Kohtulahend

3 200 000 kr. ja nõuda hagejalt lisaks käibemaksu tasumist on alusetu. Hageja tugines VÕS §-dele 10 lg.1, 29 lg.3 ja 4, 35 ja 1005. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohtu otsus Maakohus jättis oma 21.05.2007 otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 15 384,25 kr. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tekkinud kostjal kohustust sõlmida hagejaga mainitud kinnistu ostu-müügileping. Kostja arenduskonkursi tingimuste p.1.1 järgi oli konkursi eesmärgiks selgitada lähtuvalt konkursi hindamiskriteeriumitest parim pakkumine. Tingimuste p.5.1.9 järgi kohustus pakkuja esitama kinnituse, mille järgi ta nõustub konkursi tingimustega, samuti kostja poolt lepingu projektides fikseeritud tingimustega, ning kohustub sõlmima kostjaga vastavad lepingud pakkumise parimaks tunnistamise korral 60 päeva jooksul. Tingimuste p.8.2 kohaselt kostja ja parima pakkumise vahelised lepingud sõlmitakse, lähtudes konkursi lepingu projektides fikseeritud tingimustest ja lähtudes pakkuja poolt esitatud pakkumisest. Tingimuste p.8.3 kohaselt jättis kostja endale õiguse parima pakkumise teinud pakkujaga läbirääkimiste käigus sõlmitava lepingu tingimusi täpsustada ja täiendada. Seega ei loeta lepinguline võlasuhe tekkinuks alates parima pakkumise aktseptimisest: vaidlusaluse enampakkumise tulemuseks oli üksnes parima pakkumise väljaselgitamine, millele lepingu sõlmimine järgneb. Kohtu neid järeldusi kinnitab poolte võlasuhete edasine areng. Oma 20.05.2005 kirjas teatas kostja, et hageja pakkumine vastab konkursi tingimustele ning on heaks kiidetud. Samas märgitakse, et kostja ootab hageja vastust läbirääkimiste alustamiseks ja ostumüügilepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste hilisem käik keskendus käibemaksu tasumisele, mille osas konsensus puudus. Läbirääkimised on toimunud enne notariaalset vormi eeldava lepingu sõlmimist, milleni pooled ei jõudnudki. Pooled pidasid käibemaksu tasumise üle eraldi läbirääkimisi, mistõttu käibemaksu tasumise tingimust ei saa lugeda tüüptingimuseks. Seega oli väljakuulutatud konkurss sisult enampakkumine, mille tulemusel ei loeta lepingut sõlmituks. Samal põhjusel ei ole viidatud konkurss VÕS § 1009 mõttes lubamise eriliigina käsitletav. Enampakkumisele, mille tulemusel ei loeta lepingut sõlmituks ja tekib üksnes õigus nõuda lepingu sõlmimist, kohaldatakse läbirääkimiste kohta sätestatut, s.o. VÕS § 14 regulatsiooni. VÕS §-de 9 lg.1 ja 3 ning 14 lg.3 sätteid lepinguvabaduse printsiibiga koostoimes tõlgendades on lepingu sõlmimise eeldus mõlema poole ühtelangev tahe, mis antud juhul vaidlusaluse käibemaksu osas puudus. Seega puudus hagis väidetud tingimustel kostjal kohustus märgitud kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub kaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õige, et konkursi eesmärgiks oli ainult parima pakkumise väljaselgitamine Tingimust p.p. 1. ja 1.4 tulenes, et konkursi eesmärgiks oli välja 2(4)

selgitada parim ostupakkumine ja sõlmida vastav leping. Kostja 20.05.2005 kirjast tulenes, et hageja pakkumine tunnistati parimaks ja temaga sõlmitakse müügileping. Lepingu vormistamiseks oli vaja alustada läbirääkimisi, mille käigus kuulusid läbirääkimisele vaid lepingu vormistamise üksikasjad, mitte lepingu olulised tingimused, sealhulgas pakutud ostuhind. Ostuhind on asja lõplik hind. Kohtuotsuses tehtud viide kostja õigusele täpsustada ja täiendada lepingu projekti ei oma üldse tähtsust. Asjakohatu on ka kohtu seisukoht, et lepingulist võlasuhet ei loetud tekkinuks alates parima pakkumise aktsepteerimisest. Hageja ei tuginenudki väitele, et lepinguline suhe oleks tekkinud tema pakkumise aktsepteerimisest, vaid ta tugines VÕS-i sättele, mille kohaselt on konkurss tasu avaliku lubamise viis ja parimaks tunnistatud pakkujal tekib lepinguväline õigus tasu saamisele. Ebaõige on see, nagu oleksid pooled pidanud läbirääkimisi käibemaksu tasumise kohta. Kuna ei tingimuste ega ka lepingu projekti kogumit vaadates ei olnud selge, kas pakutavale hinnale lisandub käibemaks või mitte, siis tuleb pakkuda kinnistu ostuhind, mis on lõplik. Poolte läbirääkimised võisid taanduda ja taandusidki ainult küsimusele, kas hageja pakutud ostuhind on käibemaksuga või ilma. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja välja kuulutatud konkurss oli sisult enampakkumine, mille tulemusel ei loeta lepingut sõlmituks. Apellant osutus parimaks mitte üksnes hinna, vaid ka äriplaani alusel. See asjaolu välistab enampakkumise sätete kohaldamise. Pooltevahelisel õigussuhtel on kõik tasu avaliku lubamise tunnused. Hageja nõudeks on tuvastada, et kostjal lasub kohustus sõlmida tehing, ehk et hagejal on õigus sõlmida leping teatud tingimustel. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt pidi olema mõistlikult arusaadav, et lepinguprojekti järgi tuleb lisaks asja hinnale käibemaksu tasumisega arvestada. Konkursi väljakuulutamisel pidi vastustaja iga kinnistu kohta koheselt teatama, kas käibemaks lisandub sõi mitte. Kostja hakkas aga seda küsimust maksuametis välja selgitama alles pärast hageja pakkumise paremaks tunnistamist. Asjakohatud on kohtu viited VÕS §-le 9, mis reguleerib lepingu sõlmimise protseduuri. Hageja ei väidagi, et pooled oleks lepingu sõlminud. Kostja oma vastuses palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kuigi hageja nõuab jätkuvalt müügilepingu sõlmimise kohustuse olemasolu tuvastamist, on maakohus, lähtudes samas asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse ettekirjutisest, käsitanud hagi tuvastushagina. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole konkursi tingimusi muutnud ega neid rikkunud, kui ta nõudis hagejalt kui pakkujalt, lisaks ostuhinnale, ka käibemaksu tasumist. Pooled ei vaidle selle üle, et antud tehingu pealt tuli tasuda käibemaks. Konkursitingimuste p.1.4 järgi sõlmitakse konkursil iga kinnistu osas parimaks tunnistatud pakkujaga kinnistu müügileping, lähtudes lepingu projektidest. P. 8.3 kohaselt jättis konkursi väljakuulutaja endale õiguse parima pakkumise teinuga peetavate läbirääkimiste käigus sõlmitava lepingu tingimusi 3(4)

täpsustada ja täiendada. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd konkursiteate lisana oli avalikkusele esitatud ja hagejale teatavaks tehtud lepinguprojekt, milles märgiti, et seaduses ettenähtud juhtudel lisandub kinnistu hinnale käibemaks, pidi hageja pakkumise tegijana sellise võimalusega pakkumise vastuvõetavaks tunnistamisel ka arvestama. Kostja 20.05.2005 kirjas ei ole kostja väljendanud tahet lepingu sõlmimiseks hageja pakutud ostuhinnaga, vaid selles kutsutakse hagejat edasistele läbirääkimistele ostu-müügilepingu vormistamiseks. Apellant ei ole õiguslikult ega õigusteoreetiliselt põhjendanud oma väiteid, mille kohaselt see asjaolu, et hageja pakkumise parimaks tunnistamisel arvestati ka äriplaani, välistab enampakkumise sätete kohaldamise, ning et kostja õigus täpsustada sõlmitava lepingu tingimusi ei oma tähtsust.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.