töövõtulepingust tulenevaks põhikohustuseks on nõuetekohaselt kokkulepitud töö tegemine. Antud asjast nähtub, et kostja ei kasutanud peamootori kepsulaagri kinnipingutamisel ettenähtud pingutusjõudu. Kostja väidete kohaselt lähtus ta pingutusjõu

kasutamisel tellija poolt esitatud juhendist. Asjas puudub vaidlus, et kostjale esitati tellija poolt remondi tegemiseks vananenud juhend, mille kohaselt oli pingutusjõuks märgitud 890 bar. VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed, lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimise ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolele on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Tunnistaja AS`i ütlustega on tõendatud, et remonditööde teostamiseks kasutati laeval olevat dokumentatsiooni. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et mootori kokkupanemine peab toimuma laevas oleva tehnilise dokumentatsiooni ja juhendite järgi ning laevas olevate tööriistade abil, kuna igal laeval on tavaliselt erinev dokumentatsioon ja spetsiaalsed tööriistad. VÕS § 643 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kuna tellija esitas kostjale remondi teostamiseks juhendid, tunnistaja AS`i ütluste kohaselt tuleb lähtuda remondi teostamisel laevas olevatest juhenditest ning asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks pidanud olema teadlik uue juhendi olemasolust, siis leiab kohus, et hageja ei saa tugineda asjaolule, et kostja ei kasutanud kinnituspoltide kinnipingutamisel jõudu 1000 bar. Tellija poolt esitatud juhendi järgi pidi kinnipingutamise jõuks olema 890 bar. Kostja väidete kohaselt nimetatud kinnipingutuse jõudu ka kasutati. Hageja on osutanud, et kuna peale avariid oli poltide lahtipingutuse tugevus 790-820 bar vahel, siis ei ole kostja väited ka vananenud juhendi järgimise kohta tõendatud. Asja materjalidele lisatud aruandest (tlk 203-204; tõlge lk 205-206) nähtub, et 31.05.2005.a. toimus mootorlaeva Frey kepsulaagrite 1-6 demonteerimine. Aruande kohaselt ei olnud ükski kepsulaagri saaltest eeskirjadekohaselt paigaldatud. Lahtipingutuse tugevus jäi vahemikku 790 ja 820 bar. Laager nr 5 oli täielikult purunenud. Asjatundja IK arvamuse (tlk 105; tõlge tlk 106) järgi see fakt, et pärast avarii toimumist moodustas kepsusaalte poltide järeleandmise tugevuspiir 790-820 bar, annab tunnistust sellest, et kas 2004.a. toimunud remondi käigus pingutati kepsusaalte polte 200-230 bar pingutusjõu võrra ettenähtust vähem või toimus mootori ekspluatatsiooni käigus kepsusaalte poltide iseeneslik järeleandmine 2004.a. teostatud remondi käigus poltühenduste nõuetekohasest väiksema jõuga kinnipingutamise tagajärjel (890 bar, aga mitte 1000 bar, nagu seda nõuab mootori hoolduse ja remondijuhend). Antud asjas on kostja tuginenud sellele, et poltühenduse pingutamise jõuks remondi teostamisel oli 890 bar. Tunnistajate JB`i ja AS`i ütluste kohaselt viibib tavapäraselt tööde teostamise juures alati tellija esindajana vanemmehaanik või superintendant, kes kontrollivad vahetult teostatavat tööd. Asjas puudub vaidlus, et tellija esindaja võttis teostatud tööd vastu ja tunnistas need teostatuks nõuetekohaselt. Kuna ka I.K on oma arvamuses viidanud võimalusele, et 2004.a. teostatud remondi käigus oli poltühenduste pingutusjõu suuruseks 890 bar, siis leiab kohus, et veenvalt on tõendamist leidnud kostja väide, mille kohaselt kasutati kepsusaalte poltide kinnipingutamiseks jõudu 890 bar.

Poolte vahel on vaidlus ka selles, mis põhjustas laeva peamootori avarii. Asjatundja I.K on esile toonud (tõlge tlk 114), et 1) pärast remonti kepsusaalte kokkumonteerimisel kasutati aegunud mootori hoolduse ja remondijuhendit, mis kehtestas kepsusaalte poltide kinnipingutamise jõuks 890 bar, 2)poltide kinnipingutamise nõutavaks jõuks garanteerimaks sõlme avariivaba toimimise oleks – 1000 bar. Kuna pärast remonti oli kepsusaalte poltühenduste kinnipingutamise jõud nõuetekohasest tugevusest väiksem, siis algas selle tagajärjel kepsusaalte poltühenduste nõrgenemine.Poltühenduste lõdvenemine endaga kaasa kepsusaaltes oleva tehnilise pilu suurenemise, mis lõppude lõpuks põhjustas õlikiilu kadumise kepsusaales Nr 5. IKon oma akti nr 570.21500.05/10.02.2006 kommentaarides (tlk 104) põhjendanud eeltoodud versiooni avarii põhjuse kohta, tuues esile alljärgneva: töötamise käigus on mootori poltühendused, sealhulgas nii kepsusaalte kui raamlaagrite poltühendused saanud kahjustada vahelduvate ja vibreerivate koormuste mõju poolt. Taoliste koormuste mõju tagajärjeks võib olla poltühenduste nõrgenemine ehk poltühenduste niinimetatud iseeneslik järeleandmine, mis omakorda võib põhjustada kepsusaalte ja raamlaagrite kahjustumist(laagriliudade kahjustumist ja paigaltnihkumist, poltide purunemist jmt). Seoses sellega näevad klassifitseerimisühingute eeskirjad mootorite liikuvate osade kinnitusdetailide jaoks ette abiseadmeid või konstruktsioone mis ei lase neil iseeneslikult lõdveneda või järele anda. Laevamootorite tootjate poolt on mootorite poltühenduste, sealhulgas ka kepsusaalte poltühenduste iseeneslikku järeleandmist vältiva abinõuna ette nähtud kinnipingutuse kõrgendatud tugevuspiir, et mootori ekspluateerimise käigus ei toimuks poltühenduste kinnipingutuse tugevuse nõrgenemist. Kohus leiab, et I.K on veenvalt põhjendanud oma aktis 570.21500.05 (tlk 116), aktis nr 530.21500.05 (tlk 133) ja aktis nr 632.21500.06 (tlk 251) toodud seisukohta, mille kohaselt oli mootorlaeva Frey peamootori avarii kõige tõenäolisemaks põhjuseks kepsusaalte poltide kinnipingutamisel nõutava jõu – 1000 bar mittekasutamine. Kohus leiab, et asjatundja V.P`i seisukoht, mille kohaselt vähenes avarii tagajärjel poltide kinnipingutuse tugevus poltide pikenemise tõttu ei ole tõendamist leidnud. Asjatundja IKaktist nr 632.21500.06 (tlk 241) nähtub, et mootori ülevaatusel kepsusaalte poltide väljavenimist ei tuvastatud. Kuna mootorlaeva Frey mootori demonteerimise aruandest (tlk 203-204; tõlge lk 205-2006) nähtub, et kepsusaalte poltide ebapiisav kinnipingutamine tuvastati kõikide kepsusaalte poltide puhul, s.o. ka nende puhul, mis avarii protsessis suurenenud koormuse alla ei langenud, siis leiab kohus, et väide poltide kinnipingutuse vähenemisest poltide pikenemise tõttu ei vasta reaalselt tuvastatud asjaoludele. Kohus möönab, et põhjendatud võib olla asjatundja V.P`i arvamus, mille kohaselt soodustas avarii kujunemist asjaolu, et tellija ei soovinud kepsusaalte nr 3, 4, 5 ja 6 asendamist, kuigi peamootori ülevaatamisel töövõtja seda soovitas. IKütlustest nähtub, et isegi kui oleks paigaldatud uued saaled, oleks poltide pingutamine mittenõuetekohase jõuga kaasa toonud ikkagi avarii. Seega leiab kohus siiski, et avarii otseseks tekkepõhjuseks kepsusaalte vahetamata jätmist pidada ei saa. Kohus leiab, et asjas ei ole veenvalt põhjendatud ka asjatundja V.P`i poolt M/L Frey inspekteerimise aruandes märgitud arvamus (tlk 196), mille kohaselt toimus avarii seetõttu, et 21.05.2005.a. tekkisid tõrked pardataguse vee etteandel jahutussüsteemi ning ebaõigesti töötas mageveesüsteemi termoregulaator, mis põhjustas peamasina ülekuumenemise ning kepsulaagri nr 5 õlikiilu purunemise. Asjatundjad I.K ja V.P on mõlemad väljendanud

seisukohta (V.P ütlustega ja I.K arvamusega tlk 245), et mootori jahutussüsteemi häirete tagajärjel kahjustub silindriblokk. V.P`i ütlustest nähtub, et antud avarii tagajärjel tuvastati kolbide ja silindripesade kriimustused. IK arvamusest (tlk 245) nähtub, et mootori ülekuumenemise korral oleks antud avarii tagajärjel olnud tüüpilisteks kahjustusteks praod silindriblokis, kuna antud avarii puhul ei toimunud mootori järk-järguline jahutamine, vaid ekstreemne jahutamine (kaasati ballastvee pump). Avarii tehioludest (tlk 127), nähtub, et kell 9.32 lülitati peamasina avariijahutuseks sisse ballastipump. Kuna V.P arvamusest ei nähtu, et ta oma seisukoha kujundamisel võttis arvesse ka avarii tehioludes märgitud ekstreemse jahutamise asjaolud, ning pragude olemasolu silindriblokis tuvastatud ei ole, siis leiab kohus, et V.P poolt esiletoodud avarii põhjus ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Analüüsides kõiki poolte poolt esile toodud avarii tekkimise võimalikke põhjuseid, leiab kohus lõppkokkuvõttes, et kõige veenvamalt on tõendatud avarii tekkimine seetõttu, et kepsusaalte poldid pingutati kostja poolt kinni jõuga 890 bar nõutava 1000 bar asemel. VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et laeva peamootori avarii toimus põhjusel, mille eest kostja VÕS § 643 lg 3 järgi ei vastuta puudub kohtu arvates asjas käsitleda teisi poolte poolt esitatud väited sh kostja väiteid meeskonna ebaõige käitumise kohta peale avariid, kahju tekkimise mitteettenähtavust lepingu sõlmimise ajal jmt. Kohus leiab, et hageja väited asjatundja V.Pi ja asjas ärakuulatud tunnistajate ning kostja väide asjatundja I.K mitteusaldusväärsusest ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata nii põhinõude kui viivisenõude osas. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja kohtukulude olemasolu tõendanud ei ole.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.