Otsuse avalikult teatavaks 14.12.2022, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-11163 Tsiviilasi
R-A K hagi Osaühingu HILLSTEAD CAPITAL vastu võla, viivise nõudes
Hagihind
679 060,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R-A K (xxx isikukood xxx, xxx isikukood xxx, xxx Lepinguline esindaja vandeadvokaat Eero Tonka e-post: xxx Kostja: Osaühing Hillstead Capital (registrikood 10647381 Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn,) Esindaja: määratud juhatuse liige A P, e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Hillstead Capital R-A K kasuks sissenõudmiskulusid 40 €, laenuvõlga 198903,80 €, viivist 14.12.22 seisuga 47199,62 € ja alates 15.12.22 viivist võlgnetavalt laenuvõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni laenuvõla tasumiseni.
3.Jätta OÜ Hillstead Capital ja R-A K menetluskulud OÜ Hillstead Capital kanda.
4.Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord, tähtaeg
1 (17)
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.R-A K, T H K ja OÜ Hillstead Capital vahel sõlmiti 15.02.2018 laenuleping K-HC nr xxx/2 (hagi lisa 1).
2.Nimetatud laenulepinguga leppisid pooled kokku selles ja muutsid vaieldamatuks, et R-A K poolt on OÜ-le Hillstead Capital antud laenu summas 1 252 408,28 eurot (lepingu p-d 2.2, 3.1) ning et kostjal on kohustus laen hagejale tagasi maksta (lepingu p 4.1). Laenu tagastamise aega kokku ei lepitud (lepingu p 2.3 – „laenude tagastamise kuupäev –tähtajatu“).
3.27.02.2020 tasus kostja hagejale 15.02.2018 laenulepingu alusel pangaülekandega 631 000 eurot (lisa 2). Eelnimetatud makse hagejale laekumise järgselt on kostja poolt hagejale võlgnetava laenu põhivõla saldo 621 408,28 eurot. Rohkem ei ole kostja midagi tasunud.
4.Hageja saatis 12.03.2021 OÜ-le Hillstead Capital posti teel laenulepingu ülesütlemise avalduse ja laenu tagastamise nõude ning andis selle täiendavalt kostja juhatuse liikmele 18.03.2021 üle allkirja vastu (lisa 3). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg-le 1 nõudis kostja talle võlgnetava laenu tasumist hiljemalt kahe kuu möödumisel ülesütlemisavalduse kättesaamisest. Kostja ei asunud täitma laenu tasumise kohustust. 27.05.2021 esitas kostja hagejale veelkord nõude võlgnetava laenu tasumiseks, esitades koos nõudega kostjale ka pankrotihoiatuse. Hageja selgitas, et võlg on 621408,28 eurot. Algul ei olnud teada, et 27.02.20 makse on tehtud laenu katteks. M. R, kes oli seoses laenuga kostja esindaja, on 30.09.20 ekirjaga kinnitanud, et laenunõue kostja vastu on 621 408,28 eurot ja tegi ettepaneku, et „Müügihinna nõue tasaarvestatakse osaliselt R-A K laenunõudega Hillstead Capital OÜ vastu. Laenujääk on 621 408,28€. Tasaarvestusetulemusena lõppevad R-A K kõik nõuded Hillstead Capital OÜ vastu.“ Seega kinnitas kostja laenuvõlga 621408,28 €.
5.Kostja jättis 621 408,28 euro suuruses summas kohustuse täitmata, laenuleping on 12.03.21 avaldusega üles öeldud, mille kostja sai kätte 18.03.21, kohustus muutus sissenõutavaks VÕS § 398 lg 1 järgi 18.05.21. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 621 408,28 euro suuruses summas laenujäägi tasumist ja viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. 2 (17)
6.Põhivõla tasumise kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 19.05.2021. Hagiavalduse esitamise aja 15.07.2021 seisuga on kostja olnud kohustuse täitmisega viivituses 58 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivis on 7 899,55 eurot (621 408,28 EUR x 0,08 / 365 päeva x 58 päeva = 7 899,55 EUR).
7.Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid 40 € VÕS § 113.1 lg 1 järgi.
8.Hageja palub (nõude täpsustus 23.08.21, dok 4s) välja mõista kostjalt hageja kasuks laenuvõlga 621408,28 eurot, viivist 15.07.21 seisuga 7899,55 €, viivist alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina tasumata põhivõla summalt kuni selle täieliku tasumiseni, sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta jaotamisel kostja kanda ja märkida, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.01.22 avalduses loobus hageja osaliselt summas 422504,48 € nõudest, kuna saavutas selles osa kostjaga kohtuvälise kokkuleppe. Kohus lõpetas menetluse summas 422504,48 € 09.02.22 määrusega (jõustunud).
9.25.04.22 avalduses (dok 22s) palus kostjalt välja mõista põhivõlga 198903,80 €, viivist perioodi 19.05.21-12.01.22 eest 621408,28 eurolt vastavalt 32551,58 € ja perioodi 13.11.22 - 30.04.22 eest 4708,30 eurot, kokku viivist 37259,88 €. Hageja vastuväited kostja vastusele, nõude loovutamisele ja tasaarvestusavaldusele
10.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (07.10.21, dok, 14.06.22, dok 20s) ja vaidles nõuete loovutamisele ja kostja tasaarvestusele vastu.
11.M. R kirjas toodu ei ole läbirääkimiste pidamine, sest selgelt tunnistati laenuvõlga. 30.09.2020 seisuga ei olnud kostjal hageja vastu mingeid nõudeid, mis ta sai T H Klt ja nõuete loovutamist ei olnud toimunud.
12.Lisaks on nõuete loovutamine tühine. Nõuete loovutaja T H K on kostja osanik, juhatuse liige. Hageja tugineb ÄS § 168 lg 1 p 10. Nõuete loovutamist kostja osanike vahel pole arutatud ega otsustatud ning T H K’l puudus loovutamislepingute sõlmimiseks osanike nõusolek ja osaühinguks oleva kostja esindusõigus. Kostja juhatuse liige T H K sõlmis iseendaga lepinguid, teades, et tal ei ole õigust ega nõutavat osanike otsust ega nõusolekut kostja nimel iseendaga selliste lepingute sõlmimiseks ja kostjale ebamõistlike kohustuste tekitamiseks.
13.Loovutamislepingutes loetletud nõuded on määratlemata, arusaamatud, ebaselged ja vaieldavad ning nõuete olemasolu kohta puuduvad tõendid. Lisaks on vähemalt kostja vastuse lisades 2 ja 3 esitatud nõuete loovutamise kokkulepped vormistatud osaliselt ka selliste väidetavate nõuete kohta, mille aegumistähtaeg on kohe saabumas ning selliste nõuete omandamisel puudub osaühinguks oleva kostja jaoks igasugune majanduslik mõte ja põhjendatus. Osaühingu juhatuse liikme poolt osanike ja nõukogu teadmata iseendaga selliste tehingute tegemine, millega võetakse osaühingule iseenda ees ebamõistlikke kohustusi ja 3 (17)
luuakse endale ebamõistlikke soodustusi, on heade kommete vastane ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Ilmselgelt poleks T H K osaühingu juhatuse liikmena sellistel tingimustel loovutamislepinguid sõlminud mitte ühegi teise isikuga peale iseenda. Olukorras, kus osaühingu juhatuse liige teeb ilma osanike teadmata osaühingut esindades iseendaga osaühingut kahjustavaid ja endale kasulikke tehinguid, on tegemist tehingu tegemisega, tulenevalt osaühingu erakorralisest sõltuvussuhtest, mis on õigusvastane ja on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1, 2 järgi. Kostja osanikud pole kostjaga mingite loovutamislepingute sõlmimiseks mitte ühtegi otsust vastu võtnud ning hageja kostja 50% osanikuna selliste loovutamislepingute sõlmimisega mitte ühelgi juhul ei nõustu ega heaks ei kiida. Sellised tehingud pole tehtud kostja igapäevases majandustegevuses ega ole tehtud turuhinna alusel, vajalik oli osanike nõusolek (ÄS § 168 p 10, § 181 lg 3). Käesoleval juhul selline osanike nõusolek puudub. Isegi sellisel juhul, kui kostja väidetud loovutamislepingud oleksid tegelikult sõlmitud, siis on need lepingud eelnimetatud alusel ikkagi tühised. Need tehingud on tehtud tagantjärgi, kuna tavaliselt kirjutas T.H. K dokumentidele alla digitaalselt, nõuete loovutamise lepingud pole alla kirjutatud digitaalselt, seega pole koostamise aeg usutav. Seda enam, et M. R kostja ja T.H. K esindaja kinnitas 30.09.21 (hagi lisa 5) laenukohustust 621408,28 €. On ilmne, et kui kostjal oleks nõue oleks hageja vastu olnud, siis ilmselt poleks laenuvõlga kinnitatud. Kui hageja esitas 02.10.20 T.H. Kle nõude ja palus esitada kõik kostja ja juhatuse liikme vahelised lepingud, tuues sh eraldi välja nõude esitada teave OÜ Hillstead Capital poolt omandatud ja loovutatud nõuete kohta koos vastavate omandamis- ja/või loovutamislepingutega, siis neid ei esitatud (lisa 9) ja nõudele ei vastatud. Esimest korda teatas T.H. K hagejale laenu vähendamisest 19.05.21 (lisa 11) kui laen oli sissenõutavaks muutnud. Sellele eelnevalt polnud kostja ega T. H K mitte ühtegi isikut teavitanud väidetud 198 903,80 euro suuruses summas hageja vastu olevate nõuete loovutamisest OÜ-le Hillstead Capital (lisa 12). Loovutamislepingute koopiad esitas T H K kohtu poolt määratud kostja juhatuse asendusliikmele A Pale esmakordselt alles 03.09.2021, kui kostja pidi koostama hagile vastuse. Enne 2021.a septembrit ei olnud kostja väidetud loovutamislepinguid olemas. Eeldades loovutamislepingute kehtivust, pidanuks T H K kas nõuete loovutajana või omandajaks olnud kostja seadusliku esindajana kohe pärast loovutamislepingute sõlmimist sellest ka hagejat teavitama. Seda pole T H K mitte kunagi teinud. Sealjuures ei teavitanud T H K hagejat sellistest loovutamislepingute olemasolust mitte kordagi ka hageja 02.10.2020 teabenõude ja korduvate järgnevate päringute saamisel. Samuti ei tehtud seda ka siis, kui hageja oli 12.03.2021 esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse ja laenu tagastamise nõude. Ilmselgelt on need tehtud tagantjärgi kuupäevaga tegelikult 2021.a. sügisel. Lisaks, alates 15.03.2021 puudus T H K’l õigus üksinda kostjat esindada ja tema nimel tehinguid teha ning nii kostja kui ka T H K olid sellisest piirangust teadlikud, seega on need tühised tehingud.
14.Loovutamislepingud on sõlmitud seaduses sätestatud keeldu (osanike nõusoleku nõuet) rikkudes, esindusõiguseta, heade kommete vastaselt, kostja ja oma juhatuse liikme erakorralisest sõltuvussuhtest tulenevalt, turutingimustele mittevastavatel tingimustel ning loovutamislepingute pooltele lepingutest tulenevate tulemite väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eeltoodust tulenevalt on kostja esitatud loovutamislepingud tühised ning kostja ei saa nende alusel esitada hageja nõudele tasaarvestuse vastuväidet. Lisaks on nõuded ebaselged ja määratlemata. 4 (17)
15.Loovutatud on väidetavalt 01.01.2015-31.12.2020 hageja suhtes tekkinud T H K nõudeid, suures osas olid loovutamislepingute tegeliku vormistamise ajaks T H K väidetavad nõuded hageja vastu igal juhul aegunud ning ta poleks isegi selliste nõuete olemasolu korral saanud neid hageja suhtes maksma panna. Aegunud, lõppenud, määratlemata, tõendamata ja vaieldavate nõuete turuhinnaks ei ole ühelgi juhul 100% nõuete omaniku kontrollimata väidetel põhinevad nõuete suurused. Selliste nõuete omandamine 100% nõuete väidetavatele suurustele vastava hinna eest on osaühingule kahjulik ja majanduslikult põhjendamata ning väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Lisaks tuleb arvesse võtta, et valdavas osas on kostja tasaarvestatud vaieldavad nõuded tekkinud Soomes, millele tuleb kohaldada Soome õigust (REÕS § 38 lg 2) ja Eesti kohus ei saa seda neid ka arutada.
16.Nõude alus on ka tõendamata.
17.Hagejal ja T. H. Kl pole laenu ja muid võlasuhteid. T. H. K pole korduvalt nõudnud nõuete täitumist, teatanud nõuet loovutamisest. Kui väidetavalt olid hagejal juba 2015.a tekkinud T. H. K ees täitmata rahalised kohustused, jätkas T H K 2016.a-2020.a regulaarselt ja järjepidevalt uute maksete tasumist (kostja 30.05.2022 seisukoha lisad 3-1 kuni 3-6). Hageja ja T.H. K said pärimise teel pärast xxx korteri nr xxx ja xxx parkimiskoha ühisomanikuks. Sellele eelnevalt osteti 20.04.2012 korteriomandid hageja ja tema abikaasa M V T K ühisel otsusel. Korter osteti no karbi kujul. Hageja panustas tööd ja raha korteri siseviimistlusse, sisekujundusse, valiti mööbel jms. Hageja elab alaliselt Soomes ning kuni T H K poolt korteri ukselukkude vahetamiseni ja hagejale võtmete andmisest keeldumiseni, kasutas hageja xxx korterit Tallinnas käimise ajal ööbimiseks. Kostja elab alaliselt Tallinnas ning tal on olnud võimalus kasutada xxx korterit piiramatult. 14.09.2020 teatas T. H. K hagejale, et ta on hagejale juurdepääsu tõkestamiseks korteri ukselukud vahetanud ja kasutab korterit edaspidi ainuisikuliselt ise (lisa 14). Kui hageja palus T. H. Kt anda uute ukselukkude võtmed ja võimaldada talle korterisse juurdepääs (lisa 15), siis teatas too, et võtmete kättesaamiseks peaks hageja isiklikult saabuma Tallinnasse xxx kinnistu ette, selgitades samas ka seda, et kuigi hagejal olid võetud hagejaga suhtlemiseks ja hageja esindamiseks advokaatidest esindajad, siis T H K keeldub vandeadvokaatidest esindajatele võtmeid andmast, vaid hageja peab isiklikult Tallinnasse ilmuma (lisa 16). T H K poolt Tallinnas xxx alates 2015.a saadud kasutuseelis on olnud hageja kasutuseelisest märkimisväärselt ja oluliselt suurem. Alates 2020.a septembrist on T H K korteri kasutamise ja valdamise võimalused hagejalt üldse ära võtnud. Eeltoodu alusel on põhjendamatu T H K nõue, et hageja peaks hüvitama T H K’le 50% korteri halduskuludest. Võlasuhe halduskulude kohta on ebaselge, sellist võlasuhet pole ka tekkinud, mis kohustaks hagejal talle midagi maksma, tagasi sooritama. Seda enam, et T.H. K on 2016., 2017.a. teinud paroodilisi makseid ise hagejale. Kui hagejal oleks tekkinud 2015. aastast T H K ees mingi täitmata rahaline kohustus, siis oleks ju selline täitmata kohustus T H K poolt hagejale täiendavate rahaliste soorituste tegemisel ka arvesse võetud. Kui hagejal oli juba tekkinud T H K ees täitmata rahaline kohustus, siis ei ole põhjendatav, miks sellisest võlast hoolimata tegi T H K iga-aastaselt hagejale perioodiliselt makseid suurusjärgus 30 000 eurot aastas. T. H. K pole kunagi nõudnud hagejalt korteri kulude hüvitamist ja hilisema hüvitamise kokkulepet poolte vahel pole. Ka hageja on T. H. K eest kulusid kandnud, tegemist on ema ja poja suhtega. Makse J. Akile pole põhjendatud, see on tõendamata.
5 (17)
18.Tasutud riigilõivud ja kautsjonid. Hageja ei ole T H K’ga kokku leppinud xxx OÜ vaidluses riigilõivude ega kautsjonite tasumises ega nende T H Kle hüvitamises. Hagejal puudus huvi xxx OÜ-ga kohtuvaidluse pidamiseks ja kulutuste tegemiseks. Hagejale on teadmata selles kohtuvaidluses tehtud menetlustoimingute ja kohtulahendite sisu. Hageja ei ole xxx OÜ-ga vaidlusest ka mingit kasu saanud. Kostja ei ole tõendanud, et T H Kl on riigilõivude või kautsjonite tasumisest tulenevalt nõue hageja vastu. Kostja pole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kas üldse ja millal on selline väidetav nõue muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd nõude olemasolu ja sissenõutavaks muutumine on tõendamata, siis ei saa seda kasutada ka tasaarvestuseks (VÕS § 197 lg 1).
19.Igasugused nõuete loovutamise lepingute tabelites kajastuvad kirjed on arusaamatud, tõendamata. T. H. K poolt tehtud maksed, laenud on alusetud. Maksekorralduses märgitud „loan“, ei tähenda laenulepingu sõlmimist, vaid sooritust. Transfer ei tõenda laenusuhet. xxx ega xxx ei tõenda laenusuhet. Payment between my accounts ei tõenda laenusuhet, seda enam et selliseid makseid tegi ta korduvalt 2018.a, 2019.a, 2020.a. Nii pole hagejal täitamata kohustusi T. H. K ees, vastasel juhul poleks T. H. K raha ju kandnud üle. Hageja on teinud T. H. Kle erinevatel aegadel rahaülekandeid: pangakontole kandeid 02.02.2015 summas 1 000 eurot, 10.05.2015 summas 4 000 eurot, 14.09.2016 summas 5 000 eurot, 18.09.2016 summas 5 000 eurot, 30.09.2016 summas 5 000 eurot ja 13.03.2017 summas 5 000 eurot. Lisaks on hageja teinud oma pojale täiendavalt mitmesuguseid muid rahalisi ja mitterahalisi sooritusi.
20.xxx õigusteenuse kasutamisega seotud arved. Seda teenust osundati hageja abikaasa pärandvara ja maksustamisega seotud küsimustes. Asjaolust, et ka hageja on M V T K pärija, ei tähenda seda, et tal peaks või võiks olla tekkinud kohustus T H K poolt tellitud õigusabi kulude hüvitamiseks. T H K keelas selgesõnaliselt hagejal õigusteenuse osutamisse sekkuda ja xxx-ga suhelda ning lubas, et kõik õigusteenuse kulud kannab üksnes T H K. Lisaks on hageja tasunud ka ise xxx-le, sh nt 15.09.2021 on tasutud 16 755,50 eurot. Hageja on tasunud 15.09.xxx-le viimase arve summas 16755,50 € (14.06.22 lisa, dok 30s).
21.T H K poolt väidetavad hageja eest tehtud maksed. Kostja väitel „Neljanda osa moodustavad muud kulud, mida T H K on kandnud hageja eest“ ning nimetatud kaubad ja teenused on saanud hageja“. Need on alusetud ja põhjendamatud, sest on ebaselge, mis õiguslikult alusel on maksed tehtud xxx-le ja xxx-le, mille peaks hageja hüvitama. Kui ta väidab, et on hagejale antud laenu, siis ei ole selged laenulepingu tingimused, sh sissenõutavus ja käsundita asjaajamise sätete alusel ei saa neid kulusid hagejalt nõuda. Kui T. H. K leiab, et tegemist on kokkulepetega, siis ei ole selliseid tingimusi tõendatud, seega puudub aluse käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise õiguse järgi kulude hüvitamiseks Ebaselge on, mis töid eelviidatud firmad tegid ja mis on see sooritus, mis tehti hageja eest ja nõuete ulatus.
22.xxx-le tehtud kindlustusmaksed paadi xxx eest on alusetud. Arusaamatu on, mis alusel neid makseid tehti, sest T. H. K ei ole hageja eest neid makseid teinud. xxx-le tehtud maksete puhul ei ole tõendatud nõudeõiguse tekkimist. Arve on adresseeritud T Kle aadressile xxx, seega tegi ta neid enda nimel ja ta oli tolle korteri kasutaja, kaupade ostja.
23.xxxle tehtud makse 48000 € seos hagejaga on samuti tõendamata. Kostja pole tõendanud xxx arve tasumisest tulenevalt hageja suhtes nõudeõiguse tekkimist. Pärast seda on T. H. K teinud mitmeid makseid hagejale erinevatel aegadel perioodil 2017-2020 Hagejale selliste maksete 6 (17)
tegemine kinnitab, et xxx arve tasumisest T H Kle hageja suhtes tagasinõude õigust ei tekkinud või juhul, kui see ka tekkis, siis on see T H K poolt hagejale järgnevate kohustuste täitmisel juba arvesse võetud ja lõppenud. Juhul, kui hagejal oleks tekkinud T H K ees viimasepoolsest xxx arve tasumisest mingi võlgnevus, siis poleks T H K lisaks juba 48000 euro suuruse arve tasumisele, tasunud hagejale 2016.a täiendavalt otse veel 20 000 eurot, 2017.a veel 15 000 eurot, 2018.a veel 30 000 eurot, 2019.a veel 32 000 eurot ja 2020.a veel 14 500 eurot. Juhul, kui kostja arvates on T H Kl tekkinud xxx arve tasumisest hageja suhtes mingi nõue, peab kostja seda ka tõendama, sh peab kostja tõendama nõude õiguslikku alust, ulatust, sissenõutavaks muutumist ja täitmise tingimusi. T H K poolt mingi arve tasumine selliseks tõendiks ei ole.
24.Tasaarvestuse nõuded pole muutnud sissenõutavaks. Tegelikult pole loovutatud nõudeid olemas. Vaieldavate, olematute, aegunud ja Soome õigusele alluvate nõuete T H K poolt kostjale loovutamine on põhjendamatult ja alusetult T H Kt kostja ning hageja arvel rikastav.
25.01.11.22 dokumendis (dok 44s) märkis hageja, et nõuete loovutamise lepingud on intellektuaalselt võltsitud. Kokkulepped on koostatud hiljem kui neil märgitud kuupäevad, hageja sai nendest teada käesoleva menetluse käigus, enne 10.09.21 ei teadnud hageja neist midagi ja T.H. K ei olnud varem teatanud oma väidetavast nõuetest midagi hagejale, pole nõude loovutamisest ja sellisest kokkuleppest hagejale teatanud. Nende kokkulepete tagantjärele vormistamist kinnitab asjaolu, et T H K ja kostja volitatud esindaja M. R andis hagejale kostja nimel 30.09.2020 saldokinnituse, millega kinnitas 30.09.2020 seisuga kostjal hageja ees 621 408,28 euro suuruse laenu tasumise kohustuse olemasolu, st 30.09.2020 seisuga ei olnud nõuete loovutamise kokkuleppeid kindlasti veel olemas. Vastasel juhul ei saanuks kostja hagejale sellist saldokinnitust anda. T. H. K 06.08.2020 saadetud e-kiri ka ei kinnita tema nõudeid, tehtud kulutusi ja hagejale tehtud ülekandeid ei kajastata hageja suhtes olevate nõuete aluseks olevate asjaoludena. Kiri viitab T H K kulutustele ja hagejale tehtud maksetele ja tähendavad T H K poolt hageja ees täidetud ja lõppenud kohustusi.
26.Loovutamise kokkulepete tagantjärele vormistamine tähendab seda, et isegi kui kokkulepetes kajastatud T H K kulutused oleksid käsitletavad hageja vastu nõuete esitamise alustena, siis olid sellised väidetavad võimalikud T H K nõuded hageja vastu nõuete loovutamise kokkulepete tegeliku vormistamise ajaks aegunud – igal juhul olid aegunud kõik 01.01.2018 kuupäeva kandvas, s.o perioodi 25.05.2015-31.12.2017 kohta sõlmitud nõuete loovutamise kokkuleppes märgitud väidetavad T H K nõuded.
27.Hageja esitab vastuväite kõigile nõuete loovutamise kokkuleppes kajastuvatele nõuetele lisaks muudele väidetele.
28.Riiklikult tunnustatud finantsekspert on nõuete loovutamise kokkulepete kohta märkinud, et need olid äriühingule kahjulikud. Seega oli kokkulepete eesmärgiks kahju tekitamine hagejale ja on vastuolus TsÜS § 138 lg 1, 2, § 87 sätestatuga. Nõuete loovutamise kokkulepete vormistamise üheks eesmärgiks lisaks kostjale ja hagejale kahju tekitamisele, võis olla ka kostja suhtes tegelikkuses juba lõppenud T H K laenunõude tunnustamine ja sellega kostjale T H K ees täiendavate põhjendamatute rahaliste kohustuste võtmine. Selliselt on nõuete loovutamise kokkulepete näol tegemist hea usu ja heade kommete vastaste kostjat ja hagejat 7 (17)
kahjustavate näilike tehingutega, millel puudub tegelik majanduslik sisu. Nõuete loovutamise kokkulepped on tühised ka TsÜS § 89 lg 2 alusel.
29.xxx OÜ vaidlusega seotud maksed asjas nr 2-17-12712 on menetluskulud, mis jäeti 77% xxx OÜ kanda, seega ei ole selge, mis alusel peaks hageja 50% hüvitama kostjale.
30.Hagejale ja tema kasuks tehtud maksed on T H K poolt tehtud tema ja hageja omavahelise õigussuhte raames. Hageja on vanaduspensionär, kellel lisaks pensionile puudub muu regulaarne sissetulek ning T H K on hageja poeg. T H K eesmärk nõuete loovutamise kokkulepetes kajastatud maksete tegemisel oli tagada hagejale majanduslik kindlustunne ja igapäevane toimetulek. Vastasel juhul viidanuks ju T H K hagejaga toimunud omavahelises suhtluses tehtud maksetele kui hagejale antud laenule või informeerinuks hagejat summade hüvitamise kohustusest. Seega on nõuete loovutamise kokkulepetes kajastatud maksete näol tegemist T H K poolt oma ema ees kõlbelise kohustuse täitmisega VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses, mille täitmist ei saa ta nõuda. Maksed tegi ta vabatahtlikult (VÕS § 259 lg 1, 261 lg 2) ja mingeid kokkuleppeid, et tekiks võlakohustus, ei ole. Seega oli T.H. K tahe rikastada hagejat tasuta. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt ei saa tasaarvestav poolt tasaarvestada teise poole nõudega oma sellist nõuet, mille täitmist ei saa teiselt poolelt nõuda.
31.Hageja alaline elukoht on Soome ja tasaarvestatud nõuded ei ole sellise võimaliku Eestis toimunud hageja majandustegevusega seotud (Rooma I määruse art 3 lg 4, art 14 lg 1, 2). Nõuetele ei kohaldu Eesti õigus. Ülaltoodu alusel tuleb kostja tasaarvestusavaldus jätta läbi vaatamata.
32.Igal juhul on sellisteks Eesti kohtule mittealluvateks nõueteks mh näiteks alljärgnevatest nõuete loovutamise kokkulepetes kajastatud maksetest tulenevad kostjale loovutatud väidetavad T H K nõuded: 1) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „18.11.2015; JH xxx;
3 193,95 EUR“;
2) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „18.11.2015; JH xxx;
1 621,75 EUR“;
3) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „23.11.2015; xxx;
490,26 EUR“;
4) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „03.05.2016; GR xxx; 1 920,00 EUR; 5) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „04.05.2016; xxx; 48
000,00 EUR“;
6) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „08.06.2016; xxx;
892,49 EUR“;
7) 01.01.2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud makse „09.06.2016; xx xxx;
5 843,00 EUR;
8) 31.12.2020 nõude loovutamise kokkuleppe lisas märgitud maksed „27.05.202001.12.2020; xxx; 15 326,40 EUR“
33.Igal juhul ei ole tasaarvestus lubatud, kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks. 8 (17)
34.Viivise vähendamine pole põhjendatud. Arvestada tuleb, et laenu anti intressita. T. H. K kahjustab äriühingut kahtlaste tehingutega, mis on leidnud kinnitust erikontrolli alusel. Isegi kui mõni neist nõuetest võis kunagi olemas olla, siis olid need kõik loovutamislepingute vormistamise ajaks lõppenud või aegunud. Selliste olematute ja aegunud nõuete loovutamisega hagejale kunstlikult kohustuste tekitamine või hagejale täitmisele kuuluvate kohustuste vähendamine ilmselgelt on hagejat kahjustav ega anna alust viivist vähendada.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
35.10.07.21 (dok 7s), 20.05.22 (dok 27s), 21.11.22 (dok 46s). A P on määratud juhatuse liikmeks 15.03.21 kohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2892.
36.Kostja andmetel ei ole põhivõla summa õige. − Kostja seaduslik esindaja T H K ja kostja on 01.01.2018. a sõlminud nõude loovutamise ja vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkuleppe (lisa 2), mille kohaselt loovutas T H K Osaühingule HILLSTEAD CAPITAL nõude summas 102 802,40 eurot hageja vastu. − Kostja seaduslik esindaja T H K ja kostja on 01.01.2020. a sõlminud nõude loovutamise ja vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkuleppe (lisa 3), mille kohaselt loovutas T H K Osaühingule HILLSTEAD CAPITAL nõude summas 65 375,00 eurot hageja vastu. − Kostja seaduslik esindaja T H K ja kostja on 31.12.2020. a sõlminud nõude loovutamise ja vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkuleppe (lisa 4), mille kohaselt loovutas T H KKostja vaidles hagile vastu Osaühingule HILLSTEAD CAPITAL nõude summas 30 726,40 eurot hageja vastu.
37.Loovutatud nõude kogusumma on 198903,80 €.
38.A Pale ei olnud teada, kas loovutatud nõue on tasaarvestatud hageja nõudega ja esitas kostja nimel tasaarvestuse vastuväite. Tasaarvestuse tulemusel on hagi esemeks olev põhivõlanõue vähenenud 198 903,80 euro võrra, s.o 422504,48 euroni. Kostja võttis hagi osaliselt, s.o 422504,48 euro nõudes õigeks. Seega ei saa rahuldada selles ulatuses põhivõla nõuet ja vastavas ulatuses ka hageja nõuet.
39.Hageja on kostja osanik 50%. Juhul, kui kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise, tekiks olukord, kus ka hageja vara väärtus väheneb summa võrra, mis vastab 50%-le viivisest. Sellises olukorras ei saa hagejal olla mõistlikku õigustatud huvi viivise saamise vastu, kuivõrd see on teda ennast kahjustav. Poolte majandusliku olukorra hindamisel tuleks samuti arvesse võtta, et olenemata sellest, milline on kostja majanduslik olukord, kajastub see ka hageja omandis oleva osa väärtuses. Ehk kui kostja majanduslik olukord on hageja majanduslikust olukorrast märkimisväärselt parem, siis vähemalt hageja omandis oleva osa, mille nimiväärtus vastab 50%- le osakapitalist, väärtuse võrra paraneb ka hageja enda majanduslik olukord. Hageja on kinnistusraamatu andmeil (lisa 5) Tallinnas aadressil xxx asuvate korteriomandite (registriosa nr-id xxx; xxx ja xxx) ühisomanik, mis hageja majanduslikku seisundit ka 9 (17)
võrreldes kostjaga parandab. Hageja majanduslik seisund ei ole kostja majandusliku seisundiga võrreldes silmnähtavalt halvem, mis võiks õigustada viivise väljamõistmist (hageja taotletud ulatuses). Seetõttu taotles kostja viivise vähendamist 0,00 euroni ja jätta viivise välja mõistmata.
40.Kostja ei nõustu hageja seisukoha selles, mis on M. R e-kirjas. Selles pidasid pooled läbirääkimisi erimeelsuste lahendamiseks, mis nähtub e-kirja sisust, sest selles on korduvalt viidatud vastuettepanekule. Sõnastus “Laenujääk on 621 408,28” eurot on seega osa ettepanekust ning sellega ei ole nõuet tingimusteta tunnustatud, sh ei ole tegemist võlatunnistuse andmisega VÕS § 30 tähenduses. Täpsuse huvides vajab märkimist, et kohtu poolt määratud juhatuse liikmele on see esitatud alles peale tsiviilasjas hagi esitamist. Hagi esitamisele eelnevalt ei avaldanud kostja senise juhatuse liikme lepinguline esindaja, miks on põhivõla suurus 422 504,48 eurot ning milline on selle nõude kujunemise arvestuskäik.
41.Kostja ei nõustu sellega, et ÄS § 181 lg 3, § 177 lg 1 järgi pole nõude loovutamine kehtiv. ÄS § 181 lg 3 mõte on sätestada juhatuse liikme lojaalsuskohustus ning ühtlasi ka kohustus vältida huvide konflikti. Selles, et äriühing omandab nõudeid ühelt osanikult teise osaniku vastu, kostja rikkumist ei näe. Kohtu määratud korras juhatuse liige möönas, et eelnimetatud äriseadustiku normid võivad olla asjakohased seetõttu, et nõuete loovutamise lepingud sisaldavad ka vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkulepet. Seejuures tuleb aga tähele panna, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 85 järgi võib olla tehing osaliselt tühine – ehk kui tasaarvestamise kokkulepe on tühine, siis kehtib nõude loovutamine eraldiseisvalt edasi. Nimetatud dokumentides sisalduv vastastikuste nõuete tasaarvestamine ei seondu käesoleva tsiviilasjaga.
42.Seega palus kostja oma esimeses vastuses hagi rahuldada osaliselt 422504,48 €, viivisenõude, sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
43.20.05.22 menetlusdokumendis selgitas kostja, et T. H. K andis hagejale laenu, kandis muid hageja kulusid.
44.I osa moodustavad xxx, Tallinn asuva korteriomandi kulud, kuna see on hagejaga ühisomandis (AÕS § 76 lg 6. 75 lg 1).Tollega seonduvad ka maksed J. A (A), kes tegi seal remonti, riigilõivud, mis tasuti vaidluse pidamiseks xxx OÜ-ga. Nendest kuludest tuleks hagejal hüvitada pool 50%, nagu nõuete loovutamise lepingutes märgitud.
45.II osa moodustavad T H K poolt hagejale antud laenud. Laenude andmist hagejale tõendavad täiendavad kontoväljavõtted (lisa 3). Kontoväljavõtetel on muuhulgas selgitusse märgitud ”transfer” ning ”payment between my accounts.
46.III osa moodustavad moodustavad xxx õigusteenuse kasutamisega seotud arved (lisa 4). Arved on väljastatud nii T H Kle kui ka hagejale, millest järeldub, et õigusteenust osutati mõlemale arvel märgitud isikule. Õigusteenuse arved tasus T H K, mis nähtub käesolevale menetlusdokumendile lisatud kontoväljavõttest (lisa 5).
47.IV osa moodustavad muud kulud, mida T H K on kandnud hageja eest. Täpsemalt on tegemist: 10 (17)
•
xxx-le tehtud maksega turvasüsteemi paigaldamise eest xxx kinnistule, mille omanikuks sai hageja M V T K pärimismenetluse käigus; • xxx-le tehtud maksega, mis seondub Xxx kinnistule kai uuendustöödega; • xxx-le tehtud kindlustusmaksetega paadi xxx eest, mille omanikuks sai hageja M V T K pärimismenetluse käigus; • xxx-le tehtud maksega õhksoojuspumba paigaldamine xxx korterisse – kõnealust korterit kasutas hageja, kes oli ühtlasi ka korteri omanik; • xxx-le tehtud maksega sõiduauto xxx eest, mida kasutas ainuisikuliselt hageja.
48.Need kaubad ja teenused on hageja saanud.
49.Juhul kui kulude kandmiseks polnud hageja nõusolekut, on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 tähenduses.
50.Hageja on T. H. K ema ning kulude kandmine vastas hageja tahtele (lisa 6, 7). Sõiduki xxx ostis hageja, M. V. T vara pärimisel jäi paat xxx hagejale.
51.Kostja on n.ö valdusfirma, mille bilansis on erinevate aegade jooksul kajastatud ka osanike ja äriühingu vaheliste laenutehingute saldod. Need saldod on seejuures muutunud kas laenude tasumise või tasaarvestuse tõttu. Senise juhatuse liikme selgituste kohaselt on hageja nõuete omandamise ning laenude tasaarvestusega ka nõustunud, kuid kui selle üle tekib vaidlus, siis on laenusaldode tasaarvestamine igal juhul olnud tavapärane. Sellise nõuete loovutamine pole välistatud VÕS § 166 järgi.
52.Asjaolu, et T H K ei ole oma 06.08.2020 e-kirjas (hageja 01.11.2022 menetlusdokumendi lisa 1) nõude loovutamisele viidanud, ei tähenda seda, et nõuet selleks ajaks loovutatud ei olnud. Selles sisaldub asjaolude kirjeldus, mille kohaselt on T H K kandnud hageja eest e-kirjas nimetatud kulusid. xxx korterisse puutuvalt avaldab T H K, et tema korterit ei kasuta, kuigi teeb sellele kulutusi. Lisaks nähtub e-kirjavahetusest, et T H K on kandnud hageja auto vahetamisega seotud kulud. Kõnealust e-kirja ei saa käsitleda avaldusena nõuetest loobumiseks, st T H K ei ütle, et ta nende kulude hüvitamist ei nõua.
53.Aegumine vastuväide on kohatu, kuna hageja poel tõendanud, et nõuete loovutamise lepingud sõlmiti hiljem, kostja saab tasaarvestada ka aegunud nõuet VÕS 200 lg 2 järgi.
54.Asjakohatud on hageja väited TsÜS § 86 lg 2, § 87 järgi ja väidetava kostja kahjustamisega. Kui T.H. K ja kostja midagi omavahel tasaarvestasid ja see on tühine, ei tee tühiseks see nõude loovutamist ennast. Hageja väide sellest, et T H K ei ole kulutuste hüvitamise nõuet kunagi esitanud, ei saa olla tõene, sest ka hageja enda poolt kohtule esitatud T H K 06.08.2020 e-kirjas (hageja 01.11.2022 menetlusdokumendi lisa 1) peegeldub T H K ilme rahulolematus tekkinud olukorra üle, kus ta peab kandma kulusid hageja valduses olevatele esemetele. Kostja arvates ei oma tähtsust, millal loovutatavad nõuded muutusid sissenõutavaks. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikk nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad (VÕS § 165). Kostjale loovutatud nõuded on olnud piisava selgusega 11 (17)
määratletavad ja need on ka dokumentaalselt tõendatud, sh on kostja esitanud kohtule T H K konto väljavõtted kulude kandmise tõendamiseks.
55.Menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda, nende väljamõistmine kostjalt kahjustab ka hagejast osanikku.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud, lg 2 sätestab, et intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.
57.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks juhul, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
58.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
59.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täielikult või osaliselt täitmata jätmine, täitmiseta viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
60.Vastavalt VÕS § 113.1 lg-tele 1 ja 4, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta majandusvõi kutsetegevuses tegutsevaks isikuks olevalt võlgnikult nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
12 (17)
61.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit Vaidlustamata asjaolud − − − − −
−
− − − − − −
Poolte vahel on 15.02.2018 sõlmitud tähtajatu laenuleping (hagi lisa 1, I kd lk 5). Kostja sai hagejalt laenu summas 1 252 408,28 eurot (lepingu p-d 2.2, 3.1, I kd lk 7). Laenu tagastamise ajas ei olnud kokku lepitud. Kostja on hagejale 27.02.20 tasunud 631 000 eurot. Hageja saatis posti teel 12.03.2021 avalduse OÜ-le Hillstead Capital laenulepingu ülesütlemise kohta ja laenu tagastamise nõude ning andis selle täiendavalt kostja juhatuse liikmele 18.03.2021 üle allkirja vastu ja nõudis laenu tagastamist 2 kuu jooksul ja laenu tagastamise kohustus tähtaeg oli 18.05.21 (I kd lk 8). Hageja loobus 14.01.22 avalduses osaliselt laenuvõla 422504,48 € nõudest, kuna pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe ja kohus lõpetas menetluse summas 422504,48 € 09.02.22 määrusega (jõustunud). Kostja ei ole tagastanud hagejale ülejäänud laenuvõlga 198903,80 €. Viivis on perioodi 19.05.21-12.01.22 eest 621408,28 eurolt vastavalt 32551,58 € ja perioodi 13.11.22-30.04.22 eest 4708,30 eurot, kokku on viivis 37259,88 €. Kostjal ei ole nõukogu. T H K oli 01.01.18, 01.01.20, 31.12.20 kostja juhatuse liige. Hageja ja T H K on mõlemad 50% ulatuses kostja osanikud. Hageja on nõudnud kohtueelselt kostjalt laenu tagastamist.
62.Kuna kostja sai hagejalt ülalviidatud vaidlustamata asjaolude järgi 1 252 408,28 eurot laenu ja pooled ei leppinud kokku laenu tagastamise ajas, siis oli poolte vahel 15.02.2018 sõlmitud VÕS § 396 lg 1 järgi tähtajatu laenuleping. Kuna laenuleping on vaidlustamata asjaolude järgi üles öeldud 18.03.21 seisuga ning hageja andis 2 -kuulise tähtaja VÕS § 398 lg 1, § 82 lg 1 järgi laenu tagastamiseks, siis tuli vaidlustamata asjaolude järgi laen tagastada 18.05.21. Vaidlus
63.TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
64.ÄS 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
13 (17)
65.ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.
66.Kohtule esitas kostja 3 nõude loovutamise lepingut, mille T. H. K on sõlminud kostjaga, olles samal ajal ühingu juhatuse liige. Kohtu nõudel esitati kohtusse nõude loovutamise lepingud, millel on T.H. K omakäeline allkiri. Selle allkirja üle vaidlust ei tõstatatud ning seega on kohtule esitatud originaaldokumendid (I kd tl 38-43, II kd lk 4, 5,6).
67.Lepingud on järgmised: − 01.01.2018 dateeritud leping, millega loovutas T. H. K oma nõuded kokku 102802,40 € hageja vastu kostjale. − 01.01.2020 dateeritud leping, millega loovutas T. H. K oma nõuded kokku 65375 € hageja vastu kostjale. − 31.12.2020 dateeritud leping, millega loovutas T. H. K oma nõuded kokku 30726,40 hageja vastu kostjale.
68.Kõigil lepingutel on lisad ja neist nähtuvad nimekirjad, mille järgi on T. H. Kl väidetavad nõuded hageja vastu. Lisade näol on tegemist lihtsalt tabeli kujul koostatud nimekirjadega, milles on kajastatud kuupäevad, kulu artikkel, võimaliku kuluga seotud isikud, sj kajastub neis ka hageja nimi, ja märked (I kd tl 38-43). Nõuete loovutamise lepingute lisad (neid on 3) ei sisalda ühtegi viidet sellele, mis võlasuhtega on hageja ja T. H. K vahel tegemist, millal need tekkisid, mis asjaoludel nad tekkisid (kas tegemist on lepinguvälise, lepingulise vm õigussuhtega) ja millal nad muutusid sissenõutavaks, ehk millal ja millise kohustuse pidi siis hageja T. H. K ees täitma ja mis jäi täitmata. Kostja on väitnud, et need kulud ja nõuded, mis T. H. Kl on hageja ehk tema ema vastu, on puhtalt seotud T. H. K ja tema ema isiklike varaliste suhetega. Nõuete loovutamise lepingutest ja lisadest ei nähtu, et need T. H. K ja hageja vahelised väidetavad varalised suhted oleksid seotud kostja äritegevusega. Et kostja oleks äriühing, kes ostab oma majandustegevuses üles erinevate isikute nõudeid ehk see oleks tema majandustegevuse sisu, ei nähtu ühestki tõendist.
69.Nõude loovutamise lepingutest nähtuvalt on olnud T. H. Kl kohustused kostja ees, mis tulenevad laenukohustustest (15.02.2018), kuid märgitud pole selgelt, millised need kohustused on ja millal tuli need täita. Lepinguist nähtub vaid see, et kostja pidi maksma T. H. Kle saadud nõuete eest tasu nõuete väärtuses ja T. H. K ja kostja tasaarvestasid kokkuleppel omavahel need vastastikused nõuded (nõude loovutamise tasunõue ja laenu tagastamise nõue) lepingute p 2.1-2.4 järgi Sisuliselt on selle tasaarvestuse tulemusel vabanenud T. H. K oma laenu tagastamise kohustusest kostja ees.
70.Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et viidatud nõuete loovutamiselepingutega on T. H. K ja kostja teinud tehingud, mis väljuvad kostja tavapärase majandustegevuse raamest ning lisaks on tehtud nende vahel tasaarvestustehingud, mille tulemusel ei pidanud kostja maksma tasu T. H. Kle ja viimane ei pidanud tagastama laenu kostjale, 3 lepingu järgi kokku 198903,80 €.
71.Nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega oli nii nõuete loovutamise 14 (17)
lepingute sõlmimiseks kui ka tasaarvestuskokkulepete tegemiseks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks olnud ÄS § 181 lg 3 järgi vastava osanike otsus, sealjuures tuleb arvestada, et ÄS § 177 lg 1 järgi ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Nii hageja kui T. H. K on mõlemad 50% ulatuses kostja osanikud, seega ei saanud T. H. K hääletada ka selliste nõuete loovutamise lepingute sõlmimiseks ja tasaarvestuskokkuleppe sõlmiseks vastavate otsuste tegemisel.
72.Selliseid otsuseid, millega oleks lubatud T. H. Kl kostjaga sõlmida ülalviidatud nõuete loovutamise 3 lepingut ja 3 tasaarvestuskokkulepet, ei ole kohtule esitatud. Hageja ei ole heaks kiitnud võimalikke otsustusi.
73.Lisaks. Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud A. V arvamuse T. H. K tegevuse kohta kostja juures (II kd lk 63jj, 02.11.22 lisa 2). Sellest nähtub, et T. H. K on asjatundja arvamuse kohaselt teinud need nõuete loovutamise 3 kokkulepet vastuolus kostja kui ettevõtte huvidega ning need on ettevõtte omakapitali väärtust kahjustavad. Asjatundaja arvamusest nähtub, et nende kokkulepete tulemusel on ettevõte loobunud laenunõudetest juhatuse liikme vastu, saades vastu kümneid erinevaid kokkulepete lisas toodud nõudeid (maksete nimekiri), millest asjatundja hinnangul pole vähemalt osade puhul kindel see, kas ja mis alusel annavad T. H. K poolt väidetavalt hageja eest või kasuks tehtud maksed üldse õiguse midagi hagejalt nõuda. Asjatundja arvamusest nähtub, et kuna ettevõte omandas antud kokkulepetega nõuded nende nimiväärtuses, puudub ettevõtte seisukohalt taoliste ebakindlate nõuete omandamistel igasugune majanduslik mõte. Asjatundja hinnangul on antud nõuete omandamise kokkulepped ettevõtte omakapitali väärtust kahjustavad ja ettevõttele on nendega võetud ebavajalikke riske, tehingutega ettevõttele põhjustatud kahju ulatus on ebaselge – selleks on mis iganes põhjusel (nt nõude alusetus) laekumata jäävad omandatud nõuded, samuti kulud (nt õigusabikulud), mis on vajalikud väidetavate nõuete suuruse selgitamiseks ning sissenõudmiseks teha. Ehkki see, kas ja mis ulatuses on omandatud nõuded hageja vastu sissnõutavad, tõendatud ja põhjendatud, on kohtu pädevuses, saab asjatundaja kohtu hinnangul hinnata seda, mis on vaidlusaluste nõuete loovutamise lepingute majanduslik väärtus kostjale. Seega asub kohus asjatundja arvamust hinnates järeldusele, et sellised vaidlusaluste nõuete loovutamise tehinguid ei olnud kostjale majanduslikult põhjendatud, kasumlikud ja olid vastupidiselt kahjulikud ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et need nõuete loovutamise lepingud ei olnud tehtud turuväärtusega. Sellised tõendeid, mis kinnitaks, et viidatud tehingud oleksid tehtud turuhinnaga, ei ole.
74.Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusalused nõuete loovutmise lepingud, mis on dateeritud 01.01.18, 01.01.20, 31.12.202 ja sõlmitud T. H. K ja kostja vahel, on tehtud ÄS § 168 lg 1 p 10, ÄS § 181 lg 3 II lausest tulenevaid nõudeid rikkudes ning on ÄS § 181 lg 3 I lause järgi ning TsÜS § 87 järgi tühised ja neil pole õiguslikke tagajärgi.
15 (17)
75.VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on esitanud kostja tasaarvestusnõudele vastuväited põhjusel, et nõuete loovutamise lepingud on tühised, ja lisaks, et nõuded, mis võisid olla T. H. Kl hageja vastu ja mis loovutati kostjale, pole selged, pole tõendatud, neid ei ole tekkinud, need on arusaamatud, aegunud, pole sissenõutavad. Sellised vastuväiteid võib hageja kui väidetav võlgnik VÕS § 171 lg 1 järgi esitada nii esialgsele võlausaldajale (T. H. K) kui ka uuele võlausaldajale ehk kostjale.
76.Seega ei saanud kostja ka tühiste nõuete loovutamise lepingute alusel väidetavalt omandatud nõudeid tasaarvestada VÕS § 197 lg 1, § 198, § 200 lg 4 järgi hageja nõudega ning hageja laenulepingust tulenevad nõuded ei lõppenud kostja poolt menetluses tehtud tasaarvestusega summas 198903,80 €.
77.Kuna kostja ei ole tasunud hagetavad põhivõlga ega viivist, siis on kostja rikkunud VÕS § 396 lg 1, 398 lg 1, § 82 lg 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust 198903,80 euro ulatuses VÕS § 100 mõttes, on viivituses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnetava laenu tagastamist 198903,80 € kooskõlas VÕS § 396 lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause, § 94 ja § 101 lg 1 p 6 ning TsMS § 367 järgi. Viivise suuruse üle vaidlus puudus, seega on viivis 30.04.22 seisuga kokku 37259,88 € ning alates 01.05.22 tuleb välja mõista viivist otsuse tegemise aja seisuga 9939,74 €, alates 15.12.22 viivist põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
78.Kostja palus viivist vähendada, kuna viivis kahjustab kostjat ja ka hagejat ennast, hageja majanduslik olukord on hea. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
79.Kohus leiab, et viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8, § 164 lg 1 järgi puudub alus. Esmalt pole kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutav ühekordne viivis 47199,62 € (37259,88 € + 9939,74 €) ebamõistlikult suur, kuna on ca 4,2 korda väiksem põhivõla nõudest. Teiseks on tegemist seadusjärgses määras esitatud viivisenõudega ja tegemist on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause järgse õiguskaitsevahendiga. Kostja saanuks juba siis, kui hageja ütles lepingu üles ja andis tähtaja laenu tagastamiseks 18.05.21, vältida viivise tekkimist. Seega on ainetud kostja väited viivise vähendamiseks põhjusel, et see kahjustab kostjat. Lisaks on laen antud intressita, seega ei teeni hageja sellelt laenult ka tasu. Nii ei oma tähendust asjaolu, et hagejal on kinnistuid (ühisomanik, I kd tl 44-46) ja et tema varanduslik olukord on hea või pole halvem kostja olukorrast.
80.Kuna hagejal on õigus nõuda viivist ja vaidlus puudus selles, et kohtueelselt on hageja nõudnud kostjalt kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult laenu tagastamist, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 40 € VÕS § 113.1 lg 1 järgi.
81.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulusid 40 €, laenuvõlga 198903,80 €, 16 (17)
viivist 14.12.22 seisuga 47199,62 € ja alates 15.12.22 viivist võlgnetavalt laenuvõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni laenuvõla tasumiseni.
82.Kuna hagi kuulub ülaltoodud motiividel rahuldamisele, ei hinda kohus poolte väiteid T. H. K ja hageja vahelistest varanduslikest suhetest, T. H. K väidetavatest hageja vastu suunatud nõuete sissenõutavusest, tõendatusest, põhjendatusest, aegumisest, samuti seda, milline õigus neile õigussuhetele kohaldub ja kas neid õigussuhteid saab hinnata Eesti kohus. Kohus ei hinda ka vastavaid tõendeid. Samal põhjusel ei ole vaja kohtul hinnata poolte väiteid sellest, kas kostjaga sõlmitud nõuete loovutamise lepingud on mingitel muudel asjaoludel tühised, kas need on koostatud tagantjärgi kuupäevaga käesoleva menetluse ajal 2021.a., kas nendega on kahjustatud hagejat kui ühte kostja osanikku (M. R e-kiri, volikirjad I kd tl 12-15, hageja esitatud eriaudiitori kontrolli aruanne, I kd tl 54-61, kostja vastus hagejale teises tsiviilasjas nr 2-21-2892, I kd tl 63-71, kostja väidetavad tõendid T. H. K nõuete kohta koos nõuete loovutamise lepingutega, I kd tl 93-180, hageja esitatud tõendid T. H. K ja kostja kohta, volikirjad, teabenõuded, vastus laenunõudele, kirjavahetus hagejaga jms, I kd tl 189 - 238, kostja esitatud kirjavahetus, arved konto väljavõtted ja muud tõendid T. H. K ja hageja vahel seoses nõuetega, II kd tl 10-40, hageja esitatud otsus asjas nr 2-17-12712 ja Riigikohtu määrus, mis puudutab vaidlust xxx OÜ-ga, II kd tl 70-75). Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
83.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda ja kohus määrab nende rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2 järgi pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kostja väide, et kulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuna kulude väljamõistmine kahjustab hagejat ennast, on alusetu ning asjas ei ole erilisi põhjuseid, miks kulude jätmine poolte kanda oleks põhjendatud, õiglane. Hageja ei ole ka nõustunud poolte kulude jätmisega poolte endi kanda.
84.Tsiviilasja hind määrataks hagi esitamise aja seisuga TsMS § 122, 123 järgi ja see on 679 060,49 eurot.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.