Võlaõigus › Võõrandamislepingud

OÜ Plasmet kasuks.

Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud OÜ Plasmet menetluskulud jätta 90 % ulatuses OÜ Applaford ES Transport & Logistics kanda. OÜ Applaford ES Transport & Logistics menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

seega on hageja rikkunud oma lepingutega võetud kohustusi ning puudub VÕS § 635 lg 1 kohane kokkulepitud tulemus. Vastuvõtmisakte pole kostjale esitatud, samuti ei ole esitatud arvete näol tegemist kordusarvetega. Hageja on esitanud kohtule lepingute koopiad, mida on moonutanud. Lepingu nr 032 puhul on hageja lepingu sisu vähendanud ning maha kriipsutanud aknalaudade ja ääreplekkide paigalduse ja müügi ning aknapalede viimistluse. Need tööd lepiti küll kokku, kuid on hageja poolt teostamata. Viiviste nõudmiseks puudub alus, kuna VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kostjapoolne kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Kostja esitas hagejale 31.10.2007 hinna alandamise avalduse, tuues põhjuseks, et hageja ei ole teostanud kokkulepitud töid tähtaegselt ning tööd on tehtud äärmiselt ebakvaliteetselt, taotledes hinna alandamist järgmiselt: lepingu nr 032 osas 125 380 krooni, lepingu nr 1347 osas 89 345 krooni ja lepingu nr 1359 osas 103 000 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

4) ei ole täidetud Tarindi RYL 2000 nõudeid, kuna akendel esineb vertikaalsusest ja tasapinnalisusest kõrvalekaldumisi. Hageja leiab, et ei pidanudki täitma RYL 2000 nõudeid, avatäited on paigaldatud niipalju loodi, kui seda võimaldasid seinas olevad avad, ning puudub konkreetsus puuduse esinemise koha kohta. Kohus leidis, et lepingus nr 032 (p 4) on pooled kokku leppinud, et tööd teostatakse vastavalt tellija kirjalikult esitatud tellimusele, tellija esitatud projektile, heale ehitustavale ning vastavuses RYL normidega. Lepingutes nr 1347 ja 1359 ei ole pooled otseselt kokku leppinud, et töid tuleb teostada kooskõlas RYL normidega, kuid tulenevalt VÕS § 25 lg 2 leidis kohus, et kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad. RYL normide kasutamine ehituslepingute puhul on Eestis levinud tava ja selle kasutamist võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatelt isikutelt eeldada. Hageja on oma vastuväitega, et „ei peagi täitma“ võtnud omaks, et ei ole täitnud avatäidete paigaldamisel RYL norme, milleks ta aga oli kohustatud; 5) mitmel aknal peale montaaživahu tardumist kiilud vuukidest eemaldamata; 6) aknalengi ja seinavaheline vuuk on mitmel pool täidetud puitosa sügavuse ulatuses, kuid ei ole kindlustatud aurutõke toa poolt. Hageja väidab, et see on akna viimistlustöö ja ei kuulu paigalduse hulka ning et isolatsioonivaht ongi ise niiskustõkkeks, kuni toimub palede lõppviimistlus. Kohus asus seisukohale, et lepingu nr 032 punktis 2 oli kokku lepitud ka aknapalede viimistlus; 7) aknalengi ja seinavahelise vuugi õuepoolne serv ei ole jäetud vabalt ventileeritavaks. Hageja leiab, et ei saanudki seda kohustust täita, kui kostja ehitajad on katnud selle penoplastiga ning üle krohvinud. Kohus leidis, et hageja vastuse fotodega 7-9 ja 12 Ranniku 31 objekti kohta ning fotodega 7-12 Vahtramäe 19 kohta on tõendatud, et antud rikkumist ei ole põhjustanud hageja; 8) klaaspaketid jäid täitmata argooniga, millega langes nende soojapidavus. Puudused, mis esinevad lepingute nr 1347 ja 1359 juures: 1) ava ja aknalengi vahed on ca 55 mm, lubatud on kuni 30 mm. Hageja väidab, et tegemist saab olla ainult kostjapoolse veaga müüriladumisel seintesse avade jätmisel. Pooled olid kokku leppinud, et akende ja uste avade mõõdistamise teostab hageja. Hageja tarnis avatäited, mis olid tunduvalt väiksemad kui vastav seina ava, mis tekitas olukorra, kus paigaldatud akende piitade ja seinte vahel olid liiga suured vahed; 2) mitmes kohas aknad ei avane korralikult, konstruktsiooni osade pingevaba olek ei ole kindlustatud; 3) akende ja uste kokkupuutepind kujutab endast ette tihendamata välisseina osa, mille kaudu nii külm kui niiskus tungivad ruumi sisse (foto 1, tl 154); 4) akende ülemises osas tehtud ventilatsiooni pilu on lõpuni komplekteerimata – puudub rest, putukavastane võrk, avamise ja reguleerimise käepidemed. Hageja väidab, et kostja ei tellinud putukavõrku avanevasse ossa. Avamise käepidemete puudust ei saa esineda, v.a juhul, kui kostja on need kõrvaldanud. Reguleerimise käepidemed ei ole tellitud ning konkreetne puuduse esinemise koht on näitamata. Kohus leidis, et antud kohustusi hagejale lepingustest nr 1347 ja 1359 ei tulene ja tegemist ei ole lepingurikkumisega; 5) klaaspakettides on suures osas kasutatud alumiiniumliiste, ette nähtud olid plastliistud. Hageja väidab, et kostja ei tellinud plastliistu kasutamist ning alumiiniumliistu kasutamine on standardlahendus. Kohus ei tuvastanud lepingutes nr 1347 ja 1359 hageja kohustust kasutada plastliistu ning tegemist ei ole seega lepingurikkumisega.

Puudused, mis esinevad lepingu nr 032 juures: 1) aknaplekkide materjali valikul ei ole arvestatud, et erinevate materjalide liitumisel tekib korrosioon ja kondensaat. Hageja leiab, et aknaplekkide hange ja paigaldus ei olnud hageja ülesandeks. Kohus asus seisukohale, et lepingu nr 032 alusel kuulus hageja kohustuste hulka ka ääreplekkide paigaldus ja müük, sõltumata asjaolust, et hageja on oma lepingueksemplaris selle maha tõmmanud. Kostja lepingueksemplaris antud kohustust maha tõmmatud ei ole ja kohus luges õigeks selle lepingu variandi. Sellega on hageja rikkunud oma lepingulisi kohustusi; 2) ventilatsioon ruumis puudub, sh puuduvad võimalused värske õhu sissevõtmiseks; 3) katki on mitmed klaasid – Ranniku tee 31 vasakpoolse kõige äärmise klaaspaketi äärmine nurk on katki, järgmine ja viimane klaaspakett paigaldati käsitsi ning lõhuti ära, vasakult lugedes viienda ja viimase klaaspaketi nurgad on katki. Hageja väitel ainult Ranniku tee 31 esifassaadi vasakpoolseima klaasi alumises nurgas on mõra (Ranniku tee 31 pildid 15-17), mis on tekkinud ebaõigest tänavasillutise panekust. Kohus luges tuvastatuks ühe katkise klaaspaketi; 4) kinnituskohtades on kattekorgid metallraamidele panemata. Puudused, mis esinevad lepingu nr 1347 juures: 1) aknaplekkide materjali valikul ei ole arvestatud, et erinevate materjalide liitumisel tekib korrosioon ja kondensaat. Hageja leiab, et aknaplekkide hange ja paigaldus ei olnud hageja ülesandeks. Kohus asus seisukohale, et aknaplekkide paigaldus on viimistlustööde alla kuuluv kohustus, milleks hageja oli lepingu järgi kohustatud, seega on hageja rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust; 2) vuugi seespoolne tihedus ei ole võrdne seina aurutõkke tihedusega. Hageja leiab, et montaaživahu ja kiviseina aurutõkke tihedus ei saagi materjalide enda omaduste tõttu olla samane ja seda puudust parandab ainult lõplik palede viimistlemine. Seega väidab hageja, et ta ei ole palesid lõplikult viimistlenud, kuigi oli selleks kohustatud, ja seega on ta ka oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud; 3) vuugi väljaspoolne tihedus ei takista sademevee pääsu tarindisse. Hageja leiab, et seda ei saagi montaaživahuga takistada. Tegelikkuses selline puudus puudub, kuna kostja ise on katnud seinad penoplasti ja krohviga ning akendele on paigaldatud selle takistuseks vihmaveeplekid. Hageja väide on põhjendatud fotodega 4-6 Ranniku tee 31 objektilt ja fotodega 9-10 Vahtramäe tee 19 objektilt ning tegemist ei ole hagejapoolse lepingurikkumisega. Eriteadmistega isik E. Sepp kuulati TsMS § 293 lg 2 alusel kohtuistungil üle ka tunnistajana. E. Sepp jäi oma ütlustes arvamuse juurde, mille ta on andnud kolmes eksperthinnangus. Lõppkokkuvõttes on eriteadmistega isik leidnud, et see, mida ta Ranniku tee 31 ja Vahtramäe tee 19 objektidel nägi, oli ebakvaliteetne. Praegusel hetkel enam taoliste materjalidega paigaldada ei tohi. Palja polüuretaanvahu kasutamine vuukide töötlemisel enam ei sobi ilma täiendavate isolatsioonimaterjalideta, mis kaitseksid vuuki temperatuurikõikumiste, ehitiste ning avatäidete „mängimise“ ja ilmastikumõjude eest. Akende ja uste tarnija pidi fassaadide paigaldamisel lähtudes heast ehitustavast arvestama kõikvõimalike nõuete ja tingimustega, mis mõjutavad fassaadi käitumist ning tagama lõpptulemuse normidekohase tugevuse, püsivuse ja tiheduse, mida pole. Välisuste ja akende tihedus, sooja- ja heliisolatsioon ning tuulekindlus peavad olema garanteeritud, kuid vaadeldavatel objektidel ei olnud. Kogu konstruktsioon on läbimõtlemata ning ei vasta soojus- ja heliisolatsiooni nõuetele. Väljastpoolt laseb akna vuuk läbi vihmavett ja päiksekiirgust ning seestpoolt toasoojust ja tekkivat niiskust. Kuna projekt on jäänud koostamata, ei olnud paigaldajal akende-uste paigaldamisel olemas kõiki vajalikke detaile, millega tulnuks hinnapakkumise tegemisel

arvestada ja mis oleks taganud lõpptulemuse kui terviku lahenduse. Välisseinte plekitööde tegija oli kohustatud enne plekk-katete ja akende paigaldamist võtma kontrollmõõdud ehitusplatsil, mis siin on ebaõnnestunud. Plekid ja paled jäid vormistamata. Lepingus lubasid pooled, et lähtuvad RYL 2000 esitatud kvaliteedinõuetest, kuid paigaldaja pole seda teinud. Paigaldajal ei olnud olemas RYL-is nõutavaid dokumente paigaldatud toodete kohta. Puuduvad ehitusseaduses ettenähtud vastavussertifikaadid. See tähendab, et tooted ei ole läbinud vastavushindamise protseduure ja ei vasta kõigile nõuetele. Sellised tooted tuleb viivitamatult objektidelt eemaldada või täiendavate abinõudega konstruktsioonid ja tooted normi viia. Paigaldajal ei õnnestunud akende-uste kvaliteetne sidumine ülejäänud ehituskonstruktsioonidega lähtudes ehitusfüüsikalistest põhimõtetest. Teiste sõnadega, avatäidete paigaldamisel puudus paigaldajal projekt ja avatäidete uus paigaldustehnoloogia ning sellepärast ka ei toiminud läbimõeldud ja planeeritud akende-fassaadide sidumine ehitiste väliskattega. Paigaldaja teostatud akende-uste sidumine ehitiste väliskattega ei garanteeri, et aken-fassaad töötab kauem, vuugid ei kahjustu ajaga, ei teki hallitust, seeni, ei kahjustu soojus- ja müraisolatsioon. Puuduste kohta töös on kohtuistungil ütlusi andnud ka nii kostjapoolne tunnistaja Enn Nirk kui hagejapoolne tunnistaja Riho Plaan. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja näol ei ole tegemist tarbijaga ega ka oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijaga. Tunnistajate E. Nirgi ja R. Plaani ütlused tõendavad, et poolte vahel toimus töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine suuliselt, esitatud on üks kirjalik pretensioon ja osaliselt on hageja töö parandanud, kuid enamas osas on töö jäänud siiski ebakvaliteetseks. Puuduste põhjalikumaks tõendamiseks on kostja esitanud pärast hagiavalduse kohtule esitamist 04.06.2007 eriteadmistega isiku arvamuse. Tuginedes hageja vastuväidetele, eriteadmistega isiku E. Sepa arvamusele ning tunnistajate E. Nirgi ja R. Plaani ütlustele, asus kohus seisukohale, et hageja teostatud avatäidete paigaldustöö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 mõistes lepingutingimustele. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4 tuleb antud juhul tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust lugeda võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kuna asja paigaldas hageja ja seda tehti tema vastutusel. Tööl pole kokkulepitud omadusi ja enamuses osas ei sobi need ka otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Isegi, kui lähtuda sellest, et paigalduse osas ei olnud pooled konkreetseid tingimusi kokku leppinud, tuleb kvaliteedi osas arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja head ehitustava. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt ei pea hageja teostatud töö heas ehitustavas ettenähtud aega (50 aastat) vastu. Kostja on esitanud kohtule 31.10.2007 hinna alandamise avalduse, milles taotleb hinna alandamist lepingu nr 032 osas 125 380 krooni, lepingu nr 1347 osas 89 345 krooni ja lepingu nr 1359 osas 103 000 krooni, s.o lepingute koguhinnast 52,09% ulatuses. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema

poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-131-05 leidnud, et hinna alandamise eesmärgiks on mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus mittekohane täitmine on vastu võetud ja lepingust ei soovita taganeda. Hoolimata asjaolust, et kohus ei tuvastanud tööde vastuvõtmist üleandmisvastuvõtmise aktiga, ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et lugeda tema poolt mittekohane lepingute täitmine vastuvõetuks. VÕS § 112 lg 1 teise lause järgi määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, siis vastavalt VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Eriteadmistega isiku arvamuses on leitud, et lepingu nr 1359 puhul võiks hinda alandada 175 400 krooni võrra, lepingu nr 1347 puhul 170 300 krooni võrra ja lepingu nr 032 puhul 124 500 krooni võrra, s.o kokku 470 200 krooni võrra, mis on 77,08% lepingute kogumaksumusest. Kohus on tuvastanud, et hageja tehtud tööd on valdavalt puudustega (üle 50%), kuna eriteadmistega isiku arvamuses väljatoodud puudused puudutavad enamasti kõiki avatäiteid, eriti paigaldamise ja kinnitamise kvaliteedi osas. Arvestades taolist tööde puuduste astet luges kohus põhjendatuks alandada hinda kostja hinna alandamise avalduses taotletud suuruses 317 725 krooni, s.o veel tasumata hinna osas, mis moodustab 52,09% kogu lepingute maksumusest. Kohus, jättes hagi põhinõude osas rahuldamata, leidis, et pole alust ka viivisenõude rahuldamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3) Kohus pole kindlaks teinud, millise ehitaja ja kus esinevat ebakvaliteetset tööd E. Sepp hindas. Kohus pole tuvastanud VÕS § 644 lg 2 nõuetele vastavalt ebatäpsuste olemasolu. Hageja esitas vastuväited eriteadmistega isiku E. Sepa arvamustele. Hageja kandvaks seisukohaks oli E. Sepa ekspertiiside pealiskaudsus (pole näidatud puuduste konkreetset asukohta, mõõtmiste meetodeid ja konkreetsete puuduste – nt hallitus, müraleke – esinemist). Küsitlemisel ei suutnud tunnistaja E. Sepp selgelt vastata ühegi konkreetse puuduse asukoha kohta. E. Sepp ei olnud võimeline eristama kahe eri firma tööd. Ekspertarvamused ei sisalda märkust selle kohta, milliseid konkreetseid avatäiteid vaadeldi ja kas puudused esinesid ainult OÜ Plasmet tööl või ka AS Fenestra hilisemal tööl. VÕS § 644 lg 2 kohaselt pidid puudused olema detailselt kirjeldatud. TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes neile tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida. Kuigi kohus nõudis kostjalt korduvalt puuduste esinemise kohta konkreetseid tõendeid, jättis kostja need esitamata. Üldsõnaline vastuoluline puuduste kirjeldus ei võimaldanud hagejal esitada selgeid vastuväiteid. E. Sepa seisukoht, et paigaldus oli ainuüksi seetõttu ebakvaliteetne, et kasutati tavaliselt kasutatavat vahtpolüuretaani tema soovitatava nn europaigalduse (kasutatakse lintmaterjale) asemel, on oletuslik ja ekslik. Avatäidete paigaldamisel polüuretaanvahtude kasutamine on ehituslik tava ja materjalitootjate soovitus. Kostja ei ole tõendanud hageja kasutatud paigaldusvahu sobimatust ning sellest tulenevalt paigalduse mittevastavust tavale ja kokkulepetele. E. Sepa väide paigalduse mittekestvusest on oletuslik. Kostja on viidanud paigaldusel esinevatele puudustele (liigne vahe, loodist väljas paigaldus jne), kuid ei ole selgelt viidanud, millise akna-ukse juures selline puudus esineb. Rõhudes RYL 2000 nõuetele tuli kostjal tõendada, et tööfront (st aknaavad) vastas RYL 2000 nõuetele, vastasel korral pole, mille alusel nõuda hagejalt RYL 2000 nõuete täitmist. 4) Kohus on meelevaldselt ja liiga vabalt asunud tõlgendama lepingute olemust ja sisu, rikkudes lepinguvabaduse printsiipi. Kohus on korduvalt tõlgendanud lepinguid valesti, tuues sisse asjaolusid, milles pooled pole kokku leppinud. Nii on kohus viidanud, et pooled on lepingutes nr 1347 ja 1359 kokku leppinud avatäidete viimistluses. Hagile lisatud lepingutes nr 1347 ja 1359 pole nende viimasel leheküljel asuvates tööde loeteludes kokku lepitud avatäidete viimistlust. Asjaolu, et lepingu üldtingimustes sisaldub hageja vastutust piirav säte, ei loo kostjale alust nõuda avatäidete viimistlust, kui pooled pole selles kokku leppinud. Kohtu tõlgendus lepingule nr 032 on samuti meelevaldne, kuna selle punktis 3 on selgelt öeldud, et leping on seotud hinnapakkumisega nr U1125, mis ei sisaldada vee- ja ääreplekkide pakkumist. Samas alamärkena pakutud võimalust tuleb käsitada uue lisapakkumisena. Seega ei rikkunud hageja antud osas lepingut. Kohus on leidnud, et klaaspaketid on jäetud täitmata argoongaasiga. AS Baltiklaas saateleht kinnitab argoongaasiga pakettide saatmist objektile. Ainsana ei tellitud argoongaasiga klaaspakette lepingu nr 1359 alusel. Toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks argoongaasi puudumist paigaldatud avatäidetes. Ka E. Sepp ei suutnud sellele selget vastust anda. Kuna puudub selgus argoongaasi puudumises ja kohus on meelevaldselt lugenud kõigi lepingute puuduseks argoongaasi puudumise, on kohus rikkunud vähemalt lepingu nr 1359 osas TsMS § 436 sätestatud otsuse põhjendatuse nõuet. Kohus on leidnud, et kuna pooled on lepingus nr 032 kokku leppinud RYL 2000 normide täitmises, lasus hagejal selline kohustus ka teiste lepingute raames. RYL 2000 normid ei ole Eesti Vabariigis seaduslikult kehtestatud normid, nende kohaldamiseks on vaja lepingupoolte kokkulepet. Lepingutes nr 1347 ja 1359 pole pooled selles kokku leppinud, seega ei saa automaatselt kohaldada neid norme. Kostja ei ole tõendanud, et RYL 2000 normide

kohaldamine oleks muutnud valmistatud toodete kvaliteeti või pikendanud nt akende paigalduse kvaliteeti nt 50 aastani. Kohus on tsiteerinud tunnistaja E. Sepa meelevaldset oletust, et ainuüksi RYL 2000 normdokumentide puudumine (mida pole tõendatud) halvendas paigaldatud akende-uste kvaliteeti. Tunnistaja E. Sepp oletab, et paigalduse kvaliteet ehk ei säili 50 aastat, tunnistaja ei kinnita, et praegu esineksid puudused hageja tehtud töös. 5) Kohus on hinna alandamise avaldust menetledes väljunud hagi piiridest, kuna kostja ei ole hinna alandamise kohta esitanud vastavat nõuet (nt vastuhagi). Selline kohtu käitumine on oluline hageja eksitamine. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-111-07, et tuginedes VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele pidi hageja [hinnaalandamise nõudja] tõendama, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha. Kostja hinna alandamise avaldus ei vasta VÕS § 112 lg 1 ja 5 tunnustele. Kostja pidanuks selgelt ära määratlema mittekohase lepingute täitmise, tõendama selle olemasolu ning seejärel juhul, kui hageja keeldus rikkumise heastamisest, tegema hinna alandamise avalduse. Kohus pole teinud kindlaks mittekohast täitmist ning kohase ja mittekohase täitmise väärtusi, mis on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-111-07 alusel eelduseks seaduspärasele hinna alandamisele. Mittekohase täitmise ainsaks tõendiks on ebatäpne ja mitteusaldusväärne E. Sepa ekspertarvamus (dokumentaalne tõend). Avatäidete kohta pole esitatud ühtegi pretensiooni, mistõttu on ebaõige mittekohase täitmise väärtuse hindamisel võtta arvesse avatäidete eest tasumata võlaosa (279 379.28 krooni). Kuivõrd kõik pretensioonid on esitatud avatäidete paigalduse kohta, on mõeldav mittekohase täitmise väärtuseks hinnata paigaldustööde väärtus. Paigaldustööde maksumus on lepingu nr 032 järgi 16 645.60 krooni + km, lepingu nr 1347 järgi 7383.60 krooni + km ja lepingu nr 1359 järgi 8467 krooni + km, kokku 32 496.20 + km ehk 38 345.52 krooni. Paigalduse maksumuse ulatuses oleks mittekohase täitmise väärtuseks 38 345.52 krooni ehk 6,09% kogu maksumusest. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-111-07 saab kohase täitmise väärtuse leida järgmiselt: lepingute kogu maksumus 629 104.13 krooni (100%) – mittekohase täitmise väärtus 38 345.52 krooni (6,09%) = kohase täitmise väärtus 590 758.61 krooni (93,9%). Kohus on hinda alandanud rohkem kui hinna alandamise avalduses nõuti. Kohus rahuldas hinna alandamise taotluse mahus 52,09% kogu lepingute maksumusest, selleks on (629 104.13 krooni x 52,09%) 327 700.30 krooni, mitte 317 725 krooni nagu kohus märgib. Seega alandas kohus hinda taotletust 9975.28 krooni rohkem. Kohus on alandanud hinda ebaproportsionaalselt ning õigustamatult (puuduvad nõuded avatäidete mittevastavuse kohta), luues kostjale alusetu rikastumise võimaluse avatäidete arvel. Kohus, kinnitades hinna alandamise tehingut, pidi eelnevalt kontrollima hinna alandamise eelduste olemasolu. Seda tegemata astus kohus vastuollu VÕS §-dega 112 ja 224 p 1.

taotlust fotode arvestamata jätmiseks. Isegi kui fotod kõrvale jätta, tõendavad samu asjaolusid tunnistaja E. Sepa ütlused ja spetsialistiarvamused, mistõttu kohtu järeldused on õiguspärased. 2) Kostjapoolsete pretensioonide esitamine ei ole vastuolus VÕS § 644 lg 1 ja 2. Tunnistajate R. Plaani ja E. Nirgi ütlustega on tõendatud, et tööde teostamise käigus esitati korduvalt suulisi pretensioone ja üks kirjalik pretensioon, seega on ebaõige väide, et pretensioonid on esitatud mitteõigeaegselt. Tegemist ei ole kostja majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutega. „Majandus- ja kutsetegevuse subjektiks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke.“ (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 2006, lk 124). Selleks, et hinnata, kas kostja sõlmis lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses, tuleb analüüsida, mis on kostja tegevusalaks ning kas lepingute sõlmimine oli seotud kostja tegevusalaga. Vastavalt 2006. a majandusaasta aruandele tegeleb kostja põhiliselt veoste ekspedeerimisega. Ka kostja põhikirjas ei ole märgitud tegevusalana tegevust, mis oleks seotud akende või nende paigaldusega. Akende ja nende paigaldamise tellimine kujutab endast ühekordset tegevust ega ole seetõttu kostja iseseisvaks majandus- ja kutsetegevuseks. 3) Kohus tuvastas, et töös esines hulgaliselt puudusi. Puudused on piisavalt detailselt loetletud kohtuotsuses ja on tõendatud spetsialisti kirjalike arvamuste ning tunnistajate E. Sepa, E. Nirgi ja R. Plaani ütlustega. E. Sepp selgitas muuhulgas, et on oma arvamustes hinnanud hageja teostatud tööd, mitte OÜ Fenestra tööd. Isegi, kui asuda seisukohale, et kohus ei loetlenud puudusi kohtuotsuses detailselt, ei muuda see kohtu lõppjäreldust – töö ei vastanud lepingutingimustele – ebaõigeks. 4) Kohus ei ole lepinguid valesti tõlgendanud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-59-06 kohaselt: „Kokkuleppimata kvaliteedi osas tuleb arvestada seaduses sätestatud nõudeid ja ehitustava. Eestis lähtutakse väljakujunenud hea ehitustava järgi Eestis kehtestatud projekteerimisnormidest (EPN), Soomes kehtivatest projekteerimisnormidest (RT), ehitusseadusest ja territoriaalselt lähedaste maade ehitus- ja projekteerimisnormidest. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ehitise kvaliteeti saab hinnata muuhulgas Soome vastavate normide abil“. Soome Vabariigi Tarindi RYL 2000 ja Viimistlus RYL 2000 on ehituses üldlevinud standardid. Pooled on nimetatud standardid ka lepingusse nr 032 inkorporeerinud. Seetõttu on ebaõige väita, et RYL-id lepingutele ei kohaldu. Hageja on oma vastuväitega „ei peagi täitma“ võtnud omaks, et ta ei ole arvestanud avatäidete paigaldamisel RYL norme, milleks ta oli kohustatud. Leping nr 032 sätestab selgesõnaliselt, et hageja kohustuste hulka kuulus ka ääreplekkide paigaldus ja müük. Asjaolu, et hageja on nimetatud kohustuse oma lepingueksemplaril maha tõmmanud, ei muuda kohustust olematuks. Hinnapakkumine nr U1125 on lepingu lisaks, mitte ei moodusta iseseisvalt lepingueset. Kohtuotsuses ei ole tuginetud asjaolule, et lepingute nr 1347 ja 1359 alusel oleks kuulunud hageja kohustuste hulka ka akende viimistlus. Sellistele puudustele ei ole kohus tuginenud. E. Sepp on oma spetsialisti arvamustes ja tunnistustes andnud ütlusi selle kohta, et avatäited ei ole täidetud argooniga. 5) Kohus ei ole väljunud hagipiiridest. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-44-04 kohaselt võib VÕS § 112 lg 2 sätestatud hinna alandamise avalduse lepingupool teha ka kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Kostja esitas hinna alandamise avalduse kohtule ja hagejale. Hinna alandamise avaldusele tuginemiseks ei pea esitama vastuhagi. Kostja tugines hinna alandamise avaldust tehes E. Sepa spetsialisti arvamustele, milles oli esitatud töödes

esinenud puuduste loetelu, mistõttu ei ole õige, et ei olnud esitatud mittekohase täitmise asjaolusid. Kohus hindas hinna alandamise avaldust õigesti, tuginedes muuhulgas E. Sepa spetsialisti hinnangutele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kostjal oli tõendite esitamiseks aega, maakohus andis kostjale tema taotlusel täiendavalt aega tõendite esitamiseks, kuid kostja ei ole kohut ega vastaspoolt teavitanud teostatud tööde ülevaatamisest asjatundja poolt, mis muudab arvamuse siduvuse pooltele õigustatult küsitavaks. Apellant viitas põhjendatult ka sellele, et asjatundja saatis vahetult kohtunikule fotod, mida menetlusosalistele tutvumiseks ei edastatud. Ringkonnakohus tõdeb, et toimikus olevad mustvalged fotod on dokumenteerimata, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millisel objektil, millise lepingu täitmiseks tehtud avatäidet või paigaldust on fotografeeritud. Fotode kvaliteet aga ei võimalda fotode alusel mingeid puuduseid tuvastada. Ringkonnakohtu arvates on asjatundja E. Sepp andnud pädeva arvamuse objektil teostatud tööde kvaliteedi kohta, kuid nimetatud arvamusest ei saa järeldada, kas töö, mille osas esinesid puudused, oli poolte vahel kokkulepitud; kas kostja esitas mõistliku aja jooksul oma pretensioonid; kas tegemist on ümber tehtud, so parandatud töödega, samuti, kas puudustega töö tegi hageja või keegi teine. Asjatundja arvamuse kohaselt tulenevad kõik puudused hageja tööst, kuid asjas esitatud tõendid seavad nimetatud järelduse kahtluse alla. Kostja väitel ei vastanud avatäited avade mõõtudele ning mõõtmised teostas hageja. Hageja esitas vastuväitena lepingute nr 1347 ja 1359 lisad, milles on toodud tarnitavate avatäidete profiilid ning mõõdud ja millega nõustumist kostja esindaja on allkirjaga kinnitanud (tl 143-147). Tunnistaja E. Nirgi seletuse kohaselt kostja aktsepteeris mööndustega hageja avatäiteid, kuna kinnitas, et „olin sunnitud maja ehitama akende järgi, sest aknaid tagasi võtmast OÜ Plasmet keeldus“. (tl 167). Tunnistaja E. Nirgi ütluste kohaselt ei lubanud kostja hageja töötajaid enam mingil hetkel objektile - „ma ei kasutanud OÜ Plasmet teenust rohkem, kui oli tellitud kahele majale aknad ja ühele fassaad. Siis pöördusin AS Fenestra poole, sest ma ei saanud enam OÜ Plasmet teeneid kasutada“ (tl 167). Tunnistaja seletuse järgi tegi AS Fenestra objektil töid, mida väidetavalt pidi tegema OÜ Plasmet. Tunnistaja viitas hageja esitatud fotodele 9-10 ja 12 ja märkis, et nendel kujutatu on AS Fenestra töö (tl 168). Tunnistaja E. Nirgi seletuse kohaselt on hageja vastus „nonsens, seal on kõik valed pildid. Nad võtavad AS Fenestra tehtud töö ja märgivad sinna, et on nende tehtud.“(tl 168).

Asjatundja E. Sepa on märkinud, et lepingu nr 1359 kokkulepitud hinda võiks alandada 175 400 kr (tl 75). Pooled leppisid lepingu kogumaksumuseks kokku 199 999, 4 kr (tl 12). Asjatundja E. Sepa on märkinud, et lepingu nr 032 kokkulepitud hinda võiks alandada 124 500 kr (tl 105). Poolte vahel lepiti kogumaksumuseks 250 760 (tl 13, 14). Ringkonnakohus märgib, et asjatundja ei ole arvestusi hinna alandamise kohta esitanud. Ringkonnakohtu arvates viitavad lepingutes märgitud tasu suuruse ja asjatundja poolt nimetatud hinnaalandamise proportsioonid sellele, et asjatundja on hinnangu andmisel võtnud arvesse tehtud töid, mida pooled kokku ei leppinud ja milles esinevaid puudusi ei saa seega ka hagejale ette heita. Ringkonnakohtu arvates ei ole millegagi põhjendatud hinna alandamine kahe lepingu alusel peaaegu 100 % ulatuses, arvestades, et kõigi kolme lepingu alusel avatäited tarniti ja paigaldati objektidele, ning avatäited on käesoleval ajal maja küljes.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.