Võlaõigus › Võõrandamislepingud

eksitusse viivad ning nende tingimuste tõlgendamisel võisid tekkida vastuolud. Hageja ei teadnud ostuhinna pakkumise tegemisel, millal oli kostja kinnistu omandanud ja kas käibemaks kuulub seaduse alusel lisamisele või mitte. Antud juhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) § 10 lg 1 ja § 29 lg 3 ja 4 sätestatut, mille järgi enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumise andmisega ning lepingutingimuste mõistmisel poolte erineva mõistmise arvestamisega ja välja kujunenud kinnisvaraturu tavadest lähtuvalt. Tavapäraselt näidatakse kinnisvara müügi- ja ka ostusoovi korral selle maksumus lõpliku hinnana (koos käibemaksuga). Ostuhind on alati lõplik asja hind, mida ostja selle asja eest maksab ning kostja pidi aru saama, et pakkuja ei tea, kas seaduse alusel käibemaks antud juhul lisatakse või mitte. Lepingu projekti p-s 3.2 sisaldub lepingu tüüptingimus VÕS § 35 mõttes. Järelikult on sellele kohaldatav ka VÕS § 37 lg 3, mille järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Sellistel segastel konkursi tingimustel käitus hageja tavalise mõistliku isikuna ja vastavalt kinnisvaraturul kujunenud tavale. Hageja leiab, et tema pakutud ostuhind oli lõplik hind. Kuna hageja pakkumine tunnistati kostja poolt konkursi parimaks, on kohaldatav VÕS § 1005, mis antud juhul tähendab seda, et kostja peab sõlmima hagejaga kinnistu ostumüügilepingu müügihinnaga 3 200 000 krooni. Kostja vastuväited

kohaselt oli kostja kinnistu nr xxxxx, mis asub Tallinnas x/y, omanik. Alates 01.12.2005 on kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kantud AS O. Seega on kõnesolev kinnistu võõrandatud juba enne hagi esitamist. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kuna vaidlusalune kinnistu on juba võõrandatud, siis ei saa kohustada kostjat võõrandama kinnistut hagejale kui enampakkumise võitjale. Asja käsutamise õigus on ainult selle omanikul, mitte enam kostjal. Antud hagi esemeks ei ole enampakkumise tingimuste mittejärgimisega hagejale tekkida võinud kahju hüvitamise nõuded, mistõttu hageja vastavasisulised väited ei ole asjakohased. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kostja poolt 2005. a kevadel väljakuulutatud kinnistu enampakkumise tingimuste järgimise või mittejärgimise vaidlusest tuleneva kinnistu hinnale käibemaksu lisamise või mittelisamise õiguspärasusele. Apellatsioonkaebuse põhjendused

kuna need ei ole asjakohased. Kuigi materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja samuti kohtukulude kokkuhoidmiseks (TsMS § 134 lg 3) on hagejatel reeglina mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist, ei tähenda see seda, et sooritusnõude esitamata jätmisel ei peaks kohus tuvastusnõuet sisuliselt lahendama. Hageja õigusliku huvi olemasolu korral peab kohus lahendama asja sisuliselt, so tegema kindlaks, kas kostjal oli hagejaga lepingu sõlmimise kohustus või mitte. Kuna maakohus ei ole eeltoodut järginud ega hageja huvi välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte kohtukulude jaotus lahendatakse ja võimalike väljamõistetavate kulude suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest.

Ü. Jänes

U. Reinola

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.