UAB „MONTUOTOJAS“ hagi Marsalis Sverige AB vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.07.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Marsalis Bygg Sverige AB apellatsioonkaebus, hind 96 561,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja UAB „Montuotojas“ (registrikood 121520069), esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder Kostja Marsalis Bygg Sverige AB (registrikood 5567772339), esindaja Kerli Leetsaar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.07.2022 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UAB „MONTUOTOJAS“ (hageja/müüja) esitas 13.08.2021 Harju Maakohtule hagi Marsalis Sverige AB (kostja/ostja) vastu, milles palus välja mõista võla 85 379,47 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks (13.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivise 4 931,84 eurot. Hageja palus kohustada kostjat tasuma põhinõudelt viivist 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.
2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 04.06.2020 ostu-müügilepingu, millega hageja kohustus müüma kostjale lepingu lisas 2 olnud hinnapakkumuses toodud teraselemente ja kostja hagejale nende eest tasuma 166 555,94 eurot. Vastavalt lepingu p-le 4.1. tasus kostja hagejale esmalt ettemaksu 10% tehingu hinnast ja seejärel järgnevalt pidi maksma kauba eest 45 päeva peale vastava arve koostamise kuupäeva. Hageja andis kauba kooskõlas lepingu p-ga 6.7. üle 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020. Müüja edastas ostjale tasumiseks kolm arvet: − MON20/0828 summas 74 955,40 eurot (nõue muutus sissenõutavaks 11.09.2020) – ostja tasus 17 015 eurot (tasumata 57 940,40 eurot), arve alusel sissenõutavaks muutunud viivis oli 3 893,59 eurot; − MON20/1429 summas 11 238,70 eurot (nõue muutus sissenõutavaks 24.01.2021) – arve tasumata, arve alusel sissenõutavaks muutunud viivis 451,80 eurot; − MON20/1497 summas 16 200,37 eurot (nõue muutus sissenõutavaks 14.02.2021) – arve tasumata, arve alusel sissenõutavaks muutunud viivis 586,45 eurot. Kokku jättis kostja hagejale arvete alusel maksmata 85 379,47 eurot. Lepingu p 4.4. kohaselt kohustus ostja müüjale maksetega hilinemise korral tasuma viivist 0,02% võlgnevuse jäägist iga päeva eest, mil ta viivituses oli alates sissenõutavusele järgnevast kuupäevast. Kostja ei teatanud hagejale, et tal oleks etteheiteid talle tarnitud kauba lepingutingimustele vastavuse suhtes. Kostjal kui ehitusettevõttel lasus kohustus asi viivitamata peale selle üleandmist üle vaadata. Mistahes etteheited kauba lepingutingimustele vastavusele oleks kostja pidanud esitama vahetult peale kauba kättesaamist. Hagi esitamise seisuga esitatud vastuväited polnud tähtaegsed. Kostja 23.07.2021 teade polnud nõuetekohane, sest seda ei esitatud õigeaegselt. Kostja oleks hiljemalt 2020 lõpus pidanud teada saama kauba väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest. Värvikvaliteedi oleks pidanud avastama kauba ülevaatamise käigus (silmaga nähtav ja polnud varjatud puudus). Samuti polnud selge, millistel konkreetsetel tarnitud esemetel väidetav puudus esines ja milles seisnes värvimiskvaliteedi standardile mittevastavus. Müüjal polnud võimalik tuvastada, kas tooted peab üle värvima või sobib mõni muu meede ning kas üldse oli tegemist kauba lepingutingimustele mittevastavusega. Kostja ei tõendanud oma väidet talle tarnitud kauba 70% ulatuses lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Hageja vaidles kostja tasaarvestuseavaldusele vastu. Ka kostja esitatud inspektsiooniaruanne ei tõendanud puudusi. Inspekteerimine toimus 25.05.2020 ja 30.11.2020, kuigi kaup tarniti 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020. Seetõttu aruandes viidatud puudused ei saanud kostja 23.07.2021 teatises osundatud arvetega kauba puudusi tõendada. Inspektsiooni käigus ei avastatud ühtegi üldist teraselementide värvitöö puuduslikkust, vaid parandusvärviga töödeldud kohtade värvipaksuse paksust. Muu hulgas, kui inspektsiooni teostati 30.11.2020, siis vastava aruande esitas kostja alles kohtumenetluses (mõistlik tähtaeg oli möödunud). Isegi kui jaatada, et ostja ei osanud puudusi ise otsida, siis hiljemalt 30.11.2020 ülevaatusel pidi ostja saama enda väidetud puudustest teadlikuks, kuna inspektsiooni juures viibis ostja enda töötaja. Ka 06.05.2022 aruandest ei ilmnenud, et selles käsitleti hageja tarnitud kaupu, selles sisaldavaid fotosid polnud võimalik seostada konkreetsete
hageja tarnitud toodetega, sellest ei ilmnenud väidetud rikkumise sisu ega ulatus ning et kaupadel väidetavalt esinevad puudused oleksid hageja tegevuse või tegevusetuse tulemus. Ostja ei tõendanud, et kaup ei vastanud lepingutingimustele. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tegi hagejale hinnapäringu, millele hageja vastas ning ühtlasi esitati kostjale kaubakirjeldused. Toodete kirjelduses oli täpselt välja toodud, millistele nõuetele pidanuks toodetel olev värvikiht vastama. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta ei teatanud müüjale etteheidetest. Toodete mittevastavus selgus juulis 2021 projekti ülevaatuse käigus inspektori poolt. 09.06.2021 teostati inspektorite poolt ülevaatus ja koostati vastav akt (ülevaatused toimusid 25.02.2020, 30.11.2020 ja 30.11.2020). Selles tuvastati, et värvikihi paksus oli lubatust mitu korda väiksem. Kostja saatis müüjale 23.07.2021 teate, et ta vaidlustab esitatud arveid tulenevalt toodete halvast kvaliteedist. Teates selgitati, et 70% toodete värvikvaliteedist ei vastanud standarditele ja lepingule ning kostja hinnanguline kahju oli 119 600 eurot. Samuti palus kostja teavitada 10 tööpäeva jooksul, kas hageja tuleb tooteid üle värvima ning informeeris hagejat, et juhul kui hageja ei tule tooteid üle värvima, teostab kostja ise üle värvimise hageja kulul. Müüja vastas 04.08.2021, et ostja nõue oli alusetu. Kostja korraldas ise toodete kvaliteedi parandamise. Vastavaid töid teostas Alston Gruppen AB. Parandustööde mahuks hinnati 119 600 eurot, tööde eeldatav lõpptähtaeg 2021 oktoobri lõpp. Kostja kandis kulusid 20.06.2022 seisuga 25 926,65 eurot. Kostja tasaarvestas temale tekkiva kohustuse kogu ulatuses hageja nõudega. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, § 217 lg 1, lg 2, § 218 lg 1, lg 4, § 219 lg 1, § 101 lg 3, § 220 lg 3, § 221 lg 1 p-de 1 ja 2, lg 2 ning § 76 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu 08.02.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19 ja 30.11.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 85 379,47 eurot ja viivise 4 931,84 eurot ning kohustas kostjat tasuma hagejale viivist 0,02% päevas tasumata põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda, kuid kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kostja soovis osta 03.06.2020 pakkumises toodud teraselemente (I kd tl 21-23), mis koostati 11.05.2020 saadetud jooniste alusel (I kd 101p - 200). Poolte vahel polnud vaidlust, et nende vahel oli sõlmitud müügileping (I kd tl 4-23). Hageja tarnis kostjale kauba 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020 ning esitas 28.07.202 kostjale arve nr MON20/0828 summas 74 955,40 eurot, 10.12.2020 arve nr MON20/1429 summas 11 238,70 eurot ja 31.12.2020 arve nr MON20/1497 summas 16 200,37 eurot. Kostja tasus arve nr MON20/0828 alusel vaid 17 015 eurot, s.t tasumata oli 85 379,47 eurot. Pooled vaidlesid, kas ostjale üleantud asi vastas lepingutingimustele või oli tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest müüja vastutas ning mille tõttu oli ostja õigustatud kauba eest tasumisest keelduda, sh tasaarvestada oma nõudega. Kostja esitas puuduste tõendamiseks 09.06.2021 ülevaatuse akti (I kd tl 200p - 210) ja 09.06.2021 aruande (II kd tl 4-30; 39-63p). Kostja selgitas, et antud vaidluses omas tähtsust ülevaatusakt osa, mis puudutas 30.11.2020 ülevaatust (II kd tl 37 p 2.1., vt p-d O.6.2, O.6.3 ja O.6.4). Kostja soovis puuduste esinemist tõendada ka tunnistaja C ütlustega. Kohus leidis, et ülevaatusakti alusel polnud võimalik tuvastada, et kontrollspetsialiste poolt esile toodud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tarnitud teraselementidega või et nimetatud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tegevuse või tegevusetusega. Sellele viitas asjaolu, et p O.6.2 osa puudutas kruviliiteid ja p O.6.4 katlamaja/hooldusruumi juurde
paigaldatud ja veel paigaldamata uksi. Hageja polnud seotud kruviliidetega ega tarninud ka uksi. Aruande p-s O.6.3 oli viidatud rooste täheldamisele kohtades, mis kostja sõnul oli parandusvärviga lõpuni töödeldud. Võttes arvesse, et hageja tarnis ostetud teraselemendid 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020 ning kosta ei toonud kohtu ette asjaolusid, et kostja oleks pidanud enne 30.11.2020 teostama hageja tarnitud teraselementide suhtes parandustöid ülevärvimise näol, siis ei saanud olla aktis viidatud puudused seotud hageja müüdud teraselementidega või nende puudustega. Tunnistaja kinnitas, et 30.11.2020 oli keevitusekohtade kontroll ja see ei puudutanud värvipaksust (II kd tl 75p). Ka 09.06.2021 aruanne ei tõendanud kostja väiteid. Aruandes foto 3 juures viidati piltidele 1 ja 2 ning nimetatud fotod olid seotud ülevärvimisega. Kuna kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millal hageja müüdud teraselementide suhtes pärast 30.11.2020 kontrolli (siis kontrolliti keevituskohti) värvimõõtmisi tegi ja millised olid tulemused ning et selle tagajärjel oli fotodel 1 ja 2 ehitustorud kostja poolt lastud üle värvida, siis ei olnud võimalik seostada fotol 3 kajastatud mõõtmist hageja müüdud ehitustoruga. Foto 17 osas märkis kohus, et 30.11.2020 aruande pinnalt sai järeldada, et ehitusel kasutati hageja müüdud teraselemente, kuid lisaks kasutati ka teiste müüjate teraselemente. Kuna ühegi tõendi pinnalt ei saanud konkreetsel fotol fotografeeritud eset seostada hageja müüdud teraselemendiga, polnud kostja tõendanud, et fotol nr 17 oli pildistatud hageja müüdud toodet ja hageja tootel olev kiht oli liiga õhuke. Kostja märkis 23.07.2021 teates, et 70% toodetest oli värvikahjustusega (I kd tl 71). Tunnistaja kinnitas ütlusi andes, et ta sai kinnitada vaid seda, et kostja käis kõik üle. Visuaalset kontrolli teostati pisteliselt. Kostja ei tõendanud, et müüdud kaup oli puudustega, millised konkreetsed tooted olid puudustega ja millises ulatuses puudused esinesid. Kostja ei tõendanud väidet, et 70% ostetud teraselementidest olid värvikahjustusega. Isegi kui lugeda, et 09.06.2021 aruande lisa foto nr 17 kajastas puudusi just hageja müüdud teraselemendil, siis oli tegemist vaid ühe talaga, mille värvikoht oli õhuke. Kohus nõustus hagejaga, et isegi kui jaatada, et kostja ei osanud puudusi ise otsida, siis hiljemalt 30.11.2020 ülevaatusel pidi kostja saama enda väidetud puudustest teadlikuks, kuna inspektsiooni juures viibis ka kostja töötaja. Ostja polnud vabastatud kauba ülevaatamise kohustusest. Puudusid õigustused müüja teavitamiseks alles 23.07.2021. Isegi kui puudused esinesid, siis oli ostja minetanud õiguse tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, sest ei teatanud nendest mõistliku aja jooksul. Lisaks ei vastanud kostja 23.07.2021 teade VÕS § 220 lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest lepingule mittevastavust ei olnud piisavalt täpselt kirjeldatud. Üksnes 70% värvikahjustustele viitamist ei saanud lugeda täpsele kirjeldusele vastavaks. Kuna kohus ei tuvastanud, et müüdud teraselemendid ei vastanud lepingutingimustele, ei olnud müüja seotud kuludega, mida ostja kannab parandustööde teostamisele. Isegi kui puudused esinesid, oli tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja pidi puuduste ulatusest sõltumata käima kogu objekti üle, s.t teostama parandustööd täies ulatuses. Kuivõrd kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millises ulatuses vastutaks võimaliku puuduse esinemisel hageja teostatud parandustööde eest (hageja vastutus piirneks üksnes hagejaga seotud puuduste kõrvaldamisele kuulunud osaga), ei saanud ka tasaarvestust teostada. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks kuulus rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367 ja lepingu p 4.4. alusel. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. Maakohus jättis põhjendamatult kostja tõendid arvestamata ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguslikke norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus asus ebaõigesti
seisukohale, et polnud võimalik tuvastada, et kontrollspetsialistide poolt esile toodud puudused oleksid seotud hageja tarnitud teraselementidega või et nimetatud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tegevuse või tegevusetusega. Samuti asus kohus ebaõigesti seisukohale, et kostja ei tõendanud, et hageja müüdud kaup oli puudustega ja millises ulatuses puudused esinesid. Värvimistööde inspektsiooni aktist oli näha, et värvikihi paksus oli ebapiisav, metallkonstruktsioonidel oli rooste, värv kohati murenes ja oli kahjustustega. Puuduste olemasolu sai tuvastada tunnistaja ütlustega. Kohus ei võtnud arvesse tunnistaja ütlusi. Puudused käisid just hageja toodete kohta. Kostja tõendas piisavalt puuduste esinemist hageja poolt tarnitud toodetel ning nimetatust tulenevalt oli põhjendatud ka kostja nõue ja tasaarvestusavaldus. Kohus jättis vääralt kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Kostja ei nõustunud, et ta ei teavitanud hagejat puudustest õigeaegselt. Elementide jõudmisel objektile kontrollitakse elementide visuaalset ja arvulist vastavust nõuetele, kuid polnud ühtegi mõistlikku põhjust ega ka vajadust teha eraldi igale elemendile värvikihi paksuse vastavuse kontrolli. Kostjal polnud kohustust lasta töö üle vaadata asjatundjal. Kauba üle andmisel piisas üksnes kauba visuaalsest ja arvulisest üldisest kontrollist ning spetsiifilist kontrolli, mis nõuaks eksperdi kaasamist polnud vajadust teha. Värvikihi paksuse kontrollimiseks oli vaja eraldi aparaati ning spetsialisti. Asjaolu, et kaup ei vastanud nõuetele selgus alles 09.06.2021 teostatud eksperdi kontrollist. Kostja teavitas hagejat kirjalikult puudustest 23.07.2021. Nimetatud aeg polnud ebamõistlikult pikk. Kuivõrd hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, siis pidi kostja ise asuma neid kõrvaldama. Vastustaja seisukohad
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
9.Vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid 04.06.2020 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale teraselemente ja kostja kohustus nende eest tasuma 166 555,94 eurot. Hageja andis vedajale kauba üle 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020 ja kostja sai kauba kätte. Kostja tasus ettemaksu ja kohustus kauba eest maksma 45 päeva peale arve koostamise kuupäeva. Hageja esitas 3 arvet, millest kostja jättis maksmata 85 379,37 eurot. Kostja kohustus tasuma maksetega hilinemisel viivist 0,02% võlgnevuse jäägist iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväidetel ei vastanud hageja tarnitud kaup lepingutingimustele, kostja tegi parandustöid ning ta tasaarvestas tehtud kulutused hageja nõudega. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile ja neile kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette kostja tõendite ebaõiget hindamist, mistõttu jäi tuvastamata hageja tarnitud kauba
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet. Kohus on kõiki tõendeid hinnanud ja tuvastanud, et kostja ei tõendanud, et talle tarnitud kaup poleks vastanud lepingutingimustele.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitas kauba lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks 09.06.2021 ülevaatuse akti, millest kostja selgitusel omas vaidluses tähtsust akt nr 200149-1.6.osa, mis puudutas 30.11.2020 ülevaatust (II kd, tl 37 p.2.1). Maakohus on hinnanud kostja tõendit ja järeldanud, et pole võimalik tuvastada, et kontrollspetsialistide poolt esile toodud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tarnitud teraselementidega või et väidetud puudused oleksid seotud hageja tegevuse või tegevusetusega. Kostja esitatud aktis osa 0.6.2 puudutab kruviliiteid ja 0.6.4 katlamaja/hooldusruumi juurde paigaldatud ja veel paigaldamata uksi, kusjuures hageja ei olnud seotud ei kruviliidetega ega tarninud ta ka uksi. Osas 0.6.3 oleva kirjelduse kohaselt oli 30.11.2020 ülevaatusel pisteliselt kontrollitud parandusvärviga kohti. Nõustuda saab maakohtuga, et kuivõrd hageja tarnis teraselemendid 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020 ning kostja ei väitnud, et ta oleks pidanud teostama enne 30.11.2020 hageja tarnitud teraselementide suhtes parandustöid (sh neid üle värvima), siis ei saanud viidatud puudused olla seotud hageja müüdud teraselementidega või nende puudustega. Samasel seisukohale jäi kohus 09.06.2021 aruande, kus oli ülesandeks seatud esmase terasraami pinnatöötluse, ülevärvimise kontroll ja fotode hindamisel, et võimalik ei olnud tuvastada, kas fotol olevad esemed on hageja müüdud teraselemendid või millised neist on defektsed. Osas 0.6.4 märgiti, et kontroll oli pisteline. Et visuaalne kontroll oli pisteline, kinnitas kostjapoolne projektijuht C, maakohtus 29.06.2022 istungil oma ütlustes (I kd, lk 73 jj) Tunnistaja lisas, et ta viibis objektil, kui inspektor detailide värvikihi paksust kontrollis, et objektil oli sadu metallist detaile ja kui tuvastati mõnel detailil rikkumine, ei hakatud ülejäänud objekti lõpuni kontrollima, vaid paluti kõik ära parandada. Apellatsioonkaebuse väide, et kohus tunnistaja ütlustega ei arvestanud, ei ole õige. Maakohus on tunnistaja ütlusi hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg 1 nõudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei tõendanud, et hageja müüdud teraselemendid olid puudustega või millised konkreetsed tooted olid puudustega. Kostja avaldas apellatsioonkaebuses, et hageja pole väitnud, et inspektsiooniaruandes viidatud metallkonstruktsioonid ei olnud hageja toodang. TsMS § 652 lg 4 kohaselt on tegemist uue väitega, mis jääb tähelepanuta. Tõendamisreegleid arvestades oleks pidanud kostja vaidluse korral esitama väite ja vajadusel tõendama, et tehase ehitamisel kasutati vaid hageja tarnitud elemente.
12.Maakohus on selgitanud, et isegi kui müüdud teraselemendid olid puudustega, tuli sellest hagejat mõistliku aja jooksul teavitada, sest majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud. Kostja viitas apellatsioonkaebuses VÕS §-le 643, mis käsitleb töö ülevaatamise kohustust töövõtulepingu puhul ja selgitas, et temal kui tellijal ei ole kohustust lasta töö asjatundjal üle vaadata. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd pooled olid sõlminud müügilepingu, oli kostjal ostjana kauba ülevaatamise kohustus. Kostja objektijuht C viibis 30.11.2020 inspektsioonide (ülevaatuse) juures, mille käigus väidetavad puudused avastati ja järelikult pidi ka kostja neist
vastaval hetkel teadlikuks saama. Kostja väitel selgus talle, et kaup ei vasta nõuetele, alles 09.06.2021 ja ta teavitas hagejat sellest 23.07.2021, mis toimus ta hinnangul piisavalt kiiresti. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et isegi kui puudused esinesid, on kostja minetanud õiguse tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, sest ta ei teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja selgitusel esitas kostja talle teate peale seda, kui hageja hakkas nõudma müügihinna võlgnevuse tasu maksmist. Hageja hinnangul oli tegemist nn otsitud ettekäändega, et vältida kauba eest maksmist (apellatsioonkaebuse vastuse p 28). Maakohtu hinnangul, ei vastanud 23.07.2021 puudustest teavitamise teade ka VÕS § 220 lg-s 2 sätestatud nõuetele, kuna lepingule mittevastavust ei olnud kirjeldatud piisavalt täpselt.
13.Maakohus tuvastas ja sellega ringkonnakohus nõustub, et kuna hageja müüdud teraselemendid vastasid lepingutingimustele, ei ole hageja seotud kostja väidetavate parandustööde kuludega. Kostja tasaarvestusavalduse rahuldamiseks puudus alus.
14.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostjal tuleb maksta hagejale talle müüdud kauba eest ja tasuda lepingu artiklis 4.4 kokkulepitud viivist. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.