14.detsember 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-21-142719; OÜ T. hagi V. St.M. OÜ vastu Võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 4940 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
OÜ T. (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Anne-Riina Kütt ([email protected])
Kostja seaduslik esindaja
V. St.M. OÜ (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxx xx.x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; [email protected]; [email protected]) M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)
1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista V. St. M. OÜ-lt OÜ T. kasuks põhivõlgnevus 4750 eurot ja viivis 492,27 eurot; välja mõista V. St. M. OÜ-lt OÜ T. kasuks viivis põhinõudelt (4750 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Selgitada: 3.1 kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2); menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1); 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);
3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi sisu ja hageja nõuded
1.Hagi sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Poolte vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt osutas hageja kostjale perioodil 22.04.2021 kuni 03.12.2021 restorani sisseseadmisega seotud konsultatsiooniteenust, mille hulgas hiljem (alates restorani avamisest juunis 2021) sisaldus poolte kokkuleppel ka hageja poolt määratud isiku M. L. tegutsemine peakokana kostja poolt peetavas restoranis „V. M.“ xxxxxxxx xxxxxx, aadressil xxxx xx x. Kostja tasuma hagejale teenuste eest igakuiselt, aprilli- ja maikuu eest 1000 eurot kuus, alates juunist (k.a) 2500 eurot kuus. Viimase kuu eest olid pooled kokku leppinud teenustasu summas 1500 eurot. Kokkulepitud tasule ei lisandunud käibemaksu, sest hageja ei olnud käibemaksukohustuslane. Tasu maksmise korra olid pooled kokku leppinud selliselt, et kostja kohustus hagejale tasu maksma hageja poolt kostjale teenuste osutamise kuule järgneval kuul eelmisel kuul osutatud teenuste eest koostatud ja esitatud arvete alusel – arvel märgitud summas ja maksetähtpäevaks. Hageja täitis oma lepingujärgseid kohustusi kostja ees nõuetekohaselt ja esitas kostjale arved, millest on käesoleva seisuga nõuetekohaselt täitmata arve nr 18921 (osaliselt, 500 eurot), arve nr 19921 (osaliselt 250 eurot), arve nr 211121 (täies ulatuses 2500 eurot) ja arve nr 131221 (täies ulatuses 1500 eurot). Hageja nõuab kostjalt 4750 eurot väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule, 0,022% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 7405 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 560 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisega seoses ja õigusabikulud 6825 eurot. Kostja põhjendused
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväiteid on kokkuvõtlikult järgmised. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel on sõlmitud leping, samuti puudub info millal ja missugust teenust hageja kostjale osutas, millise hinnaga ning samuti on tõendamata hagis märgitud kokkuleppe sisu. Hagist ega arvetest ei nähtu, millist konsultatsiooni osutati ning millest tulenevalt on kõikidel arvetel kogus sama, kuid summad erinevad. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja menetluskulusid ei ole esitanud.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
4.Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt OÜ T. ja V. St.M. OÜ vahel oli sõlmitud suulises vormis leping, mille kohaselt osutas hageja kostjale perioodil 22.04.2021 kuni 03.12.2021 restorani sisseseadmisega seotud teenust. Pooltevahelise lepingu sõlmimise juures viibisid hageja esindaja M. L. kui kostja esindajad M. M. ja A. N..
5.Pooled vaidlevad põhiliselt asjaolude üle, millises mahus hageja lepingut täitis ja milline on võla suurus. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole osutanud teenust arvetel esitatud väärtuse ulatuses.
6.Kostja poolt jäid tasumata osaliselt arve nr 18921 (dtl 28) 500 euro osas, arve nr 19921 (dtl 29) 250 euro osas ja täielikult tasumata arve nr 211121 (dtl 30) 2500 euro osas ja arve nr 131221 (dtl 31) 1500 euro osas.
7.Hageja nõuab tasumata jäänud arvete ( nr 18921, 19921, 211121 ja 131221) alusel põhinõude 4750 euro ja viivise tasumist.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
9.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
10.Hageja on juriidiline isik, mis saab osutada teenuseid füüsiliste isikute kaudu. Hageja poolt on lepingu vahetuks täitjaks määratud füüsiline isik M. L., kes töötas kostja restoranis peakokana, osutades selliselt teenust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt hageja poolt määratud lepinguliste kohustuste vahetu täitja, st peakoka, tegevuse spekter seisnes oluliselt rohkemas kui toidu valmistamises kostja materjalist. Õige on, et peakokk täidab ülesandeid, mille sisu ületab tavalise koka omi (dtl 127-128). Nimetatut võimaldab järeldada samuti „Peakokkade ja kokkade tööülesanded_Unilever Baltics“ (dtl 133-137) ning M. L.i kirjalikud selgitused (dtl 140-142) põhjal) ja tema poolt tunnistajana antud ütlused.
Käesolevas asjas puudub alus järelduseks, et pooled ei saa aru, mille üle vaidlus käib.
12.VÕS § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
13.Pooltevahelise käsunduslepingu esemeks olev tegevus osaliselt ajas muutus. Pärast restorani avamise ja töö alustamise tagamist töötas hageja poolt määratud lepinguliste kohustuste vahetu täitja M. L. jätkas pärast restorani sisseseadmise ja käivitamisega seotud nõustamist peakoka ülesannete täitmist.
14.Kuivõrd käsunduslepingu puhul on võlgnetavaks soorituseks teenuse osutamine kui protsess, siis eelnevast tulenevalt saab järeldada, et pooltevaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele.
15.VÕS § 29 sätestab lepingu tõlgendamise alused. VÕS § 29 viienda lõike kohaselt sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. /.../. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
16.Pooltevahelises praktikas väljakujunenud käitumist saab TsÜS § 68 lg 3 alusel mõista kui kaudseid tahteavaldusi, mis väljendusid tegudes, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, kusjuures hageja on tõendanud lepingupooltevahelise praktika kaudu, et pooltel oli ühine tegelik tahe täita lepingut selle kokkulepitud mahus kogu kehtivuse perioodi jooksul ja puudub alus tõlgendada lepingupoolte käitumist lepingu täitmisel hagi rahuldamist välistavaid asjaolusid tekitavalt. Kohus lähtub asjaolust, et poolte vahel eksisteeris praktika, millest nähtub vaidlusega seotud asjaolu esemeks oleva teenuse pidev osutamine hageja poolt kostjale perioodil 2021.a aprillist kuni 03. detsembrini 2021. Hageja pangakonto väljavõttest (dtl 27) nähtuvad andmed hageja poolt kostjale lepingu alusel esitatud arvete tasumise kohta perioodil 01.05.2021-11.11.2021. Kostja on osaliselt arveid tasunud ja maksmata osas ei ole arveid nende esitamisel vaidlustanud. Kostja on lepingut osaliselt täitnud, tasudes arved nr 21521 (dtl 72), nr 01621(dtl 73), nr 16721 (dtl 74), nr 17821(dtl 75), mille hulgas on kaks arvet, mille suuruseks on 2500 eurot. Kostja on nimetatud arved nr 16721 (2500 eurot ) ja nr 17821 (2500 eurot ) täielikult tasunud hageja poolt esitatud nõudega samas summas arvetega korreleeruvalt. Kostja poolt jäid tasumata osaliselt arve nr 18921 (dtl 28) 500 euro osas, arve nr 19921 (dtl 29) 250 euro osas ja täielikult tasumata arve nr 211121 (dtl 30) 2500 euro osas ja arve nr 131221 (dtl 31) 1500 euro osas. Hageja nõuab tasumata jäänud arvete ( nr 18921, 19921, 211121 ja 131221) alusel põhinõude 4750 euro ja viivise tasumist. Kogu lepingu perioodil, millal toimus lepinguliste kohustuste täitmine, täitis hageja jätkuvalt ka samu kohustusi, mis lepingulise suhte sisu täitmise perioodil, mille osas vaidlus teenuse mahu ja tasu üle puudub. Poolte suhtlus oli hageja suhtes pretensioone mittesisaldav. Sama protsessi (teenuste) mahu juures on osa arveid kostja poolt tasutud. Eelnimetatu kogumis võimaldab järeldada hageja väidete tõelevastavust, mille sisuks on pooltevahelise lepingu sõlmimine, selle tingimused ning lepingu täitmine hageja poolt kokkulepitud ulatuses. Seega ei vasta tegelikkusele kostja vastuväide, mille kohaselt puudub info selle kohta, millal ja missugust teenust, mis hinnaga, hageja kostjale osutas. Olukorras, kus hageja osutas teenust, mis tasutud arvetega võrdluses ei olnud muutunud, ei ole nimetatud vastuväide hagi rahuldamist välistav. Järeldada tuleb, et teenused, mida hageja kostjale osutas, olid nii hinna kui ka sisu osas poolte esindajate poolt kokku lepitud ja arvetel märgitud.
17.Hageja on esitanud tõendid, millest saab sellist eelnimetatud pooltevahelist praktikat olemasolevaks pidada. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid on usaldusväärsed.
18.Kohus leiab, et õige on hageja seisukoht, et hageja poolt kostjale koostatud ja esitatud arved mida kostja on tasunud, on tõenditeks teiste hulgas, mis kinnitavad pooltevahelise lepingu sõlmimist hagi esemes nimetatud mahus.
19.Kohus nõustub hagejaga, et kostja kohustus tasuma hagejale teenuste eest igakuiselt, aprilli- ja maikuu eest 1000 eurot kuus (restorani sisseseadmise ja käivitamisega seotud nõustamine), alates juunist (k.a) 2500 eurot kuus (peakoka ülesannete täitmine kostja restoranis). M. L. on täitnud restorani sisseseadmise ja käivitamisega seotud nõustamise
funktsiooni, samuti peakoka ülesandeid. Nimetatu nähtub asjas kogutud tunnistajate (M. L., I. A., B. E. ja K. P. - dtl 185-195) ütlustest. B. E. ja K. P. ütlestest saab järeldada, et M. L. töötas kostja restoranis või selle heaks kodukontoris igapäevaselt ja restorani lahtiolekuaegadel oli restorani köögi toimimine nõuetele vastavalt tagatud. Puudub alus kahelda hageja esitatud asjaolus, et hageja vahetu täitja panus peakokana võimaldas kostja restoranis kvaliteetset toitlustamist kõikidel lahtiolekuaegadel 2021.a augustist kuni 03. detsembrini 2021. M. L.i kaudu hageja poolt osutatud teenuse mahtu, lisaks M. L.i ütlustele, võimaldab järeldada ka abistava iseloomuga dokument „M. L.i töötunnid 2021.a oktoobris, novembris ja detsembris.“ (dtl 208-209), milles on märgitud M. L.i poolt hagejale esitatud töötunnid restorani V. M. peakokana 2021. aasta oktoobris, novembris ja detsembris. Õige on hageja väide, et lepingu täitmist, pretensioonide puudumist, toimivat koostööd kinnitab kostja seadusliku esindaja ja M. L.i suhtlus rakenduse WhatsApp vahendusel (dtl 85-110) ja ka M. L.i 07.12.2021 e-kiri M. M.le (dtl 143-144). Sellise suhtluse põhiliseks lähtepunktiks oli lepingulise suhte raames osutatava teenuse osutamine. Suhtluse sisu näitab, et mingeid etteheiteid peakoka tegevusele ei olnud ka sel ajal, mil jäid juba maksmata esimesed arved.
20.Vaidlusalustel arvetel olev selgitusena nimetatud sõna „konsultatsioon“ ei välista hagi rahuldamist, sest selline arve selgituses märgitud sõna ei muuda teenuse osutamise tegelikke asjaolusid. Kostja ei ole toonud välja, mida ta käsitleb lepingulise suhte sisu ja kirjelduse vastavusena.
21.21.07.2021 sõlmitud üürileping (dtl 77), millega hageja tõendas arve nr.9121 (300 euro) sisu ja hageja seadusliku esindaja M.. K. ja üürileandja S. S.-I.i vahelise WhatsAppi-i vestluse väljatrükk (dtl 78-84), millega hageja tõendas eelnimetatud arve sisu, ei ole hagi lahendamisel määravad, sest tegemist on tõendamisesemesse mittekuuluvate asjaoludega, seega ka tõenditega.
22.Kostja poolt esitatud vastuväide, mille kohaselt M. L. ei tegelenud jõulumenüü ja broneeringutega, ei ole hagi rahuldamata jätmist kaasatoov.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4750 eurot, viivis põhinõudelt (4750 eurot) alates 28.02.2022 kuni 14.12.2022 (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt) 492,27 eurot viivis põhinõudelt (4750 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
26.TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
27.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.