2-06-8009
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.09.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-8009
Tsiviilasi
Ritsme AS (likvideerimisel) hagi TTP AS-i vastu alusetu rikastumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ritsme AS-i (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ritsme AS (likvideerimisel; registrikood 10092115, Rävala pst 8-306B, Tallinn) ja tema esindaja Mati Maksing; Kostja TTP AS (reg 10093511, Mähe tee 1, Tallinn) ja tema esindaja Vesse Võhma; Kolmandad isikud: Heldi Raid (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx x-xx xxxxx) ja tema esindaja Mikk Lõhmus; Rene Kuulmann (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxx xxx x xxxxxx); Katrin Andresen (xxxxxxxxxxx; xxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx) ja tema esindaja Tõnis Kasemägi; Vilma Käsper (ik xxxxxxxxxxx; xxxx xx xxxxxxx); Sirje Tõlts (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxx xxx x xxxxxxx); Paavo Juga (ik xxxxxxxxxxx; xxxxx xx xxxxxxx); Külli Soo (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxx xxx xx xxxxxxx); Heidi Tammeveski (ik xxxxxxxxxxx; xxxx-xxxxxxx xxx xx xxxxxxx) Jätta Harju Maakohtu 12.05.2008 otsus muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus
Apellatsiooniastme
menetluskulud
jätta
Ritsme
AS
(likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Menetluse käik ja kostja taotluse põhjendused Ritsme AS (likvideerimisel) esitas 04.04.2006 Harju Maakohtule hagiavalduse TTP AS-i vastu alusetu rikastumise tuvastamiseks ja pärast vaheotsuse tegemist alusetu rikastumise teel saadu eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Kostja esitas 29.01.2008 istungil taotluse hagi aegumise kohaldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja pidi oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest olema teadlik juba väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o 1997-1998.a. Nimetatud ajal oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Seoses TsÜS-i uue redaktsiooni kehtestamisega 01.07.2002 lühenes vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastani ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse tsiviilseadustiku üldosas seaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Eeltoodust tulenevalt aegus hageja nõue 01.07.2005. Hagi esitati 04.04.2006, s.o pärast hagi aegumise tähtaja möödumist. Hageja seisukoht Hageja vaidles aegumise vastuväidetele vastu. Hageja sai teada kostja võimalikust alusetust rikastumisest tema arvel Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-65-04 teadasaamisel ehk mitte enne 18.05.2004. Seega ei olnud hageja nõue aegunud. Kolmandate isikute seisukoht Kolmandad isikud nõustuvad kostja taotlusega kohaldada hageja nõudele aegumist. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus kostja väitega, et hageja pidi oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest olema teadlik juba väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o 17.12.1997, mil hageja ehitas kostja poolt omandatud kinnistutele drenaažitrassi. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Sellest tulenevalt nõustus kohus kostja seisukohaga, et hageja nõue aegus 01.07.2005. Kuivõrd hagi esitati 04.04.2006, esitas hageja nõude pärast seaduses sätestatud 3-aastast tähtaega ning kostja nõudel tuleb kohaldada hagi aegumist. Kui kohus kohaldab aegumist, teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas TsMS § 449 lg-ga 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus jõudis otsuses nr 3-2-1-92-02 seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole 2(4)
üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Apellatsioonkaebuse põhjendused Ritsme AS (likvideerimisel) palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada, jätta kostja ja kolmandate isikute aegumise vastuväited rahuldamata ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Hageja selgitas, et ta sai tema arvel võimalikust alusetust rikastumisest teada Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 3-2-1-65-04 teadasaamisel ehk mitte enne 18.05.2004. Seega ei olnud hageja nõue 03.04.2006 hagi esitamisel veel aegunud – alusetust rikastumisest teadasaamisest oli selleks ajaks möödunud vähem kui kaks aastat. Maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et hageja pidi olema teadlik tema arvel alusetust rikastumisest juba trasside rajamise ajal, st 1997.a. Maakohus sisustas ekslikult TsÜS § 151 lg-s 1 sisalduvat teadasaamise mõistet. Hageja väitis korduvalt, et ta sai tema arvel toimunud alusetust rikastumisest teada kõnealuste trasside omandiõiguse üle peetud vaidluse lõppemisel hagejale ebasoodsa tulemusega. Enne Riigikohtu otsuse 3-2-1-65-04 avaldamist pidas hageja jätkuvalt võimalikuks, et ta on trasside omanik. Hageja sellist seisukohta toetab ka praegune õiguslik regulatsioon, mille kohaselt võõrale kinnisasjale rajatud trassid ei muutu kinnisasja osaks. Eelviidatud vaidluses asus Tallinna Linnakohus seisukohale, et trassid kuuluvad hagejale, st tegemist ei olnud üksnes hageja enda võimaliku eksliku arusaamaga, vaid seda jagas ka kohus. Alles ringkonnakohus ja Riigikohus käsitlesid trasside omandiõiguse küsimust esimese astme kohtust ja hagejast erinevalt. Eelneva põhjal ei olnud hagejal mingit mõistlikku võimalust saada teada tema arvel toimunud alusetust rikastumisest enne Riigikohtu otsuse kuulutamist, seega ei saanud vastava nõude aegumistähtaeg hakata kulgema varasemalt. Kostja ja kolmandate isikute taotlused aegumise kohaldamiseks tulnuks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 teise lause kohaselt rahuldamata ja menetlust jätkata. Ringkonnakohus saab teha vastava sisuga otsuse. Sellisel juhul otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vaidluse sisulisel lahendamisel. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja AS TTP ja kolmas isik Heldi Raid ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Kolmandad isikud Rene Kuulmann, Katrin Andresen, Vilma Käsper, Sirje Tõlts, Paavo Juga, Külli Soo ja Heidi Tammeveski apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse osas. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Maakohus on õigesti kohaldanud hageja nõudele kostja taotlusel aegumist. Vaidlust ei ole, et hageja ehitas drenaažirassid
3(4)
kostja kinnistutele aastatel 1997 – 1998 ja maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja pidi kostja või kolmandate isikute poolt, kes olid enne kostjat kinnistute omanikud, tema arvel alusetust rikastumisest teada saama hiljemalt omandireformi käigus kolmandatele isikutele kinnistute tagastamisel. Maa, millel paiknesid drenaažitrassid, tagastati õigustatud subjektidele 1998. aastal. Ebaõige on apellandi väide, et ta sai tema arvel võimalikust alusetust rikastumisest teada Riigikohtu poolt tsiviilasjas 3-2-1-65-04 tehtud otsusest teadasaamisel 18.05.2004. Nii kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 kui ka pärast 01.07.2002 kehtiv TsÜS § 151 lg 1 sätestavad, et aegumine algab hetkest, millal isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei saanud teada oma nõudest mitte Riigikohtu 18.05.2004 otsusega, vaid siis kui talle sai teatavaks, et paigaldatud drenaaž on kolmandate isikute kinnistutel. Hageja teadis, et tal puudusid vastavad asjaõigused tehnorajatiste suhtes. Hageja väidetav eksimus asjaoludele hinnangu andmisel ei mõjuta aegumise algust ega kulgu. Riigikohtu 18.05.2004 otsusega ei muutunud õiguslik olukord, vaid sellega tuvastati olemasolevad omandisuhted. Nõude aegumise üle otsustamisel ei ole oluline, et esimese astme kohus on omandivaidluses teinud erineva lahendi ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et nõue aegus 01.07.2005 ja kuna hageja esitas hagi 04.04.2006, on esitatud nõue aegunud ning TsÜS § 143 järgi tuleb kostja taotlusel kohaldada nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
tuleb
TsMS
§
lg
Margo Klaar
4(4)
järgi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.