Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-3203
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.11.2007
Kohtuasi
KFL OÜ hagi AS A vastu nõudes 30.10.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri 348 800 krooni
Hageja: KFL OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja Aleksander Strelov Kostja: AS A, registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata Jätta kohtukulud täies ulatuses hageja KFL OÜ kanda
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 24.01.2007 aastal esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 01.02.2006.a. firmaga OÜ N( pankrotis) rendilepingu 01-02-2006 ja andis rendile üheks aastaks diiseltõstuki ( mudel FD3OT14 FV 4,0m, seeria nr 551365), väärtusega 218 300 krooni. OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur andis 16.01.2007 tõstuki hagejale üle tootmisruumis, mida OÜ N(pankrotis) rentis kostjalt.
Hageja üritas tõstukit ära viia kostja territooriumilt, kuid viimase esindaja JK keelas, viidates asjaolule, et see on pandiese, kuivõrd OÜ N( pankrotis) ei kustutanud võlgnevust. Vaidlusalune tõstuk ei kuulunud OÜ – le N(pankrotis) ega saa olla panditud, kostjal puudub kirjalik kokkulepe pandi seadmiseks tõstuki suhtes. Hageja palub hüvitada pandieseme väärtus 218 300 krooni ja saamata jäänud tulu 130 500 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja OÜ N(pankrotis) sõlmisid 28.03.2006 üürilepingu nr 182 kostjale kuuluvate laoruumide kasutamiseks, diiseltõstuki paigutamisel üüritud ruumi ei teavitanud ta kostjat, et ei ole selle vara omanik. OÜ N(pankrotis) võlgnevus oli kostja ees 221 097.90 krooni. Kostja tugineb VÕS § - le 305 lg 1 ja 3, 305 lg 1, 307 lg 1 kostja informeeris seadusest tuleneva pandiõiguse kasutamisest üürniku 11.08.2006 ning pandiõigus tekkis oluliselt varem enne seda, kui hageja informeeris kostjat asjaolust, et diiseltõstuki omanik ei ole üürnik. Seadusjärgse pandiõiguse tekkimiseks ei ole vajalik pandilepingu sõlmimine kirjalikult. 01.11.2006.a., mil toimus pankrotis oleva OÜ N(pankrotis) vara üleskirjutamine, oli pandiõigus tekkinud. Kostja teatas OÜ – le N(pankrotis) AÕS § 293 lg 1 ja 294 lg 1 ja 2 kohaselt 06.10.2006, et pandiga tagatud vara müüakse enampakkumisel, hagejat informeeriti sellest 20.10.2006, kusjuures 26.01.2007 informeeris kostja hagejat teistkordselt, hageja enampakkumisel ei osalenud. Enampakkumisel esitas pakkumuse summas 103 00 krooni E OÜ, tõstuk anti ostjale 27.02.2007 üle. Kostja pandiõigus tekkis õiguslikul alusel. Hageja viidatud diiseltõstuki väärtust ei kinnita ükski tõend. Kostja ei ole põhjustanud hagejale kahju, hagejal on võimalik esitada oma nõuded pankrotimenetluses. Hageja oli teadlik, et kostja õigused pandipidajana eelnevad tema õigustele tõstuki omanikuna. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole tõendatud ega põhjendatud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et OÜ N(pankrotis) valduses oli hagejaga sõlmitud rendilepingu alusel diiseltõstuk ( mudel FD3OT-14, FV 4,0 m, seeria nr 551365), mille OÜ N(pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi 16.01.2007 hagejale ( tlk 29) vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andis. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kostja on käesolevaks ajaks vaidlusaluse vara enampakkumisel võõrandnud, viidates OÜ – ga N(pankrotis) sõlmitud üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks seadusjärgsele pandiõigusele. Vaidlus seisneb asjaolu üle, kas kostja AS A pidas talle kuuluval kinnisasjal asuvat vallasasja OÜ N(pankrotis) nõuete tagamiseks kinni
põhjendatult ehk kas tal oli õigus kasutada seadusjärgset pandiõigust diiseltõstuki suhtes. Võlaõigusseaduse ( VÕS ) § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 305 lg 3 järgi eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Asjas on esitatud AS A ja OÜ N(pankrotis) vahel sõlmitud üürileping nr 182, millest nähtub, et viimasel oli õiguslik alus üürida kostjale kuuluval kinnisasjal laoruumi nr 3 asukohaga XXX, Tallinn. Kostja on teavitanud kirjaga nr 49, 11.08.2006.a. OÜ-t N(pankrotis) üürilepingu ülesütlemisest ja pandiõiguse kasutamisest mistahes laoruumis asuva vara suhtes võla 221 087.90 krooni katteks. Kostja on esile toonud, et tasumata oli üüri nõue juulis, augustis ja septembris 2006 kokku 186 025.50 krooni, kõrvalkulude nõue 374.60 krooni, leppetrahvi nõue 66 000 krooni, viivise nõue 93 116 krooni, laoruumi sektsioonukse parandamise nõue 2124 krooni, kahju hüvitamise nõue 27 713.50 krooni ja panditud asjade säilitamisega seotud kulu 4543 krooni, kokku 379 896.60 krooni. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et panditud esemeks olnud diiseltõstuk, mille suhtes pandiõigust teostatakse, asus üüritaval territooriumil. Seega olid kostjal täidetud kõik pandiõiguse teostamiseks vajalikud eeldused: oli olemas kehtiv üürileping kinnisasjal asuva laoruumi üürimiseks ja vaidlusaluse tõstuki asumine laoruumis oli kooskõlas ruumi kasutamise otstarbega, võlanõude arvestusest nähtub, et tegemist oli jooksva aasta üürivõi hüvitisenõuetega, vaidlusalune tõstuk on käesolevaks ajaks enampakkumisel võõrandatud. Pandiõigust saab teostada asjade suhtes, mille olemasolu sellise ruumi üürimisel saab mõistlikult tavaliselt eeldada, käesolevas asjas kinnitab seda hageja ja OÜ N(pankrotis) vaheline rendileping ja pankrotihalduri poolt koostatud vara nimekiri (tlk 91- 93). Pandiõigus tekib kõikidele vallasasjadele, mis asuvad üüritud asjal, eeldusel, et need kuuluvad üürimisel selle sisutuse või kasutuse juurde. Tulenevalt VÕS § - st 305 lg 3 pandiõiguse teostamist ei välista see, et asi kuulub kolmandale isikule, käesoleval juhul hagejale, pandiõiguse teostamisele eelistakse kolmanda isiku õigust juhul kui üürileandja kolmanda isiku õigusest teadis või pidi teadma või kui asi on kolmandalt isikult varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Asja sisulise arutamise käigus on hageja esindaja kohtule kinnitanud, et teavitas kostjat asjaolust, et on vara omanik, 18.10. 2006 ( tlk 118). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks sellest informeeritud olnud üürniku või teiste isikute poolt. Seaduse kohaselt eelnevad VÕS § 305 lõikes kolm sätestatud juhul kolmanda isiku õigused üürileandja pandiõigusele, asjas ei ole tõendatud, et hageja õigustatud isikuna talle kuuluvat õigust oleks kasutanud. OÜ N(pankrotis) on 19.10.2006 kirjaga teavitanud hagejat pankrotimenetluse algatamisest, märkides muuhulgas, et kostjal oli teave, kelle kuulub kahveltõstuk, kuid ükski tõend ei kinnita et kostjal oli vastav teave. Kohus leiab, et hageja kui asja omanik peab tõendama, et kostja üürileandjana asja üürnikule mittekuulumisest teadis. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on pandiõigust realiseerinud teatega nr 49, 11.08.2008.a., edastades selle üürnikule 21.08.06.a. Omandiõiguse teostamise suhtes rakendatakse asjaõiguse vallaspandi kohta sätteid, üürileandjal
oli õigus müüa asjad, millele ulatub pandiõigus, sissenõutavaks muutunud üürinõude katteks. Kostja vastuväited tuginedes viitega VÕS § 305 lg 4, ei ole asjakohased, seaduse mõtte kohaselt ei vaja pandiõiguse teostamine VÕS § 305 lg 1 alusel kirjalikku pandilepingut. Kostja saamata jäänud tulu nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja pandinõudel on seaduslik alus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus arvestab , et esitaud nõue jääb rahuldamata ning leiab, et kohtukulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.