AS Multi Marger hagiavaldus H.R. vastu võla nõudes
Hagihind
2 236.27 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Multi Marger (registrikood 10318631, asukoht: esindajad Pikk 26, 44307 Rakvere), seaduslik esindaja: R.M. (e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Nele Tammemäe (e-post: [email protected]); Kostja: H.R. (isikukood R.M., elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Tanel Riivits (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
24. november 2022
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Nele Tammemäe (videosilla vahendusel); Kostja H.R. ja tema esindaja Tanel Riivits (videosilla vahendusel).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt H.R.’lt hageja AS Multi Marger kasuks 2 171.84 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend üks) euro ja 84 senti (sh põhivõlgnevus 2 000 eurot ja seisuga 14.12.2022 arvestatud viivis 171.84 eurot).
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (2 000 eurolt) alates 15.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2 000 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1 425 (üks tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot 40 senti (sh riigilõiv 350 eurot ja osaliselt õigusabikulud 1 075.40 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 425.40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.AS Multi Marger esitas 17.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 000 euro saamiseks. Kohus tegi 21.02.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 24.02.2022 nõudele vastuväite, mille kohaselt R.M.i näol on tegemist petturiga. Kuna võlgnik pole selliste kirjade ja R.M.i pettuste ainuke ohver, siis asjaga tegeleb politsei. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 12.04.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses
2.10. mail 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 2021.a suvel suulise kokkuleppe, mille kohaselt H.R. kohustus Rakveres asuvas nn Margeri majas teostama vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse tööd hiljemalt 01.10.2021 ning hageja kohustus selle eest ettemaksuna tasuma 2 000 eurot. Vastava kokkuleppe sõlmimist tõendab hageja kostja poolt esitatud ettemaksu arvega, arve tasumist tõendava maksekorraldusega, omavahelise e-kirjavahetuse ja suhtlusrakenduses Messenger peetud vestlustega, kus kostja kasutas nime „J.M.“. Kostja esitas 22.06.2021 hagejale arve nr 1 selgitusega vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus summas 2 000 eurot. 22.06.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, millises palub vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse osamakse summas 2 000 eurot kanda S.A. (kostja elukaaslase) kontole. Hageja täitiski kostja korralduse ja kandis 22.06.2021 2000 eurot S.A. arveldusarvele selgitusega „vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus osamakse“.
3.Kostja jättis kokkulepitud tööd teostamata ja ettemaksut tagastamata, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja ja kostja vahelisest vestlusest tuleneb, et 05.10.2021 on hageja kirjutanud kostjale, et kostja on ehitusgraafikust poolteist kuud maas, ehitusaruanded on esitamata ja tööd tegemata. 13.10.2021 viitab hageja, et „trassid on siiamaani ehitamata /.../ kuna sa pole aga oma lepingulisi kohustusi täitnud, siis pean sinuga lepingu katkestama“. 14.10.2021 on hageja kirjutanud kostjale: „lõpptähtaeg oli oktoobris. Tänaseni pole sa kolme ja poole kuu jooksul seda teinud ja tulemuseks on valmimata objekt“. 18.11.2021 on hageja kirjutanud kostjale e-kirja: „palume tagasi maksta Multi Margeri poolt tehtud ettemaksed H.R. poolt esitatud arve 1, vee ja 2 (8)
2-22-105912 kanalisatsioonitrasside ehituse osamakse summas 2 000 eurot, kuna kokkulepitud tööd on tähtaegselt teostamata ja seda tänaseni“. 07.12.2021 on hageja kostjale edastanud kordusteate võlgnevusest ja palunud tagasi maksta 18.11.2021 e-kirjas märgitud summad.
4.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja jättis selle töö täies mahus tegemata. Kokkulepitud töö tegemata jätmine on käsitletav töövõtulepingu olulise rikkumisena VÕS § 647 tähenduses ning vastavalt lõikele 3, ei pea tellija sel juhul määrama töövõtjale täitmiseks täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kuivõrd hageja on töövõtulepingust taganenud põhjusel, et kostja ei asunud omapoolseid kohustusi täitma, kohustub kostja saadu, tagastama. Juhul, kui kostja eitab suulise töövõtulepingu sõlmimist, on ta kohustatud saadud rahasumma tagastama alusetu rikastumise sätete alusel.
5.Hageja on õigustatud arvestama seadusjärgset viivist alates 18.11.2021, mil ta saatis kostjale kirjaliku meeldetuletuse ettemaksu tagastamise kohta. Seadusjärgne viivis on 2 000 euro suuruselt nõudelt hagiavalduse esitamise seisuga 76.27 eurot.
6.Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 2 000 eurot, viivised 76.27 eurot, viivised põhivõlgnevuselt alates 10.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.18. mail 2022 esitatud vastuses kostja teatas, et olles R.M.’iga sõlminud lepingu AS Multi Margeri esindajana ja A.OÜ esindaja H.R. vahel, sai kostja kokkuleppeliselt ettemaksu kahes osas. Esimene arve 22.06.21 summas 2 000 eurot ja 02.07.21 summas 3 000 eurot. Kokkuleppeliselt pidid nad seda summat igakuiselt tasaarveldama. Paraku läks aga nii, et olles saanud kätte esimese arve raha 16.08.21, käskis R.M. koheselt tuua see 5 000 eurot sulas tagasi. Sel päeval sai kostja tuua 4 600 eurot. Seda kostja ka tegi. Raha üleandmine toimus R.M.’i kodus xxxx. Sellest, et R.M. kostjalt raha sai 4 600 eurot sularahas, on teadlikud järgnevad inimesed: U.K., S.A., C-H.K..
8.Ettemaksu arved on seotud Margeri maja vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitusega. Hageja on andnud kohtule vestluse ekraanipildi, milles väidab, et trassitööd pidid valmis olema 1.10.21. Kostja lisas faili manusesse, kus on kirjas, et trassitööd peavad olema valmis 1.11.21. Kuna aga eelnevad arved alates augustist 2021 olid maksmata, siis polnud töid võimalik enam jätkata. Ehk siis hageja ise tingis selle, et tööd ei jätkuks.
9.R.M. AS Multi Margeri esindajana on hetkeseisuga kostjale A.OÜ esindajale H.R.’le võlgu maksmata arvete ning viiviste näol ligi 40 000 eurot. R.M.’i pettustest ja kostja firmale A.OÜ-le võlgu olemisest on teadlik ka Miltop’i elukaaslane K.K.. K. võttis kostjaga ise ühendust ja ütles, selgelt, et on teadlik kostja poolt teostatud töödest ja maksmata arvetest R. poolt.
HAGEJA SEISUKOHT
10.31. mail 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja pole väitnud, et ta pole vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamise eest hagejalt ettemaksuna 2 000 eurot saanud või et ta on need trassid valmis ehitanud. Kostja on esitanud asjasse mittepuutuvaid ja laimava sisuga ebaõigeid väiteid, mis on tõele mittevastavad ja tõendamata, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Kostja vastusele lisatud dokumendid ei ole kostja vastuses märgitud väidetega seostatavad ega asjasse puutuvad. 3 (8)
2-22-105912 11 Kostja väide selle kohta, et koheselt ettemaksu saamise järgselt võttis ta selle sularahas välja ja viis hageja seaduslikule esindajale R.M.’ile tagasi, on ebaõige, paljasõnaline ja ka eluliselt mitteusutav. Jääb arusaamatuks, miks pidi kostja, kes oli kokku leppinud vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamises ja esitanud hagejale ka sellekohase ettemaksuarve, viima selle raha R.M.’ile sularahas koheselt tagasi. Kostja paljasõnaline väide, et ta on oma kontolt 4 600 eurot välja võtnud, ei tõenda kostja väiteid selle kohta, et ta on selle raha R.M.’ile andnud või et tegemist on saadud ettemakse tagastamisega vms. Kostja on märkinud, et „konto väljavõte on manuses“, kuid hagejale e-toimikus nähtavaks tehtud materjalide hulgas kostja vastavat kontoväljavõtet ei ole, aga isegi kui oleks, siis nagu hageja eelnevalt viitas, ei oma see käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohalt ka õiguslikku tähendust.
12.Kostja on oma vastuses kinnitanud, et on saanud trasside ehitamise eest ettemaksuna hagiavalduses nimetatud 2000 eurot ning, et trassid jäid ehitamata. Kostja on küll esitanud väited, et „töid polnud võimalik enam jätkata“ ja „ta ise tingis selle, et tööd enam ei jätkata“, kuid kostja poolt otsitud põhjused ei õigusta hagejalt saadud ettemaksu tagastamata jätmist. Kui töö, mille teostamise eest ettemaks tasuti, jäi teostamata, tuleb ettemaks tagastada.
13.Kostja on asunud väitma, et R.M. on võlgu kostja ettevõttele A.OÜ, mis kostja hinnangul õigustab tal hagejale saadud ettemakse tagastamata jätmist, kuid kostja seisukoht on alusetu. Nimelt ei ole A.OÜ käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks ning kõik kostja vastuväited ja tema poolt esitatud tõendid, mis seonduvad OÜ-ga Arktimber, on käesoleval juhul asjakohatud. Hageja peab siiski vajalikuks märkida, et ei hageja ega R.M. ei ole A.OÜ-le võlgu, kuid nagu hageja eelnevalt juba viitas, ei ole hageja ja A.OÜ omavahelised suhted käesoleva vaidluse esemeks.
14.Kostja on esitanud ka alusetuid ja ebaõigeid väiteid seonduvalt R.M.’i elukaaslasega. Hageja kinnitab, et need väited ei vasta tõele. Kostja ei ole oma paljasõnaliste väidete tõendamiseks esitanud ka ühtki tõendit, mistõttu tuleb need nii tõendamatuse kui ka asjasse puutumatuse tõttu jätta tähelepanuta.
KOHTUISTUNG
15.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Esindaja selgituste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et kostja on esitanud arve ja märkinud selle selgituse ka arvele. Kostja ütles, et füüsilise isikuna osutabki ehitusteenust. See, miks kostja otsustas arve esitada, seda saab kostjalt küsida. See, kui ehitaja teeb tööd, esitab arve või ei esita ja hageja maksab selle eest aga töö jääb tegemata, siis tuleb summa tagasi maksta, see on siis vaidluse ese. Summa oli sihtotstarbeline, vee- ja kanalisatsiooni trassi ehitamise eest. Seda tööd hageja tellis kostjalt, kostja jättis selle töö tegemata. Istungil ütles kostja, et kohe raha saamise järgselt käskis R.M. raha välja võtta ja kostja väidetavalt oli seda teinud ja andis R.M.’ile tagasi. See väide on tõendamata. Kostja ei ole esitanud konto väljavõtet ei enda ega ettevõtte oma, kust oleks näha raha välja võtmine.
16.Kostja ja tema esindaja jäid kostja seisukoha juurde, et raha on tagastatud. Kuna raha tagastati, siis töid seal ei lõpetatud. Hageja eitab nagu oleks raha tagasi saanud aga tegelikkuses sai. Kostja ja R.M. ei vormistanud omavahel ühtegi kirjalikku akti raha andmise ja vastuvõtmise kohta. Kostja selgitas, et paberil on kirjas trassi tööde ehitus, seda R. ütles, et paneme midagigi kirja, et ei oleks tühi leht. Peale esimest arvet tuli käsk, nii kui raha oli kostja arvele tulnud, saadeti kostja 4 (8)
2-22-105912 pangaautomaati ja kästi raha tagasi tuua. Hageja ütles, et lahendame ettemaksu ära, tal seda raha sularahas vaja. Vältimaks tülisid, võttis kostja raha välja oma firma arvelt ja viis hagejale sularahas koju ära 4 600 eurot, kuna ettemaks oli 2-s osas, 2 000 eurot ja 3 000 eurot, kokku 5 000 eurot. 01. novembri 2021 seisuga lepingu järgselt pidid olema trassitööd valmis aga esimene arve jäi viimaseks. Kostja koostöö lõppes hagejaga 10. oktoobril 2021, peale esimest arvet kostja rohkem mingit raha ei saanud. Eraisikuna ei pidanud kostja midagi tegema, kõik tööd olid seotud kostja loodava A.OÜ-ga. Ettemaksu sai kostja eraisikuna, kuna ta äriühing sai aktiivseks hiljem aga tööd olid juba alustatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Hagiavalduse kohaselt Muti Marger AS (hageja) ja H.R. (kostja) on 2021.a suvel sõlminud suulise kokkuleppe, mille alusel kostja kohustus teostama vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse tööd hiljemalt 01.10.2021 ning hageja kohustus selle eest ettemaksuna tasuma 2 000 eurot. Selle ettemaksu tagastamist hageja kostjalt nõuab. Kokkuleppe sõlmimist tõendab hageja arvates kostja poolt esitatud ettemaksu arve ja maksekorraldus hageja poolt 2 000 eurot ülekandmise kohta. Hagiavalduse lisa 1 (arve nr 1) järgi 22.06.2021 esitas kostja füüsilise isikuna hagejale arve selgitusega „vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus“ summas 2 000 eurot ja näitas arveldusarvena, kuhu raha üle kanda, XXXX (dtl. 42). 22.06.2021 kell 11.45 saadetud e-kirjas palus kosta vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse osamakse summas 2 000 eurot kanda S.A.’e XXXX arvele. Samal päeval kandis hageja üle S.A.’e arvelduskontole XXXX 2 000 eurot selgitusega „vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus“ osamakse (dtl. 43).
19.Kostjale 18.11.2021 saadetud e-kirjas palus hageja tagasi maksta hageja poolt tehtud ettemaksed H.R. poolt esitatud arve 1, vee ja kanalisatsioonitrasside ehituse osamakse summas 2 000 eurot, kuna kokkulepitud tööd on teostamata. Hageja saatis koos e-kirjaga ka Multi Marger AS-i a/a XXXX (dtl 40). Kostjal ei ole ühtegi mõistlikku selgitust sellele, miks kostja ei vastanud hageja 18.11.2021 ekirjale, kui kostja väidetavalt 16.08.2021 oli juba ettemaksu tagastanud. Kostja on esitanud kohtule mobiiltelefoni ekraanitõmmised, millede järgi 27.10.2021 suhtlesid pooled ettemaksu tagastamise teemal, kus kostja väidab ja küsib, kas hageja pole saanud kostja käest 4 600 eurot, mille saamist hageja ei kinnita (dtl. 104).
20.Pooled on üritanud välja tuua, millal ning milliseid töid pidi hageja kostjale tegema, milledel maakohtu arvates ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust. Olukorras, kus kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta on ettemaksu tagastanud, ei pea kohus vajalikuks hinnata, milline õigussuhe poolte vahel oli tekkinud ning kes ja milliseid töid hagejale pidi tegema.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega 5 (8)
2-22-105912 tõendama, et ta on hageja poolt nõutava ettemaksu tagastanud. Millised tõendeid selleks esitada, oli kostja enda otsustada. 22. septembril 2022 toimunud kohtuistungil kostja esindaja teatas, et esitab taotluse kostja vande all ärakuulamiseks. Kohus võimaldas kostjal esitada vastav taotlus 7 päeva jooksul ja teatas, et taotluse esitamise korral kohus küsib hagejalt seisukoha taotlusele ja võimaldab ka hagejal taotleda hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamise taotlemist (dtl. 143). Kostja ei esitanud taotlust kostja vande all ärakuulamiseks.
22.TsMS § 229 lg 2 teise lause järgi hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Käesoleval juhul on tegemist hagimenetlusega, mistõttu viidatud sätte alusel kostja seletust ei ole võimalik lugeda raha tagastamise tõendamiseks piisavaks. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 24. novembril 2022 toimunud kohtuistungil antud kostja selgituste kohaselt ta hageja seadusliku esindaja korraldusel ja käsul viis sularaha 2 000 eurot hageja seaduslikule esindajale R.M.’ile tagasi. Kostja soovib seletusega vabaneda raha tagastamise kohustusest, kuid maakohtu arvates ei ole käesoleval juhul võimalik kostja poolt raha üleandmise tõendamiseks lugeda piisavaks kostja seletust, mis ei ole antud vande all.
23.TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjal ei ole ühtegi mõistliku põhjendust, miks tema nõudel hageja poolt pangakontole üle kantud raha pidi kostja tagastama sularahas. Kostjal olid kõik vajalikud rekvisiidid hagejale raha ülekandega tagastamiseks olemas. Ei ole ka eluliselt usutav, et kostja tagastas ettemaksu sularahas ilma sularaha üleandmise kohta kinnitust nõudmata.
24.Kostja on pärast viimast kohtuistungil esitanud kohtule A.OÜ kontoväljavõtte, mille järgi 16.08.2021 on äriühingu kontolt tehtud sularaha väljamaksed kokku 4 600 eurot. Sellega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et esiteks, esitas kostja vastava kontoväljavõtte pärast seda, kui kohus asja arutamise lõpetas ja teatas pooletele asjas lõpplahendi tegemise kuupäeva ja, teiseks, sularaha 4 600 eurot välja võtmine ei kinnita seda, et välja võetud raha hagejale üle anti.
25.Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile väitnud, et raha sularahas üleandmisest olid teadlikud U.K., S.A. ja C-H.K., kuid nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamist kostja taotlenud ei ole.
26.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et tõendamata on kostja poolt hagejale 2 000 eurot üleandmine ja kostjal on täitmata kohustus hageja ees. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 2 000 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõudelt 2 000 eurolt alates 18.11.2021 kuni otsuse tegemiseni 14.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis 171.84 eurot 6 (8)
2-22-105912 (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja samas määras viivis põhinõudelt alates 15.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 2 000 eurot.
27.Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 2 236.27 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamist rohkem põhistada.
28.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esitas kostjale 22.06.2021 arve nr 1 füüsilise isikuna. Kohtuistungil on kostja teatanud, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana registreerutud. Hageja on äriühing. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 järgi raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seega ei olnud kostja isik, kellel arve esitamise õigus oli ja hagejal ei ole tekkinud õigust selliselt esitatud arve oma raamatupidamises kajastamiseks. Vaidluse lahendamisel nendel asjaoludelt tähtsust ei ole. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
30.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 10.05.2022 esitanud hagiavalduse, 31.05.2022 seisukoha kostja vastusele, 25.11.2022 menetluskulude nimekirja ja on osalenud 22.09.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 20 min ehk 0.33 tundi ja 24.11.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 58 minutit ehk 1 tund.
32.Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, esindatavaga suhtlemiseks asjaolude väljaselgitamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja istungitel osalemiseks kokku 5.66 tundi, sh hagiavalduse koostamiseks 2 tundi (sh õiguslik analüüs), seisukoha koostamiseks 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamiseks 0.33 tundi, istungiteks ettevalmistamiseks kokku 1 tund 7 (8)
2-22-105912 ning kohtuistungitel osalemiseks 1,33 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 190 eurot (käibemaksuta). Kohtu arvates on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 1 075.40 eurot (190 eurot x 5,66 tundi), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 350 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.