Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.07.2005.a tööettevõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama hageja tellimusel Lagedi alevikus aadressil Betooni 19 asuva hoone ehitustööd. Kostja kohustus teostama rõdude ja treppide remondi, trepimademete plaatimise, fassaadi soojustamise ja krohvimise, sokli parandamise ja värvimise. Fassaadi soojustamise ja krohvimise mahuks oli kõnealuses hinnapakkumises märgitud 1570 m2. Töövõtulepingu kohaselt oli põhitööde algus kokkuleppeline ning fikseeriti tööde alustamise aktiga. Tööde alustamiseks pidi olema tasutud ettemaks. Tööde lõpetamise tähtaeg oli kirjas lepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Ettenägematute takistuste või halbade ilmastikuolude korral võis tööde lõpptähtaega pikendada vastavalt aktiga fikseeritud päevade võrra. Hageja tasus ettemaksu 311 946,30 krooni. 06.08.2005.a sõlmisid hageja ja kostja tööde alustamise akti ning kostja alustas tööde teostamist. 26.08.2005.a teavitas kostja hagejat, et on eksinud hinnapakkumises tööde mahtudega ning tegelikult on kogu tööde maht 1900 m2. Kostja tunnistas, et ei ole objekti mõõtnud enne hinnapakkumist vastavalt töövõtjale esitatud objekti joonistele ning teatas, et ei ole täiendava tasu maksmiseta nõus töid jätkama. Töövõtulepingust tulenevalt pidid fassaaditööd olema lõpetatud hiljemalt 17.01.2005.a. Fassaaditöödest oli teostatud ainult 25%, mis põhjustas soojakao, mida ei oleks tekkinud, kui terve fassaad oleks soojustatud lepingu tingimusi järgides. Hageja esitatud arvutuskäigu kohaselt energiasäästust tulenevaks kahjuks oli 39 424 krooni. Arvutuste aluseks võeti küttekulu 2005.a jaanuarist aprillini. Hageja kahju 140 698,48 krooni seisneb hinnatõusus. Lepingujärgselt oli fassaaditööde hinnaks 828 218,40 krooni, hilisemas OÜ Griswald hinnapakkumises 968 916,88 krooni. Töövõtulepinguga võttis kostja endale kohustuse tasuda tööde tähtaja ületamisel viivist 0,05% tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kokku moodustas viivise nõue 10.02.2006.a seisuga 23 930 krooni. Võttes aluseks VÕS § 189 lg 2 sätestatu, kuulub reaalselt tagastamisele osa ettemaksust (nn saldoprintsiip), mille eest ei ole kostja töid teostanud. Kostja on objektil teostanud üksnes fassaaditöid ning seda 455 m2 ulatuses. Kostja on teostanud töid 240 026,15 krooni eest. Seega saldo ettemaksu ja teostatud tööde vahel on 71 920,15 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Töövõtulepingu sõlmimisel aluseks võetud hinnapakkumises oli fassaadi soojustamise ja krohvimise mahuks märgitud 1570 m2, mille nimetas hageja. Kostjal puudus kohustus hageja hinnapäringus esitatud andmeid kontrollida ja võis eeldada, et hageja esitatud andmed on õiged. 2005.a oktoobri alguses esitas kostja hagejale

lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale leppetrahvi nõudmisest teatanud. Isegi kui leppetrahvi nõudmise õigus oleks säilinud, vaidlustab kostja leppetrahvi arvestuse. Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi tööde üleandmisega viivitamise eest olukorras, kus kostja on nö kohe lepingu täitmise alguses teatanud, et ta töid edasi ei tee ning olukorras, kus kostja on loobunud täitmise nõudest ja nõuab lepingu täitmise asemel kahju hüvitamist. Lisaks palus kostja leppetrahvi VÕS § 101 lg 3, § 162 ja § 139 alusel vähendada null kroonini, kuna kostjapoolse kohustuse rikkumise põhjustas hageja poolt ebaõigete andmete esitamine ja hageja jättis tegemata toimingud, mis oleksid tema väidetavat kahju ära hoidnud. Samuti ei ole hagejal õigust arvestada leppetrahvi kuni hagi esitamiseni. Hagi alusena märgitud asjaoludel ei saa hageja saamata jäänud energiasäästu nõuet esitada kui saamata jäänud tulu. Samata jäänud energiasääst 2006.a jaanuarist kuni aprillini ei ole tööde poolelijätmisega 2005.a augustis kostja hinnangul põhjuslikus seoses. Energiasäästu hüvitamise välistab ka VÕS § 127 lg 2 sisalduv kahju ettenähtavuse reegel. Kostjal oli mõistlik õigus eeldada, et hageja käitub heauskselt ja tellib fassaaditööd kolmandalt isikult juba samal sügisel. Hagejal oli VÕS § 139 lg 2 ja § 6 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt kahju vältimise kohustus. Samuti on saamata jäänud energiasääst tõendamata ning hageja arvestused ebaõiged. VÕS § 135 lg 2 alusel ei saa hageja hinnavahe hüvitamist nõuda, kuna selle sätte kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Tuginedes VÕS § 118 lg 1 p 1 on hageja kaotanud õiguse taganeda lepingust. Hageja sai lepingu rikkumisest teada 26.08.2005.a. Hageja käsitluse kohaselt on hageja lepingust taganenud hagiavalduse esitamisega 13.02.2006.a. Pool aastat ei ole mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks. Lisaks ei ole hageja tuginenud fassaaditööde turuhinnale. Kostja 2. hinnapakkumist ei saa lugeda turuhinnaks. Kostja 1. ja 2. hinnapakkumine on tööde mahult erinevad, mida ei saa 1:1 võrrelda. Hageja poolt ettemaksu 311 946,30 krooni tasumine toimus kõikide hinnapakkumises märgitud tööde arvelt. Hageja saaks teoreetiliselt nõuda enammakstud summa tagastamist juhul, kui kostja ei oleks hinnapakkumises märgitud töid kokku teostanud ettemaksuna tasutud summa eest. Sellist väidet ei ole aga hageja esitanud. Kostja on teinud ainuüksi fassaaditöid praktiliselt ettemaksu summa ulatuses. Kostja väitel tegi töövõtja lepingut täites lisatöid, mille eest lepingu järgi peab hageja tasuma eraldi. Lisatööde ja materjalide maksumus on kostja arvutuste kohaselt 43 258 krooni (käibemaksuta). Lisaks jäi Betooni 19 elamu keldrisse vahtpolüsterool, mille maksumus oli 7500 krooni (käibemaksuta). Eelnevast tulenevalt on kostja nõue hageja vastu kokku summas 59 894,44 krooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 18.06.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et 04.07.2005.a sõlmiti töövõtuleping, mille alusel kohustus kostja teostama Lagedil Betooni 19 asuva hoone ehitustööd. Hageja kui tellija kohustus tasuma töövõtjale tööde eest koos käibemaksuga kokku 1 039 821 krooni, seejuures tuli tellijal tehta ettemakse 311 946,30 krooni, mille hageja tasus 22.07.2005.a. Vaidlust polnud ka selles, et 26.08.2005.a teatas kostja hagejale, et ta ei ole nõus tegema kogu hoone fassaaditöid töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises märgitud hinna eest ja et tööd jäetakse pooleli, kui hageja ei ole nõus tasuma tööde eest vastavalt tegelikele mahtudele. 15.09.2005.a alustas kostja objektilt tellingute mahavõtmist. Vaidlustamata 3(8)

asjaolude kohaselt on kostja osa töövõtulepingu järgsetest töödest teostanud. Fassaaditöid on tehtud 455 m2 ulatuses. Vaidlus on eeskätt selles, milliseid õiguskaitsevahendeid on hageja käesoleval juhul õigustatud kasutama ning kas ja kui suures ulatuses on kostja kohustatud hüvitama hagejale lepingu rikkumise tagajärjel väidetavalt tekkinud kahju. Lisaks oli erimeelsus küsimuses, kas kostja on teostanud lisatöid ning kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. Kohus, tuginedes TSÜS §§ 67 jj, TsMS § 5 lg 2 sätestatule ning kohtupraktikale, jaatas hageja töövõtulepingust taganemist hagiavalduse esitamisega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja õigust taolisel viisil lepingust taganeda, kuid on seisukohal, et hageja on taganemisõiguse realiseerimisega ebamõistlikult viivitanud. Tulenevalt VÕS § 116 lg 4 sätestatust ei olnud tellija kohustatud andma töövõtjale täiendavat täitmise tähtaega, kuna viimane teatas 26.08.2005.a, et keeldub töövõtulepingut kokkulepitud tingimustel täitmast. Sõlmitud töövõtulepinguga võttis kostja endale kohustuse, mis oli lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Väär oli kostja väide, et kostjal puudus kohustus hageja esitatud andmeid kontrollida. Hageja ei ole kaotanud õigust lepingust taganeda vastavalt VÕS § 118 lg 1 p-le 1. Kostja ei ole pärast 2005.a augustit töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega näidanud üles ka huvi lepingu jätkamiseks. Samuti ei ole saavutatud mõlemat poolt rahuldavat kompromissettepanekut. Seetõttu ei saanud kostjal ajaperioodil 2005.a septembrist kuni 2006.a veebruarini tekkida veel õigustatud ootust, et hageja enda taganemisõigust ei kasuta. Juhindudes VÕS § 189 lg 1 ja 2 oli põhjendatud kostjalt välja mõista tasutud ettemaksu ulatuses, mille eest ei ole kostja töid teostanud. Hageja arvutuste kohaselt kuulus väljamõistmisele 71 920,15 krooni. Ettemaks 311 946,30 krooni tasuti kõikide tööde ja materjalide eest kokku. Kostja väitel on töid ettemaksuna tasutud summa eest teostatud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on teostanud töid ettemaksuna tasutud summa eest. Paljasõnaline oli kostja väide, et fassaaditööde mahtude hindamisel tuleks arvesse võtta ka aknaavasid ning et see on taoliste tööde puhul tavapärane. Lisaks tuleks sellisel juhul kohtu arvates lugeda fassaaditööde kogumahuks 1900 m2 ning teha ümberarvutused kooskõlas kostja teise hinnapakkumisega. Taoline arvutuskäik ei oleks käesoleval juhul aga põhjendatud, kuna tööde teostamisega vastavalt 2. hinnapakkumisele hageja nõustunud ei ole. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt otsese varalise kahju hüvitamise nõude summas 140 698,48 krooni (VÕS § 135 lg 2). Kahju nõude summa tuleneb kostja 2. hinnapakkumise ja sõlmitud töövõtulepingu fassaaditööde hinna vahest. Kohtu hinnangul tuli kostja 2. hinnapakkumist, 968 916,88 krooni, lugeda vaidluse lahendamisel turuhinnaks. Samuti ei ole kostja oma ehitusteenuse turuhinda puudutavaid vastuväiteid tõendanud. Kostja teises hinnapakkumises on aknapalede soojustamine ja voodrilaua paigaldamine eraldi kajastatud, mis hageja olevat esialgselt ebaõigesti liitnud kokku fassaaditööde pakkumisse. Lähtudes objektiivse tõlgendamise põhimõttest, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seetõttu võis hageja eeldada, et heas usus tegutsev töövõtja soojustab vastupidiste kokkulepete puudumisel nimetatud tööde osana ka aknapaled ning paigaldab voodrilaua.

4(8)

Hageja on esitanud kostja vastu nõude saamata jäänud energiasäästu hüvitamiseks summas 39 424 krooni. kohtu hinnangul oli tegemist väidetavate täiendavate kuludega, mida kostja töövõtulepingu nõuetekohase täitmise korral ei oleks pidanud kandma. VÕS § 127 lg 3 välistab sätestatu käesoleval juhul saamata jäänud energiasäästu hüvitamise kohustuse, kuna puudub alus väita, et töövõtja pidi töövõtulepingu sõlmimisel 2005.a juuli alguses taolise kahju võimalikku tekkimist mõistlikult ette nägema ning sellega arvestama. Samuti oli kõnealuse kahju suurus hageja poolt tõendamata ning arvutused oletuslikud, mistõttu jäeti nõue rahuldamata. Töövõtulepingu alusel oli töövõtja kohustatud andma töö tellijale üle tähtaegselt ja tähtaja ületamise korral tasuma viivist 0,05 % päeva eest tööde maksumusest. Viivist on vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võlausaldajal õigus nõude üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Leppetrahvi vastavalt VÕS § 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuivõrd kohustuste rikkumise avastamise ja leppetrahvi nõude esitamise hetke vahele jääb ligikaudu viis kalendrikuud jättis kohus hageja nõude 23 930 krooni rahuldamata. Tasaarvestuse tegemiseks puudus kostjal alus. VÕS § 197 lg 1 tulenevalt peab kostjal olema hageja vastu nõue, millega tema vastu suunatud nõudeid tasaarvestada. Sellise nõude olemasolu asjas kinnitust leidnud ei ole. Samuti on tõendamata kostja väide, et Betooni 19 elamu keldrisse jäi vahtpolüsterool. Apellatsioonkaebus ja põhjendused Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 18.06.2007.a otsuse osaliselt ja kohtukulud jätta vastustaja kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja teostas fassaaditöid 455m2 ulatuses ja et sellest tulenevalt ei ole kostja saadud ettemaksest 71 920,15 krooni eest töid teostanud. Lisaks on maakohus jätnud oma seisukoha teostatud tööde mahu kohta põhjendamata ja rikkunud seega TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Ebaõige ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole kaotanud õigust lepingust taganeda vastavalt VÕS § 118 lg 1 p 1. Maakohus jättis oma seisukoha põhjendamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 135 lg 2 ja ebaõigesti lugenud kohustuse turuhinnaks kostja 2. hinnapakkumises sisaldunud hinna. Ebaõige on seisukoht, et kostja 1. ja 2. hinnapakkumine on sisult ühesugused. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole teostanud lisatöid, mille tasu nõude ta saaks tasaarvestada hageja nõudega. Rahuldades hagi ebaõigesti on maakohus ebaõigesti jaganud menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele ja selle põhjendused Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta poolte menetluskulud apellandi kanda.

5(8)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tulenevalt TsMS § 651 lõikest 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ega põhjendatud ja tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Hageja nõue kostjalt lepingu rikkumisega kaasnenud kulude 140 698.48 krooni väljamõistmise osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel jätta uue otsusega rahuldamata, hageja nõue kostjalt lepingu alusel tasutud ettemaksu 71 920.15 krooni väljamõistmiseks teostamata tööde katteks ja menetluskulude jaotuse osas tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 punktiga 3 saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mida apellatsioonikohus ei saa jätta tähelepanuta ja mis kooskõlas TsMS § 656 lõikega 2 toob kaasa otsuse tühistamise ning tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Poolte vahel on vaidlus kostja poolt teostatud fassaaditööde mahu ja lisatööde üle ning selles, kas kostja on tekitanud töövõtulepingu rikkumisega hagejale kahju. Vaidlust ei ole selles, et kostja lepingut rikkus. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, et hageja on tulenevalt VÕS § 118 lõike 1 punktist 1 kaotanud õiguse lepingust taganeda. Hageja taganes lepingust hagiavalduse esitamisega 13.02.2006.a ja kohus leidis põhjendatult, et taolist võimalust taganemisavalduse tegemiseks tuleb põhimõtteliselt lugeda lubatavaks. Analoogsele seisukohale on asunud ka kujundusõiguse teostamist puudutavas kohtupraktikas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-29-04 p-des 17 ja 18. Nähtuvalt asja materjalidest pidasid pooled pärast tööde katkestamist esmalt elektronkirjade kaudu läbirääkimisi lepingu senistel tingimustel jätkamiseks (tl 15-22) ja nende tulemusteta lõppemise järgselt otsustas hageja lepingust taganeda. Kolleegium nõustub kohtuga selles, et pooli rahuldava tulemuse mittesaavutamisega ajavahemikul 2005.a septembrist kuni 2006.a veebruarini, ei saanud kostjal tekkida veel õigustatud ootust, et apellant enda taganemisõigust ei kasuta. Seega on taganemisavaldus tehtud mõistliku aja jooksul ja kehtiv. Hinnavahe hüvitamise esimeseks eelduseks on lepingust taganemine. Maakohus leidis otsuses (p-d 23.- 25.), tuginedes VÕS § 135 lõikele 2, et hageja nõue otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 140 698.48 krooni kuulub rahuldamisele. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 135 lõike 2 järgi saab hinnavahe hüvitamist nõuda juhul, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust ja lepingujärgse kohustuse asemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind. Seejuures tuleb lähtuda turuhinnast, mis eksisteerib lepingust taganemise ajal. Maakohus on lugenud kohustuse turuhinnaks kostja 2. hinnapakkumises (tl 132-133) märgitud hinna, kuid jätnud selle järelduse põhjendamata. Nähtuvalt kostja kahest hinnapakkumisest on nendes märgitud tööde mahud ja loetelu erinevad. 1. hinnapakkumises on fassaaditööde mahuks märgitud 1570 m2 ja maja hinnaks kokku 701 880 krooni (+ käibemaks), 2. hinnapakkumises on fassaaditööde mahuks märgitud 1582 m2 ja maja hinnaks kokku 736 096 krooni (+ käibemaks). Tulenevalt hinnapakkumiste fassaaditööde mahtude erinevusest (12 m2) ei saa kahte hinnapakkumist 1:1 võrrelda, lisaks sisaldab 2. hinnapakkumine veel töid (aknapalede soojustamine ja voodrilaua paigaldus), mida 1. hinnapakkumine ei sisalda. Kolleegium ei nõustu kohtu seisukohaga selles, et hageja poolt tuletatud kostja 2. hinnapakkumine tuleb lugeda turuhinnaks seetõttu, et kostja ei ole oma ehitusteenuse turuhinda puudutavaid vastuväiteid tõendanud. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja kohtumenetluse käigus selgitanud, et 6(8)

2.hinnapakkumine määras hinnad, millega ta oleks nõus teostama töid 2006.a maikuus, mitte aga lepingust taganemise ajal. Alust lugeda kostja 2. hinnapakkumist kohustuse turuhinnaks ei anna kolleegiumi arvates kohtu järeldus sellest, et arvestades üldist hinnatõusu Eesti ehitusturul, puudub alus eeldada, et vaidlusalune turuhind oleks lepingust taganemise hetkeks langenud. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise nõuet ei sa pidada heauskseks olukorras, kus hagejale ei ole tegelikult kahju tekkinud, kuna kostja on osaliselt teinud hageja palvel ka aknapalede soojustamist ja voodrilauaga katmist ehk töid, mida 1. hinnapakkumises ei sisaldunud. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks summas 140 698.48 krooni ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd see ei tulene turuhinnast (TsÜS § 65), vaid on üksnes tuletatud kostja hinnapakkumiste vahest. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kostja teostas fassaaditöid 455m2 ulatuses ja et sellest tulenevalt ei ole kostja saadud ettemaksest 71 920,15 krooni eest töid teostanud. Tööettevõtulepingu (tl 101-103) p 2 järgi tasuti ettemaks 311 946.30 krooni kõikide kostja

kolleegium nõustub. Akte lisatööde teostamise kohta vastavalt tööettevõtulepingu p-le 2 kostja esitanud ei ole. Menetluskulud tuleb maakohtul jaotada vastavalt asja läbivaatamise lõplikule tulemusele.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.