2-07-3203/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 24.01.2007.a esitas KFL Service OÜ kohtusse hagi AS ABT vastu 348 800 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 01.02.2006.a firmaga OÜ Natural Solution ( pankrotis) rendilepingu ja andis rendile üheks aastaks diiseltõstuki, väärtusega 218 300 krooni. OÜ Natural Solution (pankrotis) pankrotihaldur andis 16.01.2007.a tõstuki hagejale üle tootmisruumis, mida OÜ Natural Solution (pankrotis) rentis kostjalt. Kostja esindaja keelas tõstukit ära viia kostja territooriumilt, viidates asjaolule, et see on pandiese, kuivõrd OÜ Natural Solution ( pankrotis) ei kustutanud võlgnevust. Vaidlusalune tõstuk ei kuulunud OÜ-le Natural Solution (pankrotis) ega saa olla panditud, kostjal puudub kirjalik kokkulepe pandi seadmiseks tõstuki suhtes. Hageja palub hüvitada pandieseme väärtus 218 300 krooni ja saamata jäänud tulu 130 500 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ja OÜ Natural Solution (pankrotis) sõlmisid 28.03.2006.a üürilepingu kostjale kuuluvate laoruumide kasutamiseks, diiseltõstuki paigutamisel üüritud ruumi ei teavitanud ta kostjat, et ei ole selle vara omanik. OÜ Natural Solution (pankrotis) võlgnevus oli kostja ees 221 097.90 krooni. Kostja informeeris seadusest tuleneva pandiõiguse kasutamisest üürnikku 11.08.2006.a ning pandiõigus tekkis oluliselt varem enne seda, kui hageja informeeris kostjat asjaolust, et diiseltõstuki omanik ei ole üürnik. Seadusjärgse pandiõiguse tekkimiseks ei ole vajalik pandilepingu sõlmimine kirjalikult. 01.11.2006.a, mil toimus pankrotis oleva OÜ Natural Solution (pankrotis) vara üleskirjutamine, oli pandiõigus tekkinud. Hagejat informeeriti enampakkumisest 20.10.2006.a, teistkordselt 26.01.2007.a, hageja enampakkumisel ei osalenud. Hageja viidatud diiseltõstuki väärtust ei kinnita ükski tõend. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 26.11.2007.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et OÜ Natural Solution (pankrotis) valduses oli hagejaga sõlmitud rendilepingu alusel diiseltõstuk, mille OÜ Natural Solution (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi 16.01.2007.a hagejale vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andis. Vaidlust ei olnud ka asjaolu üle, et kostja on käesolevaks ajaks vaidlusaluse vara enampakkumisel võõrandnud, viidates OÜ-ga Natural Solution (pankrotis) sõlmitud üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks seadusjärgsele pandiõigusele. Vaidlus seisnes asjaolu üle, kas kostja AS ABT pidas talle kuuluval kinnisasjal asuvat vallasasja OÜ Natural Solution (pankrotis) nõuete tagamiseks kinni põhjendatult ehk kas tal oli õigus kasutada seadusjärgset pandiõigust diiseltõstuki suhtes. Kostjal oli täidetud kõik pandiõiguse teostamiseks vajalikud eeldused: oli olemas kehtiv üürileping kinnisasjal asuva laoruumi üürimiseks ja vaidlusaluse tõstuki asumine laoruumis oli kooskõlas ruumi kasutamise otstarbega, võlanõude arvestusest nähtub, et tegemist oli jooksva aasta üüri- või hüvitisenõuetega, vaidlusalune tõstuk on käesolevaks ajaks enampakkumisel võõrandatud. Pandiõigus tekib kõikidele vallasasjadele, mis asuvad üüritud asjal, eeldusel, et need kuuluvad üürimisel selle sisutuse või kasutuse juurde. Tulenevalt VÕS § 305 lg 3 pandiõiguse teostamist ei välista see, et asi kuulub kolmandale isikule, käesoleval juhul hagejale, pandiõiguse teostamisele eelistakse kolmanda isiku õigust juhul kui üürileandja kolmanda isiku õigusest teadis või pidi teadma või kui asi on kolmandalt isikult varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt

VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas AS ABT 11.08.2006.a üürnikku OÜ-d Natural Solution 28.03.2006.a sõlmitud üürilepingu ülesütlemisest ja seadusest tuleneva pandiõiguse kasutamisest mistahes üüritud laoruumis asuva vara suhtes võlgnevuse 221 097.90 krooni katteks (tl 51-52). Üürnik üürilepingu ülesütlemisest vaidlustanud ei ole. Seega tekkis kostjal pandiõigus oluliselt varem enne seda, kui hageja 18.10.2006.a informeeris kostjat asjaolust, et üürnik diiseltõstuki omanik ei ole (tl 118). Vastupidist apellant tõendanud ei ole ja see ei tulene ka 01.11.2006.a vara üleskirjutamise ja arestimise aktist, kuivõrd selleks ajaks oli kostja pandiõigus juba tekkinud. VÕS § 305 lg 3 kohaselt üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Tulenevalt eeltoodust kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et diiseltõstuki omanik ei ole üürnik, mistõttu eelnevad tema õigused apellandi õigustele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-8-08-11, leidnud, et seaduse kohaselt ulatub pandiõigus seega eelduslikult kõigile üüritud ruumis asuvatele vallasasjadele ja mitte üksnes üürnikele kuuluvatele asjadele. See ilmneb üheselt VÕS § 305 lg-st 3, millest järeldub, et üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud ruumis. Ka need vallasasjad peavad vastama VÕS § 305 lg-te 1 ja 2 üldistele nõuetele, esmajoones peab olema tegemist üüritud ruumi sisustusse või selle kasutamise juurde kuuluvate vallasasjadega. Käesoleval juhul oli ruumide kasutamise otstarbega kooskõlas diiseltõstuki paigutamine üürniku poolt üüritavatesse ruumidesse. Viidatud lahendist tuleneb ka, et pandiõigus laieneb ruumis olevatele kolmandate isikute asjadele ka siis, kui üürileandja on asjade kolmandatele isikutele kuulumisest teadasaamise ajaks üürilepingu juba üles öelnud. Lisaks tuleneb VÕS § 307 lg-st 1, et üürileandja võib üüritud ruumis olevaid asju oma valdusse võtta üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. AÕS § 292 lg 1 kohaselt toimub pandipidaja nõuete rahuldamine panditud asja müügiga. Tõendatud on, et kostja teavitas apellanti vara müügist avaliku enampakkumise teel kahel korral - 20.10.2006.a ja 26.01.2007.a ja apellant sai vastava teate kätte 29.01.2007.a. Apellant enampakkumisel 06.02.2007.a ei osalenud. Kuna kostja pandiõigus oli tekkinud õiguslikul alusel, oli ta õigustatud rahuldama oma nõudeid panditud asja müügist saadud raha arvel ja eeltoodud asjaoludel tegi maakohus põhjendatult järelduse, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Et kostja õigused eelnevad apellandi õigustele, on asjakohatud apellandi väited selles, et pankrotihaldur oleks pidanud diiseltõstuki talle OÜ Natural Solution pankrotimenetluses välja andma. Apellandi väide, et kohus ei ole arvestanud tema vastuväiteid viitega VÕS § 305 lg-le 4 on paljasõnaline, sest kaebusest ei nähtu ühtegi tõendit, millele apellant oleks viidanud. Apellandi nõue kostjalt viivise saamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd sellist nõuet hageja esimese astme kohtu menetluses esitanud ei ole (TsMS § 652 lg 4).