KÜ hagi J K vastu võlgnevuse 8030,23 kr väljamõistmiseks ja J K i vastuhagi KÜ vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 29 006 krooni .
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagi kostja): KÜ(registrikood xxx, asukoht , xxx), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed ühise esindusõigusega A Bahtinov ja V Ridman; Hageja (vastuhagi kostja) lepinguline esindaja A Aaman (OÜ Marhena, xxx); Kostja (vastuhagi esitaja): J elukoht xxx (xxx),
K
(isikukood xxx,
Kostja (vastuhagi esitaja) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat P Simm (AB Digesta, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
15. aprill 2008.a.
Kohtuistungil osalesid
A. Bahtinov, V. Ridman; A. Aaman, kostja volitatud esindaja O. O ja adv P. Simm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜhagi
2.Välja mõista J K ’ilt (xxx) 8030,23 krooni (kaheksa tuhat kolmkümmend krooni ja 23 senti, s.h. 7709,23 krooni põhivõlg ja 321 krooni viivis) KÜ(xxx) kasuks.
3.Jätta J K i vastuhagi KÜ vastu varalise kahju 19 006 krooni ja mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses J K i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
31.10.2007 kohtule esitatud hagi kohaselt kuulub kostjale J K korteriomand aadressil xxx Tallinnas. Elamus on moodustatud korteriühistu, mis osutab elamule hooldus- ja kommunaalteenuseid. Kostja on korteriühistu liige. Kostjal on korteriühistu ees majandamiskulude võlgnevus. 08.01.2004 kostja kolis ära korterist xxx korteris elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni varustamise puudumise põhjendusel. Teenused olid katkestatud KÜ juhatuse otsusel kostja võlgnevuste tõttu. 13.04.2006 kohtuotsusega Harju Maakohtus kohustas KÜ taastama kostjale kuuluva korteriomandi varustamine elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooni teenustega. Kostja nõuab lisaks varustamise taastamisele korteris remondi tegemist. Hageja ei ole nõus tegema kostja korteris oma kulul remonti, kostja keeldub remontimata korterisse tagasi tulemast ja majandamiskulusid maksmast. Kohtuotsuse täitmiseks on hageja mitmel korral võtnud ühendust kostja esindajaga O. O , kes siiani ei ole võimaldanud vee- ja kanalisatsiooniühendus taastamiseks hagejale sissepääsu kostja korterisse. Kuna KÜ eelmine juhatus õigusvastaselt katkestas kostja korteri elektrienergiaga varustamise ning vee- ja kanalisatsiooniühenduse, siis uus juhatus 2007.a. jaanuaris annulleeris kostja võlgnevuse. Uut võlgnevust hakati kostjale arvestama 2007.a. aprillist; alates augustist 2007 kuni hagi esitamiseni 31.10.2007 on hageja arvestanud viivist. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevus koos viivistega 8030 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
04.12.2007 kirjalikus vastuse kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei ole kohustatud tasuma teenuste eest, mida ei ole kasutanud. Kostja omanduses oleval korteriomandi reaalosal ei ela kedagi juba alates 05.01.2004.a. Kostja koos pereliikmetega elas alates 05.01.2004 oma ema juures ning alates 03.02.2006 Avahoolduse Arenduskeskuse sotsiaalmajas xxx Tallinnas. Kostja koos pereliikmetega oli sunnitud korterist lahkuma hageja õigusvastase käitumise tõttu: 05.01.2004 esitas hageja juhatuse esimees avaldajale arved, mille maksmisega avaldaja ei nõustunud. Seepeale katkestas KÜ esimees avaldajale teatamata põhjusel ja ette hoiatamata korteri nr 1 varustamise elektrienergiaga. Kostja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuna elektrivarustuse puudumise tõttu ei olnud võimalik korteris elada, oli kostja sunnitud korterist ajutiselt (kuni kohtuotsuse tegemiseni) lahkuma ja asus elama oma ema juurde xxx tänavale. 16.03.2005 (jõustus 29.03.2005) kohtuotsusega kohus rahuldas kostja hagi ja kohustas korteriühistut taastama kostja korteri elektrienergiaga varustamine. Kohtuotsuse täitmiseks pidi kostja pöörduma kohtutäituri poole, kelle kaasabil 11.07.2005 taastati kostja korteri elektrienergiaga varustamine. 15.07.2005 esitas KÜ esimees kostjale tasumiseks korraga 4 arvet, kokku summas 18 961 krooni, ehkki avaldajal oli võlgnevus üksnes 3432 krooni remondi – ja hooldustasu näol. Kostjale teadmata põhjusel ja ette hoiatamata katkestas KÜ juhatuse esimees L. U kostja korteri varustamise veega ja elektrienergiaga. Seoses sellega ei saa kostja enam oma korterit kasutada. Kostja on pöördunud vee- ja kanalisatsiooni ning elektrienergiaga varustamise taastamiseks KÜ esimehe poole, kuid viimane on keeldunud kostja õigusi taastamast, viidates kostja võlgnevusele. Asjas on tehtud 3 kohtuotsust, millega on kostja õigusi tunnustatud, kuid hageja ebaseaduslik tegevus jätkub ning kostjal ei ole võimalik oma korterit reaalselt kasutada. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. 25.01.2008 vastuhagis kostja taotleb hagejalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 19 006 krooni ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Kostja väidetel seisneb varaline kahju tema poolt alates veebruarist 2006 kuni detsembrini 2007 sotsiaalmajas elamise eest tasutud üüri ja kommunaalteenuste eest. Kostja leiab, et ei saa elada talle kuuluvas korteris ning
on sunnitud sotsiaalmajas eluruumi üürima ja kulutusi kandma hageja õigusvastase käitumise tõttu. Samuti on hageja tekitanud kostjale mittevaralist kahju. Kostjal on raske puue. Aastaid kestnud kirjavahetus ja kohtuskäigud on mõjunud halvasti kostja tervisele. Kostja ei saa ise tegelda oma asjade ajamisega, alati peab seda tegema tema abikaasa O. O . Niigi halvale tervislikule seisundile mõjub äärmiselt halvasti stress ja pinge korteri ja ühistuga seotud probleemide pärast. Samuti on kostjale tekitanud kannatusi oma kodust lahkumine ja sotsiaalmajja elama asumine. Kõik see on tekitanud kostjale füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning tema tervis on halvenenud.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja J K ise takistab 13.04.2006 Harju Maakohtu otsuse täitmist. KÜ uus juhatus on teinud kõik endast oleneva, et taastada kostja korteri varustamine elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooniühendus. Kostja ei ole 2007.a. teinud ühtegi makset. Kostja ei võta vastu talle xxx Tallinnas tähtkirjaga saadetud arveid. KÜ annulleeris kostja varasema võlgnevuse, millega tekitas endale kahju. Nõue maksta veel selle aasta eest kostja sotsiaalmajas elamise kulud tähendab kostja jaoks topelt maksmist. Väidetavast J. K i kahjusummast tuleb maha arvestada igasugune kasu, eelkõige kostja poolt säästetud kulud. Alates veebruarist 2006 kuni aprillini 2006 hageja säästis kommunaalmaksed aadressil . Kahju tuleb hüvitada, kui kahju tekkimisel ja KÜ süül on põhjuslik seos. Alates 13.04.2006 kostja on valmis tegema kõik enda poolt sõltuva J. K i tagasitulemiseks oma korteriomandisse elama, kuid J. K ei ole tahtnud tagasi tulla. Seega KÜ ei arva ennast süüdi kostjale kahju tekkimises, kuna kostjal puudub tahtmine tagasi tulla. Hageja taotleb jätta vastuhagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
Kohtuistungil pooled jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja seletas, et heade suhete taastamise lootuses korteriühistu uus juhatus kustutas kostja eelneva võla. Elektriühendus on taastatud. KÜ soovib taastada kostja korteri kommunikatsioonidega ühendamist, kuid kostja ei ole taganud korterisse pääsu. Varem kulgesid kostja korteri vee- ja kanalisatsioonitorud naaberkorteri kaudu, naabrite ahju alt. Kuna naabrid tegid korteris ümberehitusi ning plaatisid põranda, ei ole kostja korteri vee- ja kanalisatsiooniühendust endisel kujul taastamine võimalik ning kostja korteri jaoks tuleb luu uued toruühendused. Selleks on vajalik pääseda ka kostja korterisse, kuid seda kostja siiani võimaldanud ei ole. Hageja nõuab kostjalt ainult elamu haldamise tasu maksmist, mis on kostja kui korteriomaniku kohustus sõltumata sellest, kas kostja reaalselt korterit kasutab või mitte. Hageja leidis, et kuna kostja elab praegu riigi poolt heakorrastatud ja kõigi mugavustega sotsiaalmajas, siis ei ole tal tegelikult tahtmist oma remontivajavasse korterisse elama tulla. Kostja kohtuistungil jäi selle juurde, et ei ole saanud kommunikatsioonide puudumise tõttu korteris elada ning seetõttu ei ole nõus arveid maksma. Kostja leiab, et vee-ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks ei ole hagejal vajadust kostja korterisse pääseda. Kostja kirjutas 2007.a. aprillis hagejale avalduse peatada teenustasude arvestus kuni teenuste taastamiseni. Hageja tunnistab, et 2007.a. veebruarist aprillini pani arved kostjale ukse vahele, kuigi kohtuotsuse järgi tuli need allkirja vastu kostjale kätte anda. Kostja on haige inimene ning kodust sunnitud lahkumise ja pingete tõttu on kostja tervis halvenenud, väljas ta enam ei suuda käia, toas liigub vaevu. Kostja ei ole huvitatud elamisest sotsiaalmajutusüksuses, sest kodukorraga on seal isikute õigused oluliselt piiratud. Piiratud liikumisvõimega kostja jaoks on eriti halb, et külalisi kutsuda ei tohi. Kostja ei osanud öelda, millised oleksid kostja kulutused eluruumile siis, kui kostja oleks elanud xxx korteris, kostja jäi varalise kahju 19 006 kr nõude juurde ja mittevaralist kahju hindas kostja 10 000 kroonile.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et KÜ hagi tuleb rahuldada ja J K i vastuhagi jätta rahuldamata.
2.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - J K ile kuulub Tallinnasxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxx). - Kostja on KÜ liige. - Hageja on alates veebruarist 2007 kuni oktoobrini 2007.a. esitanud J. K ile haldustasu (remondi- ja hooldustasu) arveid kokku summas 7709,23 krooni, kostja ei ole arveid tasunud. - Alates 2007.a. augustist kuni 2007.a. oktoobrini hageja arvestas kostjale viivist tasumata arvete eest kokku summas 321 krooni. - Kostjale kuulvas korteris puudub vee- ja kanalisatsiooniühendus, sest KÜ lõikas torud omavoliliselt läbi. - Samuti KÜ omavoliliselt ühendas lahti kostja korterit elektriga varustavad juhtmed, kuid elektriühendus on taastatud 20.07.2007.a.
3.Tulenevalt korteriühistu seaduse (KÜS) §–st 5 on korteriomanik korteriühistu liige. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele. KÜS § 4 lg 2 sätestab, et korteriühistu põhikirjas sätestatakse muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Korteriühistu põhikirja p 3.2.6. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt k xxxstatud suuruses ja korras. KÜS § 151 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Samuti sätestab KÜS § 7 lg 4 korteriühistu juhatuse õiguse nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
4.Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt nõutakse kostjalt elamu hooldustasu, üldelektri, elektrivõla fondi ja remondifondi maksete, elektrijuhtmestiku uuendamise sihtfondi maksete tasumist. Nimetatud maksed on üldised majandamiskulud, mille tasumise kohustus on korteriomaniku seadusest tulenev kohustus, sõltumata sellest, kas korteriomanik reaalselt ise korterit kasutab ja teenuseid tarbib. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sihtfondid korteriühistu eelmise juhatuse ajal tekkinud elektrivõla kustutamiseks ning elamu elektrijuhtmestiku uuendamiseks on loodud korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Kostja esindaja O. O kohtuistungil kinnitas, et on otsustest teadlik ja neid vaidlustanud ei ole. Võttes arvesse, et O. O on kostja elukaaslane ning O. O sõnul on tema aastaid korraldanud korteriga seotud asjaajamist ja ühistu käitumisest tulenevate probleemide lahendamist, tuleb asuda seisukohale, et kostja oli korteriühistu üldkoosoleku otsustest teadlik. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
5.Kostja väiteil on ta keeldunud majandamiskulude arvete maksmisest kuni on taastatud tema korteris vee- ja kanalisatsiooniühendus. Kohus leiab, et kuivõrd majandamiskulude tasumise kohustus ei sõltu korteri reaalsest kasutamisest, ei anna erimeelsused kostja korteri vee- ja
kanalisatsiooniühenduse taastamise osas alust keelduda majandamiskulude maksmisest. Elektrienergiaga varustamine on taastatud. Kohtuotsusega on hagejale pandud kohustus taastada ka kostja korteri varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenustega. Kostja ei ole kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole pöördunud. Kostja kohtuistungil kinnitas, et hageja on soovinud vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks kostja korterisse pääseda. Kostja leiab aga, et ühenduste taastamiseks ei ole kostja korterisse pääsemine vajalik ja sellepärast ei ole ta ühistule teatanud konkreetset aega, millal ühistu esindajatel oleks võimalik olukorraga tema korteris tutvuda. Seega kostja kinnitab, et korteriühistu on soovinud kohtuotsust täita ja ühendused taastada, kuid kostja on keeldunud selleks omapoolset vajalikku kaasabi osutamast. Kohus leiab, et veenvad on hageja väited, et kostja vee- ja kanalisatsiooniühenduste taastamiseks on vajalik esmalt olukorraga tutvuda kostja korteris. Pooled ei vaielnud kohtuistungil selle üle, et vee- ja kanalisatsioonitorud tulid kostja korterisse läbi naabrite korteri, nende ahju alt. Samuti ei vaidlustatud asjaolu, et naabrite korteris tehtud ümberehituste tõttu ei ole kostja korteri toruühenduste taastamine endisel kujul võimalik ning tuleb rajada uus toruühendus ja koostada selleks projekt. Võttes arvesse, et tegemist on vana majaga, on otstarbekas koostada uus projekt tegeliku olukorra alusel, mitte vanade projektide järgi (mida võib-olla ei ole ka säilinud). Kohus leiab, et senisest erinevasse kohta uue torustiku paigaldamisel võib osutuda problemaatiliseks uue torustiku ühendamine olemasoleva, kostja korteris asuva torustikuosaga ning otstarbekusest lähtudes võib osutuda vajalikuks muuta ka kostja korteris asuva ühenduspunkti asukohta. Seega on ka kostja enda huvides, et enne tööde planeerimist ja teostamist oleks võimalik kontrollida tegelikku olukorda kostja korteris.
6.Korteriühistu on heas usus käitudes kustutanud kostja varasema võla, võttes arvesse eelmise juhatuse õigusvastast tegevust kostja suhtes. Õige on hageja seisukohta, et võla kustutamine ei tähenda, et võlga ei olnud või et see oleks muutunud olematuks. Teenus on osutatud ja korteriühistu on selle eest maksnud. Kostja võla kustutamise tagajärjel pidid võla tasuma teised korteriomanikud.
7.Kostja väidetel ja hagiavalduses märgitu kohaselt ei ole kostjale veebruarist – aprillini 2007 arveid toimetatud kätte allkirja vastu, nagu kohtuotsustes on nõutud. Kohus leiab, et kostja selline vastuväide ei ole asjassepuutuv. Nähtuvalt hagile lisatud kostja korteri isiklikust arvest (tl 13) ning korteriühistu juhatuse 02.04.2007 kirjast kostjale on sellel perioodil kostjale arvestatud võlgnevus kustutatud ning uuesti arvestatud võlgnevust alates 01.04.2007, mille eest esimene arve toimetati kostjale kätte mais 2007. (Hagiavalduses on ilmselt ekslikult märgitud, et kostja võlgnevus on kustutatud 2007.a. jaanuarikuu seisuga, esitatud kirjalikud tõendid seda ei kinnita.) Siiski kohus märgib, et kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei ole kostja teatanud hagejale oma elukoha muutumisest nõuetekohaselt. Hagile lisatud hagejale tagastatud tähtkirjade ümbrikute koopiatest selgub, et hageja on kostjale saatnud arveid kostja ema aadressile xxx 2 – 78 Tallinnas. Kostja esindaja O. O kohtuistungil selgitas, et kohtus juhuslikult ühistu juhatajaga kaupluse juures 2007.a. maikuus ja teatas talle suusõnaliselt, et kostja koos perega on asunud elama Tuulemaa majutusüksusesse. Kohus leiab, et sellist teavitusviisi ei saa lugeda piisavaks. Lisaks kostja tunnistas, et on alates 2007.a. maikuust arved kätte saanud. Asjakohased ei ole ka kostja väited, et kuna hageja arveid kostjale õigeaegselt kätte ei toimetanud, jäi kostjal saamata sotsiaalabi. Kohtuistungil O. O kinnitas, et kostja on sotsiaalabi taotlenud ja saanud 3 – 4 korral, rohkem ei ole sotsiaalabi taotletudki.
8.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab selle.
9.Kostja oma vastuhagis soovib talle tekitatud varalise kahju – sotsiaalmajutusüksuses eluruumi kasutamise eest tasutud üüri ja kommunaalkulude - hüvitamist. Kostja ei soostunud kahjusummast maha arvestama kulutusi, mida ta oleks pidanud nagunii kandma – 14 korteris elades. Kostja jäi selle juurde, et korteriühistu õigusvastaselt lõpetas tema korteri varustamise elektrienergiaga ning lõikas läbi vee- ja kanalisatsiooniühenduse, mistõttu kostja ei saanud oma korterit enam elamispinnana kasutada ja oli koos perega sunnitud elama asuma mujale. Sellega on talle tekitatud varalist kahju 19 006 krooni. Samuti on korteriühistu eelnimetatud õigusvastase tegevuse tõttu kostja pidanud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse ning kohtuvaidluste ja kodust sunnitud lahkumise tõttu on halvenenud kostja tervis, talle on tekitatud vaimset ja füüsilist valu, s.t. mittevaralist kahju, mille väärtuseks kostja hindab 10 000 krooni.
10.Kostja ei ole vastuhagis ära näidanud konkreetset kahjunõude õiguslikku alust, viidates vaid VÕS § -dele 127 – 128. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab lepingurikkumisest või kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Vastuhagi kohaselt on J. K ile tekitatud varalist ja mittevaralist kahju
11.KÜpõhikirja p 1.3. kohaselt ühistu on korteriomanike mittetulundusühistu, mille tegevuse eesmärgiks on Tallinnas, asuva elamu majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Seega põhinevad pooltevahelised suhted liikmelisusel ning korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõude võimaliku alusena tuleb kõne alla õigusvastselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 1043).
12.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Samuti sätestab VÕS § 127 lg-st 4, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb vastuhagi rahuldamiseks kindlaks teha, kas kostjal on tekkinud kahju, kas kahju on tekkinud hageja õigusvastase teo tagajärjel ning kas hageja on kahju tekitamises süüdi või vastutab ta kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
13.VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud (VÕS § 128 lg 3). Kostja peab oma varaliseks kahjuks sotsiaalmajutusüksuses asuva eluruumi kasutustasu perioodil 2006.a. veebruar kuni detsember 2007.a. kokku summas 19 006 krooni. Eeldusel, et kostja oli hageja õigusvastase tegevuse tõttu sunnitud oma alalisest elukohast lahkuma ja otsima ajutise uue elukoha, on majutusüksuse kasutustasu vaadeldav kostja varalise kahjuna: VÕS § 132 lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik. – 14 asuv eluruum oli kostjale vajalik, elutähtsate teenuste kasutamise hageja poolt võimatuks muutmisega muutus võimatuks kostja korteri kasutamine eluruumina, mistõttu on kostjal õigus nõuda teises samaväärses eluruumis elamise kulude hüvitamist.
14.VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Tulenevalt § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla kahjustatud isiku rikastumine.
14.1.Kohus leiab, et kostja nõutavast varalisest kahjust 19 0006 krooni tuleb maha arvata kulutused, mida kostja oleks pidanud kandma korteri – 14 kasutamise korral, kui hageja ei
oleks katkestanud kostja korteri varustamist elektriga, vee- ja kanalisatsiooniteenustega ning kostja ei oleks olnud sunnitud korterist lahkuma. Kostja ei soostunud kohtule avaldama, kui suured olid enne korterist lahkumist kostja korteri kasutamisega seotud maksed, ega neid kahjusummast maha arvestama. Muude andmete puudumisel ning võttes arvesse, et kostjale kuuluv – 14 asuv korter on 14,0 m2 ühetoaline ahiküttega eluruum, mida kostja esindaja O. O selgituste kohaselt küttekollete lagunemise ja kostja astmahaiguse tõttu köeti elektriga, asub kohus seisukohale, et – 14 korteri kasutamisel oleks kostjal tulnud tasuda xxx majutusüksuse kasutustasuga samaväärseid makseid. Seega kohtu hinnangul ei ole kostja seoses xxx majutusüksuses elamisega kandnud kulutusi, mis ületaksid tema tavalisi kulutusi – 14 korteris elades.
14.2.Lisaks kohus leiab, et kostja on kahju tekitamisega seoses saanud kasu ka korteriühistu poolt 01.04.2007 seisuga kustutatud varasema võlgnevuse näol. Kostja poolt vastuhagile lisatud saldoteatise (saldokinnituse taotluse) kohaselt oli kostjal hoolduskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodil 26.01.2004 – 15.07.2006 kokku 11 496,34 krooni, seisuga 01.04.2007 pidi summa olema veelgi suurem. Nähtuvalt Hageja 02.04.2007 kirjast kostjale on võlgnevuse kustutamine otseselt seotud asjaoluga, et kostja ei saanud elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonivarustuse puudumise tõttu oma korterit kasutada. Seega on kostja seoses hageja õigusvastase tegevusega vabanenud vähemalt 11 496, 34 krooni suuruse majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustusest. Hageja uus juhatus, tunnistades eelmise juhatuse õigusvastast tegevust, kostja võla kustutamisega sisuliselt hüvitas kostjale korteriühistu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju.
15.Kohus leiab, et kostja väited talle mittevaralise kahju tekkimisest ei ole tõendamist leidnud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaralise kahjuna hüvitatakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja väidetav tervise halvenemine hagejaga peetud kohtuvaidluste ja korterist sunnitud lahkumise tõttu ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul käsitletavad mittevaralise kahjuna. Kohus leiab, et eluruumi haldamisega, teenuste kasutamise eest tasumisega ja korteriühistu tegevusega seotud probleemid on igapäevased elukorralduslikud küsimused, millega toimetulekut mõjutavad mitmed asjaolud, muu hulgas isiku vaime ja füüsiline tervis, haridustase, vanus jms. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks pöörduda kohtu poole. Üksnes vajadus kaitsta oma õigusi kohtu kaudu ei anna alust rääkida mittevaralise kahju tekkimisest. On selge, et igasugused probleemid mõjutavad erinevaid inimesi ja nende tervist erinevalt. Kostja ei ole esile toonud hageja õigusvastase tegevusega seotud erilisi asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et sellest tulenevate probleemide lahendamine mõjus kostjale eriliselt piinavalt ja tervist halvendavalt. Esitatud kohtuotsustest nähtuvalt rahuldati kaks kostja hagi tagaseljaotsusega ja üks kostja õigeksvõtuga. Seega pikaajalist ja keerukat kohtuvaidlust ühegi hagi puhul ei toimunud. Kuna kõik kostja hagid suhteliselt lühikese aja jooksul rahuldati ning kostja sai oma õigustele kinnitust, pidi kohtumenetluste mõju kostjale olema pigem positiivne. Võttes lisaks arvesse, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse taastamiseks vajalike tööde teostamine on veninud kostjast endast olenevalt (kostja on hagejaga eriarvamusel tema korterisse sisenemise vajaduse osas), ei ole üldse alust rääkida kostja tervise olulisest halvenemisest kohtumenetluste tõttu. Kohus leiab, et kostja tervise võimalik halvenemine on tingitud eelkõige kostja enda tervislikust seisundist ja pikaajalisest raskest haigestumisest, mitte niivõrd probleemidest hagejaga. Kostja poolt kohtuistungil esitatud kostja haigusloo (seisuga 14.-21.03.2005) väljavõttest nähtuvalt põeb kostja juba 22 aastat astmat; tal on 1995.a. olnud müokardiinfarkt, 1999.a. ja 2003.a. peaajuinfarktid, mille tagajärjel kostjal tekkis ja süvenes (teise ajuinfarkti järel) kõnehäire. Haigusloos kajastatud psühholoogi arvamuse kohaselt on kostja toimetulek igapäevaelu tegevustega raskendatud alates 2003.a. juunist. Kostja vastuhagi kohaselt lahkus kostja – 14 korterist koos perega 2004.a. jaanuaris, sest ühistu esimees lülitas välja elektri. Kostja vastusele lisatud kohtuotsustest nähtuvalt tekkisid probleemid 16.10.2003 arvesti paigaldamise järel ning 05.01.2004 lülitati kostja korteris elekter välja. Seega lülitati elekter esmakordselt välja ja pere
lahkus korterist pool aastat pärast seda, kui kostja ise ei olnud enam võimeline iseseisvalt probleemide lahendamisega toime tulema. Kostja esindaja, tema elukaaslane O O kohtuistungil kinnitas, et tegelikult tegeles asjaajamisega ja korteriühistu probleemidega tema, et säästa kostja tervist. Põhja-Tallinna Valitsuse vanema korraldusest nähtuvalt on vähemalt alates 16.08.2006 korraldusega määratud J. K hooldaja. Samuti nähtub 16.03.2005 ja 13.04.2006 kohtuotsustest, et kohtuistungitel on kostja esindajana osalenud O O koos advokaadiga. Eelnevast järelduvalt oli kostja tervis juba enne korteriühistu 2002.a. moodustamist ja kohtuvaidluste tekkimist piisavalt halb. Võttes arvesse O. O väiteid, et ta soovis säästa kostja tervist, on vähetõenäoline, et kostja oli probleemidega ja kohtuvaidluste käiguga üldse sel määral kursis, et see võinuks tema tervist oluliselt halvendada. Esitatud arstitõenditest ei nähtu kostjal esinevate depressiooninähtude ja meeleolulanguse seost konkreetselt hageja õigusvastase tegevusega. Inimlikult on mõistetav, et kostja elaks parema meelega oma kodus kui sotsiaalmajutusüksuses. Kohus möönab, et koju tagasipöördumise võimatus võib kostjale tekitada mõningast meeleolulangust või stressiilminguid, kuid mitte kostja vastuhagis väidetud hingelisi piinu ja kannatusi sellisel määral, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist. O. O istungil kinnitas, et arsti arvamuse kohaselt ei ole – 14 korteri elutingimused astma tõttu kostjale sobivad: ahju kütmisel tuli ruumi vingu ning seetõttu köeti korterit elektriga. Kuivõrd kostja korter on mõeldud kütmiseks ahiküttega, spetsiaalset elektrikütet välja ehitatud ei ole ning ruumi kütmiseks on võimalik kasutada üksnes puhurit või radiaatorit, on selge, et sellise kütmisviisi juures ei ole võimalik saavutada astmahaigele sobivat ruumiõhu soojus- ja niiskustaset. Eeltoodust kohus järeldab, et vaatamata võimalikule meeleolulangusele, on elamine xxx sotsiaalmajutusüksuses ilmselgelt kostja tervisele kasulikum, kui elamine remontimata korteris. Kuna kostja elab sotsiaalmajutusüksuses koos perega, ei saa olulist hingelist valu tekitada ka sisekorraeeskirjast tulenev külaliste kutsumise keeld. Kohus märgib, et kostja xxx korterisse taas elama asumist takistab lisaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise võimaluse puudumisele ka hageja tegevusest sõltumatult lagunenud küttekolded ja seega nõuetele vastava küttevõimaluse puudumine. Kostja on viidanud, et seoses korteri kütmata ja kasutamata seismisega on ruumi seisund halvenenud ja mööbel rikutud, kuid kuna sellekohast kahju hüvitamise nõuet esitatud ei ole, siis kohus neid väiteid ei hinda.
16.Kõike eelnevat arvesse võttes kohus leiab, et kostjale ei ole tekkinud hüvitatavat mittevaralist kahju. Lisaks kohus märgib, et isegi mittevaralise kahju olemasolu korral tuleks kahjuhüvitist VÕS § 127 lg 5 alusel vähendada hageja poolt kustutatud võlgnevuse võrra. Kustutatud võlgnevuse suurus ületab kostja mittevaralise kahju hüvitamiseks taotletavat summat 10 000 kr.
17.Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjale reaalselt kahju tekkinud ei ole, puudub vajadus analüüsida menetlusosaliste väiteid kostjal kahju tekkimise ja hageja õigusvastase tegevuse põhjusliku seose olemasolu kohta.
18.Eeltoodu alusel kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.