Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-14059

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt vastavalt kinnisasja ostu-müügilepingule, asjaõiguslepingule ja hüpoteegi seadmise lepingule, mis on sõlmitud 11.08.1999. a, müüs Põlva maavanem Eesti Vabariigi nimel ostjale S. S. kinnisasja. Lepingu objektiks oli maa üldpindalaga 50,0 ha, mis asus Kõlleste vallas Prangli külas (katastritunnusega 34401:001:0687, Matsimäe katastriüksus). Lepingu hinnaks oli 251 235 krooni, millest võis ostaja tasuda 100% erastamisväärtpaberites. Vastavalt lepingu punktile 3.2 tasus ostja enne lepingule allakirjutamist 51 235 krooni. Tasumata summa 200 000 krooni kohustus ostja tasuma 50 aasta jooksul. Aastamakse suuruseks intresse arvestamata oli 4000 krooni, arvates esimesest maksetähtajast, s.o 10. jaanuarist 2000.a. Aastamaksed pidi tasutama kahes osas hiljemalt 10. jaanuariks ja 10. juuliks. Tähtajaks tasumata summalt arvutatakse viivist 0,05% tasumisega iga viivitatud päeva eest, mis tuleb tasuda rahas. Lisaks perioodilistele maksetele pidi ostja koos aastamaksu tasumisega tasuma sularahas intresse 5% aastas tasumisele kuuluvast summast. Tasumata summa intresside ja viiviste tagamiseks kanti kinnistusraamatusse esimesele kohale hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Kuna kostja ei ole oma kohustust täitnud nõuetekohaselt, seisuga 04.04.2008. a on kostja võlgnevus riigi ees kokku 7153 krooni, millest põhiosa võlg on 6000 krooni, intressivõlg 300 krooni ja viivis 853 krooni, sellepärast nõuab hageja kostjalt nimetatud summa väljamõistmist Eesti Vabariigi kasuks. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 17.04.2008. a (tl 6), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 02.05.2008. a, saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 5).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (02.05.2008. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

2 (3)

2-08-14059 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja kostja võlga (koos intressi ja viivisega) summas 7153 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse 7153 krooni sissenõudmise osas. TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuna käesoleva asja hagihind on 6000 krooni, hagi esitamisel ei ole riik tasunud riigilõivu ning riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 kohaselt on maavalitsus riigilõivu tasumisest vabastatud maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seotud hüpoteegi asjas, sellepärast mõistab kohus, kohaldades TsMS § 179 lg-s 1 sätestatud analoogiat, kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 350 krooni tagaseljaotsusega.

Lembit Käis Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.