Kohtuotsuse avalikult teatavaks 16.12.2022, Tallinnas tegemise aeg ja koht
kohtu
tsiviilkantselei
kaudu
Tsiviilasja number
2-21-17936
Tsiviilasi
IR Master House OÜ hagi Nostra OÜ vastu võla, viivise nõudes
Hagihind
11198,30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: IR Master House OÜ (14573171, Lume 7, Tallinn) lepinguline esindaja A T, e-post: xxx Kostja: Nostra OÜ (14036728, Mõisa 4, Tallinn), Seaduslik esindaja U K, e-post: xxx
Menetluse liik
Kohtuistung 17.10.22, Tallinn, osalesid hageja esindaja A. T ja kostja esindaja U. K
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Nostra OÜ ́lt IR Master House OÜ kasuks põhivõlga 10368,80 € ning viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätesatud määras võlgnetavalt põhivõlalt alates 15.11.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja Nostra OÜ menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata.
4.Rahuldada IR Master House OÜ menetluskulude avaldus osaliselt ja välja mõista Nostra OÜ ́lt IR Master House OÜ kasuks menetluskulude katteks 2220 eurot.
5.Nostra OÜ-l tuleb tasuda IR Master House OÜ-le viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
6.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord.
6.1.Nostra OÜ-l tuleb tasuda resolutsiooni punktis 2 märgitud võlg ja viivised IR Master House OÜ kontole xxx selgitusega „võlg arve 2021007“. Edasikaebamise kord
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.15.11.21 ja 19.11.21 täpsustatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 10368,80 eurot, viivist võlgnetavalt põhivõlalt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palus määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostjal tuleb tasuda need IR Master House OÜ arvelduskontole xxx selgitusega võlg arve 2021007.
2.Poolte vahel oli sõlmitud tööjõurendileping (lisa nr 1), mille käigus täitis hageja oma kohustused kostja ees täies mahus. Töötja rentimine ja oma töökohustuse täitmine on tõendatud aktiga lisa nr 2. Hageja väljastas 08.03.21 kostjale arve nr 2021007 kokku summas 23368,80 eurot, mille maksetähtaeg oli 07.04.21.a (lisa nr 3). Kahjuks ei pidanud kostja kinni maksetähtajast ja hageja pöördus Julianus Inkasso poole, kelle abiga oli osaliselt võlg makstud.
3.Kostja tasus kolmel korral. Nimelt tasus ta arve nr 2021007 08.03.2021-07.04.2021 (summa 23368,80 EUR) Julianus Inkasso kaudu 15.06.2021 summas 5000 eurot, 30.06.2021 summas 5000 eurot ja 17.08.2021 summas 3000 eurot. Rohkem maksed ei ole laekunud, pooled ei ole saanud muid kokkuleppeid sõlmida. Hagejal on hagi esitamise seisuga lõpetatud kõik lepingulised suhted Julianus Inkassoga.
4.Hageja nõuab kostjalt kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist 10368,80 eurot millele lisanduvad viivised, sest kostja on jätnud täitmata oma lepingust tuleneva kohustused.
5.Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda.
6.Hageja ei ole nõus kostja vastuväidetega. Kostja maksis arve 50% ja deklareeris seda EMTA-s 100 %, Kostja on tegutsenud kas otse oma juhatuse liikme U K kaudu ja/või objekti juhi A Mi kaudu, kes on TsÜS § 132 lg 1 järgi kostja töötaja ning kelle kaudu toimus poolte vahel kogu suhtlus. Vaatamata lepingu lõppemise sättele, mille kohaselt lõpeb leping 08.02.22, oli poolte vahel kokkulepe ja arusaam, mille järgi on võimalik teha kindlaks lepingu pikendamine. Lepingu sõlmimine toimus A M kui objekti juhi kaudu (lisa 1), kes oli kostja esindaja TsÜS § 132 lg 1 mõttes.
7.Tava ja praktika järgi oli ta isik, kes otsustab, millised tööd, millised järjekorras ja kuidas objektil tehakse. Tema korraldas objektil igapäevast tegevust, tegi otsused, reguleeris ehitus- ja tööprotsesse, kontrollis teostatud töid ja tegelikult oli ta üldjuhul tellija peaesindaja. Seega oli hagejal põhjendatud alus saada aru, et kõik, mida A M objektil korraldas, oli tehtud kostja juhatuse liikmete heakskiidul. Tegelikult oli ta kogu aeg objekti juht, kelle kaudu toimus kogu asjaajamine. Kostja juhatus saatis kirju vahetult vaid siis, kui toimus viimase arve suuruse muutmine ja kompromissi sõlmimine.
8.Kuigi leping pidi lõppema 08.02.21, ei olnud tööd lõpetatud ja pooled pikendasid suuliselt lepingut, see on igapäevane praktika. Leping pikenes tööde valmimiseni. Tegemist oli tööjõurendiga ja objekti juht otsustas ise, kui palju on tal vaja veel töötajad ning teatas sellest hagejale telefoni teel. Ehitustegevuses on igapäevane tavapärane praktika selline, et juhul, kui objekti juht näeb, et ei jõua graafikuse, siis ta palub tööjõudu juurde ning püüab suurema ressurssiga püsida graafikus. See võib välistada peatellija võimalikud trahvid.
9.Kostja väide, et objekti juht ei saanud alla kirjutada aktile, ei ole põhjendatud. Objekti juht kirjutas alla tehtule, see on praktika. Ta on ka varasemaid akte aktsepteeritud. TsÜS § 132 järgi tuleb tema tegevus omistada kostjale.
10.Objektil töötas 6 inimest, kellest 1 töötas osaliselt, oli haige. Akt 3, mis käib jaanuarikuu kohta, näitab seda, et 15 päeva eest oli 772,5 tundi. Jagades selle 6 töötaja vahel, on 128,75 töötundi, ja jagades selle 15 tööpäevaga, siis tuleb 8,5 töötundi päevas. Sellega on tõendatud, et objektil oli alguselt peale rohkem inimesi kui lepinguga oli ette nähtud. Sama olukord oli veebruari eest väljatatud aktiga. Pooled leppisid suuliselt kokku, mis on ehituse valdkonnas tavapärane, ning jätkasi tööd. Seega oli teise akti järgi töötunde kokku 1391. See teeb ühe töötaja kohta 231 töötundi. Kuna oli kiire, siis töötasid töötajad 6 päeva nädalas, sisse läks ka laupäev. Seega oli 24 tööpäeva ja 9,6 töötundi päevas.
11.Kostja aktsepteeris ise seda, et kompromiss arve 2021007 eest on 23368,80 € märtsi ja aprillikuu eest arvet ei esitata ega ei aktsepteerita summat 14 843,40 eurot. Märtsi ja aprilli tööde eest oli 11,5 eurot tund x 892,5 tundi = 10263 eurot, kokku 25107,15 eurot koos käibemaksuga. Lõplikuks summaks sai 23368,80 €, mille kohta koostas hageja arve, mida kostja aktsepteeris ja deklareeris EMTA-s ning tasus osaliselt Inkasso kaudu.
12.Kostja kirjalik kokkuleppe, kinnitus ja omaksvõtt see 27.04.21 kiri, kus ta kinnitab: „Pakun välja kompromissina kogu arve 2021007 tasumise summas 23 368.80 eurot ning märtsi ja aprillikuu eest arvet ei esitata ega ei aktsepteerita. Selle kokkuleppega on Nostra OÜ-le tekkinud küll kahju ja tasu on üle turuhinna, kuid osapooltel puuduvad üksteise vastu pretensioonid v.a. garantiiperioodil tekkida võivad puudused.“.
13.Seega kinnitas kostja kompromissis, millega ollakse nõus. Lisaks on kaudse tõendiga tõendatud, et kostja aktsepteeris hageja arvet kui deklareeris seda EMTA-s. Juhul, kui ta poleks olnud nõus, siis ei oleks ta tohtinud arvet deklareerida ja pidi esitama vastuväite. Kostja pakkus kompromissi ise välja, millega hageja nõustus ning kostja kinnitas oma käitumisega hageja nõusolekut.
14.Asjaolu, et kostjale ei meeldi, et tehti nii palju töötunde, ei tähenda, et kostja ei peaks maksma tasu. Hageja tegi tööd, mis on aktsepteeritud tellija poolt (TsÜS § 116 lg 2 koosmõjus § 132).
15.Oma 21.04.21 kirjas suunas kostja suhtlema A. Miga. Arusaamatu, kuidas kostja nõustus maksma arvet summas 23368,80 €, kuid nüüd seda ei tunnista. Kostja vastuväited
16.07.02.22, 12.08.22 vastustes vaidles kostja hagile vastu.
17.Kostja arvestas lepingu tingimustega. Lepingus oli määratud renditud tööjõu kogus, rakendamine, arvestamine ja kohustused, lepingu täitmise tähtaeg ja selle muutmise tingimus. Hageja rikkus lepingu p -des 1.1. 4.2, 6.2 toodud tingumusi.
18.Kostjal on tekitatud kahju lepinguväliste nõuetega. Hageja ei ole lepingu täitmise ajal ja järel kostjat kirjalikult ega suuliselt teavitanud ega taotlenud sõlmitud lepingutähtaja pikendamist, renditööjõu lisamist, sh lepinguvälisel perioodil. Hageja esitatud kokku leppimata renditööjõu kogu tunnimaht ületab mitmekordselt lepinguga määratud tunnimahtu. Lepingus lepiti kokku ja pidi antama kostja ehitusplatsile tähtajaliselt kuni 08.02.2021 ühe oskustöölise, mida vajadusel kirjaliku kokkuleppega suurendatakse kuni nelja oskustööliseni.
19.Hageja esitas akti ja arve 1391 tunni kohta veebruari kuu eest (kus töötunnid ühe töötaja kohta võib olla mitte enam kui 152 h). Lepingus kokkulepitud töötunde pani hageja kirja seega enam kui 9- kordselt.
20.Kostja poolt hagejale juba tasutud summa ületab neljakordselt võimalikku nelja mehe, kogu veebruarikuu tundide eest tasu ning 16-kordselt võimalikku tähtajalises lepingus kokkulepitud kulu. Sellist kulu pole ette nähtud.
21.Lepingu tähtaeg oli 08.02.21 (p 6.2). Esitatud on arve 1391 tunni eest. Isegi kui oleks tegemist 6 tööpäevaga ning ühe mehe puhul 48 tunniga ning isegi võimaliku lisakokkuleppe kohaselt 4 mehega maksimaalselt 192 tundi, oleks pidanud olema kirjalik nõusolek. Lepingu punkt p 1.1 kohaselt ei kuulu tööjõu lisamine ilma kasutajaettevõtja kirjaliku taotluseta tasustamisele.
22.Kokkuvõtvalt ei ole hagejal alust sellises mahus arve esitamiseks. Arve nr 2021007 esitamiseks summas 23 368,80 € ei ole lepingus kokkulepitud tingimustel üldse alust, sest puudub kokkulepe sellises mahus renditöötajate kasutamiseks. Puudus leping ning puudub kasutajaettevõtte (U K poolt) allkirjastatud lisatööjõu tellimus, sh allkirjastatud tunnitabelid.
23.Lepingu kohaselt sai olla veebruarikuu 01.02.2021- 08.02.2021 tööpäevade puhul (6 päeva), kokkulepitud maksimaalne tasu ühe renditöölise kohta 48 tundi X 14 € = 672 € + km. Lepingu võimalikul täiendaval kirjalikul kokkuleppel (mida pole tehtud), oleks saanud töötajaid olla kuni neli, summas 672x4= 2688 € + km ehk arveldamiseks kokku – 3225,60 €.
24.Kostja oli valmis tasuma kogu veebruarikuu (156 tundi) ja kogu maksimaalse lepinguga lubatud nelja renditöötaja kulu summas 152h x 4 meest = 608h x 14 € = 8512 € + km ehk kokku 10 214,40 €, kuid ka see ettepanek ei olnud piisav ja hageja jätkas survestamist nii avalikesse andmebaasidesse, ajalehtedesse jm. kohtadesse “võlglasest” teatamistega.
25.Kostja on oma lepingulised kohustused täitnud.
26.Täiendavalt märkis 12.08.22 esitatud dokumendis, et hageja ei ole lepingu täitmise ajal ja järel kostjat kirjalikult ega suuliselt teavitanud ega taotlenud sõlmitud lepingutähtaja pikendamist, renditööjõu lisamist, sh ka lepinguvälisel perioodil. Tööjõudu sai juurde tuua vaid kirjalikul nõusolekul. Veebruarikuu tööaja tunnid on kooskõlastamata.
27.Kostja ei ole mingit kompromissi vastu võtnud, seda pole alla kirjutatud, sest see tuli alla kirjutada.
28.Hageja esitas akti ja arve 1391 töötunni kohta, veebruarikuu eest, mille osas on kostja esitanud korduvalt vastuväiteid.
29.Poolte vahel sõlmitud lepingu (ja Töölepingu seaduse § 43 lg 2 ja § 46 lg 1) kohaselt sai veebruari kuu eest tasu olla ühe renditöötaja 6 tööpäeva kohta maksimaalselt (48 tundi x 14 €/tund =) 672 € + km. Lepingust lähtuval täiendaval kokkuleppel oleks saanud renditöötajaid olla maksimaalselt neli. Seega kokku 6 tööpäeva, summas 4 x 672 = 2688 € + km. Lähtudes töötamisest terve veebruari kuu jooksul, oleks lepingu ja Töölepingu seaduse alusel võimalik maksimaalne ühe renditöötaja töötundide arv 152 tundi, 4 renditöötaja tundide arv 152 x 4 = 608 tundi, kogusummas 8512 € + km (608x 14eur = 8512 € + km).
30.Võttes aluseks hageja jaanuarikuu akti ja tunnitabeli, tuleb veebruari kuu akti vaadelda järgnevalt: 4 renditöötajat töötasid jaanuaris kokku 772,5 tundi (ületades sellega nii lepingut kui Töölepingu seadust), mis teeb ühe mehe tööajaks 193 tundi kuus, st 21 tööpäeva kohta 9,2 tundi päevas. Arvestades veebruari 19 tööpäevaga on maksimaalseks veebruari 4 renditöötaja tundide koguarvuks 9,2 x 19 x 4 = 699,2 tundi, mis teeb töö tasuks 699,2 x 14 € = 9788,8 € + km.
31.Arvestades ülaltoodud maksimaalse võimalusega, kus on eiratud lepingu tingimusi (kestvust, kirjaliku 4 mehe vormistamist, tunnitabeli kooskõlastamist) ning Töölepingu seadust tööaja kestvuse osas, saab võimaliku nõude maksimaalseks suuruseks arvestada mitte enam kui 9788,8 € +km ehk 11 746,56 €. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud
32.Pooled sõlmisid 08.01.21 lepingu tähtajaga 08.02.22, millega hageja kohustus andma kostja kasutusse töötajad ning kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu.
33.Hageja andis kostja kasutusse tööjõudu ja esitas kostjale tasumiseks arve 2021007 perioodi eest 08.03.2021-07.04.2021 23368,80 € (koos käibemaksuga), millest kostja
tasus 15.06.2021 5000 eurot, 30.06.2021 5000 eurot ja 17.08.2021 3000 eurot. Kostja tasus need summad siis, kui hageja oli asunud nõudeid sisse nõudma Julianus Inkasso kaudu.
34.A M on kostja töödejuhataja.
35.Võlaõigusseaduse § 8 lg 1 kohaselt on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
36.Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt andis kostja kasutusse tööjõudu ning kostja pidi maksma hagejale tasu, siis on poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping VÕS § 8 lg 1 järgi. Vaidlus
37.Lepingu p 6.2 järgi on leping sõlmitud tähtajaga kuni 08.02.2021. Vajadusel võib lepingut pikendada poolte kirjalikul kokkuleppel.
38.Kostja leidis, et leping lõppes 08.02.21 ja seda pole poolte kirjalikul kokkuleppel pikendatud.
39.VÕS § 13 lg 3 sätestab et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
40.TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
41.TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
42.TsÜS § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, lg 2 sätestab, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.
43.Hageja esitas kohtule poolte e-kirjavahetuse 2021. jaanuarist, kus arutatakse vaidlusaluse lepingu sõlmimisega seotud küsimusi, kus e-kirjavahtust on peetud lepingu tingimuste üle A. Miga (e-kiri 09.01.21, tl 58-60, 20.01.21, tl 65-69, 21.01.21, tl 61-64) ja kus viimane on palunud kostja juhatuse liikmel lepingule alla kirjutada ja mida U. K on ka 21.01.21 teinud (tl 64-64). Vaidlust polnud selles, et A. M oli kostja töötaja ja töödejuhataja ehituslikes küsimustes, kes korraldas objektil tööd.
44.Kohtule on hageja esitanud A. Mi poolt 08.03.21 allkirjastatud akti, mille järgi on ehitustööde tunnid 1391 ja tasumäär selle eest 14 €, kokku 23368,80 €, sh käibemaks (tl 7-8). Lepingu lisa 1 (tl 5) järgi on renditöötjate hind 14 €/h + käibemaks.
45.Hageja esitas kohtule enda e-kirja 04.03.21 (tl 70-73), milles hageja on palunud vaadata akt üle, see allkirjastada ja tagasi saata. Kirjadest nähtuvalt saatis A. M hagejale tagasi veebruarikuu akti ja palus tasumise tähtaega pikendada 30 päeva (tl 70). Kirjas on A. M vastanud, et juba on ka saadetud arve 2021003 (ei ole vaidlusalune arve). Ekirjavahetusest nähtub veel, et alla on kirjutatud tema poolt vaidlusalune akt 08.03.21 (tl 72-73), aga ka varasem akt 772,5 tunni kohta (tl 74-75). Veel nähtub pooltevahelisest e-kirjavahetusest aprillis, mais 2021 (tl 76), et kostja juhatuse liige U. K on nõus olnud sõlmima kompromissi hagejaga vaidlusaluse arve nr 2021007 kohta (tl 76, 27.04.21 ekiri), sealjuures on vaidlus poolte vahel tehtud tundide üle (e-kirjad 26.04.21, tl 76p) ja U. K on hagejal palunud suhelda A. Miga töötundide üle (e-kiri 21.04.21, tlk 78). Ta märkis, et arvet saab tasuda pärast mahtude tasaarvestamist.
46.Eelviidatud kirjavahetusest saab järeldada, et poolte vastastikune suhtlemine ehk käitumine ja kirjalikud vastastikused tahteavaldused olid sellised, et pooled soovisid lepinguliste suhete jätkumist pärast 08.02.21. Tõendid kinnitavad hageja väiteid, et poolte suhted jätkusid, kuna hageja osutas teenust kostjale ja kostja seda ka sai ja kostjal tekkis kohustus tasuda saadud teenuse eest, kuigi vaidlus tekkis nn osutatud teenuse ulatuse (koguse) üle.
47.Lisaks leiab kohus eeltoodu alusel, et kuivõrd poolte suhted jätkusid pärast 08.02.21 ning A. Miga toimus lepinguliste suhete läbirääkimine (enne lepingu sõlmimist), töötundide aktide allakirjutamine ja kostja ise palus nendes küsimustes hagejal kontakteeruda A. Miga, siis oli A. M kostja esindaja vaidlusaluse lepingu pikendamisel, sest kostja ja A. Mi käitumine mõjutasid hagejat uskuma, et A. Mil olid lepingu pikendamiseks volitused TsÜS § 116 lg 2, § 118 lg 2 järgi ning kostja teadis või pidi teadma, et A. M tegutseb kostja nimel esindajana ja talub tema sellist tegevust.
48.Seega vastutab kostja TsÜS § 132 lg 1, 2 A. Mi käitumise eest.
49.Kokkuvõtvalt asub kohus järeldusele, et hageja on viidatud tõenditega tõendanud, et vaidlusalune leping pikenes VÕS § 13 lg 3 järgi suuliselt, mitte kirjalikus vormis lepingu p 6.2 järgi.
50.Vaidlust pole selle üle, et kostja on arvest nr 2021007 summas 23368,80 € ära tasunud 13000 € ja seda väidetavalt pärast seda kui hageja pöördus inkasso teenust osutava isiku poole. Seetõttu pole vaja hinnata hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetust Julianus Inkassoga.
51.2021.a. märtsikuises kirjavahtuses seab kostja U. K tundide arvu/mahud kahtluse alla (e-kiri 13.34, 12.03.21, tl 78). E-kirjavahetusest 21.04.21 kl 11:16, mille U. K saatis hagejale (tl 78), nähtub, et U. K kahtles tundide arvus, mille kohta oli hageja esitanud akti ja et selles aktis on vead ning arve tasutakse pärast mahtude kokku arvamist. Kirja kohaselt palus U. K hagejal suhelda A. Miga. Hageja esitas kohtule pooltevahelise ekirjavahetuse 27.04.21, mis on koopiana saadetud A. Mile (tl 76). Sellest nähtuvalt arutavad pooled kompromissi korras 23368,80 € tasumist. Ettepanekust nähtub, et kompromiss tuleb sõlmida kirjalikult, kuid kostja väitis, et kirjalikult seda ei sõlmitud ning sellel pole õiguslikke tagajärgi. Sellist kompromissi ei ole pooled alla kirjutanud, sest olemas on vaid projekt (hageja poolt esitatud tõend, tl 81-82). Hageja väitis, et ta oli nõustus sellega, kuigi keegi pole sellele alla kirjutanud. Viidatud kompromiss ei ole kohtu hinnangul vaadeldav kui kostja poolse nõude tunnustamise või omaksvõtuga, sest kostja on pakkunud välja kompromissi, mis tuli allkirjastada ja sisaldas ka muid tingimusi (muude kuude eest arvete mitteesitamine). Nii on õige kostja väide, et mingit kompromissi ja nõude tunnustamist summas 23368,80 € poolte vahel pole, mis tekitaks poolte vahel õigusi, kohustusi VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi.
52.Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi võis hageja anda kostja kasutusse rohkem kui 1 töötaja ja kostja kirjalikul taotlusel täiendava arvuna kuni 4 töötajat ning tööjõu lisamine ilma kostja kirjaliku taotluseta ei kuulu tasustamisele. Nagu kohus märkis, võib VÕS § 13 lg 3 järgi lepingut muuta muus vormis kui lepingus on kokku lepitud. See regulatsioon käib ka lepingu ühe tingimuse muutmise kohta.
53.Hageja väitis, et objektil oli reaalselt rohkem inimesi ja töötati ka kostja palvel nädalavahetusel, mis teeb ühe töötaja kohta 231 töötundi ja kuna töötajad töötasid 6 päeva nädalas (ka laupäevad), siis oli 24 tööpäeva ja 9,6 töötundi päevas. On ilmne, et kostja objektile ei lähe hageja töötajad (renditööjõud) ilma, et kostja seda vajaks.
54.Hageja esitas kohtule (tõlke osa, tl 91) A. Mi e-kirja 03.05.21, milles A. M on kirjutanud, et tunni ja mahutabelid on arusaadavad, kõik andmed on ilusasti välja toodud, mahud vastavad tehtud tööle, tal puudub täpne ülevaade kellaaegade kohta, kuna polnud kogu aeg objektil (oli seal 8-16 ning nädalavahetustel polnud) ja et ta usaldas hageja esitatud aktide andmeid. Kirjast nähtub, et kuigi tagantjärgi tabeleid kontrollides selgus, et tööaegades ja tundides on mitmeid vigu, ei ole tunnitabel usaldusväärne ja aru ei ole saada, kuidas tehtud töödele sai kuluda kaks korda rohkem aega. Sama kirjavahetuse esitas kostja 12.08.22 menetlusdokumendiga (tl 100). Samas ei nähtu A. Mi e-kirjast, milline see õige arvestus ja tehtud töötundide arv tegelikult oli. Kui A. M oli tööde juhataja, pidi tal olema teave ja arusaam isikutest, kes olid objektil ja kaua nad seal olid. Seega ei saa kostja poolt kohtule e-kirjavahetuses toodud xxx 03.05.21 viidatud arvestuse esitatud tabeli kohta tõendada tegelikku teenuse kogust (tl 100-107).
55.Kohus asub esitatud kirjavahetust ja A. Mi poolt alla kirjutatud vaidlusalust akti hinnates järeldusele, et hageja on tõendatud, et tegelikult oli osutatud teenuse kogus 1391 tundi (tl 7), millisele aktile A. M alla kirjutas. Tõendeid, mis kinnitaksid, et tegelikult oli saadud teenuse kogus väiksem, ei ole kostja esitanud. Mitte kuskilt ei nähtu kostja etteheidet, et hageja oleks andnud kostjale lubamatult palju tööjõudu.
56.Kogu eelnev hageja poolt esitatud e-kirjavahetus ning asjaolu, et A. M kinnitas aktiga tööde kogust, samuti asjaolu, et kohus leidis, et lepingu tähtaega pikendati, samuti asjaolu, et puuduvad etteheited lubamatult paljude töötajate andmise kohta, saab järeldada, et pooled muutsid oma käitumisega VÕS § 13 lg 3 lepingu p 1.1 selliselt, et polnud vaja kostja kirjalikku nõusolekut rohkema kui 1 töötaja kasutusse andmiseks, või et sellisel juhul, kui ilma kostja kirjaliku nõusolekuta on kasutatud rohkem töötajaid, ei kuulu tasu maksmisele. Nii ei ole põhjendatud ega tõendatud kostja väide, et aktis toodud tundide number (1391) ei ole arvestuslikult/matemaatiliselt reaalne ja pole kooskõlas töölepinguseadusega, ja ei tähenda seda, et reaalselt poleks sellises koguses töötajate kaudu kostjale teenust osutatud.
57.VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohustuse rikkumine on lepingu täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, § 113 lg 1, TsMS § 367 järgi lepingus kokkulepitud määras viivist ja alates hagi esitamisest protsendindus võlast kuni kohustuse täitmiseni.
58.Kuna hageja on tõendanud, et ta osutas kostjale teenust arve nr 2021007 ja 08.03.21 akti järgi 1391 tunni eest, tasu määraga 14 €, kokku summas 23368,80 € (sh käibemaks), millest kostja on tasunud ära osa võlast ja jätnud tasumata 10368,80 €, siis on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingu p 4.1, 4.2 alusel teenuse eest tasu maksmise kohustust osaliselt, olles samal ajal viivituses. Hagejal on VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause alusel õigus nõuda kohustuse täitmist ehk võla tasumist ning võlalt viivist seadusjärgses määras. Tasu maksmise tähtaeg oli 07.04.21, mis nähtub arvelt. Lepingu p 4.3 järgi on tasu maksmise tähtaeg 20 päeva aktsepteeritud arve saamise päevast. Kuna kostja pole kordagi sisuliselt aktsepteerinud tasunõuet selle arve järgi ning kohus leidis, et arve järgne tasu kuulus maksmisele (osaliselt on kostja tasunud seda kohtueelselt) ehk et kohustus tuleb täita, siis ei ole hageja nõue, milles ta palub viivise välja mõista hagi esitamisest, kuidagi kostjat kahjustav.
59.Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga10368,80 € ning viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätesatud määras võlgnetavalt põhivõlalt alates 15.11.21 kuni põhivõla täitmiseni.
60.Kooskõlas TsMS 445 lg 1 tuleb hageja taotluse alusel määrata kindlaks otsuse täitmise kord ning kostjal tuleb tasuda eelviidatud võlg ja viivis hageja kontole xxx selgitusega „võlg arve 2021007“.
61.Mis puudutab hageja väiteid sellest, kas kostja deklareeris vaidlusalust arvet EMTA-s, siis ei ole sellel vaidluses tähtust, kuna kohus tuvastas, mis põhjusel kuulus hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus, suurus
62.TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust.
63.TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulud.
64.26.10.22 esitatud avalduse (tl 120) järgi on hageja menetluskuluks esindaja kulud 1625 € 16 tunni ja 15 minuti eest. Tasu määr on 100 €. Esindaja töö puudutab järgmist: hagi koostamine, täiendamine, kostja vastustega tutvumine, osalemine istungitel 2 tundi, vastused kohtu nõuetele ja kostja väidetele, istungiteks ettevalmistamine. Kostjale on kulude nimekiri kätte toimetatud 31.10.22 kättetoimetamise portaali kaudu. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud.
65.TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust.
66.Kohtu hinnangul oli hagi täiendamine niivõrd lihte ja puudutas vaid resolutsiooni täpsustamist, mistõttu leiab kohus, et asja mahtu ja keerukust ning tehtud tööd arvestades, on põhjendatud esindaja tööaeg 16 tundi, olles 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures 2 tööpäeva. Seega on TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi hageja põhjendatud esindaja tasu 1600 €. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja lõivu 600 €. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, leiab kohus, et hageja põhjendatud ja tõendatud menetluskulud on kokku 1220 €, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kostjal tuleb tasuda TsMS § 177 lg 4 järgi hagejale viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. (digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.