Kohtuasja number
2-06-40134
Otsuse kuupäev
23. aprill 2008.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
AS M hagi V K vastu 411 000,00 krooni väljamõistmiseks hageja – AS M (reg.kood xxx; asukoht: xxx); hageja seaduslik esindaja – V O hageja lepinguline esindaja – Andrus Räppo (Aleksis Õigusbüroo OÜ ) kostja – V K (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja R Viik (xxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
20. märts 2008.a., avalikul kohtuistungil.
Jätta hagi rahuldamata.
Resolutsioon
V K`i menetluskulud jätta AS M kanda, AS M menetluskulud jätta tema enda kanda. Tühistada 21.02.2008.a. kohtumäärusega seatud hagi tagamine, millega seati kohtulik hüpoteek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud V K ́ile (isikukood xxx) kuuluvale kinnistu kaasomandiosale (1/5 suurusele osale) asukohaga Xxx, Tallinn hüpoteegisummaga 411 000 krooni AS M (reg.kood xxx) kasuks. .
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt töötas kostja AS M juhatuse liikmena 25.03.2003- 22.08.2005. Kostja sõlmis AS M esindajana 01.04.2005 laenuandja V Oiga notariaalselt tõestatud laenulepingu, mille kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas 500 000.00 krooni. Laenulepingu p 1.3 järgi on summa 411 000.00 krooni üle antud laenuandja poolt laenusaajale enne käesoleva lepingu sõlmimist ning nimetatud summa saamist kinnitab laenusaaja oma allkirjaga. Kostja ei ole laenusaaja esindajana laenulepingu alusel tema kätte usaldatud laenusummat 411 000.00 krooni AS-le M kui laenusaajale üle andnud. Hageja palub kostjalt välja mõista 411 000.00 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse täienduses 14.02.2008 osundas hageja sellele, et kostja on notariaalse laenulepingu allkirjastamisega tunnistanud, et on saanud 411 000.00 krooni. Kostja ei ole kunagi esitanud laenusaaja esindajana laenuandjale ühtki kirjalikku teadet, millisest oleks võimalik aru saada, et kostjal laenusaaja esindajana on vastuväiteid laenulepingus osundatud faktidele.
Kostja V K hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kostja ei ole hagejalt isiklikuks tarvitamiseks laenu saanud. Kõik saadud summad on kulutatud hageja kui tööandja huvides. Kostja täiendas oma vastuväiteid menetluse kestel ja andis toimunule oma nägemuse. Kostja väidete kohaselt on laenuandjaks alati olnud AS M ainuosanik ja praegune juhataja V O, kes oma tollast võtmerolli kasutades lasi juhatajal allkirjastada mitmel korral laenulepinguid. Seejuures sõlmiti laenulepingud suurematele summadele, millest osa jäigi iga kord laenuna laekumata. Maksti alati ülekandega firma arvele (näiteks 21.02.2005 47000.-, 18.03.2005 300 000.-, 04.04.2005 28 000.-, 05.04.2005 30 000.-, 05.04.2005 10 000.-, 14.04.2005 11 000.-, 20.04.2005 15 500.-jne. Kunagi ei makstud sularahas. Ei hagejal ega laenuandjal pole esitada kohtule ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kostjale oleks hageja laenuga seotud summasid sularahas üle antud. Hageja kasutas ainult ülekannete vormi. Iga kord on laenulepingus kirjas, et summa on varasemalt juba makstud. Asjas on sõlmitud kaks lihtkirjaklikku laenulepingut ja siis nende kahe laenulepingu kogusumma peale kõnealune notariaalne laenuleping. Pärast esimest lihtkirjalikku lepingut teatas laenu andja mõne aja pärast, et ta on laenu maksnud vaid osaliselt ja soovib täiendava maksmise samuti eraldi vormistada. Kuna nõukogu esimehena ja tegevjuhtimisest tegeliku osavõtjana (juhatajal polnud isegi juurdepääsu pangakontole) oli laenu andjal väga hea ülevaade hageja majandustegevusest. Juhataja allus otseselt temale ja täitis tema korraldusi, samuti teadis kostja juhatajana varasemalt raamatupidajalt saadud informatsioonist, et raha oli juba hageja arvele laekunud ja seepärast polnud tal põhjust sellise lepingu vormistamisest keelduda. Peale kahe lihtkirjaliku laenulepingu soovis laenaja kogu laenusumma 500 000.- kohta koostada laenulepingu veel ka notariaalses vormis, mis samal päeval 01.04.2005 Tallinna notar Sirje Ormani juures sõlmiti. Notariaalses laenulepingus 01.04.2005 on öeldud, et hageja nõukogu on 09.02.2005.a. otsustanud sõlmida nimetatud lepingu. Selle kohta on tõepoolest olemas nii ainuaktsionäri O kirjalik otsus kui ka hageja nõukogu otsus, mõlemad 09.02.2005.a., kus otsustati võtta laenu 500 000 krooni. Seejärel otsuste alusel 01.03.2005.a. koostati lihtkirjalik laenuleping summale 303 735 krooni ja lepingu teksti järgi olevat laen juba üle antud. Järgneb hageja nõukogu otsus nr 6/05 29.03.2005.a., millega otsustatakse justkui võtta ka teine laen (esimene oli juba ju laekunud ja seda pidi selle otsuse protokollija V O , kes oli ainuaktsionärina ka laenu andjaks kindlasti teadma). Teiseks laenuks oli samuti 500 000 krooni ja allkirjastamisõigus otsustati anda kostjale kui juhatuse liikmele. Nüüd hageja väidabki, et 01.04.2005 notariaalse laenulepingu järgi just see teine laen nüüd võetigi ja selle on kostja koos samal päeval makstud veel ühe lihtkirjaliku laenuga omastanud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks pidasid pooled vajalikuks notariaalses laenulepingus viidata nõukogu otsusele 09.02.2005.a. See laen oli juba hageja arvele suures osas üle kantud ja pärast seda oli nõukogu teinud teise otsuse. Selle teise otsuse ja laenu lepingu notariaalset vormistamise vahel oli väga lühike ajavahe ja seda ei saanud hageja lihtsalt ära unustada.
Kostja teada sellest esimesest 09.02.2005.a. nõukogu otsusest ja otsuse järgi sõlmitud lepingu ümberkirjutamisest notariaalses vormist ju notari juures lepingut sõlmides lähtutigi. Seega kostja tõestab just selle notariaalse laenulepingu kuupäevaga, et tegemist on 01.04.2005.a. ja 01.03.2005.a. lepingute puhul ikka ühe ja sama laenulepinguga, mida otsustati võtta juba 09.02.2005.a. Mingist uuest nõukogu otsusest täiendavaks laenuks 29.03.2005.a. ta ei tea. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtuistungil jäid hageja esindajad nõude juurde, kostja ja tema esindaja vaidlesid hagile vastu. Kohus, ära kuulanud hageja esindajate ja kostja seletused, kuulanud ära tunnistajad, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et kostja oli AS M juhatuse liige ajavahemikul 25.03.200322.08.2005.a. Asja materjalidele lisatud 01.04.2005.a. sõlmitud notariaalse laenulepingu (tlk 10-12) järgi laenas V O AS M p. 1.1 kohaselt 500 000 krooni. Lepingu p. 1.3 kohaselt nimetatud laenusummast summa suuruses 411 000 krooni on laenuandja poolt laenusaajale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist ja nimetatud summa saamist kinnitab laenusaaja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul ning ülejäänud summa suuruses 89 000 krooni annab laenuandja laenusaajale üle hiljemalt 01.06.2005.a. Hageja väidetel ei ole 01.04.2005.a. sõlmitud laenulepingu järgi saadud summast 411 000 krooni hagejale üle antud. Kuna kostja, kui tollane hageja juhatuse liige, on laenulepingut allkirjastades lepingu p-s 1.3 kinnitanud, et laenusumma on üle antud enne lepingu sõlmimist, siis palub hageja kostjalt välja mõista 411 000 krooni. Kuna juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme vahel on käsundile iseloomulik võlasuhe, siis leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõue on kvalifitseeritav VÕS § 626 lg 1 järgi. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja väidete kohaselt on laenusumma hageja arveldusarvele üle kantud. Hageja ja V Oi vahel sõlmiti 01.03.2005.a. lihtkirjalik laenuleping, mille täitmiseks kandis laenuandja summad hageja kontole. 01.04.2005.a. sõlmitud notariaalse laenulepinguga muutsid hageja ja V O 01.03.2005.a. sõlmitud laenulepingut. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Arvestades asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et käesolevas asjas on veenvamalt tõendamist leidnud kostja väide, et 01.04.2005.a. sõlmitud notariaalse laenulepinguga muutsid hageja ja V O 01.03.2005.a. sõlmitud laenulepingut. Laenulepingud sõlminud poolte kokkuleppele jõudmine 01.03.2005.a. lepingu muutmiseks nähtub järgnevatest asjaoludest. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et 01.03.2005.a. sõlmitud laenulepingu (tlk 54) aluseks on 09.02.2005.a. hageja ainuaktsionäri ja hageja nõukogu otsused. Asja materjalidele lisatud AS M ainuaktsionäri 09.02.2005.a. otsuse (tlk 55) kohaselt otsustas AS M ainuaktsionär V O, et temalt võetakse laen summas 500 000 krooni AS M. Asja
materjalidele lisatud AS M nõukogu 09.02.2005.a. otsuse (tlk 56) kohaselt otsustati võtta V O laen summas 500 000 krooni. Ka asja materjalidele lisatud 01.04.2005.a. notariaalse laenulepingu p-ist 4.1.1. nähtub, et laenusaaja nõukogu 09.02.2005.a. otsustas sõlmida nimetatud notariaalse laenulepingu. Seega on nii lihtkirjalik kui ka notariaalne laenuleping sõlmitud sama 09.02.2005.a. hageja nõukogu otsuse alusel. Kuigi asja materjalidele on lisatud ka 29.03.2005.a. AS M nõukogu otsus (tlk 99), mille kohaselt otsustas nõukogu, et V O võetakse AS M laen 500 000 krooni, leiab kohus, et see otsus käesolevas asjas esitatud laenulepingute sõlmimise aluseks olla ei saa, kuna notariaalses laenulepingus on viidatud 09.02.2005.a. nõukogu otsusele ja 01.03.2005.a. lihtkirjalik laenuleping on varasema kuupäevaga. Lepingu muutmise vajadusele viitavad ka asjaolud, et hilisemas, notariaalses laenulepingus, on laenusumma suurem ja laenu tagasimakse tähtaeg pikem. Asja materjalidele lisatud 01.03.2005.a. lihtkirjaliku laenulepingu kohaselt oli laenusummaks 303 735 krooni ja laenu tagasimaksmise tähtajaks 01.03.2008.a. 01.04.2005.a. notariaalsest laenulepingust nr 2044 nähtub, et lepingupooled leppisid kokku laenusummas 500 000 krooni, laenusumma tagasimakse tähtaeg oli 01.04.2010.a. Antud asjas on hageja seaduslik esindaja tuginenud sellele, et notariaalses laenulepingus märgitud 411 000 krooni andis ta kostjale üle 01.04.2005.a. notaribüroos sularahas, kusjuures laen anti selleks, et tasuda maksuameti ees tekkinud riiklike maksude võlgnevus. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et laenusumma sularahas üle anti. Sularahas üleandmisele ei viita esiteks notariaalne leping. Asjas tunnistajana üle kuulatud G L ütlustest, kes oli laenulepingu sõlmimise päeval laenuandja ja kostjaga kaasas, nähtub, et rahasummade sularahas arveldamisest juttu ei olnud, ei enne ega pärast notariaalse laenulepingu sõlmimist ta kostjal sellises summas sularaha olemasolu ei näinud, kuigi viibis vahetult pärast laenulepingu sõlmist kostjaga koos. Kohtu arvates on sularahas laenusumma üleandmise ebaveenvus tõendatud ka tunnistaja JR ütlustega. Nimelt nähtub JR ütlustest, kes oli hageja raamatupidaja, et tema tasus ülekandega vastavalt hageja juhatuse liikme korraldustele makseid sh. ka riigimaksete summasid. JR ütlustest nähtub, et tema sularahaga ei tegelenud, sularahaga makseid ei teostanud. Kohtu arvates ei ole hageja esindaja usutavalt selgitanud vajadust, miks pidi riigimaksete teostamiseks üle andma laenusumma sularahas. Asja materjalidele lisatud AS M konto väljavõtetest (tlk 64-93) nähtub, et peale 09.02.2005.a. ainuaktsionäri ja nõukogu otsuste on V O hagejale üle kandnud summasid järgmiselt 16.02.2005.a. 34 500 krooni; 21.02.2005.a. 47 000 krooni; 15.03.2005.a. 10 000 krooni; 18.03.2005.a. 3 735 krooni; 18.03.2005.a. 300 000 krooni; 04.04.2005.a. 28 000 krooni; 05.04.2005.a. 30 000 krooni: 05.04.2005.a. 10 000 krooni; 14.04.2005.a. 11 000 krooni; 20.04.2005.a. 15 500 krooni; 02.05.2005.a. 15 500 krooni; 06.07.2005.a. 21 000 krooni; 18.07.2005.a. 4 300 krooni. Kõik maksed on tehtud selgitusega sissemaks või laenuleping. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi ning laenuandja poolt ülekantud laenu kogusummat ja 01.04.2005.a. sõlmitud laenulepingujärgset summat, leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väited, et kostja ei ole hagejale saadud laenusummat üle andnud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata tuleb 21.02.2008.a. kohtumäärusega seatud hagi tagamine tühistada.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.