2-07-45798/24 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Janina Kraisi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi saamise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Janina Kraisile kuulub korteriomand aadressil XXXXX X-XX XXXXXXX. Elamus on moodustatud korteriühistu, mis osutab elamule hooldus- ja kommunaalteenuseid. Kostja on korteriühistu liige. Kostjal on korteriühistu ees majandamiskulude võlgnevus. 08.01.2004 kolis kostja korterist XXXXX X-XX välja korteris elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni varustamise puudumise põhjendusel. Teenused katkestati KÜ Sitsi 1 juhatuse otsusel kostja võlgnevuste tõttu. 13.04.2006 kohtuotsusega kohustas Harju Maakohus KÜ-d Sitsi 1 taastama kostjale kuuluva korteriomandi varustamine elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooni teenustega. Kostja nõuab lisaks varustamise taastamisele korteris remondi tegemist. Hageja ei ole nõus tegema kostja korteris oma kulul remonti, kostja keeldub remontimata korterisse tagasi tulemast ja majandamiskulusid maksmast. Kohtuotsuse täitmiseks on hageja mitmel korral võtnud ühendust kostja esindajaga O. Orupõlluga, kes siiani ei ole võimaldanud vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks hagejale sissepääsu kostja korterisse. Kuna KÜ eelmine juhatus õigusvastaselt katkestas kostja korteri elektrienergiaga varustamise ning vee- ja kanalisatsiooniühenduse, annulleeris uus juhatus 2007 jaanuaris kostja võlgnevuse. Uut võlgnevust hakati kostjale arvestama 2007 aprillist; augustist 2007 kuni hagi esitamiseni 31.10.2007 on hageja arvestanud viivist. Elektriühendus on taastatud. KÜ soovib taastada kostja korteri kommunikatsioonidega ühendamise. Varem kulgesid kostja korteri vee- ja kanalisatsioonitorud naaberkorteri kaudu, naabrite ahju alt. Kuna naabrid tegid korteris ümberehitusi ning plaatisid põranda, ei ole kostja korteri vee- ja kanalisatsiooniühenduse endisel kujul taastamine võimalik ning kostja korteri jaoks tuleb luu uued toruühendused. Selleks on vajalik pääseda ka kostja korterisse, kuid seda kostja võimaldanud ei ole. Hageja nõuab kostjalt ainult elamu haldamise tasu maksmist, mis on kostja kui korteriomaniku kohustus, sõltumata sellest, kas kostja reaalselt korterit kasutab või mitte. Kuna kostja elab praegu riigi poolt heakorrastatud ja kõigi mugavustega sotsiaalmajas, ei ole tal tegelikult tahtmist oma remontivajavasse korterisse elama tulla. Hageja palus kostjalt välja mõista 8030,23 krooni, sellest võlgnevus 7709,23 krooni, viivised 321 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole kohustatud tasuma teenuste eest, mida ta ei ole kasutanud. Kostja korteriomandi reaalosal ei ela kedagi juba alates 05.01.2004. Kostja koos pereliikmetega elas alates 05.01.2004 oma ema juures ning alates 03.02.2006 A.A. sotsiaalmajas

XXXXXXXX X-XXX, Tallinnas. Kostja koos pereliikmetega oli sunnitud korterist lahkuma hageja õigusvastase käitumise tõttu: 05.01.2004 esitas hageja juhatuse esimees avaldajale arved, mille maksmisega avaldaja ei nõustunud. Seepeale katkestas KÜ esimees avaldajale teatamata põhjusel ja ette hoiatamata korteri nr 1 varustamise elektrienergiaga. Kostja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuna elektrivarustuse puudumise tõttu ei olnud võimalik korteris elada, oli kostja sunnitud korterist ajutiselt (kuni kohtuotsuse tegemiseni) lahkuma ja asus elama oma ema juurde XXXX tänavale. 16.03.2005 kohtuotsusega (jõustus 29.03.2005) kohus rahuldas kostja hagi ja kohustas korteriühistut taastama kostja korteri elektrienergiaga varustamise. Kohtuotsuse täitmiseks pidi kostja pöörduma kohtutäituri poole, kelle kaasabil 11.07.2005 taastati kostja korteri elektrienergiaga varustamine. 15.07.2005 esitas KÜ esimees kostjale tasumiseks korraga 4 arvet, kokku summas 18 961 krooni, ehkki avaldajal oli võlgnevus üksnes 3432 krooni remondi– ja hooldustasu näol. Kostjale teadmata põhjusel ja ette hoiatamata katkestas KÜ juhatuse esimees L. Uuetoa kostja korteri varustamise vee ja elektrienergiaga. Seoses sellega ei saa kostja enam oma korterit kasutada. Kostja on pöördunud vee- ja kanalisatsiooni ning elektrienergiaga varustamise taastamiseks KÜ esimehe poole, kuid viimane keeldus kostja õigusi taastamast, viidates kostja võlgnevusele. Asjas on tehtud 3 kohtuotsust, millega on kostja õigusi tunnustatud, kuid hageja ebaseaduslik tegevus jätkub ning kostjal ei ole võimalik oma korterit reaalselt kasutada. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 19 006 krooni ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Varaline kahju seisneb kostja poolt veebruarist 2006.a. kuni detsembrini 2007. a. sotsiaalmajas elamise eest tasutud üüris ja tasus kommunaalteenuste eest. Kostja ei saa elada talle kuuluvas korteris ning on sunnitud sotsiaalmajas eluruumi üürima ja kulutusi kandma hageja õigusvastase käitumise tõttu. Samuti on hageja tekitanud kostjale mittevaralist kahju. Kostjal on raske puue. Aastaid kestnud kirjavahetus ja kohtuskäigud on mõjunud halvasti kostja tervisele. Kostja ei saa ise tegelda oma asjade ajamisega ja seda peab tegema tema abikaasa O. Orupõld. Niigi halvale tervislikule seisundile mõjub äärmiselt halvasti stress ja pinge korteri ja ühistuga seotud probleemide pärast. Kostjale on tekitanud kannatusi kodust lahkumine ja sotsiaalmajja elama asumine. Kõik see on tekitanud kostjale füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning tema tervis on halvenenud. Vee-ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks ei ole hagejal vajadust kostja korterisse pääseda. Kostja kirjutas 2007.a. aprillis hagejale avalduse teenustasude arvestuse peatamiseks kuni teenuste taastamiseni. Hageja tunnistab, et 2007. a. veebruarist aprillini pani arved kostjale ukse vahele, kuigi kohtuotsuse järgi tuli need allkirja vastu kostjale kätte anda. Kostja on haige inimene ning kodust sunnitud lahkumise ja pingete tõttu on kostja tervis halvenenud, väljas ta enam ei suuda käia, toas liigub vaevu. Kostja ei ole huvitatud elamisest sotsiaalmajutusüksuses, sest kodukorraga on seal isikute õigused oluliselt piiratud. Piiratud liikumisvõimega kostja jaoks on eriti halb, et külalisi kutsuda ei tohi. Kostja ei osanud öelda, millised oleksid kostja kulutused eluruumile siis, kui kostja oleks elanud XXXXX X-XX korteris. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ise takistab 13.04.2006 Harju Maakohtu otsuse täitmist. KÜ uus juhatus on teinud kõik endast oleneva, et taastada kostja korteri varustamine elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooniühendus. Kostja ei ole 2007. a teinud ühtegi makset. Kostja ei võta vastu talle XXXX X-XX, Tallinnas tähtkirjaga saadetud arveid. Hageja annulleeris kostja varasema võlgnevuse, millega tekitas endale kahju. Nõue maksta veel selle aasta eest kostja sotsiaalmajas elamise kulud tähendab kostja jaoks topelt maksmist. Väidetavast kostja kahjusummast tuleb maha arvestada igasugune kasu, eelkõige kostja säästetud kulud. Veebruarist kuni aprillini 2006. a. hageja säästis kommunaalmakseid aadressil Sitsi 1. Kahju tuleb hüvitada,

kui kahju tekkimisel ja hageja süül on põhjuslik seos. Alates 13.04.2006 kostja on valmis tegema kõik enda poolt sõltuva kostja tagasitulemiseks oma korteriomandisse elama, kuid kostja ei ole tahtnud tagasi tulla. Seega ei ole hageja süüdi kostjale kahju tekkimises, kuna kostjal puudub tahe tagasi tulla. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas Korteriühistu Sitsi 1 hagi ja mõistis Janina Kraisilt Korteriühistu Sitsi 1 kasuks välja 7709,23 krooni põhivõla ja 321 krooni viiviseid. Kohus jättis Janina Kraisi vastuhagi Korteriühistu Sitsi 1 vastu varalise kahju 19 006 krooni ja mittevaralise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses Janina Kraisi kanda. Vaidlust ei ole, et Janina Kraisile kuulub Tallinnas, XXXXX X-XX asuv korteriomand (registriosa nr 20140001); kostja on KÜ Sitsi 1 liige. Hageja esitas veebruarist oktoobrini 2007 J. Kraisile haldustasu (remondi- ja hooldustasu) arveid kokku summas 7709,23 krooni, kostja arveid ei tasunud. 2007 augustist oktoobrini arvestas hageja kostjale viivist tasumata arvete eest kokku 321 krooni. Kostjale kuulvas korteris puudub vee- ja kanalisatsiooniühendus, sest KÜ lõikas torud omavoliliselt läbi. Samuti ühendas KÜ omavoliliselt lahti kostja korterit elektriga varustavad juhtmed, elektriühendus taastati 20.07.2007. Sitsi 1 Korteriühistu põhikirja p 3.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜS § 7 lg 4 sätestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt nõutakse kostjalt elamu hooldustasu, üldelektri, elektrivõla fondi ja remondifondi maksete, elektrijuhtmestiku uuendamise sihtfondi maksete tasumist. Nimetatud maksed on üldised majandamiskulud, mille tasumise kohustus on korteriomaniku seadusest tulenev kohustus, sõltumata sellest, kas korteriomanik reaalselt ise korterit kasutab ja teenuseid tarbib. Vaidlust ei ole, et korteriühistu üldkoosoleku otsusega loodi sihtfondid korteriühistu eelmise juhatuse ajal tekkinud elektrivõla kustutamiseks ning elamu elektrijuhtmestiku uuendamiseks. Kostja esindaja O. Orupõld kinnitas kohtuistungil, et on otsustest teadlik ja neid vaidlustanud ei ole. O. Orupõld on kostja elukaaslane ning tema sõnul on ta aastaid korraldanud korteriga seotud asjaajamist ja ühistu käitumisest tulenevate probleemide lahendamist, tuleb asuda seisukohale, et kostja oli korteriühistu üldkoosoleku otsustest teadlik. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja väitel keeldus ta majandamiskulude arvete maksmisest, kuni taastatakse tema korteris veeja kanalisatsiooniühendus. Kuivõrd majandamiskulude tasumise kohustus ei sõltu korteri reaalsest kasutamisest, ei anna erimeelsused kostja korteris vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamise osas alust keelduda majandamiskulude maksmisest. Elektrienergiaga varustamine on taastatud. Kohtuotsusega on hagejale pandud kohustus taastada ka kostja korteri varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenustega. Kostja kohtuistungil kinnitas, et hageja on soovinud vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks kostja korterisse pääseda. Kostja leiab, et ühenduste taastamiseks ei ole kostja korterisse pääsemine vajalik ja ta ei ole ühistule teatanud, millal ühistu esindajatel oleks võimalik olukorraga tema korteris tutvuda. Seega soovib korteriühistu

ühendused taastada, kuid kostja keeldub kaasabi osutamast. Veenvad on hageja väited, et kostja vee- ja kanalisatsiooniühenduste taastamiseks on vajalik esmalt olukorraga tutvuda kostja korteris. Vaidlust ei ole, et vee- ja kanalisatsioonitorud tulid kostja korterisse läbi naabrite korteri, nende ahju alt; naabrite korteris tehtud ümberehituste tõttu ei ole kostja korteri toruühenduste taastamine endisel kujul võimalik ning tuleb rajada uus toruühendus ja koostada selleks projekt. Võttes arvesse, et tegemist on vana majaga, on otstarbekas koostada uus projekt tegeliku olukorra alusel. On kostja enda huvides, et enne tööde planeerimist ja teostamist oleks võimalik kontrollida tegelikku olukorda kostja korteris. Korteriühistu kustutas heas usus käitudes kostja varasema võla, võttes arvesse eelmise juhatuse õigusvastast tegevust kostja suhtes. Õige on hageja seisukoht, et võla kustutamine ei tähenda, et võlga ei olnud või et see muutus olematuks. Teenus osutati ja korteriühistu on selle eest maksnud. Kostja võla kustutamise tagajärjel pidid võla tasuma teised korteriomanikud. Kostja väidetel ja hagiavalduses märgitu kohaselt ei toimetatud kostjale veebruarist aprillini 2007 arveid kätte allkirja vastu, nagu kohtuotsustes nõuti. Kostja selline vastuväide ei ole asjassepuutuv. Nähtuvalt hagile lisatud kostja korteri isiklikust arvest (tl 13) ning korteriühistu juhatuse 02.04.2007 kirjast kostjale on sellel perioodil kostjale arvestatud võlgnevus kustutatud ning uuesti arvestatud võlgnevust alates 01.04.2007, mille eest esimene arve toimetati kostjale kätte mais 2007. (Hagiavalduses ekslikult märgitud, et kostja võlgnevus kustutati 2007 jaanuari seisuga, esitatud tõendid seda ei kinnita). Kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei teatanud kostja hagejale oma elukoha muutumisest nõuetekohaselt. Hagile lisatud hagejale tagastatud tähtkirjade ümbrikute koopiatest selgub, et hageja saatis kostjale arveid kostja ema aadressile XXXX x-xx, Tallinnas. Kostja esindaja O. Orupõld selgitas, et kohtus juhuslikult ühistu juhatajaga 2007 mais ja teatas talle suusõnaliselt, et kostja asus perega elama Xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Sellist teavitusviisi ei saa lugeda piisavaks. Kostja tunnistas, et on alates 2007 maist arved kätte saanud. Eeltoodut arvesse võttes on hagi põhjendatud. Kostja soovis varalise kahju – sotsiaalmajutusüksuses eluruumi kasutamise eest tasutud üüri ja kommunaalkulude - hüvitamist. Kostja ei näidanud vastuhagis konkreetset kahjunõude õiguslikku alust, viidates vaid VÕS §-dele 127–128, mille kohaldamine eeldab lepingurikkumisest või kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Pooltevahelised suhted põhinevad liikmelisusel ning korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõude võimaliku alusena tuleb kõne alla õigusvastselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 1043). VÕS § 1043 ja § 127 lg-st 4 tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldamiseks kindlaks teha, kas kostjal on tekkinud kahju, kas kahju on tekkinud hageja õigusvastase teo tagajärjel ning kas hageja on kahju tekitamises süüdi või vastutab ta kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja peab oma varaliseks kahjuks sotsiaalmajutusüksuses asuva eluruumi kasutustasu veebruarist 2006 detsembrini 2007 kokku 19 006 krooni. Eeldusel, et kostja oli hageja õigusvastase tegevuse tõttu sunnitud oma alalisest elukohast lahkuma ja otsima ajutise uue elukoha, on majutusüksuse kasutustasu vaadeldav kostja varalise kahjuna: VÕS § 132 lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik. XXXXX X-XX asuv eluruum oli kostjale vajalik, elutähtsate teenuste kasutamise hageja poolt võimatuks muutmisega muutus võimatuks kostja korteri kasutamine eluruumina, mistõttu on kostjal õigus nõuda teises samaväärses eluruumis elamise kulude hüvitamist. Kostja nõutavast varalisest kahjust 19 0006 krooni tuleb maha arvata kulutused, mida kostja oleks

pidanud kandma korteri XXXXX X-XX kasutamisel, kui hageja ei oleks katkestanud kostja korteri varustamist elektriga, vee- ja kanalisatsiooniteenustega ning kostja ei oleks olnud sunnitud korterist lahkuma. Kostja ei soostunud avaldama, kui suured olid enne korterist lahkumist kostja korteri kasutamisega seotud maksed, ega neid kahjusummast maha arvestama. Muude andmete puudumisel ning arvestades, et kostjale kuuluv XXXXX X-XX asuv korter on 14 m2 ühetoaline ahiküttega eluruum, mida kostja esindaja O. Orupõllu selgituste kohaselt küttekollete lagunemise ja kostja astmahaiguse tõttu köeti elektriga, asus kohus seisukohale, et XXXXX X-XX korteri kasutamisel oleks kostjal tulnud tasuda Xxxxxxxx x majutusüksuse kasutustasuga samaväärseid makseid. Seega ei ole kostja seoses Xxxxxxxx x majutusüksuses elamisega kandnud kulutusi, mis ületaksid tema tavalisi kulutusi XXXXX X-XX korteris elades. Kostja sai kahju tekitamisega seoses kasu korteriühistu poolt 01.04.2007 seisuga kustutatud varasema võlgnevuse näol. Vastuhagile lisatud saldoteatise kohaselt oli kostjal hoolduskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus 26.01.2004–15.07.2006 kokku 11 496,34 krooni, seisuga 01.04.2007 pidi summa olema suurem. Nähtuvalt hageja 02.04.2007 kirjast kostjale on võlgnevuse kustutamine seotud asjaoluga, et kostja ei saanud elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonivarustuse puudumise tõttu oma korterit kasutada. Seega vabanes kostja seoses hageja õigusvastase tegevusega vähemalt 11 496,34 krooni majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustusest. Hageja uus juhatus, tunnistades eelmise juhatuse õigusvastast tegevust, sisuliselt hüvitas kostjale korteriühistu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju. Kostja väited talle mittevaralise kahju tekkimisest tõendamist ei leidnud. Kostja ei toonud esile hageja õigusvastase tegevusega seotud erilisi asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et sellest tulenevate probleemide lahendamine mõjus kostjale eriliselt piinavalt ja tervist halvendavalt. Kostja tervise võimalik halvenemine on tingitud eelkõige kostja enda tervislikust seisundist ja pikaajalisest raskest haigestumisest, mitte niivõrd probleemidest hagejaga. Kostja tervis oli esitatud tõenditest nähtuvalt juba enne korteriühistu 2002. a moodustamist ja kohtuvaidluste tekkimist piisavalt halb. Esitatud arstitõenditest ei nähtu kostjal esinevate depressiooninähtude ja meeleolulanguse seost konkreetselt hageja õigusvastase tegevusega. Kuivõrd kostjale reaalselt kahju ei tekkinud, puudub vajadus analüüsida väiteid kostjal kahju tekkimise ja hageja õigusvastase tegevuse põhjusliku seose olemasolu kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused Janina Krais palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi osas, millega välja mõista hagejalt välja varaline kahju 19 006 krooni. Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Elektriühendus korteris küll taastati, kuid apellandile ei esitatud akti, kust nähtuks arvesti algnäidud. Näitude fikseerimiseta oleks apellandil näitude osas taas probleemid. Elektrienergia taastamine peab toimuma vastavalt korrale. Elektrienergia taastamist ei ole käesoleva ajani fikseeritud. On arusaamatu, miks tuleb eelmise juhatuse ajal tekkinud elektrivõla kustutamiseks makseid tasuda korteriühistu liikmetel. Korteriühistu esindajad istungil selgitasid, et eelmise juhatuse ajal oli palju probleeme ja rahaasjad ei olnud korras. Samas ei osanud nad vastata küsimusele, miks ei pöördutud avaldusega politseisse ja miks peavad korteriühistu liikmed tasuma võlga. Apellant ei ole nõus nõudega 3797,25 krooni. Korteriühistu uus juhatus ei saa panna korteriühistu liikmetele kohustust eelmise juhatuse poolt ebaseaduslike tegudega põhjustatud kahjude eest. Juhatuse ülesanne on seista korteriühistu huvide eest ja seega tuleks esitada avaldus politseisse ja kahju

süüdlastelt välja mõista. Kohus asus seisukohale, et vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks on vaja pääseda korterisse. Kohus jättis tähelepanuta apellandi selgitused. KÜ keeldus ka käesoleval ajal vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamisest, sest apellandil olevat võlg ühistu ees. Vee- ja kanalisatsiooni lahtiühendamine toimus ilma sissepääsuta korterisse. KÜ uus juhatus ei ole varem kordagi rääkinud vajadusest koostada veevarustuse ja kanalisatsiooni taastamiseks projekti. Kohus märkis, et KÜ kustutas heas usus käitudes kostja varasema võla, võttes arvesse eelmise juhatuse õigusvastast tegevust kostja suhtes. Kohtu seisukoht on arusaamatu. 2004-2007 tekkinud väidetav võlg koosnes väga erinevatest maksetest. Kohus asus seisukohale, et kuigi apellandi korteris ei elatud, tuli apellandil tasuda teatud makseid. KÜ esitas apellandile selle perioodi eest arveid, kus igakuuliselt olid sees ka summad vee ja kanalisatsiooni eest, kuigi seda ei kasutatud. Nendelt summadelt arvestati ka viiviseid. Samuti nõuti arvetes väidetava elektrivõla ja viiviste tasumist. Osaliselt ei olnud nõutud summad põhjendatud. Otsuses märgiti, et ühistu pidi nende teenuste eest tasuma. Kui apellant ei kasutanud nimetatud perioodil vett ja kanalisatsiooni, on arusaamatu, mille eest pidi ühistu tasuma. Kohus märkis, et kostja võla kustutamise tagajärjel tuli võlg tasuda teistel korteriomanikel. KÜ ei esitanud tõendeid, et apellandi võlg jagati teiste korteriomanike vahel. Seega kustutanud KÜ uus juhatus võlgnevust heas usus, vaid mõistis, et eelnevalt nõuti apellandilt osaliselt alusetult summasid ja eelmise juhatuse ajal ei olnud korralikku raamatupidamist. KÜ ei esitatud kohtule apellandile esitatud arvete originaale. Pole kindel, et tabelis toodud summad on samad, mis arvetel. Kohus märkis, et hageja eksis, kui väitis, et võlg kustuti jaanuari 2007.a seisuga. Samas nähtub kohtule esitatud tabelist, et jaanuaris summasid ei arvestatud ja alates veebruarist hakati arvestama kommunaalmakse. Seoses sellega leidis kohus, et poolte väited, et apellandile ei toimetatud kätte arveid vastavalt kohtuotsustele, ei ole asjakohane. KÜ esindaja vastas kostja küsimusele, et võla periood on veebruarist oktoobrini 2007. Samas ei toodud välja selgitusi, miks tabeli alguses toodud arve summad ja tabeli all toodud arvestused ei kattu. Seega omab tähtsust asjaolu, et KÜ ei edastanud vastavalt kohtuotsuses sätestatule apellandile arveid. Hageja kinnitas hagiavalduses, et veebruarist aprillini pani ta arveid korteri ukse vahele. Seega ei täitnud ka uus juhatus kohtuotsustes ettenähtud korda. Võla väljamõistmine maini 2007 ei ole põhjendatud, sest ühistu rikkus kohtuotsuses sätestatud korda. KÜ õigusvastase tegevuse tulemusena oli apellant perega sunnitud asuma elama sotsiaalmajja. Apellant esitas nõude perioodi eest veebruarist 2006 detsembrini 2007 summas 19 006 krooni. VÕS § 132 lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise jooksul. Kohus asus seisukohale, et apellandi varalisest kahjust tuleb maha arvestada kulutused, mida apellant oleks pidanud kandma Sitsi korteri eest, kui KÜ ei oleks katkestanud korteri varustamist elektri, vee ja kanalisatsiooniga ning apellant ei oleks olnud sunnitud korterist lahkuma. Kohtu seisukoht on arusaamatu. Kui KÜ ei oleks katkestatud vee-, kanalisatsiooni- ja elektri teenust, ei oleks apellant korterist lahkunud ja asunud sotsiaalmajja elama ega pidanud tasuma sotsiaalmajas elamise eest igakuuliselt. Apellant ei saa, mitte ei taha, korterit kasutada. Kohus leidis, et apellant sai kasu varasema võla kustutamise näol. Vana võlg koosnes vaieldavatest maksetest ja nende kustutamise näol ei saa rääkida kasu saamisest. KÜ-l ei olnud õigus nõuda vee eest tasu ja viiviseid. Kahju hüvitamise alused on olemas. Apellant palus võtta asja materjalide juurde KÜ Sitsi arve 24/3 2005. a, kust nähtub, et apellandile esitati arveid igakuuliselt ka vee ja kanalisatsiooniteenuste eest. Varem ei saanud

apellant arvet esitada, sest seoses haigushoogudega ei leidnud apellant kõiki vajalikke pabereid üles ja apellandi asjad on kahel aadressil. Vastus apellatsioonkaebusele Korteriühistu Sitsi 1 ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust mittevaralise kahju osas ei ole vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus otsust eelnimetatud nõude osas ei kontrolli. Apellant on vaidlustanud otsust osas, millega on temalt välja mõistetud 8030,23 krooni kommunaalkulude võla ja viiviste katteks ning vastuhagi varalise kahju hüvitamiseks on jäetud rahuldamata. Esmalt võtab kolleegium seisukoha hagi osas. Maakohus rahuldas hagi kostja kui korteriomandi omaniku suhtes, mõistes temalt välja perioodi veebruar 2007.a. kuni oktoober 2007.a. eest kommunaalkulude hüvitamiseks 7709,23 krooni ning viivised korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi 321 krooni. Apellant ei nõustu maksma kommunaalkulusid otsusega väljamõistetud summas ning leiab, et 3797,25 krooni on temalt välja mõistetud põhjendamatult. Kolleegium ei nõustu apellandiga. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kostja võlgnevusest 3797,25 krooni on remondifondi Baltex 2000 võlgnevuse kustutamiseks minev summa (t.lk. 19). Toimikus olevast KÜ Sitsi 1 14.06. 2007 üldkoosoleku otsuse punktist 2 ilmneb, et korteriühistu liikmed võtsid vastu otsuse jagada remondifondi võlgnevus Baltex 2000 osas korteriomandite omanike vahel (t.lk. 128). Apellant Janina Krais on Tallinnas, Xxxxx x-xx asuva korteriomandi omanik ning KÜ Sitsi 1 liige. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega, kui kostja ei olnud nõus KÜ Sitsi 1 üldkoosoleku otsusega, siis oli ta õigustatud seda vaidlustama. Käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus anda hinnangut nimetatud üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse kohta. Seega on apellandi väide põhjendamatu, et ta ei pea maksma elamu remontimiseks minevat kulu. Maakohus on hagi rahuldamisel juhindunud KÜS § 151 lg-st 1, mille kohaselt majandamiskulud on selle seaduse tähenduses elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Maakohus põhjendas otsuses, millest tuleneb hageja õigus nõuda ja kostja kohustus tasuda elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute ning majandamiskulude eest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Ringkonnakohtu istungil ilmnes, et kostja ei saa käesoleva ajani kasutada temale kuuluvat eluruumi, kuivõrd vee- ja kanalisatsioonitorustikku ei ole taastatud. Seega on apellandi väide põhjendatud, et ta ei pea tasuma kõiki kulutusi, kuid korteriühistu esitatud arvetest ilmneb, et kostjalt ei ole ka nõutud vee- ja kanalisatsiooni eest. Arved sisaldavad elamu üldkulusid. Seejuures on hageja võtnud arvesse kostja enda süülist tegevust kostja korterist elektri, vee- ja kanalisatsiooni väljalülitamisel ning esitanud elamu üldkulude nõude perioodi eest alates veebruarist 2007. a.

Apellandi väide on õige, et hageja kohustuseks on esitada korteriühistu liikmetele õigeaegselt arveid. Asjaolu, et kostjale ei ole arveid nõuetekohaselt edastatud, on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 16.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-227-3055/04 (t.lk.45-47). Apellandi väidetel ka edaspidi ei ole temale arveid edastatud, kuid maakohus tuvastas, et alates 2007.a. maikuust on kostja arved kätte saanud. Kolleegium leiab, et ka korteriomandi omaniku kohustuseks on tunda huvi, millises ulatuses peab ta tasuma kommunaalkulusid. Apellandi esindaja väidetel maksis kostja KÜ-le Sitsi 1 viimast korda 07.08. 2004. Kolleegium leiab, et hageja on esitanud kostja võlgnevuse arvestuse ning maakohus on põhjendatult nõude rahuldanud, seda ka viiviste osas. Seega puudub alus otsuse tühistamiseks hagi rahuldamise osas. Järgnevalt analüüsib kolleegium apellandi väiteid vastuhagi osas. Kolleegium leiab, et otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus, rahuldades vastuhagi osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. Janina Krais esitas KÜ Sitsi 1 vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt on ta sunnitud KÜ Sitsi 1 süülise tegevuse tõttu üürima sotsiaalpinda ning tegema selleks kulutusi, milles seisnebki tekkinud kahju. Kolleegium leiab, et korteriühistu liikmete ja korteriühistu vahel on käsunduslepingust tulenev õigussuhe. Korteriühistu, tehes Janina Sitsile võimatuks korteriomandi kasutamise, rikkus lepingulist kohustust ning peab hüvitama kahju tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3 ja § 127 lg-test 1, 3 ja 4 . Õige on see maakohtu seisukoht, et VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldamiseks kindlaks teha, kas J. Kraisil on tekkinud kahju, kas kahju on tekkinud KÜ Sitsi 1 õigusvastase teo tagajärjel ning kas esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitaja õigusvastase käitumise vahel ning kas KÜ Sitsi 1 on kahju tekitamises süüdi. Maakohus tuvastas, et J. Krais oli sunnitud eluruumist lahkuma seoses KÜ Sitsi 1 süülise käitumisega. Harju Maakohtu 13.04.2006 otsusega kohustati KÜ-t Sitsi 1 taastama Janina Kraisile kuuluva korteriomandi varustamine elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooniteenusega (t.lk. 48-50). Apellatsioonikohtu istungil ilmnes, et käesoleva ajani ei ole taastatud kanalisatsiooni kasutamise võimalust. Elektrienergia kasutamise võimalus on olemas ja arvesti on paigaldatud. Seega on KÜ Sitsi 1 oma õigusvastase tegevusega teinud Janina Kraisile võimatuks temale kuuluva eluruumi kasutamise. Seega esineb KÜ Sitsi 1 tegevuses õigusvastane käitumine. Vastuhagi kohaselt on J.Kraisi pere sunnitud elama alates veebruarist 2006.a. sotsiaalmajas Tallinnas, Xxxxxxxx x. Perioodil veebruar 2006.a. kuni detsember 2007.a. on J. Krais tasunud sotsiaalpinna kasutamisel üüri- ja kommunaalteenuste eest kokku 19 006 krooni, mida loeb KÜ Sitsi 1 poolt tekitatud kahjuks. Antud kulu osas vaidlus puudus. Kolleegium nõustub vastuhagis oleva väitega, et teise eluruumi eest tasutud üüri saab lugeda tekkinud kahjuks, kuivõrd omanikule kuuluva eluruumi kasutamisel ei tule tal maksta üüri. Tegemist on väljaminekuga, mida on J. Krais sunnitud kandma seetõttu, et ta ei saa korteriühistu süü tõttu oma eluruumi kasutada. Seega on J. Kraisil tekkinud kahju KÜ Sitsi 1 õigusvastase tegevuse tõttu ning esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja KÜ Sitsi 1 õigusvastase tegevuse vahel. Probleemiks on kahju suurus.