Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nöus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÖUE JA PÖHJENDUSED

Hageja ja kostja sölmisid 15.12.2006.a lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja teostama töid kostja ehitusobjektil XXX asuvas korterelamus. Lepingu p-s 3 lepiti kokku tööde kogumaksumuseks 550 000,00 krooni koos käibemaksuga. Tööde maksumus kujunes vastavalt hinnakalkulatsioonile 10.12.2006.a. Kostja palus 20.12.2006.a, et hageja esitaks arved teostatud tööde eest mitte kostjale, vaid kostjaga seotud äriühingule XXX, kes täidab kolmanda isikuna lepingust tulenevad kohustused. Hageja teostas tööd ja esitas kokkuleppe kohaselt kostjale aktid ja arved, sh. XXX, kokku summas 545 000 krooni. XXX tasus möningase viivitusega hagejale kolmest esimesest arvest, arved nr 19-21, tuleneva summa, kokku 310 000 krooni. Arveid nr 25 ja 26, kokku summas 235 000 krooni, pole kostja ega XXX siiani tasunud. Lepingu p.4.2 kohustus kostja teostatud tööde vastuvötuaktid allkirjastama 2 tööpäeva jooksul alates aktide saamise päevast ja need töövötjale tagastama vöi esitama kirjalikud motiveeritud pretensiooni tööde vastuvötmisest keeldumise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pretensioone tööde kohta ei esitata, loetakse tööd vastuvöetuks ning kostjal on kohustus hageja poolt esitatud arved tasuda. Arve 25 aluseks olevad tööd oli hageja valmis kostjale üle andma 27.01.2007.a ning ta esitas kostjale tööde kohta akti ning 28.01.2007.a akti aluseks oleva arve. Kostja aktile nr 25 pretensioone ei esitanud. 29.03.2007.a esitati kostjale akt nr 26. Aktile pretensioone ei järgnenud ning edastas kostjale 13.04.2007.a ka arve nr 26. Hageja löpetas köik lepingus kokkulepitud tööd 04.02.2007.a. Lepingu p 4.3. kohaselt maksab tellija mitteöigeaegsel tasumisel viivist 0,1% päevas lepingulisest maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 8% lepingu maksumusest. Hageja arvestab kostjalt nöutavast viivisest maha omapoolse lepingu rikkumisega seotud kostja vöimaliku leppetrahvinöude ja nöuab kostjalt viiviseid summas 41 800 krooni.

Hageja palub kostjalt välja möista 235 000 krooni ja hagi esitamise hetkeks sissenöutavaks muutunud viivis summas 41 800 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED IIAGILE (tl 37-39, 118, 215) Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kostja ei ole nöus hageja väitega, et teostatud tööde arved ja aktid tuli vastavalt kokkuleppele esitada ()XXX. XXX lepingu pooleks ei ole. Kostjaga kokkuleppe alusel kandis XXX hagejale avansilisi makseid 310 000 krooni, seega mitte üleantud tööde alusel. Hageja ei OIC seniajani töid lepingu kohaselt üle andnud. Teostatud tööde maht on kostjale teadmata. Hageja ei ole hagi juurde Iisatud tööde üleandmise akte kostjale esitanud. Kostja on tööde üleandmise aktid saanud esmakordsell koos hagiga. Pöhjendatud ei ole hageja väide, et köik lepingujärgsed tööd on teostatud. Hageja on näidanud, et tööd tuleb teostada elamu 12-s püstakus, tegelikult on elamul aga 1 1 püstakut, seega tuleks lepingu hinnaks lugeda 534 011 krooni (550 00015 989). Hageja poolt on vahetamata 33 WC- potti summas 73 986 krooni, vahetamata on 33 siugtoru summas 73 986 krooni, teostamata korterisisesed eritööd summas 26 550 krooni, teostamata on väiksemas mahus korterisisesed tööd summas 9 027 krooni, vahetamata on mööturid summas 25 960 krooni. Kokku moodustab teostamata lepinguliste tööde maht 209 509 krooni. Kuna lepinguliste tööde maht, mida tööde ülekontrollimisega saab lugeda teostatuks moodustab 324 502 krooni ja tasutud on hagejale 310 000 krooni, siis esialgse

teostatud tööde mahu hinnangu kohaselt völgneb kosija hagejale 14 502 krooni. Kuna hageja on rikkunud oluliselt lepingu tähtaega, tööd ei valminud lepingu tähtajaks, tööde üleandmisevastuvötmise akte ega arveid ei esitatud lepingus ettenähtud korras kostjale ja kostja neid ei saanud enne kui hagiga, siis on pöhjendatud lugeda hageja lepingu tähtaega rikkunuks ja pöhjendatud on tasaarvestada hageja nöue 14 502 krooni kostja nöudega viivise osas 44 000 krooni. Samas on kostja saanud ka kahju asendustäitmisega hageja tööde ümbertegemisel summas 24 190 krooni. Kostja esindaja R. L. on oma nägemuse lepingujärgse hinna alandamisest koostanud 29.03.2007.a. (tööde-üleandmise ja vastuvötmise akt) ja selle hagejale esitanud. Hageja sellega nöustunud ei ole. On pöhjendatud kostja poolt tasumine vaid hageja poolt tehtud tööde mahtude järgi, mitte aga söltumatult tegelikult tehtud töödc mahust ikka lepingu kogusumma, nagu seda nöuab hageja. Lepingu p-s 7.6 on pooled kokku leppinud, et tasumine toimub tehtud tööde mahtude järgi, mis vastab VÖS ys 112 lg I toodud pöhimöttele ja millistest alustest tuleneb lepingulise hinna alandamise öigus. Kuna hageja ei ole ettenähtud korras töid üle andmiseks teostanud, akte ei ole vastavalt lepingutingimustele koostatud, esitatud ega ka kostja kätte saanud, ajveid ei ole kosija kätte saanud, siis puudub hagejal öiguslik alus lepingus toodud tingimustele mittevastavalt esitatud arvete alusel viiviste nöudeks.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, vandeadvokaat, K. L., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja nöue pöhineb 15.12.2006.a sölmitud töövötulepingul. Kostja pidi teostama töid Tallinnas XXX objektil ja kostja pidi maksma hagejale tasu, käesolevaks ajaks on maksmata 235 000 krooni. Hageja on teostanud töid lepingujärgselt, korteriühistul pretensioone ei olnud, tööd olid ära tehtud. Olulist tähtsust omab asjaolu, et kostja ei ole omalt poolt esitanud hagejale ühtegi pretensiooni enne seda, kui hageja esitas nöude kohtule. Pooled on majandus- ja kutsetegevusega tegutsevad ettevötted, tuleb lugeda tavapäraseks seda, et kui töödes esineb puudusi, esitatakse pretensioonid viivitamatult. R. L. koostas 29.03.2007.a akti, mille ta esitas hagejale kooskölastamiseks. Aktis on viidatud, et hageja vöib kostjale esitada arve summas 79 888.80 krooni, hageja leidis, et see ei ole öige kuna ta peab saama lepingujärgse tasu. Seega on väga üheselt välja toodud, et R. L. selle objektil ka tegutses. Kostjale on ära makstud KÜ poolt lepingujärgne tasu ja hea usu pöhimöttega ei ole kooskölas see, kui kostja, kui peatöövötja jätab omalt poolt alltöövötjale maksmata. Kostjale maksis lepingujärgse tasu ära XXX. Pangakonto väljavötetest on näha, et kostja on saanud 600 000 krooni. Kostja ei ole eitanud, et on saanud kätte lepingujärgse tasu. Alltöövötjale tuli tasuda lepingu 15.12.2006.a järgi. Hageja tugineb VÖS S-le 643 ja S-le 644 lg 1,3. Kostja pidi vaatama viivitamatult töö üle ja teatama puudustest, kostja seda teinud ei ole, vastuväited on esitatud alles hagi vastuses, see on rohkem kui pool aastat hiljem. Kuna kostja ei ole viivitamatult puudustest teatanud, siis ei saa ta praegu enam mingitele puudustele viidata. Mingit takistust selleks, et kostja ei saanud varcm pretensiooni esitada ei olnud. Kostja lihtsalt ei soovi oma lepingujärgseid kohustusi täita ja soovib hageja arvelt rikastuda. Ei ole mingit alust, miks hageja ei peaks saama kostjalt kätte oma lepingujärgset tasu. Hageja seaduslik esindaja, V. T., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema pidi tegema teostatud tööde joonise, mille ta andis Korteriühistule, kuid need ei sobinud. R. L. pidi joonised tegema uuesti. Aktid pidid olema XXX juhataja käes, R. L. ütles, et ta ei ole saanud neid kätte, et originaalid jäävad KÜ kätte, koopiatest üks pidi jääma talle, teine R. L. kätte. Kuid need aktid sai ta kätte alles 2007.a löpus läbi kohtu. Seega ei saanud olla pretensioone ja alles siis kui R. L. tegi teostatud tööde joonised, sai ta üleandmis-vastuvötuaktid korterühistu käest, kus oli summa 79 888 krooni, millega ta nöus ei olnud. Tööd löpetati veebruari alguses 2007.a.

Kostja esindaja, A. M. poolt kohtule antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel on sölmitud töövötuleping, mille kohaselt on hageja kohustused teostada tööd vastavalt hinnakalkulatsioonile 55-s korteris ja 12 püstakus. Hageja on seisukohal, et tal on öigus saada lepingus näidatud tasu. Kostja selle seisukohaga nöus ei ole, sest hageja on täitnud lepingut osaliselt. Hageja ei ole töendanud, millises ulatuses ta tegelikult töid on teostanud. Hinnakalkulatsioon sätestas tööde tegemist 12-s püstakus, tehti aga I Ls püstakus, tööd oli vähem nii korterisiseselt kui püstakute osas. On töendamata, et tööd löpetati jaanuaris 2007.a. Hageja väited, et ta ei ole saanud kostjalt tööde kohta pretensioone on alusetud. 03.03. on kostja oma vastuses ära toonud, et pretensioone on esitatud telefoni teel, on esitatud könede eristused. Seadusandluses ei ole sellist sätet, et viivitamatult tuleb puudustest teatada, vaid puudustest tuleb teatada möistliku aja jooksul. Tunnistaja, R. L. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema vöttis lepingu sölmimisest ja koostamisest osa kostja esindajana. Ta käis OÜ-u Likriche Trading esindajaga objekti peal, sai arutatud, mis töid ja mis mahus oli vaja teha, sai tehtud hinnakalkulatsioon. OÜ Likriche Trading nöudis, et lepingusummaks oleks 550 000 krooni, mille eest oleks köik tööd tehtud. Lepingus oli 12 püstakut, 55 korterit, tegelikkuses oli püstakuid 11. Oli vaja löpetada vee- ja kanalisatsioonitööd, mis osaliselt olid valesti tehtud, korterites oli vaja vahetada WC pott, siug ja ka korterisisesed tööd. Lepingu järgi tegi OÜ Likriche Trading töid püstakute kaupa. Arvet enne vastu ei vöetud, kui kokkulepitud tööd oli ära tehtud. Eisentec OÜ maksis omast rahast OÜ-le Likriche Trading raha, et viimane saaks maksta oma töötajatele palka. Esimene trepikoda sai valmis peale jöule. Üleandmis-vastuvötmisakte ei olnud. Keldritööd pidi olema löpetatud I I. jaanuariks, kuid 11. jaanuariks neid töid valmis ei saadud ja lepiti kokku, et arve esitatakse ära ja raha saab üle kantud. Raha kanti üle kahes jaos ja umbes 200-300 000 krooni oli tolleks ajaks üle kantud. Tegemata jäi 4.sektsioon, ja osaliselt olid tegemata korterisisesed tööd. OÜ Likriche Trading löpetas ära pöhitööd, püstakud ja keldri. Korterisiseste tööde parandustööd tegi Eisentec OÜ, mille kohta vormistati parandustööde hinnakalkulatsioon. Ta edastas OÜ-le Likriche Trading tööde löppakti projekti, kus oli kirjas teostatud tööde loetelu. OÜ Likriche Trading oli teostanud korterisiseseid töid umbes 170 000 krooni ulatuses. Korteriühistu ja OÜu Eisentec vahel oli hind enne kokkulepitud, kui Eisentec OÜ sölmis lepingu OÜ-ga Likriche Trading. Lepingus hinda fikseeritud ei olnud, tööde hind oli pakkumises, mis on lepingu osaks. KÜ maksis 576 000 krooni köikide tööde eest Eisenteci OÜ-le. Kuna OÜ Likriche Trading lahkus objektilt ja väitis, et köik on korras, siis Eisentec OÜ parandas eelnevalt KÜ-s tehtuid töid. 29.03.2007.a tööde üleandmis-vastuvötmise akt, on tema poolt koostatud ja see oli lihtsalt tema nägemus, teine pool pidi tegema oma nägemuse. Kohtule on esitatud 55 korteri aktid. Poolte vahel oli suuline kokkuleppe, et arved tehti OÜ-le Samendro. 27.03. andis OÜ Eisentec oma tööd Kilbi 8-1e üle. Ühepoolset avaldust hinna alandamiseks Eisentec ()Ü poolt OÜ-le Likriche Trading tehtud ei ole. Tunnistaja, V. M., poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema oli XXX juhatuse liige maikuuni 2006.a. Maja remondiks telliti küttesüsteemi renoveerimise tööd, köigi püstakute, WC pottide, siugtorude, torude vahetus. Iga korteri kohta koostati akt. Kui korteriomanik ei olnud mingi tööga rahul, ei kirjutanud ta aktile alla ja puudused körvaldati ning korteriomanik kirjutas aktile alla. Objektil teostas töid V. T. ja köik oma tehtud vead parandasid nad ise ära. Akte, mis oleks jäänud alla kirjutamata, ta näinud ei ole, sest ta ise käis köik korterid läbi ja vaatas üle, Maja vastuvötmise otsusele kirjutasid alla juhatuse liikmed ja ühistu esimees, pretensioone ei olnud. Ta teab, et maksti nende tööde eest, mida tegi V. T. brigaad, sest iga korter kirjutas alla arvetele, mis nende korteris tehti. Maksmine toimus ühistu kaudu. Need korterid, kes kirjutasid aktile alla, olid tööga rahul ja kui korteriomanik ei olnud vöimeline korraga välja maksma kogu nöutavat summat, siis jagati see summa mitmeks jupiks ja iga makstud jao kohta käis kviitung, mis laekus esimehe kälte ja sellega sai tuvastatud kogu teostatud töö ja V. T. brigaadi töö sai tasustatud. Tööd on tehtud, muidu ei oleks keegi pannud oma allkirja aktile. Ta ei saa kinnitada,

kas R. L. suhtles korteriomanikega tehtud tööde osas. Korteriomanikud maksid tehtud tööde eest korteriühistule. Ta ei tea täpselt kuna 2007.aastal tööd Iöpetati.

KOHTU PÖHJENDUSED

Völaöigusseaduse 635 lg I kohaselt töövötulepinguga kohustub üks isik (töövötja) valmistama Vöi muutma asja Vöi saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sölmiti 15.12.2006.a ehituse töövötu leping nr XXX (tl 11-13), mille kohaselt kohustus hageja teostama töid kostja ehitusobjektil XXX asuvas korterelamus. Lepingu p-i 2 kohaselt oli tööde teostamise perioodiks 18.12.2006 kuni 30.01.2007.a. Lepingu p-s 3 on objekti lepinguline maksumus vastavalt teostavate tööde hinnapakkumisele 550 000,00 krooni koos käibemaksuga. Hinnakalkulatsioonist 10.12.2006.a (tl 14) nähtub, et OÜ Likriche Trading on tööde maksumuseks kokku koos käibemaksuga arvestanud 550 000 krooni. Kostja väidab, et hageja ei ole temale teostatud tööde kohta akte ja arveid saatnud. Arved ja aktid sai kostja kätte alles 21.05.2007 koos hagimaterjalidega. Hageja poolt on hagimaterjalide juurde lisatud arved ja aktid, mille kohaselt hageja esitas 27.01.2007.a kostjale akti nr 25 ja 28. 01.2007.a arve nr 25 (tl 21-22). Akti nr 26 esitas hageja kostjale 29.03.2007.a ja arve nr 26 esitas hageja 13.04.2007.a.(tl 23-24). Aktid on allkirj astamata. Poolte vahel sölmitud lepingu p. 4.2 kohaselt tellija volitatud esindaja kohustub teostatud tööde aktidele alla kirjutama kahe tööpäeva jooksul alates nimetatud aktide saamise päevast ja need töövötjale tagastama, Vöi esitama kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvötmisest keeldumise kohta. Kui motiveeritud otsust tööde vastuvötmisest keeldumise kohta kahe tööpäeva jooksul alates tööde vastuvötuaktide saabumist ei ole esitatud, loetakse tööd vastuvöetuks ja jöustub lepingus toodud maksegraafik p.4. I . Kohtule esitatud aktidest ja arvetest nr 19 (tl 15-16), nr 20 (tl 17-18) ja nr 21 (tl 19-20) nähtub, et XXX on tasunud hagejale esitatud aktide ja arvete alusel kokku 310 000,00 krooni (tl 26). XXX teatisest 30.10.2007.a (tl 122) nähtub, et XXX on tasunud hagejale vastavalt kokkuleppele OÜ-ga Likriche Trading arved nr 1921. VOS 643 näcb ette, et kui tellija on töövötulepingu sölminud oma majandus-vöi kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama Vöi üle vaadata laskma. Poolte vahel sölmitud lepingust nähtuvalt on tööde Iöpetamise tähtajaks näidatud 30.01.2007.a. VÖS 644 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövötjale möistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai Vöi pidi teada saama. Oma majandus- Vöi kutsetegevuses töövötulepingu sölminud tellija peab Iepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövötjale töö lepingutingimustele mittevastavusest öigeaegselt Vöi ei kirjelda oma majandusVöi kutsetegevuses sölmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei Vöi tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oli kostja kohustuseks hiljemalt 30.01.2007.a tööd üle vaadata. Kostja töid üle ei vaadanud ja ei esitanud ka töövötjale möistliku aja jooksul pretensioone tehtud tööde puuduste kohta. Sellega rikkus kostja töövötulepingust tulenevaid tellija pöhikohustusi. Seega asjaolu, et kostja väidetavalt ei saanud kätte hageja poolt esitatud akte ja arveid ci oma antud juhul tähtsust kuna kohustus töö üle vaadata tuleb seadusest. Völaöigusseaduse 76 lg 1,2 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule vöi seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja möistlikkuse pöhimöttest, vöttes arvesse tavasid ja praktikal

Völaöigusseaduse 7 kohaselt völasuhtes loetakse möistlikuks scda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt möistlikuks. Möistlikkuse hindamisel arvestatakse völasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- vöi kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades, et nii hageja kui ka kostja on mölemad oma majandustegevuses samal alal tegutsevad isikud, siis on ebamöistlik, kui pretensioon esitatakse alles vastuses hagiavaldusele. Kohtule esitatud konto väljavöttest (tl 80-81) nähtub, et XXX on kostjale üle kandnud 576 784,00 krooni. Seega on XXX kostjale tehtud tööde eest tasunud. Tunnistajate R. L. ja V. M. poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et hageja poolt jäid tegemata osaliselt korterisisesed tööd on vastuolulised. Tunnistaja V. M., kes oli XXX juhatuse liige kinnitas kohtuistungil, et köik tööd tehti ja vead parandati V. T. brigaadi, so. hageja poolt ära ja pretensioone ei olnud. Muid töendeid selle kohta, et KÜ-I oleks olnud kostjale pretensioone, kohtule esitatud ei ole. XXX esitas 29.03.2007.a (tl 193) hagejale XXX poolt koostatud tööde üleandmisvastuvötmisakti, mille kohaselt Likriche Trading OÜ on üle andnud ja XXX on vastu vötnud lepingu nr XXX järgsed tööd summas 394 888,88 krooni. Tellijaks on XXX (Eisentec OÜ) ja töövötjaks Likriche Trading Oü. Üeandmis-vastuvötmisakti p. 4 kohaselt on osapooled eelnevalt suusönaliselt kokku leppinud, et XXX on üle vötnud Eisentec OÜ kohustused 15.12.2006.a sölmitud töövötulepingust XXX tulenevalt. Üleandmis-vastuvötmisakti p 3 kohaselt osapooled loevad töölepingu XXX summas 394 888,8 krooni täidetuks ja töövötja vöib esitada arve summas 79 888,8 krooni. Kostja käsitleb eelpoolnimetatud akti hinnaalandamise ettepanekuna. Völaöigusseaduse 112 lg 2 kohaselt hinna alandamine toimib avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja sellest peab tingimusteta ilmnema hinna alandamise tahe. Kohus on seisukohal, et üleandmis-vastuvötmisakti 29.03.2007.a ei saa käsitleda hinnaalandamise avaldusena VÖS 112 lg 2 mötte kohaselt, kuna aktist ei nähtu üheselt, et soovitakse hinda alandada. On tehtud vaid hagejale ettepanek, et ta vöib kostjale esitada arve kostja poolt näidatud summas. Samuti ei ole aktis ära toodud neid pöhjendusi, mis oleksid üheselt arusaadavad, mis pöhjusel hinna alandamist soovitakse. Tunnistaja R. L. kimitas kohtuistungil, et ühepoolset avaldust OÜ-u Eisentec poolt OÜ-le Likriche Trading tehtud ei ole. Oma pöhjendused hinna alandamiseks on kostja välja toonud esmakordselt vastuses hagiavaldusele (tl 37-39) 05. juunil 2007.a. Üldist tähtaega hinna alandamise öiguse kasutamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Seega on kohus seisukohal, et lähtuda tuleb Völaöigusseaduse 5-s 7 kriteeriumitest. Arvestades, et kostja on rikkunud töövötulepingust tulenevaid tellija pöhikohustusi, töid üle ei vaadanud ja ei esitanud ka töövötjale möistliku aja jooksul pretensioone, siis ei saa antud juhul lugeda möistlikuks hinna alandamise esitamist vastuses hagiavaldusele.

Seega arvestades töendeid kogumis on kohus seisukohal, et hageja nöue kos!ialt lepingujärgse pöhivölgnevuse summas 235 000,00 krooni väljamöistmiseks on pöhjendalud ja kuulub rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja möista viivis summas 41 800 krooni. VÖS 113 lg I sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral vöib völausaldaja nöuda völgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenöutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud körgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sölmitud töövötulepingu p 4.3 (tl I l) kohaselt maksab tellija mitteöigeaegsel tasumisel viivist 0,1 % päevas lepingulisest maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 8% lepingu maksumusest. Hageja nöue viivise väljamöistmiseks kostjalt on pöhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub valjamöistmisele hageja kasuks viivis summas 41 800 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vöi menetlust löpetavas määruses. TsMS 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS 162 lg I kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS 162 lg I kannab antud asjas Likriche Trading OÜ poolt kantud menetluskulud täies ulatuses Eisentec OÜ.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.