lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-65-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.05.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-65-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.05.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2149
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 158Tehnovõrgud ja -rajatisedAÕS § 16 lg 1, 2AÕS § 118 lg 1Kinnisomandi tekkimineAÕS § 15 lg 2AÕS § 164VeejuheAÕS § 23AÕS § 241 lg 5Hoonestusõiguse mõiste ja ulatusAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestAÕS § 81Omandiõiguse tõendamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-12-44007/34Tallinna Ringkonnakohus07.03.20143-2-1-164-09Riigikohus04.03.20102-06-8009/20Tallinna Ringkonnakohus19.09.20082-06-8009/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.05.20083-2-1-123-04Riigikohus17.11.20042-03-177/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.07.20043-2-1-74-04

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-65-04 Otsuse kuupäev Tartu, 18. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi AS TTP hagi AS Ritsme vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1241/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Ritsme kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat L. Linsi ning kostja seaduslik esindaja J. Metslaid. Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

12.novembri 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS TTP (endise ärinimega AS TTP Ehitus) omandas Tallinnas Pihlametsa tee 9a asuva kinnistu
14.mail 1998. a, Ranniku tee T-2 kinnistu mõtteliste osadena 19. mail 1998. a ja 17. detsembril 1999. a, Pihlametsa tee 14a asuva kinnistu 16. märtsil 2000. a ning Sarapiku tee T kinnistu
27.detsembril 2001. a. AS Ritsme ehitas Tallinna linna poolt 17. detsembril 1997. a välja antud ehitusloa nr 1697 alusel eelnimetatud kinnistutele drenaa"itrassi. Tallinna linn andis 7. mail 1998. a drenaa"itrassi kasutusloa AS-le Ritsme ning 4. märtsil 2002. a sama drenaa"itrassi kasutusloa AS-le TTP.
2.AS TTP esitas 27. märtsil 2002. a hagi AS Ritsme vastu omandiõiguse tunnustamiseks drenaa"itrassile ning trassi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on drenaa"itrass rajatud maale, mis oli trassi rajamise hetkeks tagastatud omandireformi õigustatud subjektidele. Viimastelt omandas kinnistud hageja. Kinnistute olulise osana omandas hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 16 lg 1 alusel ka drenaa"itrassi. Kinnistute omanikud kinnitasid lepingute sõlmimisel, et kinnistud ei ole hoonestatud ja kinnistute suhtes ei ole kolmandate isikute õigusi. Ka kinnistusraamatu registriosade väljavõtetest nähtub, et kinnisasjade suhtes ei ole seatud kasutusõigusi kolmandate isikute, sh servituuti AS Ritsme kasuks. Tallinna linn väljastas 4. märtsil 2002. a AS-le TTP kasutusloa Pihlamäe teel asuvale drenaa"itrassile, mis tõendab, et trassi omanikuks on AS TTP. Tallinna linna poolt 7. mail 1998. a väljastatud kasutusloa "Kaasiku kvartali drenaa"itrassi rajamiseks" dokumentidest nähtub, et ehitusluba on väljastatud AS-le Ritsme kui kinnistu omanike esindajale, mis ei muuda kostjat trassi omanikuks. AS Ritsme kasuks ei ole seatud asjaõigusi, kuid kostja teostab trassi üle tegelikku võimu " nõuab trassiga liitumise eest liitumistasusid ja saab trassiga seonduvaid vilju mõttes.
TsMS § 217Esindamine kohtus
TsMS § 353 lg 1Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral
TsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas
Riigikohus
16.06.2004
AÕS § 23
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidlusaluse trassi ehitas AS Ritsme 17. detsembril 1997. a välja antud ehitusloa alusel. Trassi vastuvõtmisel 27. aprillil 1998. a koostati ehitise vastuvõtmise akt, mille kohaselt on trassi omanik kostja. 7. mail 1998. a andis Tallinna LPA Ehitusinspektsiooni juhataja kostjale trassi kasutusloa. Trass on viidud kinnistutest läbi enne kinnistute omandiõiguse üleminemist

hagejale. Trassi näol on tegemist tehnorajatisega AÕS § 158 tähenduses. Asjaõigusseaduse § 158 ja § 16 kohaselt ei ole tehnorajatis kinnisasja oluliseks osaks. Trass kui tehnorajatis on iseseisev omandiõiguse objekt ja ei kuulu kinnisasja omanikule isegi juhul, kui see on maatükiga püsiühenduses. Tehnotrassi ehitamiseks ei pea ehitusluba välja andma kinnistu omanikule, vaid isikule, kes vastava trassi läbiviimist taotleb. Seadus sätestab, et kinnistu omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale ka maapõues asuvaid tehnorajatisi. Ehitusluba trassi ehitamiseks on antud AS-le Ritsme. Trass on valmis ehitatud kostja tellimusel ja kulul. Trass on vastu võetud ja sellele on välja antud kasutusluba AS-le Ritsme, kes on sõlminud trassi kasutamiseks ka liitumislepingud kruntide kasutajatega. Trass on AS Ritsme valduses.

4.Kolmanda isikuna protsessi kaasatud Tallinna linn tunnistas hagi täielikult.
5.Tallinna Linnakohtu 20. juuni 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on omanikul AÕS § 80 järgi õigus nõuda asja välja igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel (AÕS § 81). Hageja esitatud tõendid " väljavõtted kinnistusraamatust ning kinnistute ostu-müügi- ja asjaõiguslepingud ei kinnita, et hageja on drenaa"itrassi omanik. Esitatud tõenditest ei ilmne, et kinnistute ostu-müügilepingute objektiks oleks olnud ka vaidlusalune drenaa"itrass. Vastavalt AÕS §-s 158 sätestatule ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või rajatis kinnisasja oluliseks osaks. Järelikult ei ole ka drenaa"itrass kinnistu oluliseks osaks ja seetõttu ei saanud hageja trassi koos kinnistutega omandada. Ainuüksi kasutusloa andmine ei saa olla omandiõiguse tekkimise aluseks. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja õigusabikuluna 9440 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja uue otsusega tunnustati AS TTP omandiõigust Tallinnas Sarapiku tee T, Ranniku tee T-2, Pihlametsa tee 9a ja Pihlametsa tee 14a kinnistutel asuvale drenaa"itrassile. Hageja taotluse alusel lõpetati TsMS § 217 p 4 ja § 331 lg 3 alusel menetlus drenaa"itrassi võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.
7.Pooltel puudub vaidlus selles, et ajaks, mil kinnistud omandas hageja, oli nendele ehitanud drenaa"itrassi AS Ritsme, kuid pooled vaidlevad drenaa"itrassi omandiõiguse üle. Vaidluse lahendamiseks tuleb seega välja selgitada, kas drenaa"itrass oli AS TTP kinnistute omandamise ajal kinnisasja oluliseks osaks või mitte.
8.Ringkonnakohus leidis, et ajal, mil AS TTP kinnistud omandas, oli kinnistutel asuv drenaa"itrass kinnisasja oluliseks osaks. Kostja esindaja selgituse kohaselt rajati drenaa"itrass kinnistutele maaparanduslikel eesmärkidel. Vaidlusalusel ajal kehtinud asjaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt reguleeris vee juhtimist läbi kinnisasja erinormina AÕS § 164. Asjaõigusseaduse § 158 sätteid veejuhtmete kohta ei kohaldatud. Asjaõigusseaduse § 164 mõtte järgi olid aga veejuhtmed maatüki olulisteks osadeks, mis jagasid kinnisasja saatust. Sama järeldus tuleneb samuti AÕS § 16 lg 1 ja § 164 mõttest koostoimes maaparandusseaduse kuni 30. juunini 2002. a k.a kehtinud redaktsiooni § 3 lg-s 1 ja §-s 10 sätestatuga. Ehkki vaidlusaluseid trasse võib pidada planeerimis- ja ehitusseaduse

§ 38 lg-s 3 nimetatud rajatiseks, sest nende ehitamiseks ja ekspluateerimiseks andis kohalik omavalitsus välja ehitus- ja kasutusload, on analoogia maaparandusseadusega kohane " drenaa"itrass ehk sadeveekanalisatsiooni torustik on maaparandussüsteemidega sarnane rajatis. Järelikult omandas AS TTP koos kinnistutega nende oluliseks osaks oleva drenaa"itrassi. Kuna kinnisomand tekib AÕS § 118 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmisega, siis tõendavad vastavad väljavõtted kinnistusraamatust piisavalt ka omandiõigust drenaa"itrassile. Seega on hageja nõue drenaa"itrassi omandiõiguse tunnustamiseks põhjendatud ja selles osas tuleb hagi rahuldada.

9.Otsust ei mõjuta asjaolu, et tsiviilasja menetluse ajal omandas Tallinna linn hagejalt ühe kinnistutest. 1. jaanuaril 2003. a jõustunud asjaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt ei saa drenaa"itrassi enam lugeda kinnisasja oluliseks osaks. Kuigi AÕS § 164 kehtis veel kuni 1. juulini 2003. a, kehtestasid AÕS § 16 ja § 158 muuhulgas ka veejuhtmetele teistsuguse regulatsiooni ning lex posteriori põhimõttest lähtudes tuleb arvesse võtta viimaseid norme. Tallinna linn kanti omanikuna kinnistusraamatusse juba 2003. aastal ehk ajal, mil trass ei olnud enam kinnisasja oluliseks osaks. Seetõttu jäi AS TTP endiselt Pihlametsa 14a kinnistul asuva drenaa"itrassi omanikuks.
10.Kohtukuludena mõisteti kostjalt hageja kasuks advokaadi töö mahtu ja asja keerukust arvestades 12 500 krooni põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks. See on viis protsenti summast, mille hageja on märkinud hagi hinnaks. Samuti peab kostja hüvitama hageja poolt mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11.Kassatsioonkaebuses vaidlustas kostja apellatsioonikohtu otsuse, välja arvatud osas, millega lõpetati menetlus drenaa"itrassi võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning andnud väära õigusliku hinnangu kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele. Kostja palus Riigikohtul uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud 14 750 krooni.
12.Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt AÕS § 164, leides, et ajal, mil hageja kinnistud omandas, oli selle sätte mõtte järgi veejuhe maatüki oluline osa. Mõtet, et tehnorajatis on maatüki oluline osa, AÕS § 164 ei sisaldanud. See säte seadustas kinnistu omaniku õiguse oma veejuhet läbi naaberkinnistute juhtida, ilma et naabril oleks olnud õigus teha takistusi. Sellest paragrahvist ei saa aga kuidagi järeldada, et vaidlusalune trass oli maatüki oluline osa.
13.Vaidlusalune drenaa"itrass on tehnorajatis ülemäärase põhjavee ärajuhtimiseks ning ei ole õige võrrelda trassi maaparandussüsteemidega ning kohaldada maaparandusseaduses sätestatut. Trassi rajamise ajal 1997-1998. a ei olnud asjaõigusseaduses sätestatud, et tehnorajatised on maatüki oluliseks osaks. Trasside õigusliku seisundi määramisel on oluline, et see oleks võimalikult ühesugune minevikus ja täna rajatavate trasside puhul. Trass läbib paljusid kinnistuid nende omanike soovist sõltumata. Trassi hooldamiseks peavad aga selle kasutajad omavahel kokku leppima. Kui väita, et iga jupike trassi on iga maatüki omaniku oma, ei õnnestu trassi väljamaksmine, hooldamine ega trassi koormusest ülevaate saamine. Seetõttu oleks kohus pidanud vaidlusalust AÕS § 164

tõlgendama sellisena, et see oleks võimalikult kooskõlas praegu kehtiva seadusega. Täna kehtiva AÕS § 158 kohaselt ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis kinnisasja oluline osa. Absurdne olukord tuleneb juba ringkonnakohtu otsusest, mille kohaselt ei ole Tallinna linn tema poolt 2003. a omandatud kinnistul asuva drenaa"itrassi omanik.

14.Vaidlusel on ka võlaõiguslik pool. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et trassi ehitas oma kulul kostja. Valmis objekti eest on aga liitumistasusid asunud sisse nõudma hageja, nimetades ennast trassi omanikuks.
15.Kostja arvates ei ole ta rikkunud hageja õigusi ning ei pea õigeks temalt kohtukulude väljamõistmist.
16.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ta on vaidlusaluse trassi omanik ning ringkonnakohus on tema omandiõigust õigesti tunnustanud. Kui kostja on kandnud trassi rajamisega seotud kulutusi, tuleks tal esitada nõue endiste kinnistu omanike vastu. Ringkonnakohtu otsus on õige ning selle muutmiseks alus puudub.
17.Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad oma kassatsioonkaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja esitas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 7080 krooni ning kostja esindaja summas 7080 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
19.Seadusandja on tehnovõrkude ja -rajatistega seonduvat regulatsiooni viimaste aastate jooksul mitmeid kordi muutnud. Seega on oluline vaadata, milline regulatsioon kehtis vaidlusaluse objekti ehitamise ajal ning kas järgnevad seaduste muudatused muutsid midagi omandisuhetes. Vastavate õigusnormide tõlgendamisel arvestab kolleegium ka põhiseaduse §-s 32 sätestatuga, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
20.Seega tuleb esmalt vastata küsimusele, kes sai vaidlusaluse drenaa"itrassi omanikuks selle ehitamise ajal. Asja materjalidest nähtub, et AS-le Ritsme väljastati ehitusluba 17. detsembril 1997. a ning ehitis võeti vastu 27. aprilli 1998. a vastuvõtuaktiga. Drenaa"itrassi rajati selles ajavahemikus. Sel ajal kehtinud AÕS § 16 lg 1 järgi olid maatüki olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud asjaõigused. AÕS § 15 lg 2 välistas asja ja tema olulise osa oleku erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ainult seaduses sätestatud juhtudel võis asi ja selle oluline osa olla erinevate isikute omandis. AÕS § 16 lg 2 kohaselt ei olnud ehitis, mis on ehitatud võõrale maale hoonestusõiguse alusel ja maaga püsivalt ühendatud, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi, maatüki oluline osa. AÕS § 241 lg 5 kehtestas, et ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas, on hoonestusõiguse oluline osa. Ka sätestas kuni 30. juunini 2003. a k.a kehtinud maaparandusseaduse § 10 lg 2 võimaluse vee juhtimiseks läbi võõra maa, kusjuures asjaosalistel tuli seada servituut valitseva kinnisasja kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

drenaa"itrass on maaga püsivalt ühendatud. Samuti puudub vaidlus selle üle, et drenaa"itrassi ehitamiseks polnud kostja kasuks asjaõigust seatud. Ka AÕS § 164 ei näinud ette, et veejuhtme omandiõiguses oleks kehtinud eriregulatsioon, võrreldes AÕS §-st 16 tuleneva üldreegliga. Seega võis hageja drenaa"itrassi omanikuks saada vaid juhul, kui see oleks olnud mingi piiratud asjaõiguse oluline osa. Kuna drenaa"itrassi omandiküsimus kuulub lahendamisele eelkäsitletud normide alusel, siis pole asjassepuutuv 1998. a kehtinud AÕS § 158, mille lõikes kaks sätestati, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal asuvad liinirajatised ei ole kinnisasja olulised osad. Eelnevast tulenevalt on õige apellatsioonikohtu järeldus, et drenaa"itrassi kui maatüki olulise osa omanikuks sai maaomanik ja 1998. aastal maa omandamisel omandas hageja maa olulise osana ka seal asuva drenaa"itrassi.

21.Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka hilisemaid tehnorajatistega seonduvate õigusaktide muudatusi, et kindlaks teha, kas need võisid midagi muuta drenaa"itrassi omandisuhetes. 1. aprillil 1999. a jõustunud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 järgi oli tehnovõrgu ja -rajatise (tehnorajatise) omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis oli püstitatud võõrale maale õiguslikul alusel enne 1999. aasta 1. aprilli, õigus nõuda kümne aasta jooksul, arvates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse (servituudi) seadmist tehnorajatise teenindamiseks ja remontimiseks. Viidatud normi järgi võis tehnorajatise, mis polnud piiratud asjaõiguse oluliseks osaks, omanikuks olla näiteks isik, kes oli tehnorajatise omanik juba enne asjaõigusseaduse jõustumist 1. detsembril 1993. a. See võimalus ei laienenud aga hagejale, sest tema ei olnud otsuse punktis 20 toodud põhjendustel drenaa"itrassi omanik. Ka hilisemad seadusemuudatused ei ole sätestanud maaomanikule kuuluva tehnorajatise võõrandamist tema tahte vastaselt.
22.Kostja on väitnud, et drenaa"itrassi tellimise ja ehitamisega seonduvad kulutused Sarapiku tee T, Ranniku tee T-2, Pihlametsa tee 9a ning Pihlametsa tee 14a kinnistutel kandis tema. Selles asjas tehtud kohtuotsus ei mõjuta kostja võimalikku nõuet isiku vastu, kes on kostja poolt drenaa"itrassi rajamise tõttu tema arvel rikastunud.
23.Kuna kassatsioonkaebust ei ole esitanud Tallinna linn, puudub TsMS § 353 lg 1 kohaselt alus kontrollida apellatsioonikohtu otsust osas, millega hageja omandiõigust tunnistati ka Tallinna linnale kuuluval kinnistul Pihlametsa 14a asuva drenaa"itrassi suhtes.
24.Poolte kohtukulud kassatsiooniastmes jäävad nende enda kanda, sest TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi saab hinnaga hagi puhul poolele, kelle kasuks otsus tehti, välja mõista põhjendatud ja vajalikud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Apellatsiooniastmes on kostjalt hageja kasuks juba välja mõistetud kantud kohtukulud viie protsendi ulatuses hagi hinnast. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.