Vaheotsus lõppotsusena Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.05.2008.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-8009
Tsiviilasi
RAS (likvideerimisel) hagiavaldus T AS-i vastu alusetust rikastumisest tuvastamise nõudes.
Menetlusosalised
Hageja: RAS (likvideerimisel), reg xxx, xxx Hageja esindaja: advokaat M Maksing; Kostja: T AS; reg xxx, xxx Kostja esindaja: vandeadvokaat V Võhma; Kolmandad isikud: H R xxx; R K xxx; K A xxx; V A , xxx; V K xxx; S T xxx; P J xxx; K S xxx; H T xxx.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta rahuldamata RAS (likvideerimisel) (reg xxx, xxx) hagiavaldus T AS-i (reg xx, xxx) vastu alusetust rikastumisest tuvastamise nõudes. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik ja kostja taotlus Kohtule on esitatud RAS (likvideerimisel) hagiavaldus T AS-i vastu alusetust rikastumisest tuvastamise nõudes. 29.01.2008.a. toimunud istungil esitas kostja taotluse hagi aegumise kohaldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja pidi oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest olema teadlik juba väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o 1997-1998.a. Nimetatud ajal oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Seoses TsÜS-i uue redaktsiooni kehtestamisega 01.07.2002.a. lühenes vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastani ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Eeltoodust tulenevalt aegus hageja nõue 01.07.2002.a. Hagi on esitatud 03.04.2006.a., s.o pärast hagi aegumise tähtaja möödumist. Hageja seisukoht Hageja vaidleb vastu aegumise vastuväidetele. Hageja leiab, et ta sai teada võimalikust alusetust rikastumisest tema arvel hagi p 1 kolmandas lõigus viidatud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 teadasaamisel ehk mitte enne 18. maid 2004.a. Seega ei olnud hageja nõue veel aegunud. Kolmandate isikute seiuskoht Kolmandad isikud nõustuvad kostja taotlusega kohaldada hageja nõude osas aegumist. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja palus teha kohtul vaheotsus kooskõlas TsMS § 449 lg-ga 3 ning jätta hagi rahuldamata. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja pidi oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest olema teadlik juba väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o 17. detsembrist 1997.a., mil hageja ehitas kostja poolt omandatud kinnistutele drenaažitrassi. Enne 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Hetkel kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Sellest tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja nõue aegus 01. juuli 2005.a. Kuivõrd hagi on esitatud kohtule 04.04.2006.a, siis leiab kohus, et hageja on esitanud nõude pärast seaduses sätestatud 3-aastast tähtaega ning selle tõttu tuleb kohaldada kostja nõudel hagi aegumist.
Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas TsMS § 449 lg 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.